Sigivus

Jan Hulsen

Sigivus Sigivuse haldamise praktiline käsiraamat

Impressum

Sigivus Autor Jan Hulsen, Vetvice® Fotod Jan Hulsen (kui pole teisiti märgitud) Broer Hulsen (lk 35) Anneke Hallebeek (lk 13, 33, 43) Marcel Christianen (lk 25) Graafika Marleen Felius (lk 4, 13, 17, 21, 32, 36, 38, 41) Dick Rietveld (lk 7, 14, 20, 22, 27, 31)

Tänusõnad Joep Driessen, Marcel Drint, Frido Hamoen, Henk Hogeveen, Joost Klop, Adri Maas, Toon Meesters, Adri Peeters, Jeroen Peeters, Kees Peeters, Annelies Pernot, Maarten Pietersen, QMPS/ Cornell University, Alfons van Ranst, Jack Rodenburg, Roel Roelofs, Ad Rijvers, Kees Simons, René de Theije, Bill Tranter, UGCN, Jansje van Veersen, Sietse Venema, Peter Vercauteren, Peter Vos, Bertjan Westerlaan ja Dirk Zaaijer, ning paljud veisekasvatajad ja teised, kes mingil moel panustasid oma inspiratsiooni, teadmiste, abi või nõuannetega.

Raamatud ja eriväljaanded:

Roodbont Publishers B.V. P.O. Box 4103 7200 BC Zutphen, Holland T +31 575 54 56 88 E info@roodbont.com I www.roodbont.com Põllumajandus- ja laudaehitusnõustamine:

Vetvice® Group

Kujundus Erik de Bruin, Varwig Design Koostöös Dick de Lange

© Jan Hulsen, 2017

Moerstraatsebaan 115 4614 PC Bergen op Zoom, Holland

Autor ja kirjastaja on andnud endast parima, et

T +31 165 30 43 05

tagada selles raamatus oleva teabe täpsus ja

E info@vetvice.nl

­täielikkus. Siiski ei võta me vastutust ükskõik

I www.vetvice.nl

­milliste kahjude eest, mis tulenevad selles ­

Käsikirja kriitiline lugemine Paul Hulsen Dick de Lange Nico Vreeburg

raamatus sisalduva teabe alusel tehtud

CowSIGNALS® on Vetvice®-i registreeritud

CowSignals® Training Company

Inglise keelest tõlkinud Marju Kiris

­kaubamärk.

Hoekgraaf 17A

Eestikeelse väljaande sisutoimetajad Kalle Kask Ulrika Tuppits

Treenimine ja koolitus:

­toimingutest ja/või otsustest.

Sigivus on osa CowSIGNALS®-i sarjast.

6617 AX Bergharen, Holland Ühtegi selle raamatu osa ei tohi kirjastaja eelneva

T +31 6 54 26 73 53

kirjaliku loata paljundada ja/või trükkida printimise,

E info@cowsignals.com

kopeerimise või ühegi muu meetodi abil.

I www.cowsignals.com CowSignals® on Vetvice®-i grupi liige.

Keeletoimetaja Anu Jõgi

Lisateave CowSIGNALS®-i kohta: www.cowsignals.com

Toimetaja Katrin Tilk

ISBN: 978-9949-81-989-8

Sisukord

Üks vasikas igal aastal 4

1 Taastumine ja indlema hakkamine

6

3 Tiinestumine ja tiinuse püsimine

Toitumine

6

Suur embrüonaalne suremus

Üleminekuperioodi edu faktorid

8

Väiksem stress, madalam embrüonaalne

Mullikate karjatoomine

26 26

9

suremus

28

Poegimise korraldamine

10

Toitumine

29

Poegimisabi

11

Tiinuse diagnoosimine

30

Vastpoeginud lehm

12

Ei ole tiine: mis nüüd saab?

