JAP ühisprojekt INNO- Uuenduslikud ja innovaatilised projektiideed

JAP Ühisprojekt - INNO Uuenduslikud ja innovaatilised projektiideed 09.02.2017 - 18.01.2021 Viitenumber: 619217511699 Ühisprojekti partner on Sihtasutus Järvamaa Arenduskeskus Projekti maksumus 33 150 €, toetuse summa 29 835 € Projekti eesmärk: JAP tegevuspiirkonnas on toetatud innovaatilisi ja uuenduslikke projektitaotlusi.

Projekti tulemusena on: 1.Korraldatud on temaatilist ümarlauda, et genereerida uusi, innovaatilisi projektiideid 1.Toimunud on kolm innovatsiooniseminari 2.Otsitud on uusi ideid koostööpartnerite juurest - Toimunud on õppereis Poola- Slovakkia- Tšehhi - Toimunud on õppereis Innovaatiline Tartumaa 4. Koostatud on projektiideede kirjeldused Sisukord: Temaatilised ümarlauad - 2 Innovatsiooniseminarid - 3 Õppereisid  õppereis Poola- Slovakkia- Tšehhi - 8  õppereis Innovaatiline Tartumaa - 12  õppereis / innovatsiooniseminar Setomaal Projektiideede kirjeldused - 14

- 13

17.03.2017 JAP projekti INNO Ümaralud Mäos

NNO projekti ümarlaud ja tulevikuarutelu toimus 26.06.2017 kell 14.00 Kallisabal * INNO Õppereisi kokkuvõte ja tagasiside * Ülevaade käimasolevatest JAPi projektidest * Järvamaa Arenduskeskuse projektide ülevaade * Tulevikuarutelu ühises kohvilauas

15.08.2018 toimus JAP kontoris INNO projekti Ümarlaud. Õppereisilt saadud ideede põhjal arutleti, kuidas muuta atraktiivsemaks Pärnu jõe algust ning rabapiirkonda.

24.10.2018 toimus JAP kontoris INNO projekti Ümarlaud. Arutleti Pärnu jõe alguse arenduse teemal.

INNO külavanemate seminar 02.04.2019 toimus Vana-Veski Puhkekeskuses INNO projekti seminar külade juhtidele.

2

22.05.2018 INNO seminar Lennuklubis

17.03.2017

JAP projekti INNO Ümaralud Mäos

Kell 18.00 Lennuklubi Keelutsooni projektide tutvustused ja Lennu talu tutvustus Kell 20.00 Seminar: Uuenduslikud ja innovaatilised projektiideed

3

27.11.2019 INNO Seminar Järva valla vabaühenduste, külavanemate, külaaktivistidele Päinurme Rahvamajas * JAP 2020 aasta taotlusvoor vabaühendustele – Silva Anspal * Järva valla uudised – Teele Kukk * Muud küsimused ja aeg suhtlemiseks

27.11.2019 INNO seminar külavanemad Paide linn — Paide linna mõttekoda vabaühendustele, külavanematele, külaaktivistidele Valgma külas Hindreku turismitalus * JAP 2020 aasta taotlusvoor vabaühendustele – Sille Pudel * Paide linna toetuste korra muudatused – Karola Jaanof * Muud küsimused ja aeg suhtlemiseks

INNO ümarlaud ja ringsõit JAP tegevuspiirkonnas 01.11.2018 Koos Eesti Maaülikooli tudengitega kirjeldame erinevaid projektiideid ja tutvume edukate projektidega JAP tegevuspiirkonnas.

KAVA 10:00 tervituskohv 10:15 Seminar MTÜ Järva Arengu Partnerid kontoris (Pargi 10, Roosna-Alliku Paide linn Järvamaa) * JAP tegevuspiirkonna tutvustus * JAP noorte ettevõtlikkuse koostööprojekt YEAH * Üliõpilaste projektiideede esitlus 12:00 – 12:45 – Jäägri Villa tutvustus, LEADER projekti tutvustus.

Vastu võtab Anita Homin 13:00 - 13:45 – Järva-Jaani Vanatehnika varjupaik ja LEADER projekti tutvustus, võimalus elamusseikluseks- sõit roomikuga.

Vastu võtab Tuve Kärner 14:00 – 15:30 – Kilplaste teemapargi Kilplala külastus. Lühike seiklus pargis ja lõuna koos aruteluga.

Vastu võtab Helena Siiroja https://japnet.ee/wp-content/ uploads/18-EMY-INNO.mp4

4

INNO seminar EMÜ tudengid

31.10.2019 INNO seminar Maaelu arendamine ja juhtimine LEADER tegevusgrupi tasandil Koos Eesti Maaülikooli üliõpilastega kirjeldame erinevaid projektiideid ja tutvume edukate projektidega JAP tegevuspiirkonnas.

Seminar algas JAP kontoris, kus kuulasime JAP juhatuse esimeest ning tudengid esitlesid oma väga huvitavaid projektiideid.

Edasi tutvusime Veoki Pealisehituse osaühinguga, novembris avatava Järva-Jaani vanatehnika muuseumide keskusega, tegime ringsõidu ajaloolise bussiga ja tutvusime Järva-Jaani vaatamisväärsustega ja LEADER projektidega. Päev lõppes Hindreku Turismitalu tegevuste tutvustuse ja hilise lõunasöögiga.

Maaülikooli tudengite tagasiside: Lugupeetud vastuvõtjad!

