Issuu

Sõdurileht 19. MÄRTS 2015

Johanna

Miks on kaitseväge Eesti riigile vaja? Kes siis meie eest seisaks, kui mitte kaitsevägi? Eesti maa ja rahvas vajab turvatunnet. Mida annab ajateenistus noormehele? Kasvatab mehed suureks ja annab arusaamise, mida tähendab vastutus. Naise hoidmise kõrval on mehel ka isamaa kaitsmise vastutus. Mida arvad kohustuslikust ajateenistusest naistele? Ei poolda. Meestel ja naistel on erinevad rollid, mistõttu teenitakse riiki ka erinevalt.

Diana

Miks on kaitseväge Eesti riigile vaja? Arvestades praegust geopoliitilist olukorda, siis eelkõige ikka julgeoleku põhjustel. Mida annab ajateenistus noormehele? Ajateenistus annab meestele ainulaadse elukogemuse. Lisaks tugevdab nende distsipliini ja annab militaristlikke teadmisi. Mida arvad kohustuslikust ajateenistusest naistele? Ei poolda. Isiklikult ma sellega toime ei tuleks. Nõudmised, mis on meestel, on liiga suured naistele.

Susan-Carol

Miks on kaitseväge Eesti riigile vaja? Kui peaks puhkema mingisugune sõjaline konflikt, siis on meil olemas koolitatud inimesed, kes saavad kohe tegutseda. Mida annab ajateenistus noormehele? Kaitsevägi annab distsipliini ja parimaid harjumusi. Pärast seda ei ole mees lodev ega maga pool päeva maha. Mida arvate seriaalist „Vabad mehed“? Arvan, et seriaal on hea. See näitab, mis kaitseväes toimub. Peaks julgustama kutsealuseid: „Käime ära, saab natuke lolli mängida.“

FOTOD: MARK SALUMAA

Lõhkekehad teeb ohutuks KVDK Kaitseväe demineerimiskeskus (KVDK) on pioneeripataljoni koosseisu kuuluv elukutselistest demineerijatest koosnev üksus. Rahvusvaheliselt tuntakse selliseid demineerimisüksusi EOD (Explosive Ordnance Disposal) nimetuse all.

VDK koosneb kolmest IEDD ( Improvised Explosive Devices Disposal) ning ühest UW CMD ( Underwater Conventional Munition Disposal) võimekusega meeskonnast, keskuse veeblist ja keskuse ülemast. IEDD meeskondade peamine ülesanne on kahjutuks teha isevalmistatud lõhkeseadeldisi, kuid nende väljaõpe ja varustus võimaldavad kahjutuks teha ka tehases toodetud lahingumoona. UW CMD meeskonna peamine ülesanne on kahjutuks teha tehases toodetud lahingumoona nii maa peal kui ka vee all. Samuti on saanud UW CMD meeskond, keskuse veebel ja ülem IEDD alase väljaõppe ning vajadusel on nad suutelised ükskõik millist demineerijat asendama ja viima läbi demineerimistöid IEDD tasemel.

Ettevalmistus Demineerija kvalifikatsioon jaguneb neljaks (alustades madalamast): 1. EOR – explosive ordnance reconnaissance 2. EOC – explosive ordnance clearance 3. CMD – conventional munitions disposal

Lõhkemata moona hävitamiseks kasutatakse doonorlaengut. Pommiroboti juhtimiskonsooli abil saab selle paigutada lõhkekehale ohutult. minimaalselt kolm aastat. Demineerija baaskursusi viivad läbi KVDKs kogenud ja kõrgema taseme demineerijad. Lõplik kvalifikatsioon ja kogemused omandatakse teistes riikides korraldatavatel demineerimisalastel kursustel, näiteks Suurbritannias, USAs, Hispaanias, Slovakkias, Saksamaal ja muudes riikides. Lisaks muule toetavad väljaõpet erinevad kursused: elektroonika-, fotograafia- ja sukeldumiskursus, täpsuslaskuri ja autojuhtide õpe, erivarustuse ja kõikide spetsiifiliste demineerimise tööriistade õpe. Kursustele lisandub pidev praktika, millega kinnistuvad teadmised ning omandatakse professionaalne vilumus. KVDKs töötavad ainult kaadrikaitseväelased, vanemallohvitserid ja ohvitserid, kes on läbinud pika väljaõppeprotsessi ja omandanud praktilised kogemused ning vilumuse välismissioonidel ja Eestis reaalse töö käigus. Kõige parem kandidaat demineerija ametikohale on kaitseväelane, kes on juba varem selle tööga kokku puutunud ja on vähemalt EOC kvalifikatsiooniga, kes on käinud vähemalt ühel erialasel

