Reede, 2. oktoober 2026
ISSN 1736-3411
24 mürsku, 6 lasku minutis.
Loe lähemalt lk 2
Liikursuurtükk CAESAR 1. jalaväebrigaadi Scoutspataljoni lahinglaskmistel Sirgala harjutusväljal. Foto: srs Uku Toosens
AJATEENISTUS MEREVÄES lk 4-5
Küberväejuhatuse SBK lõpurännak ja laager lk 6
2
Reede, 2. oktoober 2026
LÄHEB ANDMISEKS! Strateegilise kommunikatsiooni keskus Juhkentali 58, 15007 Tallinn tel 717 2415 Peatoimetaja: n-srs Richard Tammeväli Küljendaja: kpr Markus Krabbi
Toimetajad n-srs Richard Tammeväli rms Gregor Suurvarik rms Jander Tappo
„Kui on valus ja paha, pinguta rohkem” (kolonelleitnant Raido Ossip) Fotograafid n-srs Jan-Kristjan Tamm kpr Jan-Christofer Sarapik
Kaitsevägi internetis www.mil.ee www.youtube.com/sodurileht www.facebook.com/s6durileht www.twitter.com/kaitsevagi www.instagram.com/kaitsevagi.edf
Scoutspataljon sai CAESAR-i rühma rms Gregor Suurvarik 24 mürsku, üle kümne kilomeetri kaugusel asuv sihtmärk ja kuus lasku minutis - selline oli Sirgala harjutusväljal 18. augustil toimunud Scoutspataljoni värskelt loodud CAESAR-i liikursuurtükirühma esimene tõsisem proovikivi. Kolm nädalat kestnud väljaõpe viis relvameeskonnad klassiruumist otse maastikule. Kõigepealt õpiti teooriat, seejärel võeti ette relvadrillid ja hooldus ning lõpuks harjutati suurtükiväe taktikat. Lahinglaskmistel tuli näidata, et õpitu töötab ka päriselt: nii staatilistelt positsioonidelt kui ka liikudes. „Suurtükkide lisandumise pataljonile kui alalises valmiduses olevale üksusele tingisid muutused Ukraina lahinguväljal, kus kaudtuleüksuste hukukindlus on otseselt seotud nende kaugusega rindest,“ selgitas Scouts-
pataljoni ülem kolonelleitnant Madis Koosa. Tema sõnul annab CAESAR pataljonile senisest rohkem võimalusi tuletoetuse korraldamiseks. Koos mehitamata õhusõidukite rühma võimetega saab vastast leida ja mõjutada oluliselt suuremal alal. Prantsusmaal toodetud CAESAR on 155 mm liikursuurtükk, mille laskekaugus ulatub üle 40 kilomeetri. Süsteem suudab teha kuni kuus lasku minutis ning kasutada eri tüüpi NATO standardile vastavat laskemoona. Esimesteks laskmisteks tulid kogemusi jagama ka kaks Prantsuse CAESAR-i meeskonda, sest hea koostöö algab sellest, kui ollakse valmis üksteiselt õppima. Sirgala lahinglaskmistega sai suurtükiväerügemendi korraldatud väljaõpe läbi. Nüüd jätkab CAESAR-i rühm iseseisvalt harjutamist.
155 mm liikursuurtükk CAESAR lahinglaskmistel.
Foto: srs Uku Toosens
Kuperjanovi jalaväepataljoni ülema triatlon n-srs Richard Tammeväli
Kuperjanovi jalaväepataljoni ülema triatloni start.
Foto: kpr Jan-Christofer Sarapik
19. augustil toimus Võrumaal 29. korda traditsiooniline Kuperjanovi jalaväepataljoni ülema triatlon. Sel aastal osales võistlusel 57 inimest erinevatest kaitseväe üksustest ja partnerasutustest. Esimest korda ajaloos läks starti ka kindral, diviisi ülem kindralmajor Indrek Sirel. „Triatlon peegeldab seda, mis on meie jaoks oluline: sitkus, eneseületamine ja võime vastu pidada erinevatele raskustele,“ rõhutas Kuperjanovi jalaväepataljoni ülem kolonelleitnant Lauri Teppo. „Ei ole tähtis kiiresti alustada ega kiiresti lõpetada, vaid on vaja terve distants kiiresti läbida. Nagu mu hea sõber ja pikaaegne kuperjanovlane Raido Ossip on öelnud: „Kui on valus ja paha, pinguta rohkem.““ Kuperjanovi jalaväepataljoni ülema triatlon erineb traditsioonilisest triatlonist alade järjekorra poolest. Võistlus algas 12-kilomeetrise rattasõiduga Võru linna piirilt Haanjasse, misjärel jooksid sportlased neli kilomeetrit Vihtla järveni, kus tuli võistlejatel ujuda 100 meetrit finišisse. „Ma olen väga rahul sellega, et osalejate arv on võrreldes eelnevate
aastatega kasvanud. Sel aastal oli üle viiekümne osaleja ning samuti austas meie üritust oma kohaloluga diviisiülem. Järgmisel aastal on eesmärk saada starti kokku sada osalejat,“ lisas kolonelleitnant Teppo. Võistluse võitis meeste arvestuses vanemveebel Elar Kala kaitseliidu Võrumaa malevast koondajaga 39.30. Naiste arvestuses võitis taas proua Sirli Hanni 2. jalaväebrigaadi staabist ajaga 43.43, parandades oma eelmise aasta aega 44.39.