31

Päramised

13

Rohkem teadmisi tiinuse kohta

32

Loomade ruumid ja pidamine

14

Embrüosiirdamine ja OPU

33

Sünnitusteede jälgimine

15

Pull

34

Abort

35

2 Inna jälgimine 16 Inna jälgimise edu faktorid

16

4 Eesmärgid, tulemusnäitajad,

Abivahendite kasutamine

17

protsessijuhtimine 36

Välise inna signaalid

18

Karjahaldus 37

Innatsükkel ja innatsükli signaalid

19

Protsessijuhtimine

38

Seemendamise aeg

20

Põhinäitajad ja aretus

39

Mullikad

21

Kuidas teiste maade veisekasvatajad

Seemendustehnika

22

seda teevad

Standardprotseduurid

24

Inna esilekutsumine ja sünkroniseerimis-

Seemendamine ja organiseerimine

25

programmid

41

Tasuvus

42

40

SOTid 43

Märksõnade register

44

Sissejuhatus

Üks vasikas igal aastal

Farmi majandamise seisukohalt on ideaaliks saada igalt lehmalt igal aastal üks vasikas.

Olge edukad, mõelge ette Küsimus: Te tahate järgmiste nädalate jooksul kõik oma lehmad tiinestada.

Kuidas te seda teete?

Vastus: Lehm jääb tiineks, kui tema emakas on terve ja tema toitumine, energiabilanss ja tervis on korras. Siis on vaja teda õigel ajal, õigete meetoditega ja viljastamisvõimelise spermaga seemendada.

Lihtsam öelda kui teha Lehma tiinestamine kõlab lihtsalt, kuid paljudes farmides on sigivusega ikka probleeme. Esiteks on kriitilise tähtsusega lehma toitumine ja tervis poegimiseelsel ja -järgsel ajal ning esimesel laktatsioonikuul. Nende kahe teguri õigeks rihtimine on farmihalduse suurim väljakutse, millega peab iga päev silmitsi seisma. Teiseks on lehma tiinestamine, tavaliselt seemendamise teel, vaevanõudev protsess, mis nõuab täielikku pühendumist, hoolt ja 4

oskust. Hool vajab aega ja aeg on kallis.

Oskusi saab treenimise teel õppida.

Oskused, hoolitsus, pühendumine ja motivatsioon paranevad, kui tegevuse tulemused on kohe näha. Selleks on vaja täpselt määrata mõõdikud, mis kohe näitavad, kuidas asjad kulgevad (protsessi indikaatorid), hoolimata sellest, et pärast seemendust kulub vähemalt üks kuu, et kindlalt teada saada, kas lehm on tiine.

Sigivuse haldamise faasid

Kinnisperioodi sööt, mugavus, liikumine, ventilatsioon, stressivaba, värske vesi,

Stressivaba, puhkus, hügieen.

Vigastusteta sünnitusteed

Vabatahtlik ooteperiood: 8 nädalat valmistumist Pärast poegimist antakse lehmale taastumiseks umbes kaheksa nädalat aega („vabatahtlik ooteperiood”, lühend VOP).

Selle aja jooksul tõmbub emakas kokku ja puhastab end, valmistudes järgmiseks tiinuseks. Lehma kehakonditsioon ei tohiks liiga palju langeda, vaid peaks negatiivsest energiabilansist võimalikult kiiresti taastuma. Alles siis hakkavad lehma munasarjad ja hormonaalne tsükkel korralikult toimima. Lehm ise ning tema jalad ja sõrad peavad olema terved, et ta saaks inda selgelt välja näidata.

Positiivne energiabilanss, hea toitumuslik seisund, sh mineraalained, hea tervis, terved jalad ja sõrad.

Puhas ja

Lehm indleb

terve udar

vähemalt korra

terved sõrad, terve udar

Kinnisperiood

Poegimine

Seemenduste periood: 6 nädalat jälgimist ja seemendamist Kui vabatahtlik ooteperiood on läbi, peab lehm võimalikult kiiresti tiineks jääma, mis tähendab tulemuslikku seemendamist õigel ajal. Seemendamise tulemus oleneb kõigepealt munaraku vabanemise ehk ovulatsiooni aja teadmisest, sest lehma peab seemendama 6–12 tundi enne ovulatsiooni. Ovulatsiooni aega võib määrata inna visuaalse jälgimise, aktiivsuse mõõtmise või anduritega. Ovulatsiooni saab ka ette planeerida, kasutades hormoonpreparaate.