Täname Teid sooja vastuvõtu eest LEADER Järva Arengu Partnerid kollektiivis ja külastatud ettevõtetes.

Saime meeldejäävaid elamusi ja kogemusi Veoki Pealisehituse OÜ-st, MTÜ Järva- Jaani Tuletõrjeseltsist ja Hindreku talust. Meil oli rõõm kogeda, et piirkonnas on palju ettevõtlikke inimesi ja maaelu arendajaid. Eriliselt jääme meenutama muuseumi eksponaate, vanatehnika varjupaika ja kindlasti ka bussisõitu.

Veoki Pealisehituse OÜ-s jäi meelde ettevõtte juhi tutvustus veokite ehitamisest ning eksporditava näidisveoki (mobiilne töökoda) eksponeerimine. Hindreku talus olid maitsvad toidud, sümpaatne esitus perenaise poolt ja hubane Eesti veini kamber.

Meenutuseks ekskursioonist lisame Teile kokkuvõtte päevast (video) ja meie projekti ideede videod: Kokkuvõte päevast Viiratsi koertepark Paadihotell Toila sadamas Karula Pikkjärve puhkeala arendamine Huvitav oli ka Mustvee rahva veepark!

Lugupidamisega MSI 3.kursuse ettevõtjad

5

INNO Seminar vabaühenduste juhtidele, külavanematele ja külaaktivistidele Esimene koolitus sarjas Arukad külad „Aruka isiksuse vaimne areng“ Arukates külades tegutsevad arukad inimesed.

Koolituspäeva teema on aktiivsete eestvedajate isiklik areng ja motivatsioon, kogukonna kaasamine ja eestvedaja vaimse tervise tagamine. Vaatame endasse, analüüsime ja vahetame kogemusi ja mõtteid, kuidas arukalt eest vedada või tagant tõugata, nii et läbipõlemist ei oleks karta ja silm säraks ning teotahet jätkuks.

Koolitaja Riina Paatsi INNO Seminar Paide linna vabaühenduste juhtidele, külavanematele ja külaaktivistidele 17.10.2020 Karepa Rahvamajas

INNO Seminar Järva valla vabaühenduste juhtidele, külavanematele ja külaaktivistidele 31.10.2020 Võsu rannaklubis

Tagasiteel külastati: * Eisma sadam https://eismasadam.ee/

Tagasiteel külastati * Käsmu rahvamaja ja Meremuuseum https://www.kasmu.ee/et

*Vainupea kabel Vainupea küla selts MTÜ http://vainupea.ee/et

* Võhma Seltsimaja https://vohmaseltsimaja.voog.com/luhidaltmeist

6

KOKKUVÕTTE 17.10.2020 KOOLITUSEST tegi Paide Ühisgümnaasiumi õpilane Lauri Luuk, kes tegi JAP-is kogukonnapraktikat.

Koolitus toimus juturingivormis, kus teemadest rääkis koolitaja ja samal ajal oli kõigil võimalus kaasa rääkida kui ka arvamust avaldada. Alustuseks vesteldi vaimsest tervisest ja sõltuvustest, millised neist on kahjulikud, aga ka, millised mitte. Seejärel suunduti uurima uusi vaatenurki läbipõlemises ja enesearengus.Selgus, et läbipõlemist saab vaadata humoorikalt. Samuti ei pea olema areng alati ette antud suunas ja alati tuleks olla valmis tegelema millegi uuega. Juturingis tuli arutlusele veel ka puhkuse teema, et puhkusel puhatakse, mitte ei tegeleta eestlaslikult endale ülesannete ja töö otsimisega.

Lõpetuseks lisan veel oma kogemuse ja arvamuse. Kuna tegemist oli minu jaoks esimese korraga, kui millestki sellisest osa võtsin, siis oli päev minu jaoks põnev. Koolitus Karepa Rahvamajas oli huvitav ning avaldas minu silmaringi ja suhtumist antud teemades. Huvitav oli samuti külastada Eisma sadamat ja Vainupea kabelit, kuid sealsed juturingid olid venivad, sest pole isiklikult veel antud valdkondades kõige aktiivsem. Kokkuvõttes oli siiski päev võrdlemisi huvitav tänu heale korraldusele ja humoorikale seltskonnale.

Edasi külastati Eisma sadamat, kus kohalik kapten tutvustas meile sadamat ja rääkis põnevamaid seikasid sealt kandist. Ja teise kohana külastati Vainupea kuulsusrikast kabelit, kus korraldas seltskonnale vastuvõtu kohaliku külaseltsi juht Mario Luik. Kabelis rääkis ta enda ja seltsi tegevusest, ning vastas avatult tekkinud küsimustele.

Järvamaa ARUKATE KÜLADE KONVERENTS Järvamaa Arukate Külade Konverents – Räägime kogukonnaturismist 25. november 2020 kell 15.00 -18.00 Paide Muusika- ja Teatrimajas.

Arutleme teemadel: Mida tähendab arukas küla – mida tehakse arukas külas teistmoodi? Kogukonnaturism, kui turismiettevõtjate ja vabaühenduste koostöömeetod. >> Vaata kava SIIT >>> Vaata konverentsi salvestust SIIT. https://japnet.ee/wp-content/uploads/20-11-25-Arukad-kylad-kokku.mp4

7

27.04.- 05.05.2017 JAP INNO õppereis /Poola-Slovakkia-Tšehhi) N 27.04.2017 20.00 Väljasõit Paidest Kultuurikeskuse parklast R 28.04.2017 * Sõit Krakovisse. Bussiseminar: Mida ootame reisilt, mis on meie jaoks innovaatiline ja uudne?