Ülema triatloni auhinnad.
Pärast võistluse lõppu jagas Sirli Hanni oma esimesi emotsioone: „Meeleolu on hea, oli tore võistlus. Võistlesin teist korda ja tänavu oli parem tulemus ajaliselt kui eelmine aasta, nii et võib rahule jääda.“ Naistearvestuse võitja jagas ka näpunäiteid tulevastele võistlejatele: „Kõige keerulisem on triatloni läbimisel sooritada kõik kolm ala niimoodi, et esimese alaga ennast kinni ei tõmba. Tempo valik on kõige suurem katsumus.“
Foto: kpr Jan-Christofer Sarapik
3
Reede, 2. oktoober 2026
ÕHUS JA MAAL
Erinevalt valmis ostetavatest tavadroonidest ehitavad, joodavad ja häälestavad paljud FPVpiloodid oma seadmed ise vastavalt vajadusele.
Tegevväelaste täiendõpe n-srs Richard Tammeväli Reedel, 18. septembril lõppes diviisi 1. jalaväebrigaadi tegevväelaste täiendväljaõppe nädal. Viie päeva jooksul sai ligi 150 brigaadi eri allüksuste kaitseväelast võimaluse oma varasemaid sõduri baasoskusi läbi korrata ja täiendada.
Praktilised oskused Diviisi 1. jalaväebrigaadi ülem kolonel Tarmo Kundla ütles, et täiendõpe on brigaadis kestnud juba neli nädalat, mille käigus käsitleti peamiselt teooriat, millele järgneb nüüd vastav praktika. „Äsja lõppenud nädal keskendus peamiselt neljale väga praktilisele üksikvõitleja tasandi teemale: laskeoskus, meditsiin, pioneeriõpe ja droonivastane tegevus. Lisaks sellele, et tuletasime meelde praktilisi oskusi, mida me ise sõdureid õpetades ja juhtides ei ole ammu praktiseerinud, võtsime juurde ka mõned uued oskused, mille
olulisust on meile näidanud Venemaa täiemahuline agressioon Ukrainas,“ ütles kolonel Kundla.
Droonioht Erilist tähelepanu pöörati drooniohuga toimetulekule. Harjutati läbi nii liikumist drooniohtlikus keskkonnas kui ka mehitamata õhusõidukite hävitamist simulaatoris. Lisaks käsitleti ka olulisi sõduri baasoskuseid, nagu taktikalist meditsiini, kaeviku rajamist ja tegutsemist miiniväljale sattudes. Üks põhiteemasid oli ka taktikaliste laskeoskuste arendamine. Harjutati laskmist nii gaasimaski kui ka öövaatlusseadmega.
Täiendõppe olulisus Täiendõppe olulisusest rääkis ka diviisi 1. jalaväebrigaadi staabiülem kolonelleitnant Riho Juurik: „Minu ajateenistus oli üle 20 aasta tagasi, mistõttu on väga palju baasõppe juurde tagasi
minemist ja meenutamist. Tegelikult on meil tegevväelastel need teadmised kõik olemas, need tuleb nüüd lihtsalt üles raputada ja meelde tuletada.“ Peale lahinguoskuste annab väljaõpe juhtidele parema ettekujutuse sellest, millega sõdur peab maastikul hakkama saama. „Sõltumata sellest, millisel ametikohal me töötame, oleme kõigepealt sõdurid. Kui juht ei tea, millega sõdur peab lahinguväljal hakkama saama, siis on hästi lihtne tõmmata pakse vildikajooni. Reaalsuses ei pruugi plaanid nii mustvalged olla ja nende täideviimine võib olla oluliselt keerulisem.“
Väljaõppe jätk Diviisi 1. jalaväebrigaadi väljaõpe jätkub veel neli nädalat, mille käigus tõhustatakse sõdurite valmisolekut tegutsemiseks tänapäevastes lahingutingimustes. Lisaks täiendväljaõppele tegeleb brigaad ka uue ajateenistus tsükli ettevalmistamisega, mida saavad kogeda juba järgmise kutse ajateenijad.