Laktatsiooni algus (puhkeperiood)

Kontrollimise periood: 8 nädalat mittetiinete lehmade tuvastamist ja jälgimist Probleemsed lehmad on tuvastatud juba vabatahtlikul oote- ja seemenduste perioodil. Nüüd peate võimalikult kiiresti kindlaks määrama lehmad, kes ei ole tiined, et saaksite otsustada, kas jätkata nende seemendamist või sekkuda.

Tiinestumise andmed näitavad, kui hästi on läinud taastumise ja seemenduste periood.

Õige aeg, õige tehnika, viljastamisvõimeline sperma, puhkus,

Infektsioonivaba

Vasikas

Kinnisperiood Kinnisperiood loob aluse kergele poegimisele, emaka taastumisele ja laktatsiooni sujuvale algusele ilma söömus- ja ainevahetusprobleemideta.

stressi- ja haigusvaba

Seemendus/ paaritus

Iga noole pindala väljendab perioodi tähtsust sigivusele. Seemenduse edukus sõltub suuresti toitumisest ja tervisest sellele eelneval perioodil. See, kui pikk on iga periood, on karjahaldusalane otsus, mille peate ise tegema.

Tiinus

Kontrollige pidevalt, kuidas asjad lähevad, mõelge kogu aeg ette.

Proovige õppida varasematest edusammudest ja vigadest.

5

1 . Ta a s t u m i n e j a i n d l e m a h a k k a m i n e

Taastumine ja indlema hakkamine

To i t u m i n e

Toitumine Kinnisperioodil on võimalikult suur kuivaine söömus nii lõppeesmärk kui ka vahend lõppeesmärgi saavutamiseks.

Lehm peaks alati olema söömisest huvitatud ja selleks võimeline, aga mitte liiga paksuks minema. Selle tagamiseks peab tema sööt olema maitsev ja sisaldama õiges koguses energiat ja proteiini, pluss vitamiine, mineraalaineid ja mikroelemente. Esimeseks viieks nädalaks pannakse lehmad tavaliselt kinnijätmise rühma ning neile söödetakse suure kiu- ja väikse energiasisaldusega sööta. Kolmeks viimaseks poegimiseelseks nädalaks lähevad nad poegimiseelsesse rühma ja neile antakse üleminekuperioodi sööta. Pärast teist poegimist võib olla parem kinnislehmi pidada ühes rühmas 40 päeva (lühike kinnisperiood), kui oodatav poegimise kuupäev on täpselt teada ja kinnijäetavate lehmade päevatoodang on alla 15 kg!

Hea söötmine, head ratsioonid

Kinnisperioodi edu faktorid: lehma suurepärane heaolu, piisav liikumisruum, hoolikas jälgimine, õige sööt, stressivaba, riskide puudumine, hea töökorraldus.

Kinnisperiood paneb aluse kergele poegimisele ning laktatsioonile, sellega koos ka uuele tiinestumisele.

Võtmesõnad on tasakaalustatud sööt, terve lehm, jälgimine/haldus ja kerge poegimine.

Hea sööt on hoolikalt tasakaalustatud ja hoolikalt söödetud sööt, mida lehmad söövad ja omastavad, nagu soovitakse.

Hea maitse on väga tähtis. Kehvast toorainest head sööta ei nõiu! Ka kinnisperioodi toitumine algab heade koostisosade hankimisest, heast silost, silohoidla korralikust hooldamisest ja hoolikast söötmisest. Kas te hangite/ostate kinnislehmadele (ja noorkarjale) õiget sööta?

Õige kehakonditsioon poegimisel tähendab õiget kehakonditsiooni kinnijätmisel. Selleks on vaja hoolikat söötmist laktatsiooni teisel poolel.

Selle lehma kehakonditsiooni hinne on ideaalne – 3,0.

6

1 . Ta a s t u m i n e j a i n d l e m a h a k k a m i n e

Hea söötmine, hea söömus!