Majutus Krakovis Hotell Best Western Efekt Express 19.00 Õhtusöök L 29.04.2017 Jalutuskäik Krakovis. Wawel on arhitektuuriline kompleks Krakovis Wisla jõe kaldal asuvale mäekünkal. Waweli katedraal on ühtlasi riigi pühamu, kuna sinna on ka maetud paljud Poola kuningad ja nende pereliikmed.

Wielicka soolakaevandus Majutus Zakopanes Hotel Hyrny. Õhtusöök.

Töötoad ja arutelud: Mida nähtust on võimalik teostada JAP tegevuspiirkonnas. * Piirkonna huviväärtuste maketid. * Suur enamus meie vaatamisväärsusi on seotud loodusega, paraku on ilm turistidel elamuse saamiseks väga oluline. Millised on meie objektid ja vaatamisväärsused, mida külastada siis, kui ilm on halb? * Kuidas reklaamida oma tooteid-teenuseid. Tulles piisavalt pikalt koobaste ringkäigult viib tee läbi restorani – erutades maitsemeeli oma lõhnadega ja kutsudes sööma.

Sama nägime ka soolakaevandusest väljumisel, kus väljapääsu teel oli meenete müük.

P 30.04.2017 Sõit Zakopane - Liptovský Mikuláš, Slovakkia 14.00 majutus Mikuláš’is/ Hotel Janosik http://www.hoteljanosik.sk/hotel.php?link=okolie&lang=en 16.00 Seminar: Slovakkia ja Eesti LEADER lahenemise sarnasused ja erinevused. * Liptovi regiooni tutvustus, Leader program 2007-2014 ja kogukonna areng. Ettekande tegi Ingrid Pavlikova, büroo töötaja.

Seminari kokkuvõte: * Tegevusgrupp MAS Horny Liptov liikmeskond on 53, neist 25 omavalitsust. Elanike arv üle 27 000. * Eelmisel perioodil olid piirkonna arengu projektid seotud paljuski kohalike omavalitsuste tehtud valikuga – peamiselt rajati kergliiklusteid ja korrastati spordi- ja puhkealasid ning laste mänguväljakuid.

8

* Kuna tegemist on turismipiirkonnaga, on koostöö kogukondade, ettevõtjate ja omavalitsuste vahel suunatud piirkonna turustamisele. Selliseid projekte toetati eelmisel perioodil mitmeid. * Slovakkias on LEADER tegevusgruppide konkurss ja kõik tegevusgrupid taotlevad rahastust. Horny Liptov oli lähipiirkonnas üks kahest LEADER strateegia koostajast ja taotlejast. Sellel perioodil esitati piirkonnast 14 taotlust, kes soovisid tegutseda tegevusgrupina.

Kahjuks esimeses voorus ei kinnitatud Horny Liptovi strateegiat ning praegu käivad läbirääkimised, et üle Slovakkia saaks jätkata need tegevusgrupid, kes tegutsesid möödunud perioodil. * Lühike giidiga jalutuskäik Liptovský Mikuláš’is.

Jaano Rässa lennukulbist Keelutsoon tegi samal ajal õhulennu Lipitovski Mikulaš´i kohal E 1.05.2017 Tutvumine piirkonna LEADER projektidega, Ringsõit 1. Kohalik Mesila Hybe külas, kohalik ettevõtja, mesinik Martin Piovarči (MAS Horný Liptov juht ). Mee tootmine ja töötlemine. Kaks LEADER projekti. Üks tootmishoone ehituseks ja teine esitlushoone ehituseks ja teavitustahvlite ülespanekuks.

2. Grand Castle in Liptovský Hrádok, LEADER projekt Liptovský Hrádok linn (laste mänguväljakud, jalgrattateed, Infopunkt) Külakeskuse haljastus ning teabetahvel.

3. Mineraalveeallikas Uhorska Ves külas, LEADER kogukonna projekti näide.

Mineraalveeallikale ehitati puhkekoht.

4. Liptovský Ján küla ja Jánska org - sidusrühmade koostöö näide turismi arendamisel. LEADER projekti tutvustus. Turunduse toetamine ja edendamine. Kergliiklustee, mis ühendab erinevaid ettevõtjaid koos tutvustavate väljapanekutega.5. Puhkekeskus Dom Končiar – apartmany Liptovský Ondrej külas – Kohaliku ettevõtja Leader projekti näide (http://www.domkonciar.sk/en/ ).

Linnas elav ettevõtja rajas majutuskoha oma vanemate koju väikeses Liptovský Ondrej külas.

6. Ringsõit kogukonna puhkealale Endise lennuvälja alale on rajatud puhkeala, kus saab sõita mootorrataste, jalgrataste ja ruladega.

Kaunid vaated meelitavad kohalikke piknikku korraldama ja vaba aega veetma.

9

Ringsõidu kava koostas vastuvõtja Leader tegevusgrupp MAS Horny Liptov. Täname vastuvõtjaid!

T 2.05.2017 8.30 Sõit Liptovský Mikuláš – Ostrava, Tšehhi 9.30 Orava lossi külastus (giidiga) SEMINAR Kokkuvõte Ringsõidu päeva ideedest: * Sarnased kaartidega teabetahvlid külades * Pärnu Jõe alguse allikas Roosna-Allikul võiks saada katusealuse ning vee võtmine võiks olla lihtsam. Praegu on ainult purre ja peab allikast vett võtma selle pealt. * Lipitovski Mikulaš´is hukati Solvakkia Robin Hood Janoš, Paides neli kuningat – kas siit võib saada mõne koostöö-idee?