Scoutspataljoni sõdurid meeskondlikult kaevikut kaevamas.
Foto: n-srs Jan-Kristjan Tamm
Ajateenijad õhukaitsedivisjonis rms Gregor Suurvarik
Augustis tähistas õhuvägi oma 107. aastapäeva. Kuid seekord oli eriline, kuna üle 22 aasta osalesid aastapäeva rivistusel ka ajateenijad. Suvekutsega tulnud õhuväe ajateenijad asusid teenistusse õhukaitsedivisjoni, kus nad õpivad kasutama keskmaa-õhutõrjesüsteemi IRIS-T SLM-i.
IRIS-T keskmaaõhutõrjesüsteem IRIS-T SLM lisab kaitseväele võime mõjutada õhuohtusid kõrgemalt ja kaugemalt. Peale selle on võimalik tõrjuda suuremat hulka erinevaid õhuohtusid, kuid see on eelkõige mõeldud vastase lennukite, kopterite ja tiibrakketide hävitamiseks. Õhutõrjesüsteemi eeliseks on ka selle kiire ümberpaigutus, mis annab võimaluse kohanduda olukorraga.
Lahinguvalve Õhukaitsedivisjoni ajateenijad, kes hakkasid seda süsteemi õppima, asuvad lahinguvalve teenistusse sellega juba tuleva aasta jaanuaris. See aitab suurendada meie õhukaitset, lisades uued kihid juba olemasolevatele.
Õhukaitsedivisjoni ajateenija seisab keskmaa-õhutõrjesüsteemi IRIS-T SLM ees.
Foto: kpr Jan-Christofer Sarapik
4
Reede, 2. oktoober 2026
AJATEENISTUS MEREVÄES
Eesti mereväe EML Sakala Sandown-klassi miinijahtija.
Foto: kaitsevägi
Ajateenistus mereväes rms Gregor Suurvarik
T
ee mereväe miinisõjadivisjoni laevale algab samamoodi nagu kõigil teistel ajateenijatel – kaheksanädalase sõduri baaskursusega (SBK). Selle jooksul omandatakse kõik sõdurile vajalikud põhioskused, mis loovad vundamendi edasiseks väljaõppeks. Pärast SBK-d algab viienädalane mereväelase baaskursus, mis teeb mereväe ajateenijast tõelise mereväelase. Kui SBK õpetab võitlema maal, siis siin õpitakse toime tulema merel. Selgeks saavad navigeerimise alused, meresignaalid ja lipud, laevaohutus ning päästevõtted. Õpid, kuidas tegutseda olukorras, kus kaasvõitleja satub vette, sest merel võib üks õige otsus tähendada vahet elu ja surma vahel.
Erialakursus Baaskursuse järel suundutakse eri alakursusele, kus iga madrus omandab oma tulevase ameti. Võimalusi on mitmeid: relvastuse spetsialist, motorist ehk laeva tehnika eest vastutaja, sidespetsialist, kokk ja parameedik. Igal erialal on laeva meeskonnas oma roll. Nagu kellamehhanismis ei saa ükski hammasratas puududa, ei saa ka miinijahtija toimida ilma inimesteta, kes oma tööd hästi tunnevad. Ka laeva kokk ei valmista lihtsalt toitu, vaid on tihti ka parameedik.
Pole juhus, et öeldakse: „Olgu toit sinu ravim ja ravim sinu toit.“ Pärast erialakursust algab teenistuse kõige praktilisem osa ehk praktika laevas. Just seal pannakse kõik õpitu proovile ning saadakse päriselt meeskonnaliikmeks. Praktika kestab teenistuse lõpuni ning selle jooksul kasvavad nii kogemused kui ka vastutus.
Elu laeval Miinijahtijal ei möödu päevad üksnes õppides või merel ülesandeid täites. Laev on ajateenija kodu kogu teenistuse vältel. Erinevalt maaväelasest, kes elab kasarmus, elab mereväelane laevas ning harjub kiiresti laeva igapäevase rütmiga. Miinisõjadivisjoni maadi Ivan Ionkini sõnul algab väljaõppe läbinud ajateenija päev kell kuus hommikul. Päeva alustatakse füüsilise treeningu, hommikuse hügieeni ja hommikusöögiga. Kell kaheksa koguneb kogu meeskond ülemisele vööritekile hommikusele rivistusele. Samal ajal, kui liputoimkond heiskab lipu, toimub ülemate infotund ning ülejäänud meeskond valmistub päevaülesanneteks. Edasi sõltub päev juba laeva ülesannetest –
SÕDURI BAASKURSUS (SBK) 8 nädalat
ATLAS North America Seafox
olgu selleks väljaõpe, hooldustööd või merel tegutsemine.