Kõige suurem toitumuslik mõju indlema hakkamisele on energia tasakaalul. Energia tasakaalu muutused väljenduvad kehakonditsiooni hindes. Üleminekuperioodi söötmise eesmärgiks peaks olema, et iga lehm oleks enne 40. lüpsipäeva innelnud. Lehmad hakkavad indlema, kui nende kehakonditsiooni hinne on stabiilne või langeb väga vähe (<1 punkt). Enamik lehmi läbib negatiivse energiabilansi perioodi, mis algab mõni päev enne poegimist, saavutab kõige madalama taseme kaks nädalalt pärast poegimist ja lõpeb keskmiselt kuus kuni kaheksa nädalat pärast poegimist. Kui madalale negatiivne energiabilanss langeb, oleneb peamiselt lehma söömusest, mitte tema piimatoodangust. Hea söömus esimestel poegimisjärgsetel kuudel algab poegimiseelsetest nädalatest. Lehmad, kes söövad hästi enne poegimist, jätkavad hästi söömist ka järgnevatel kuudel. Ja vastupidi. Üleminekuperioodi lehmadel peab alati olema saadaval piisavalt maitsvat sööta, nad ei tohiks seda sorteerida ja neil kõigil peaks olema võimalik ühel ajal süüa.

Toitumine põhjustab kuni kaks kolmandikku farmide sigimistulemuste erinevusest.

To i t u m i n e

Üleminekuperiood: kolm nädalat enne kuni kolm nädalat pärast poegimist Viimasel kolmel poegimiseelsel nädalal söömus väheneb. Mingil määral on see vältimatu, kuid see sõltub ka hallatavatest teguritest, nagu stress, sööda ja vee saadavus ja maitse, lehma konditsioon ja hea enesetunne.

Kinnislehmadel peaks olema piiramatu juurdepääs maitsvale söödale ja nad ei tohiks oma sööta sorteerida. Te ei tohiks näha sorteerimist – nagu siin. Võrrelge ülejääva sööda kiusisaldust koresööda separaatori abil regulaarselt söödaga. Kontrollige iga lehma vatsa täitumust ja väljaheiteid kaks korda päevas ning konditsiooni kord nädalas.

Piiramatult puhast vett, suurepärane ventilatsioon, mugavad lamamisasemed ning jalutusalad soodustavad kinnislehma head enesetunnet. Vältige ka stressi, nagu teise kohta viimist, palavust (≥23 ˚C), sügelemist, vigastusi, lonkamist jne. Allapanuala lehma kohta: ≥9 m2

Vatsa mikrofloora lagundab sööda energiakandjad vabadeks rasvhapeteks. Vatsaseina hatud püüavad need kinni ja need on lehmale energiaallikaks. Koresööt ja sülg (mäletsemine) tagavad selle, et vatsa pH ei lange liiga madalale (puhverdamine). Vatsaatsidoosi vältimiseks laktatsiooni alguses on vaja, et vatsahatud püüaks kinni maksimaalses koguses rasvhappeid, seega peab neid olema võimalikult palju ja nad peavad olema võimalikult pikad.

Propioonhape ergutab pikkade vatsahattude arengut.

Seda hapet saadakse suhkrutest ja vatsas lahustuvast tärklisest, seepärast peaksid need olema üleminekuperioodi söödas olemas. Vatsaatsidoos paneb lehma vähem sööma ja vähendab tema toitainete omastamist. See on kehakaalu ülemäärase vähenemise ja sõraprobleemide peamine põhjus.

7

1 . Ta a s t u m i n e j a i n d l e m a h a k k a m i n e

Üleminekuperioodi edu faktorid

Üleminekuperioodi edu faktorid Lehm on aktiivne ja ergas. Tema KKH on 3,0.

Lehm on terve ja tal ei ole parasiite, vigastusi, verevalumeid ega põletikke. Tal on terved, hea kujuga sõrad.