K 3.05.2017 8.30 Sõit Ostrava - Rychnov nad Kněžnou, Tšehhi * Kohalejõudmisel lõunasöök koos vastuvõtjatega, kauaaegsete partneritega, millele järgneb ringsõit: Ettevõtja, kes rajas oma ettevõtte juurde vabaõhumuuseumi.

Puuviljaaiad ja mahlatehas Küla puhkeala projektid: spordiväljakud, külamaja ja küla leivaahi.

Kohaliku omavalitsuse projekt haljasala korrastamine ja puhkeala. Õhtul seminar – koos pikaajalise koostööpartneri Sdružení SPLAV (http://www.sdruzenisplav.cz/ ) esindajatega ja ühine õhtusöök.

SEMINAR Partnerite Sdružení SPLAV poolt osalesid juhatuse esimees (president) Pavel Tichý, juhatuse aseesimees Petr Hudousek, asutajaliige ja pikaaegne juhatuse esimees Vladimir Bukovski , juhatuse liige Mikušová Ilona, kes on Puuetega laste tugiorganisatsiooni ORION asejuhataja.

Ringsõidu ja vastuvõtu korraldasid tegevjuht Katerina Holmová ja projektijuht Kristina Carrido Holmova.

Külalised tutvustasid oma valdkonda ja tegevusi. Ühingu liikmed on jagatud nelja huvigruppi- avaliku halduse (15), ettevõtluse (17), looduskeskkonna(10) ja mittetulundusliku tegevuse (9) huvigrupp. Sellest tulenevalt ka tegevusvaldkonnad.

Käesoleval perioodil on Tšehhis kasutuse multifondide põhimõte. Lisaks Maaelu arengu fondile on tegevusgrupil koostöö ka sotsiaalfondi ja regionaalarengu fondiga.

10

Kõik esinejad rõhutasid koostöö olulisust. Lisaks LEADER koostööprojektile (mis oli Eesti esimene rahvusvaheline koostööprojekt) on meil koostöökogemus sotsiaalvaldkonna projektis ühised probleemid erinevad lahendused (2012) ning ERASMUS+ partnerlus Sense of Light (SOL) projektis.

N 4.05.2017 8.30 Ringsõit Sdružení SPLAV piirkonnas: *Ringsõit ümber Škoda tehast, kohtumine kohaliku külavanemaga 1895. aasta lõpul alustasid tšehhid Václav Laurin ja Václav Klement "Slavia" jalgrataste tootmist. Juba mõne aasta möödudes, 1899. aastal alustati ka mootorrataste tootmist, mida müüdi edukalt ka välismaal. 20. sajandi alguses arendati tootmist sedavõrd, et võimalikuks osutus juba sõiduautode konstrueerimine ja ehitamine. Tänapäeval tunneme härrade Laurin'i ja Klement'i poolt rajatud ettevõtet kui edukat autotööstusettevõtet Škoda-Auto.

Tehases töötab kolmes vahetuses kokku üle 8000 töötaja. Suurtootja on omavalitsusele hea koostööpartner, aga see on tekitanud probleeme teistele ettevõtjate, kellele ei jagu tööjõudu ja nad on sunnitud sisse tooma võõrtööjõudu, eelkõige naaberriikidest Poolast ja Slovakkiast, mis omakorda on toonud kaasa probleemid elukohaga ja turvalisusega.

Projektinäide – Kogukonnaköök alkoholi tootmiseks kohaliku kogukonna puuviljadest. Kohalikus viinavabrikus saab kohalik elanik oma puuviljadest teenustööna lasta teha kanget napsi. Müüa seda ei tohi, ainult omatarbeks. Kurioosne on see, et viinavabrik rajati tühjaksjäänud koolimajja.

Kohtumise lõpetuseks jäädvustasid ennast Sdruzeni SPLAV LEADER-ISA Vladimir Bukovski ja JAP LEADER-EMA Malle Rooba. Algas tagasitee R 5.05.2017 Bussiseminar: Osalejate tagasiside ja ideed, mida edasi arendada. Koguti kokku esialgsed ideed, mida edasi arendada juunis toimuval Ümaralaual.

FOTOD: Aivar Tubli, Malle Rooba, Jaano Rässa ja Silva Anspal.

11

07.-08.06.2019 INNO Tartumaa õppereis - Innovaatiline Tartumaa Õppereisi eesmärk: Oleme kogunud uusi ideid, külastades Tartumaa huvitavate ja innovaatiliste projektidega.

7. juuni 2019 SPARK Demo keskuse külastus See on Lõuna-Eesti ettevõtluskeskkonda tutvustav ruum, kuhu on koondatud edukad tootmisettevõtted, säravad alustajad, olulisemad tugiorganisatsioonid ning haridusasutused. Ettevõtete väljapanekud illustreerivad nende tugevusi ja erilisust ning annavad võimaluse jagada piirkonna ettevõtete edulugusid investoritele, teistele ettevõtetele, kodanikele ja ametnikele.

Seminar koostöös Tartumaa Arendusseltsiga (TAS) TASi tutvustus ja ülevaade projektist "Innovatsiooni otsingul" ehk kuidas TAS koos liikmetega otsib, mis see innovatsioon üldse on. Projektist tuleb rääkima projektijuht Ene Reedi.