Meeskonna vaim Ajateenistusest võetakse kaasa märksa rohkem kui ainult erialased teadmised. Laeval teenimine õpetab vastutust, meeskonnatööd ja suhtlemisoskust. Paljudele on see esimene päris töökogemus, kus igaühe panus mõjutab kogu meeskonna toimimist. Samuti omandatakse praktilisi oskusi, mida võib vaja minna ka tsiviilelus – alates esmaabist kuni tehniliste teadmiste ja probleemide lahendamiseni. Küsimusele, mis on olnud seni kõige meeldejäävam ülesanne, vastab maat Ionkin muigega: „Reedene tekipesu.“ Kuigi vastus on humoorikas, peitub selle taga tõsine mõte: isegi näiliselt lihtsad ülesanded nõuavad laevas head koostööd. Merel ei sõltu edu üksikust inimesest, vaid kogu meeskonna ühisest tegutsemisest.
MEREVÄELASE BAASKURSUS (MBK) 5 nädalat
Miinijaht Läänemeres n-srs Richard Tammeväli
L
aevale on võimalik jõuda ka tuukrigrupi kaudu. Läänemeri on üks maailma saastatumaid veekogusid. Läänemeres hulbib endiselt umbes 80 000 miini, mis on sinna maailmasõdade käigus paisatud. Eesti koos teiste Euroopa riikidega tegutseb aktiivselt, et see arv iga aastaga väheneks. EML Ugandi on tänapäeva kaitseväe lipulaev miinide tuvastamisel ja nende lõhkamisel. Laev on ehitatud mittemagnetilisest komposiitplastist ja varustatud kiilialuse sonariga, mida kasutab laevameeskond miini-
ERIALAKURSUS (EK) 6 nädalat
tõrjeoperatsioonidel nii Eestis kui ka rahvusvaheliselt.
Tuukrigrupp Miinijahti Läänemeres korraldatakse laeva ja tuukrigrupi tihedal koostööl. „Tuukrid on osa laeva relvastusest,“ ütleb mereväe tuukrigrupi miinituuker vanemmaat Toomas Tammsaar. Kuigi laevad on varustatud ka Seafox miinihävitusdroonidega, siis tuukrite kasutamine miinide tuvastamisel ja lõhkamisel on kindla peale minek. Tuukrid on võimelised ligi pääsema ka kohtadesse, kuhu droon ei pääse, tuvastama kiiresti miine
LAEVAKURSUS (LVK) 29 nädalat
5
Reede, 2. oktoober 2026
TUTVUSTUS
„Hea mereväelane on see, kes ujuda ei oska“ (leitnant Aleksander Espenberg)
Nende sõnade järgi oleme kõik alates ajateenistuse esimesest päevast õppinud, et vees tuleb säilitada külm närv, usaldada oma väljaõpet ning vajadusel ka iseennast pinnal hoida.
Reamees Tappo koos Madrus Oskariga.
Foto: rms Karl Andreas Mätlik
Madrus Oskar rms Jander Tappo
Legend on sündinud
isaks moodsale tehnikale ja heale väljaõppele on laevaelul ka teine, inimlikum pool: traditsioonid, naljad ja tegelased, kes annavad igapäevaelule iseloomu ning jäävad meeskonnale kauaks meelde. Üks selline „meeskonnaliige“ on elusuurune õppemannekeen, mida kasutatakse merel toimuvate päästeõppuste korraldamiseks. Kuigi tegemist on pelgalt õppevahendiga, on sellest saanud madruste seas peaaegu legendaarne tegelane.
Madruste seas on tavaks anda õppemannekeenidele nimed. Nii muutuvad nad anonüümsete õppevahendite asemel justkui meeskonnaliikmeteks, kelle ümber sünnivad lood, naljad ja legendid. Ugandi pardal kannab see mannekeen nime Oskar.
L Tuukrid meres harjutamas. ja neid efektiivselt lõhkama. Miinihävitusdroonide kasutamine on samuti kallis. „Paar aastat tagasi räägiti, et viiskümmend tuhat oli üks pauk Seafoxiga. Tuukri tuunitasu on natuke odavam,“ ütleb mereväe teabeohvitser leitnant Aleksander Espenberg. Tuukrigrupp ise koosneb neljast meeskonnast. Tuukritel on kaks meeskonda, mis tegelevad peamiselt ainult sukeldumisülesannetega. Nende meeskondade hulka kuuluvad ka tehnikud. Kolmas on sonarimeeskond, kes opereerib allveesonaritega REMUS 100 ja nende uuema versiooniga REMUS 300, mis kuvavad neile detailset pilti merepõhjast ja seal huvipakkuvatest objektidest. Neljas meeskond, mis on täiesti uus, tegeleb nii tegevväelaste kui ka ajateenijate koolitamisega.