Kaksiktiinus Kaksiktiinusega lehm sööb viimasel viiel poegimiseelsel nädalal vähem. Andke talle sööta, mille energia-, proteiini- ja teiste toitainete sisaldus on suurem, et vähendada tema konditsioonilangust.

Hoidke teda kogu kinnisperioodi vältel poegimiseelsete lehmade rühmas ja vaadake, et ta ei oleks kinnijätmisel liiga kõhn (KKH > 2,5). Pöörake talle poegimisel rohkem tähelepanu. Kaksikuid kandval lehmal on suurem risk poegimishalvatuse ja/või vasika väärasetuse tõttu raske sünnituse tekkeks.

Piltmõistatus

Mida see mullikas teile oma üleminekuperioodi kohta ütleb?

Tema laut on hästi ventileeritud, pole kuumastressi ja seal on mugavad asemed. Sööt, vesi ja mugavad asemed on lähedal ja kergesti kättesaadavad. Lüpsmiseks ei pea ta ootama ega liiga kaugele kõndima.

8

Lehm joob ja sööb isukalt ilma sorteerimata.

Tema vatsa täitumuse hinne püsib 3,5 ja 4 vahel. Tema väljaheited on korralikult seeditud ja üsna hästi formeerunud (konsistents 3 kuni 4).

Regulaarne kontrollimine: sööt: temperatuur, sorteerimine, koostis veri: mineraalained ja mikroelemendid, vere NEFA-d (energia tasakaal) uriin: pH

Sellel vastpoeginud mullikal on korralikud kannad ja head jalad, aga kehvasti täitunud vats (hinne 2). Ta on räpane, mis suurendab metriidi ehk emakapõletiku riski. Kontrollige seda.

Ta hoiab saba tõstetuna, tõenäoliselt sünnitusteede probleemi (valu) tõttu.

Ravige teda vastavalt ja vaadake, et ta sööks, jooks ja lamaks piisavalt.

Poegimine: lehm puutub oma rühmaga kogu aeg kokku. Tal on poegimiseks piisavalt ruumi (eriti mullikatel) puhtas, tuttavas ja mugavas kohas, kus on saadavalt küllalt vett ja sööta.

2. Inna jälgimine

Inna jälgimise edu faktorid

Inna jälgimine

Inna jälgimine: kasutage binoklit, et avastada karjamaal indlevat lehma.

Jälgitavate indlevate lehmade arv farmis sõltub järgnevatest teguritest: Lehmast sõltuvad: 1. Korralik innatsükkel: positiivne energiabilanss, terve emakas.

2. Tugev ja terve: sõrad, jalad, lihased jne.

3. Stimulatsioon: mitu lehma indleb samal ajal.

Laudast sõltuvad: 1. Koht inna väljendamiseks: piisavalt ruumi, loomade arv.

2. Haarduvus: pehme põrand, mis ei lase sõrgadel libiseda.

3. Valgus: hea valgustatus (=180 luksi, 16 kuni 18 tundi päevas).

4. Inna jälgimisvõimalused: puuduvad takistused, mis teeksid jälgimise keeruliseks.

5. Koondamine: loomi, keda on vaja seemendada, peetakse koos ja silma all.

Indlevate lehmade võimalikult tõhusaks avastamiseks on teil vaja kombineerida tehnilisi abivahendeid põhjaliku ja struktureeritud jälgimisega. Eesmärk on tuvastada seemenduseks parim aeg.

Hoolas seemendustehnika tagab parimad sigimistulemused. Lehmad näitavad inda kõige selgemalt, kui nad on tugevad ja ei karda.

16

Tõhus töötamine

Inimesest sõltuvad: 1. Jälgige parimal ajal ja piisavalt kaua.

2. Oskus: signaalide äratundmine.

3. Korraldus: lehmade identifitseerimine, andmete säilitamine ja kasutamine, tegutsemine, tagasiside.

4. Motivatsioon.

5. Tehnilised abivahendid.

Mida suurem laut ja rohkem loomi, seda raskem on lehmi identifitseerida. Pihuarvuti ja wifi tagavad, et teil on tähelepanu vajavate lehmade nimekirjad ja andmed alati käepärast ning kui lehm indleb, saate selle kohe süsteemi sisestada.