Lõunapaus Kapteni Keldris * Luunja jõesadam, Luunja Jõepääste ja sõit ujuvsaunaga (LEADER toetus).

Talliteenused OÜ hoone ja embrüovarsad (LEADER toetus), Münnichi park. * Loodus BioSpa (LEADER toetus) * Lohkva Külaselts Lohkva lasteaia saalis (LEADER toetus) Majutus nostalgilises, 1975 aastal Arnold Rüütli eestvedamisel ehitatud Ilmatsalu sööklas, mis täna töötab ILMATSALU MOTELLINA Õhtusöök ja arutelu 8. juuni 2019

12

24.-25. 08.2020 Innovatsiooniseminar Setomaal Ringsõit MTÜ Piiriveere Liider tegevuspiirkonnas Lõuna - Inara Vanavalgõ Kohvitarõ Valik külastuskohti: Taarka Tarõ Seto Ateljee-Galerii Obinitsa Puhkemaja MTÜ Põhjala Agro OÜ Kuigõ Tsässon Kitsõ külätarõ Lõuna-Antsu talu OÜ Ööbimiskoht Kirsi Talo - http:// www.kirsitalo.com/ Õhtusöök ja saun 2. PÄEV – 25.08.2020 Hommikusöök, lahkumine ööbimiskohast Räpina sadam Santex OÜ Piiriveere Liider Büroo Räpina Loomemaja Lõuna Räpina aianduskoolis

13

Pärnu jõe alguse arendus PROJEKTIIDEED Sissejuhatus Pärnu jõgi saab alguse Paide linnas Roosna-Alliku allikaist (Roosna-Alliku Allikajärvest) Pandivere Pärnu jõe alguse kõrgustikult. Pärnu jõe algus asub Pärnu-Rakverearendus Sõmeru maantee kõrval Roosna-Alliku alevikus.

Jõe kogupikkus on 144 km. Jõe ülemjooks asub Kesk-Eesti tasandikul, keskjooks Kõrvemaa lõunaosas ja Pärnu madalikul ning alamjooks Pärnu madalikul. Jõgi suubub üle 2 km pikkuste muulide vahelt Pärnu lahte.

Pärnu jõe puhul on olulised tema lisajõed lähtest alates parempoolsed jõed Reopalu, Lintsi, Mädara, Käru, Vändra ja Sauga ning vasakpoolsed lisajõed Vodja, Esna, Prandi, Aruküla, Navesti, Kurina ja Reiu.

Pärnu jõgi läbib Roosna-Allikul Iiripilli raba, jookseb mööda Purdi mõisa juurest, läbib Koordi raba, läheb läbi Tarbja tehisjärvest, möödub Paide linnast Mündi poolsest küljest Reopallu ja sealt edasi Pärnu poole.

Pärnu jõe äärsete vaatamisväärsustena on teada-tuntud Pulli asulakoht, Toris paljanduv Devoni liivakivi Tori põrgu, Türi linnas Pärnu jõe saare kaitseala, Sindi pais ja Soomaa.

Pärnu jõe algus vaatamisväärsuse ja turism-i ning rekreatsiooni objektina on vähetuntud ning alakasutatud. Järvamaa ja Paide linna atraktiivsuse tõstmiseks on otstarbekas ära kasutada Pärnu jõe algust kui loodusobjekti.

Hetkeolukord Pärnu jõe algus on nähtav ja objekt on märgistatud. Mööda Pärnu-Rakvere-Sõmeru maanteed sõitvatel autodel on võimalik peatuda selleks ettenähtud parkimistaskus suunaga Paide poole, allikast viib mööda kergliiklustee, mida mööda pääsevad turvaliselt Pärnu jõe alguse allikatele jalakäijad ja jalgratturid. Ümbrust niidetakse ja Pärnu jõe alguse allikate juurde viib laud-trepp.

Vajalik on tähistatud kohale anda hoolitsetud ilme ja hoida koht atraktiivsena.

Kohalik elanikkond käib allikast vett võtmas, kuna vesi on selge ja puhas, mööda jalutajad täidavad oma joogipudeleid ja käivad niisama jõe algust vaatamas.

Pärnu jõe algusest läbib Allikate matkarada, mille on koostanud Roosna-Alliku koolipere. Rada on tähistatud infotahvlitega, mida on vaja korras hoida, samuti vajab matkarada ise hoolitsust. Rada algab Roosna-Alliku mõisa juurest, läheb mööda Saare tänavat tiigini, sealt on võimalik suunduda mõisa kabelisse ja siis raba äärde. Rabasse väga kaugele minna ei saa, sest puudub laudtee, talvel käivad kohalikud rabapeal suusatamas. Rabas on veel näha endise Talitee jälgi, mis lühendas oluliselt liiklemist Purdi ja Roosna-Alliku mõisa vahel. Rabast pöördub rada tagasi ja läheb mööda metsaalust ja allikate rada kuni Allikajärve tammini, mööda tammi jõuab endise piiritusetehase varemeteni, kust rada suundub Pärnu jõe algusesse. Varasemalt viis rada ka metsa alt mööda purret tehisjärveni, purre on nüüdseks katki. Matkaraja lõpp-punkt on tehisjärve äärne õppeklass.