ABC test Tuu k rigruppi võeta k se kuni kaheksa ajateenijat, mistõttu korraldatakse eelvalikud, mis on füüsiliselt nõudlikumad kui tavapärane kehaliste võimete kontrolltest. Katsetel tuleb teha vähemalt 30 kätekõverdust, 40 istessetõusu ja viis lõuatõmmet. Viie kilomeetri jooksus tuleb saavutada aeg alla 22.45 minuti. Basseinis tuleb ujuda 400 meetrit alla kümne minuti ning 25 meetrit vee all.
Foto: kaitsevägi
Peale selle korraldatakse ABC test, mille käigus tuleb sukelduda 4,5 meetri sügavusele. Vee all tuleb üles leida mask ja lestad. Esimesena on vaja panna mask pähe ja see veest tühjaks puhuda. Seejärel tuleb panna lestad jalga ja tõusta pinnale. „ABC test näitab päris palju, sest vee all tuleb olla hästi rahulik. Kui hakkate seal rabelema, siis te ei suuda seda läbida. Kõik liigutused tuleb teha sujuvalt, rahulikult ning ei tohi paanikasse sattuda,“ arvab miinituuker vanemmaat Tammsaar.
Barokamber Kõige lõpuks tehakse ka katse barokambris. See on ruum, milles on võimalik rõhku normaalrõhust kõrgemaks või madalamaks muuta. Katset tehakse, kuna inimesel võib olla anatoomiline iseärasus, mis ei lase tal olla kõrgendatud rõhu mõjualas. „Füüsiliselt võid olla ülitugev tegija, aga kui sul seda vastupidavust ja omapära ei ole, mis laseb sul sukelduda, siis ei ole midagi parata,“ ütleb leitnant Espenberg. Miinituukriks saamine ei peagi kerge olema. Teenistus on täis igapäevaseid katsumusi ja eluohtlikke situatsioone. Iga miin võib olla tuukri viimane. Tegemist on vaikse, kuid riskantse tööga, mis nõuab külma närvi, põhjalikku väljaõpet ja füüsilist vastupidavust.
Kannatanu merel Õppuste käigus mängib mannekeen inimest, kes on üle parda kukkunud. Häire järel peab meeskond kannatanu võimalikult kiiresti üles leidma, laeva manööverdama ning tooma ta tagasi pardale päästevõrkude, kraanade või kaatrite abil. Seejärel harjutatakse vigastatu abistamist, elutähtsate näitajate kontrollimist, hingamisteede avamist ning vajaduse korral elustamist. Mannekeenile saab simuleerida igasuguseid vigastusi – põletusi, verejookse, luumurde ja muid traumasid –, mis muudab õppused realistlikumaks ning valmistab meeskonda ette päriselu olukordadeks.
Raske ülesanne Kuigi mannekeen kaalub keskmiselt umbes kuuskümmend kilogrammi, võib merest välja tõstmine osutuda märksa raskemaks. Riietesse ja varustusse kogunenud vesi lisab tema kaalule mitu kilogrammi ning muudab päästmise füüsiliselt nõudlikuks. Just seetõttu annavad sellised õppused meeskonnale hea ettekujutuse sellest, milline võib päris päästeoperatsioon välja näha.
Oskari maine
otsustab ootamatult „ujuma minna“, lõpeb puhkeaeg silmapilkselt. Kõlab häire, meeskond koguneb oma kohtadele ning algab päästeoperatsioon. Kuigi kõik teavad, et vees on mannekeen, võetakse õppust alati täie tõsidusega. Iga harjutus annab väärtusliku kogemuse ning aitab valmistuda olukorraks, kus merest tuleb päästa pärisinimene.
Laeva süda
Arvamused Oskarist on väga erinevad. Mõni peab teda ustavaks kamraadiks, Kui küsida Ionkinilt, kes Oskar tema teine nimetab vihavaenlaseks, kolmas jaoks isiklikult on, tuleb vastus pikelihtsalt naljanumbriks ning mõni malt mõtlemata: „Oskar on hea sõber räägib temast lausa kui oma armsa- seni, kuni ta otsustab üle parda hüpata. mast. Üks on aga kindel – Oskar ei Siis on ta minu vihavaenlane.“ jäta kedagi ükskõikseks. Et paremini See vastuoluline suhe teebki Oskari mõista, kes ta tegelikult meeskonna eriliseks. Pardal olles on ta vaikne kaasjaoks on, rääkis maat lane, kes pakub mees„Oskar on hea Ivan Ionkin oma konnale nalja ja aitab kogemustest. sõber seni, kuni ta pingeid maandada. Ionkin meenutab Aga niipea kui ta leiab muiates: „Legend on otsustab üle parda tee üle reelingu, saab selline, et Oskar oli temast otsekohe kogu hüpata.” laevas juba siis, kui meeskonna ühine seda alles ehitati. Kui esimene koman- mure. Just selline tasakaal huumori ja dör laevale astus, istus Oskar sillamehe professionaalsuse vahel iseloomustab toolil ja jõi kohvi.“ hästi mereväelaste igapäevaelu – isegi naljad aitavad valmistuda kõige tõsisemateks olukordadeks.