2. Inna jälgimine

Allikas: Arkansase Ülikool, Jodie Pennington

Probleem

Arvestage oma inna jälgimise ajakava loomisel, et lehmad näitavad 70% innast päeva rahulikumal ja jahedamal ajal, s.o õhtul kella 7 ja hommikul kella 7 vahel. Nad ei kipu inda näitama hommikuti või häiritud olukordades, nagu söötmise ja lüpsi ajal.

Lehmade inna avastamise tõenäosus sõltuvalt jälgimisperioodide kordadest ja pikkustest päevas Jälgimiskordi päevas

1x

Jälgimisperioodide pikkus 10 min 20 min 30 min 60 min 22% 31% 36% 39%

2x

33% 43% 55% 61%

3x

45% 55% 65% 71%

4x

49% 61% 71% 78%

Lüpsiplatsiga farmis on vähemalt kolm kindlat graafikujärgset jälgimisperioodi. Üks enne hommikust lüpsi, teine pärast seda ja kõige pikem õhtul.

Robotlüpsiga farmis kombineeritakse inna jälgimine asemete hooldamisega (3-4 korda päevas).

Planeerige pikk kontrollkäik alati õhtuks. Samuti mõelge, kuidas te märgite üles need lehmad, kelle inna avastasite muude tegevuste ajal, ja kuidas te selle info edasi annate.

Parandage oma võimalusi Inna jälgimise eesmärk on seemendamiseks õige aja valimine. Teil on vaja leida selge signaal, et lehm indleb. Esimene võimalus on aeg, kui lehm näitab esimesi inna tunnuseid. Selged signaalid on ka paigalseisurefleksi algus ja inna lõpp. Indlemise algust on sammulugejate (pedomeetrite) ja kaamerate abil üsna lihtne tuvastada. Paigalseisurefleksi alguse ja inna lõpu määramiseks peate lihtsalt hoolikalt ja sageli jälgima. Lehmade suure erinevuse tõttu põhinevad seemendussoovitused tõenäosuse kalkulatsioonidel, milles arvestatakse ühe seemendusega.

Abivahendite kasutamine

Hea valgus: parem ind ja parem jälgimine

Survekleebised

Sabajuurele kleebitud survetundlikud kleebised muudavad värvi umbes 90% indlevatel lehmadel. Neid peab üle vaatama kaks korda päevas. Need muudavad värvi ka lehmadel, kes ei indle, kuid kelle peale hüpatakse. Ärge pange neid liiga kaugele taha, et nad muudaks värvi ainult siis, kui lehmale tegelikult peale hüpatakse. Kleebised tulevad mõnikord teise lehma poolt pealehüppamisel või ka hõõrumisel (lehmade sügamisharjad!) ära, hea nipp on kirjutada neile lehma number peale. Teine viis all oleva lehma määramiseks on sabajuure märgistamine paksu triibu sabavärviga, mis pealehüppamisel laiali hõõrutakse. Märgistage lehm iga 1–3 päeva järel uue 25–30 cm pikkuse ja 5–6 cm laiuse triibuga.

Elektrooniline jälgimine Hoolikal jälgimisel kombineeritult anduritega võite tuvastada 90% indlevatest lehmadest.

Ainult jälgimisega tuvastate umbes 60%. Andurite kasutamise meetoditest sobivad aktiivsusmõõtjad ja progesterooni mõõtmine.

Aktiivsusmõõtjad toimivad hästi, kui neid õigesti kasutada. Seega veenduge, et järgite alati kasutusjuhendit. Kohandage programmi seaded enda ja oma farmi olukorrale sobivaks. Osa süsteeme töötab paremini kui teised.

Negatiivsed farmitegurid, nagu palju lonkavaid lehmi, terviseprobleemid, lehmade liiga tihe paigutus ja siledad põrandad, mõjutavad tulemusi negatiivselt.

Ekraanil näidatakse lehmi, kes indlevad, määratledes „võimalikkuse“ teatud tõenäosuse määrana, ja nende optimaalset seemendusaega. Sellele ja muule lehma teabele tuginedes saate otsustada, kas lehma seemendada.