Roosna-Allikul on hästi hooldatud tehisjärve äärne puhkeala. Järv on sobilik supluseks, ujumiseks, kalastamiseks, süstaringide läbiviimiseks, olemas on grillimiskohad, võrkpalliplats, välijõusaali trenažöörid. Ürituste ajal saab järvel sõita vesijalgratastega. Tehisjärv ise vajab vetikatest puhastamist, sest suvel täitub veekogu vetikatega, mille vahel ujudes ja supeldes jäävad vetikad jalgade ja käte külge kinni. Puhkeala atraktsioonid vajavad pidevat hoolt ning on vaja üle vaadata kiik, püstkojad, lõkkekoht jms.

14

MTÜ Nautleja Kalamatkad ja MTÜ Purdi Külaselts tegelevad iga-aastaselt Pärnu jõe alguse korrashoiuga: veest eemaldatakse sinna langenud puud. Seni on jõutud paadi ja süsta-sõitudeks lahti hoida lõik Roosna-Alliku tehisjärvest kuni Purdi mõisani ja veidi edasi. Suur töö on ees Purdi mõisast edasi kuni Anna-Peetri teeni, seal on väga palju kõrgete kallaste tõttu jõkke langenud puid. Samuti ohustab jõge algust kinnikasvamine, vajalik oleks leida viis, kuidas kinnikasvamist vältida.

Kaasata erinevate fondide finantseerimisvõimalusi ning ettevõtete, kogukonnaliikmete, omavalitsuse panust arendustegevustes.

Luua koduleht Pärnu jõe alguse infoga, kus on piirkonna reklaam ja luua linkida koduleht Paide linna kodulehega, Vistijärva ja Põhja-Eesti turismi lehega. Leida infovahetusega tegelev organisatsioon, kelle telefoni number vastab huvilistele ja kes vastab sissetulnud e-kirjadele, kes haldab kodulehte, Facebooki, Instagrammi jm sotsiaalmeedia kanaleid.

Läbi mõelda Pärnu jõe alguse arendusorganisatsiooni loomise vajadus, rahastusvõimalused, ettevõtjate, vabaühenduste ja kogukonna kaasamine ning omavalitsuse panus piirkonna arengusse.

Purdi, Koordi, Tarbja, Paide piirkondade ettepanekud.

Korrastada ja viidastada ning kaardile (paber ja elektroonne mobiilis vaadatav) kanda Allikate matkarada ja pikendada matkarada rabasse laudteena Roosna-Alliku-Purdi-Koordi. Matkaradade vahepunktides Roosna-Allikul, Purdis ja Koordis rajada auto ja jalgratta parklad ja puhkekohad (lauad, pingid, lõkkekohad, prügikastid) koos infotahvlitega.

Leida täiendavad võimalused Roosna-Alliku tehisjärve ja Pärnu jõe puhastamiseks vetikatest ning sinna kukkunud puudest.

Arenguvõimalused Luua Pärnu jõe algusesse puhkeala, parkla, lauad-pingid, käimla, müügi-ala, piirkonna infotahvel. Märgistada Pärnu jõe algus kollase raamiga, liituda kollaste raamide turundusega, mis võimaldab lisaks turismiobjektile ja vaatamisväärsusele panna kaardile ka muud piirkonna ettevõtjad: toitlustus, majutus, toodete-teenuste pakkujad, kohaliku toidu tootjad, elamuste pakkujad.

Visioon - Pärnu jõe algus on väljaarendatud ja toimiv puhkeala ning tunnustatud loodussäästlik turismiobjekt.

Missioon - Luua Pärnu jõe algusest koostöös kõigi partneritega looduslikku keskkonda ja elurikkust toetav paik.

Riskifaktorid Vähene huvi arendustegevustes Toetajate ja finantseerijate puudumine või ära kadumine Eestvedaja puudumine Koostas konsultant Sille Pudel.

15

RIVERLIFE - Improvement of the status of the lower reaches of the Pärnu River Basin and PROJEKTIIDEED ensuring free Access Projekti akronüüm: RIVERLIFE Taotleja: Paide linn, Partner - JAP

RIVERLIFE

Projekti kokkuvõtlik kirjeldus Jõelinnad üle maailma on üha enam hakanud väärtustama oma jõeääseid alasid ja jõudnud otsusele, et inimestel on õigus avalikule ruumi-

le vee ääres.

Peatuskohtadel on väga suur mõju elukeskkonna kvaliteedi tõstmisel. Jõeäärses piirkonnas ei ole süsteemselt välja arendatud väiksemaid olemisruume, mis kutsuksid inimesi teelt kõrvale kalduma ja annaksid head emotsiooni. Eesmärk on analüüsida Pärnu jõeäärsete alade olukorda ja perspektiive ning koostada väiksemale alale maastikuarhitektuurne välisruumi lahendus, mis kutsuks hoogu maha võtma ja Pärnu jõe ääres pikemalt aega veetma.

Kuid see ei saa olla vaid rada või murulapp, vaid teadlik kujundamine. Jõgi annab inimestele erilist emotsionaalset rahulolu ja seal on põhjust jääda pikemalt peatuma. Kaldaruumi elavdamiseks ei piisa ühest funktsioonist, vaid on vaja leida mitmekesisemaid lahendusi. Vaja on uurida, milliseid funktsioone on vaja lisada.

2017 aastal Eestis toimunud haldusreformi käigus ühinenud valdade piirkond oli Pärnu jõe ülemjooksu osa. Nüüd on linnal vajadus ja võimalus kaitsta seda piirkonda aga samal ajal avada see elanikele ja külalistele, korrastades avalikku ruumi ja teadvustades elanikkonnale antud piirkonda.