Mees üle parda
Kuigi tegemist on ilmselgelt meremeeste huumoriga, näitab selline lugu hästi, kui olulisel kohal Oskar meeskonna kultuuris on. Aastate jooksul on temast saanud rohkem kui lihtsalt õppemannekeen – ta on osa laeva identiteedist. Küsimusele, kes Oskar madruse jaoks on, vastab Ionkin: „Oskar on kindel meeskonnaliige, kes on kogu aeg kohal… või vähemalt enamiku ajast. Tema peamine eesmärk on üle parda hüpata.“ Just see harjumus rikubki sageli madruste rahulikud hetked. Kui Oskar
Ühtekuuluvustunne Merel veedetud pikad päevad ja nädalad loovad meeskonna vahel tugeva ühtekuuluvustunde. Sellises keskkonnas sünnivad lood, mis võivad kõrvaltvaatajale tunduda veidrad, kuid pardal muutuvad need traditsiooniks. Oskar on üks neist lugudest – õppemannekeen, kellest räägitakse nagu vanast tuttavast ning kelle seiklusi meenutatakse veel aastaid hiljem. Öeldakse, et igal laeval on oma lugu ja oma süda, aga unustatakse, et iga laeva südames on ka Oskar.
6
Reede, 2. oktoober 2026
LÕPP ON UUS ALGUS Küberväejuhatuse SBK lõpurännak ja laager „Kui sooritus ebaõnnestub, siis teeme nii kaua, kui tehtud saame.“ nooremveebel Reio Rikkonen
rms Gregor Suurvarik
J
ärgmisest aastast kestab sõduri baaskursus kõigil üksustel kuus nädalat. Sel aastal oli kursuse pikkus olenevalt üksustest kuus või kaheksa nädalat. Nüüdseks on kõigil ajateenijatel sõduri baaskursus läbitud. Kursuse lõpus korraldatav rännak annab võimaluse kontrollida väljaõppe jooksul omandatud teadmisi ja oskusi erisugustes ülesannetes ning olukordades.
Rännak Küberväejuhatuse sõduri baaskursuse lõpp erines tavapärasest veidi, sest rännakule järgnes laager, kus toimusid kursuse viimased eksamid. Rännak algas kell kaks öösel häirega. Sõduritele anti lühikese aja jooksul käsk varustus haarata ja autodele liikuda, millega sõideti motoriseeritud rännaku alguspunkti. Sealt jätkati jalgsi kaardi ja kompassi abil ning liiguti täisvarustuses kümne kilomeetri kaugusel asuva laagri poole. Rännak läbiti jagudena, mistõttu tuli lisaks enda pingutusele arvestada ka jao liikumise ja tempoga.
Laagri hõivamine Laagri alale jõudes hakkasid esimesed jaod üles seadma ühiskasutuses olevaid jaotelke. Vihmase ilma tõttu pakkusid telgid võimalust varustust kuivatada ja end korraks soojendada. Laager koosnes peaalast ja kuuest kontrollpunktist, mille vahel liikusid jaod vastavalt etteantud korrale. Igas punktis tuli sooritada ülesanne, mille juures kontrolliti sõduri baaskursuse jooksul õpitud oskusi, kuid samal ajal ei tohi silmast lasta ka aega.
SBK sõdur positsioonil valmis. nooremveebel Reio Rikkonen. „Kui sooritus ebaõnnestub, siis teeme nii kaua, kui tehtud saame.“ Tule ja liikumise eksam andis võimaluse tegevusi mitu korda läbi proovida, et viia need vastavusse nõutud sooritusega.
Žgutti panek Teises kontrollpunktis sooritasid sõdurid meditsiini eksami. Ülesandes oli üks haavatu, kellele tuli anda taktikalist esmaabi. Sõdurid
Foto: kpr Jan-Christofer Sarapik
pidid hindama kannatanu seisundit, läbima CABCDE algoritmi etapid ning lähtudes olukorrast, tegutsema TCCC põhimõtete järgi. „Üldpilt on väga ilus. Mingid lohakusvead tulevad vahepeal sisse, aga need on kergesti väljadrillitavad ja midagi hullu ei ole,“ ütles instruktor seersant Erik Johann Veiberg. Harjutuse käigus hinnati eelkõige seda, kas sõdur suudab vigastatu seisundit õigesti hinnata ja vajalikud toimingud õiges järjekorras ära teha.