missioonil lahingupioneerina ning kellel on vähemalt nooremveebli auaste. Kandidaadil peab olema väga hea analüüsivõime, otsustus- ja vastutusvõime, väga hea pingetaluvus ja koostöövõime, samuti peab ta olema tasakaalukas ja paindlik. EOD elukutse pakub väga huvitavat tööd ja enda arendamise võimalusi, mis on kasulikud mitte ainult demineerimisega tegelemisel, vaid ka tavaelus hakkama saamisel. KVDKs on kasutusel samad relvad, mis teistelgi kaitseväelastel. Vahe on selles, et neid on natuke moderniseeritud missiooniüksuste tarbeks. Lisaks sellele on kasutusel täpsus- ja snaipripüssid, et vajadusel ohtlikku isevalmistatud lõhkekeha distantsilt kahjutuks teha. Demineerimise eritehnika ja varustus on väga mitmekesine, alates veekahuritest, reaktiivvõtmetest kuni pommiülikondade ja robotiteni välja. Kuna demineerimiskeskuse meeskonnad käivad missioonidel, siis õpitakse lisaks ka liitlaste relvasüsteeme vastavalt sellele, millise riigi demineerijatega koos ollakse.

• •

UW CMD CBRN EOD – chemical, bacteriological, radiological, nuclear 4. IEDD – improvised explosive devices disposal

Demineerija kvalifikatsiooni omandamine on keeruline ja aeganõudev protsess. Selle jaoks peab eelnevalt olema läbitud lõhkaja A, B ja C taseme kursused. EOR ja EOC taseme kvalifikatsiooni võivad saada kõik kaitseväelased ja kaitseliitlased, kelle ametikoht seda eeldab. Nendel tasemetel on väljaõpe lihtsam – seal peab ära tundma, kas tegu on lõhkekehaga või mitte, samuti seda, kas lõhkekeha on väljatulistatud või väljatulistamata tõrkega lahingumoon. Tuleb teada ohutustehnika reegleid ja osata kasutada lõhkevahendeid, mida õpitakse lõhkaja kvalifikatsiooni omandamisel. Üldiselt nimetatakse selliseid demineerijaid lahingupioneerideks. Alates CMD tasemest nimetatakse demineerijaid erialaspetsialistideks ja nende väljaõpe on tunduvalt keerulisem. Näiteks peavad nad tundma sütikute ehitust, erinevates riikides valmistatud lõhkekehi, oskama kasutada demineerimise erivahendeid (robot, pommiülikond, erinevad metallidetektorid) ja palju muud. Nullist õppima hakates kulub IEDD kategooria kvalifikatsiooni saavutamiseks

Pommirobot on lahinguväljal asendamatu abimees – sellega saab kohale viia laenguid, mida meeskonnaülemal endal oleks liiga ohtlik teha.

FOTO: RICHARD KUUSK

Koostöö Eesti kaitseväe demineerijad on missioonidel käinud alates 2003. aasta märtsist. 13. märtsil 2015 saab kaksteist aastat sellest, kui esimene kaitseväe demineerimisüksus saadeti missioonile Afganistani. Kaitseväe demineerimiskeskus loodi 2005. aasta kevadel, tolleaegne nimetus oli sellel EOD rühm. Alates sellest ajast on demineerimismeeskondi missioonile saadetud EOD-T või IEDD-T nimetuse all. Selle aja jooksul on osaletud mitmetel riigisisestel õppustel ja välisriikides korraldatud õppustel, kus põhiülesanne on olnud erinevate üksuste EOD-alane julgestamine ja valmisolek lõhkekehi kahjutuks teha, kui neid kuskilt õppuse alalt leitakse või kui on tekkinud lahingumoona kasutamisel tõrkega moona. Väljaspool Eestit on osaletud missioonieelsetel õppustel koos briti demineerijatega Suurbritannias ja Jordaanias. On tehtud koostööd ka Läti kaitseväe demineerimiskompaniiga ja osaleti nende korraldatud õppusel Detonators 14, mille käigus puhastati II maailmasõja ajal õhku lastud ladude territooriume ja tehti kahjutuks üle 1300 lõhkekeha. Praegu mehitatakse Afganistani Resolute Support missioone ja lisaks sellele on KVDK meeskonnad osalenud mitmel aastal NRFi valmidusüksuse koosseisus EOD võimekuse tagamisega. Rahuaja tingimustes tagab demineerimiskeskus kogu Eesti territooriumil paiknevatel kaitseväe harjutusaladel lõhkemata lõhkekehade demineerimise, väljakutsetele reageerimiseks on demineerimismeeskonnad alalises valmiduses tööpäevadel ja ka nädalavahetustel. Kümneaastane praktika näitab seda, et pea igal lahinglaskmisel tekivad lahingumoonaga tõrked (väljalasu tõrge, mürsk ei lõhke) ja selline moon tuleb kohe hävitada. Eestis on KVDK peamised koostööpartnerid päästeameti demineerijad ja mereväe miinituukrid, kellega koos on osaletud mitmel koostööharjutusel ja õppusel. Päästeameti demineerijatega koostöös on suurem projekt Männikult leitud lõhkeaine (15 tonni) väljakaevamine ja hävitamine, samuti käidi eelmisel aastal Saaremaal Karujärve lennukipommidest puhastamas. Varasemalt on KVDK koostöös päästeameti demineerijatega turvanud USA presidendi ja NATO välisministrite visiite Eestisse. STEN JUUR