Projekti tulem: Pärnu jõe ülemjooksu kaldaala on külastajatele avatud lähtuvalt avaliku kasutamise võimalustest, külastuskoormus ei kahjusta loodusväärtusi ning kasutajad on teadlikud.

Pärnu jõe ülemjooksu kallaste korrastamise eesmärk on kaldal asuvate looduskoosluste säilitamine, inimtegevusest lähtuva kahjuliku mõju piiramine ning seal vaba liikumise ja juurdepääsu tagamine.

Paide linna läbib Pärnu jõgi algusest alates 21 kilomeetrit 1. Jões ja kaldaalal asuvate looduskoosluste säilitamine 2. Inimtegevusest lähtuva kahjuliku mõju piiramine kaldaalal 3. Kaldaalal vaba liikumise ja juurdepääsu tagamine - Pärnu jõe ülemjooksu kaldaala on külastajatele avatud lähtuvalt avaliku kasutamise võimalustest, külastuskoormus ei kahjusta loodusväärtusi ning kasutajad on teadlikud.

Tegevused ja meetmed 1. Jões ja kaldaalal asuvate looduskoosluste säilitamine 1.1 Selgitatakse välja looduslikud voolutakistused ja nende negatiivne mõju. Uuritakse, kuivõrd kallastelt sisselangevad puud ja muu risu põhjustavad jõesängi kinnikavamist ja voolu aeglustumist ning milline on kalavarude seis ning kaitsevajadus.

1.2 Veematkade korraldamise eesmärgil puhastatakse jõesäng vettelangenud puudest ja risust.

Jõe kaldaid on avatud ning kaldaalasid on varem korrastatud huviliste ja eramaaomanike poolt nende endi tegevus- ja elukeskkonna parendamise eesmärgil. Selleks korraldatakse talguid, ja loodusteemalisi suvelaagreid ja suvekoole.1 .3 Puhastatakse jõgikonnas asuvad järved. Esmalt näidisena – Vana-Veski ja Allikjärve puhastamine pilliroost ning uuendusliku meetmena puhastusjääkide kasutamine põlluväetisena. Koostööpartner Katrineholm omavalitsus Rootsist, kes jagab kogemusi järvemuda kasutamisel põlluväetisena.

16

¤ Koostatakse projekti Laymani raport, mille esitlus toimub lõppkonverentsil. ¤ Koostatakse After-LIFE tegevusplaan viieks aastaks peale projekti lõppu.

2. Inimtegevusest lähtuva kahjuliku mõju piiramine kaldaalal 2.1 Hinnatakse kui palju elutegevus jõe kaldapiirkonnas saastab vett. Jõe kalda-alal on eelkõige hajaasustusega elamispaigad need, mis juhivad oma kanalisatsiooniveed läbi settekaevude jõkke.

Vaja on uurida, kui palju tegelikult puhastamata või vähepuhastatud reovesi jõuab jõkke (eelkõige Purdi, Korba ja Tarbja külade piirkonnas).

2.2 Vastavalt Roosna- Alliku maastikuala (Natura 2000 ala) kaitsekorralduskavale ning uuringule koostatakse tegevuskava Purdi, Korba ja Tarbja küla piires puhta- ja reoveesüsteemide korrastamiseks / ehitamiseks ja planeeritakse uute puhta- ja reovee süsteemide rajamine Pärnu jõe hajaasustatud piirkondadesse.

3. Kaldaalal vaba liikumise ja juurdepääsu tagamine, kujundades Pärnu jõe ülemjooksul väiksematele aladele maastikuarhitektuurne välisruumi terviklahendus.

3.1 Pärnu jõe alguse allika kaitse ja tähistamine Eipre allika (Pärnu jõe algus) märgistamine, bussidele parkla rajamine, Allika juurde puhkekohavarikatuse ehitamine. Selle ehitust juhendab partner Sloveeniast.

3.2 Looduse matkaraja korrastamine, R-Alliku ja (üle Plaamandi saare) Purdi vahel kunagise talitee taastamine. infotahvlite paigaldamine või vahetamine ja hooldus.

3.3 Purdi ja Korba külas korrastatakse kaldaala ning rajatakse paadisillad.

3.4 Hinnatakse Tarbja tehisjärve seisundit ning korrastatakse tehisjärve ümbrus.

3.5 Rajatakse Paide tehisjärve juurde jõe kaldale karavaniparkla koos kommunikatsioonidega, sest selle koha kasutamisel on suur avalik huvi, kuid puudub jõekalda kaitse.

3.6 Rajatakse Mündi tee äärne jõekalda puhkeala linnaelanikele.

3.7 Koostatakse puhkealade mobiilne kaart, koos loodusteemalise tutvustusega.

3.8 Koostöös linna koolide loodusainete õpetajatega koostatakse looduskoolituse Interaktiivsed õppevahendid ja jaotusmaterjalid.

4. Teavitustegevus 4.1 Koostatakse projekti ja Pärnu jõe ülemjooksu tutvustavad trükised ja audio-videomaterjalid. ¤ Projekti lõpuks on olemas tutvustav videoklipp ja pikem vaatefilm Pärnu jõe kaldaalade maastikuarhitektuurse välisruumi terviklahendusest.