Tuli ja liikumine Esimeses kontrollpunktis tuli läbida tule ja liikumise ehk simuleeritud lahingurada. Sõdurid liikusid rajal vastavalt ülesandele ning pidid kasutama varem õpitud liikumis- ja tegutsemisviise. Samuti tuli etteantud olukordades langetada otsuseid ning tegutseda koos kaaslastega. „Nad peavad seal hakkama nii nagu sõdurile kohaselt tegema õigeid otsuseid,“ kirjeldas rühmaülem
CABCDE esimene etapp - žgutt peale.
Foto: kpr Jan-Christofer Sarapik
Lahingumasinate tundmine
Varitsusse sattudes pidid sõdurid sealt eemalduma, kasutades kursuse jooksul omandatud teadmisi.
Kolmandas kontrollpunktis tuli sõduritel ära tunda vastase lahingumasinaid. Sõduritele näidati erisuguste masinate pilte ning nad pidid nimetama, millisesse klassi Viimastes kontrollpunktides kontkujutatud masin kuulub. Harju- rolliti sõdurite oskust kasutada tuse eesmärk oli kontrollida kur- käemärke ning relva käsitsemisega suse jooksul omandatud teadmisi seotud teadmisi. Ühe ülesandena vastase kasutatavast tuli relv kiiresti etteantehnikast. Kontrollpunktis tud korras lahti võtta ja kokku panna.
Relvastuse tundmine
Varitsus
oli üks ülesanne seotud ka vaimu Lõpp tugevdamisega. Laager oli üles ehita-
Nelja ndas kontrollpunktis mõõtsid sõdurid binokli abil erinevate objektide kaugust. Pärast mõõtmisi võrreldi tulemusi ning vaadati, milline jagu suutis etteantud ülesanded kõige lühema ajaga võimalikult täpselt lahendada. Kontrollpunktis oli üks ülesanne seotud ka vaimu tugevdamisega. Selleks mängiti isamaalist muusikat, misjärel tuli sõduritel lahendada test, millega kontrolliti tuntud isamaaliste laulude sõnade tundmist. Laagri alade vahel liikudes korraldati ka varitsusi jagudele.
tud selliselt, et panna sõdurid proovile pingelistes ja muutuvates olukordades. Lisaks päevastele kontrollpunktidele tuli ajateenijatel arvestada ka öiste häirete ja rünnakutega, mistõttu ei olnud võimalik korralikult välja puhata. See andis võimaluse hinnata sõdurite tegutsemist väsimuse ja pinge tingimustes. Pärast kõigi kontrollpunktide läbimist suundusid sõdurid tagasi kasarmusse, kus järgnes varustuse hooldus ja saunatamine.
7
Reede, 2. oktoober 2026
SPORT
„Sõjaväeline viievõistlus on kaitseväe kõige tähtsam võistlus, mis koosneb viiest spordialast, ja kõik need spordialad on otseselt ülekantavad lahinguväljale.“ (kaitseväe spordijuht Mikk Sarik)
Kaitseväe meistrivõistlused sõjaväelises viievõistluses Meeste ja naiste vahe on see, et naistel on kergem granaat kui meestel. Meeste granaadi kaal on umbes 560 grammi, nagu raudmuna, aga naiste oma on ligi 350 grammi,“ seletas küberväejuhatuse sportlane staabiveebel Risto Randma.
Takistusujumine Järgmiseks ootas võistlejaid takistus ujumine. Ujumine toimub 25 meetri pikkuses basseinis, kus tuleb ületada neli erinevat takistust. Esimene takistus tuleb ületada nii ülevalt kui alt, teisest tuleb ujuda alt läbi ning seejärel teha seinast pööre. Pärast pööret on vaja ületada vees asuv 50 sentimeetri kõrgune pukk ja vahetult enne finišit veel üks takistus, mille alt tuleb läbi ujuda. Sel aastal saavutas parima tulemuse takistusujumises õhuväe võistleja reamees Kerhard Kiviselg ajaga 32,0 sekundit, aga parimad suudavad raja läbida ka alla 30 sekundi.
Krossijooks
Küberväelased tähistamas meistrivõistluse järjekordset võitu.
n-srs Richard Tammeväli
Laskmine
olmapäeva hommik oli saabunud ning kaugusest kostev kuulivihin andis märku, et kauaoodatud võistluspäev on kätte jõudnud. 1. jalaväebrigaadi Tapa linnakusse olid kogunenud kaitseväe ja kaitseliidu tublimad sportlased, et panna end proovile nii füüsiliselt kui vaimselt kaitseväe meistrivõistluste sõjaväelises viievõistluses.
Kahesajameetrise distantsi pealt lastakse kaks korda kümme lasku. Ühe laskmise sooritamiseks on aega viis minutit ja teise laskmise sooritamiseks üks minut. Kui tavaliselt kasutavad sõdurid punatäppsihikut, siis laskevõistlustel on lubatud kasutada ainult mehaanilisi sihikuid. Laskmiste ajal on võistlejatel võimalik jälgida ekraanilt oma tulemusi ning nende põhjal vajaduse korral sihikupilti korrigeerida. Tähtis on keskenduda hingamisele ja laskeasendile, kuid samal ajal ei tohi silmast lasta ka aega.
K
Viievõistlus „Sõjaväeline viievõistlus on kaitseväe kõige tähtsam võistlus, mis koosneb viiest spordialast, ja kõik need spordialad on otseselt ülekantavad lahingutegevusse,“ ütles kaitseväe spordijuht Mikk Sarik. „Esimene ala on kahesaja meetri laskmine, siis on takistusriba jooks, granaadivise, takistusujumine ja kogu võistlus lõpeb krossijooksuga.“
Takistusriba „Tehniliselt on kindlasti kõige raskem sõjaväe viievõistluse takistusriba. Kui tehnika on olemas ja seda on harjutatud, siis ei ole probleemi, aga selleks et seda nii-öelda meisterlikult läbida, on vaja väga palju tunde tööd,“ mainis
Krossijooks on viievõistluse viimane ala, mistõttu on sellel ka kõige suurem mõju sportlase asetusele lõplikus pingereas. Meestel on krossijooksu distants kaheksa kilomeetrit ja naistel neli kilomeetrit. „Krossijooks on ägedasti korraldatud. Seal antakse start selle alusel, kuidas sul eelnevad alad läinud on. Põhimõte
on see, et sa saad jooksuga kõik välja panna ja kui sa jooksus konkurendid võidad, siis sa võidad neid ka viievõistluses. Korralduse poolest on see väga lahe punkt, mida näiteks kümnevõistluses kergejõustikus ei ole,“ ütles mereväe võistleja reamees Oskar Dorbek.
Kaitseväe sport Pärast võistlust lisas kaitseväe spordijuht Mikk Sarik: „Mul on väga hea meel, et see toimus sellel aastal siin esimeses brigaadis Tapal, kus on põhimõtteliselt maailma tipptasemel tingimused sellise võistluse korraldamiseks. Kui neli aastat tagasi valmis kaitseväe sporditaristul kokku seitsmes linnakus takistusjooksu viiesajameetrine rada, mis vastab CISMi (International Military Sports Council) nõuetele, siis ainus tartaankattega rada, mis päriselt nõuetele vastab, on siinsamas Tapal.“
Tulemused Viievõistlusel osales kokku 140 kaitseväelast. Kaitseväe viievõistluse üldvõidu saavutas küberväejuhatus 3700 punktiga, teisele kohale tuli merevägi 2650 punktiga ja kolmandale kohale jäi vahipataljon 2560 punktiga. Pärast viievõistlust korraldati ka eraldi takistusriba teatejooks, mis pani meeleoluka ja emotsioone täis punkti kogu üritusele.
Foto: kpr Jan-Christofer Sarapik
Mikk Sarik. Takistusriba koosneb kaitseväe meistrivõistluste formaadis noorematel meestel kahekümnest elemendist, mis on ära paigutatud viiesaja meetri peale. Veteransportlastel ja naistel koosneb takistusriba vastavalt viieteistkümnest või kuueteistkümnest elemendist. Elemendid ise on väga mitmekesised. Rajal satub ette nii tunneleid, kõrgeid redeleid, valle, treppe kui ka kahe meetri sügavusi auke.
Takistusriba Takistusribale järgnes granaadivise. „Granaadivise koosneb põhimõtteliselt kahest osast. Kuusteist viset on täpsuse peale ja kolm viset kauguse peale. Noorematel meestel on distantsid kakskümmend kuni kolmkümmend viis meetrit, mille peale on asetatud neli erinevat ringi viiemeetriste vahedega. Veteranidel ja naistel on arvestus alates viieteistkümnest meetrist kuni kolmekümne meetrini.
Kaitseväe meistrivõistluste sõjalises viievõistluses koondarvestus I KOHT
KüVJ
3700 p
II KOHT
MeV
2650 p
III KOHT
SP VaP
2560 p
IV KOHT V KOHT VI KOHT VII KOHT VIII KOHT IX KOHT X KOHT XI KOHT XII KOHT XIII KOHT XIV KOHT
KuP StSiP ÕV TVJ ScP 2JVBr ÕTP KVPS/DIVS PiP KL Lääne LogP
2090 p 1490 p 1190 p 1190 p 840 p 650 p 560 p 290 p 190 p 190 p 150 p
8
Reede, 2. oktoober 2026
IFUNNY.COM
Küberväejuhatuse talvise kutse strateegilise kommunikatsiooni keskuse meemispetsialist rms Mattias Siilbek