4.2 Teavitusüritused (Dissemination events) ¤ Seminarid Eestis: projekti Avaseminar ja lõppkonverents, kus osalevad partnerid. ¤ Seminarid projekti partnerite juures Horný Liptovis Sloveenias ja Katrineholmis Rootsis ¤ Planeeritud on kuni 10-liikmeliste gruppide kogemusreisid. Eestis, Sloveenias ja Rootsis. ¤ Projekti koduleht 4.3 Raportid ¤ Esitatakse projekti vaheraportid ja lõppraport rahastajale.

17

PROJEKTIIDEED

JÄRVAMAA FOTOPANK

Fotokonkurss viiakse läbi eesmärgil tekitada Järvamaa Fotopank, so pildikogu, mida saab kasutada välireklaamide, trükiste, esitluste ja muude materjalide koostamisel. Oma piirkonda saab pildi abil kirjeldada mitmeti – loodus, arhitektuur, inimesed, olme, toit ja muu emotsioon. Fotopanga omanikuks on SA Järvamaa Arenduskeskuse turismiinfokeskus.

20.märtsiks 2020 esitatakse fotod – Talv Järvamaal 21. juuniks 2020 esitatakse fotod Kevad Järvamaal 22.septembriks 2020 esitatakse fotod – Suvi Järvamaal 21. detsembriks 2020 esitatakse fotod – Sügis Järvamaal

18

Yellow Frames projektiidee PROJEKTIIDEED

YELLOW WINDOWS

Idee sai alguse JOL korraldatud kohaturunduse strateegia koostamise seminaril.

Mõtte alge tuli Lõuna-Eesti tegevusgruppidelt, kes panid oma turismiobjektidele National Geografic „kollased raamid“ projektiga *Elu kahe maailma piiril*

YELLOW WINDOWS - projektiidee Rahvusvaheliselt tuntud turundusvõtete kasutamine maapiirkonnas, Kollaste Akende näidete külastamine maailmas, koostöövõimalused ja idee Kollaste Akende kasutamiseks maapiirkonnas, turismipakettide väljatöötamine ja katsetamine.

Partnerid: Järva Arengu Partnerid Causeway Coast and Glens

19

PROJEKTIIDEED ROOSNA-ALLIKU OTT

20.detsembril 2018 avati JAP konsultandi Sille Pudel´i eestvedamisel ja kohalike aktiivse koostöö tulemusel ROOSNA- Alliku OTT.

20

PROJEKTIIDEED

Koostööprojekti Arukate külade arenguprogramm Kinnitas JAP Üldkogu otsusega 6/ 15.02.2021

Arukate külade arenguprogramm

Projekti eesmärk on aktiivsed ja koostööle orienteeritud külakogukonnad JAP tegevuspiirkonnas.

Selleks: 1. Luuakse Eesti arukate külade võrgustik ja seosed rahvusvahelise arukate külade (Smart Rural 21) võrgustikuga; 2. Iga osalev küla/piirkond loob aruka küla strateegia/tegevuskava või küla/piirkonna arengukava või valdkondliku tegevuskava; 3. Iga osalev küla/piirkond viib ellu piloottegevuse – iga küla valib piloottegevuse, mida programmis rakendab; 4. Kommunikatsioonitegevuste kaudu tutvustatakse arukate külade strateegiate loomise protsessi ja edulugusid pilootrakenduste kohta laiemale avalikkusele Eestis ja ka rahvusvahelise võrgustiku kaudu; 5. Tegevusgrupp omandab kogemuse, kuidas arukate külade kontseptsiooni kohalikul tasandil rakendada ning saab vajadusel planeerida jätkutegevused uueks programmperioodiks 2021-2027.

Koostööprojektis osalevad 9 piirkonda: Tartumaa Arendusselts (juhtpartner), Valgamaa Partnerluskogu, Lääne-Harju Koostöökogu, Jõgevamaa Koostöökoda, Võrumaa Partnerluskogu, PärnuLahe Partnerluskogu, Järva Arengu Partnerid, MTÜ PAIK ja Ida-Harju Koostöökoda.

Projekti tegevused: 1. Osalemine Arukate külade arenguprogrammis (koolitused, õppereisid, mentorlus, võrgustikukoostöö, piloottegevused, kommunikatsioon ja teavitamine) 2. JAP piirkonnas läbiviidavad tegevused külakogukonna võrgustiku tugevdamiseks ja koostöö edendamiseks: koolitused, seminarid, õppekäikäigud, kogemuste ja teadmiste vahetus ning ideekorjed JAP tegevuspiirkonna strateegia uuendamiseks.

Projekti kogumaksumus on 33 Projekti eelarve: Osalemine koostööprojekti koolitusprogrammis Piloottegevuste elluviimine külas/piirkonnas

000,00 € ning toetus 29 700,00 €.

Vastavalt väljatöötatud strateegiatele (arvestusega 10*1000€ piirkonna/küla arendustegevusteks)

10 000,00

Tegevused JAP piirkonnas

Koolitused, seminarid, õppekäikäigud, kogemuste ja teadmiste vahetus ning ideekorjed JAP uue perioodi strateegiasse Partnerite vahel jagatud projektijuhtimine

12 006,00

Projektijuhtimine

Koolitused, õppereisid, mentorlus, võrgustikukoostöö, kommunikatsioon ja teavitamine

21

9 014,00

1 650,00

KOOSTÖÖPROJEKTID

MTÜ Järva Areng Partnerid projektide Kogumiku koostas Silva Anspal Fotod on osalejate erakogudest Aprill 2021 22