17

2. Inna jälgimine

Välise inna signaalid

Inna tunnused Keskmiselt näitab lehm inna signaale 12 tundi kestva käitumise muutusena.

Paigalseisurefleks ja pealehüppamine kestavad keskmiselt 6 tundi (2–8 tundi).

Umbes 90% indlevatest lehmadest hüppab teistele selga ja umbes 50% laseb endale hüpata. Umbes 40% ei näita paigalseisurefleksi. Umbes 70% aktiivsest innast toimub õhtul kella 7 ja hommikul kella 7 vahel. Soojal ajal lehmad inda nii varmalt ei näita (≥ 21 °C). Mida suurem piimatoodang, seda lühem ind.

Inna keskmine kestus väheneb umbes 15 tunnist 20–30 kg päevatoodangu korral umbes 5 tunnini 40–50 kg päevatoodangu korral.

Eraldada või mitte?

Siin paneb farmer indlevad lehmad eraldusalasse. Pärast seemendust tulevad nad karja tagasi. Indlevad lehmad näitavad inda palju selgemalt, kui neid peetakse koos teiste indlevate lehmadega. Samas põhjustavad nad karja seas rahutust, mis piirab teiste lehmade liikumisvabadust ja põhjustab vigastusi. Need faktid panevad pooldama suure avatud alaga („mänguplatsiga“) laudaplaneeringut. Eraldage indlevad lehmad nii lühikeseks ajaks kui võimalik: indlemise kõrghetkel ja seemenduse ajaks.

Inna signaalid Pöörake rohkem tähelepanu

1

Teise lehma häbeme nuusutamine, suurenenud erutus ja lõua asetamine teisele lehmale on mõned signaalid, mille korral lehmale rohkem tähelepanu pöörata, kuid nende puhul ei saa olla kindel, kas lehm indleb või hakkab just indlema.

18

Inna algus

Kindlus

2

Umbes 90% indlevatest lehmadest hüppab teistele lehmadele peale alates umbes 30 tundi enne ovulatsiooni.

Kui lehm, kelle peale hüpatakse, kohe minema kõnnib, siis hüppaja tõenäoliselt indleb.

3

Te võite kindel olla, et lehm indleb, kui ta seisab paigal, kui talle peale hüpatakse ja/või hüppab ta teistele lehmadele peale pea poolt.

2. Inna jälgimine

Innatsükkel ja innatsükli signaalid

Lehm on tiine

LH vabanemine ajust

PgF2α emaka limaskestast

Emaka limaskest kontrollib: tiine/mittetiine

LEHM INDLEB VÄLISELT

18. tsükli päev

21. e 0 päev

5. päev

11. päev

CL Kollakeha püsib

Mittetiine

15. päev

PgF2α emaka limaskestast

LH vabanemine ajust

LEHM INDLEB VÄLISELT

18. päev

21. e 0 päev

Kollakeha toodab progesterooni folliikul ovuleerub pärast LH vabanemist (munarakk vabaneb) Folliikul jätkab kasvamist ja toodab östrogeene kollakeha lõpetab progesterooni tootmise ja taandareneb

Sisemine innatsükkel (või hormonaalne innatsükkel) Pärast ovulatsiooni areneb folliikulist kollakeha, mis toodab tiinushormooni progesterooni. 13. päeva paiku kontrollib emaka limaskest, kas emakas on embrüo.

Kui ei ole, antakse 18. päeva paiku kollakehale signaal taandaregnuks.

Tsüklis on tavaliselt kaks kuni kolm folliikulite kasvu lainet. Inna sünkroniseerimiseks kasutatavate ravimite manustamise peab nende lainetega vastavusse

2 1

viima. Pärast 18. päeva jätkab kasvamist üks domineeriv folliikul, millest 21. päeval vabaneb munarakk (ovulatsioon).

Folliikulid toodavad innahormooni (östrogeeni). Mõnel lehmal ilmnevad kerged innatunnused tsükli keskel (10.–14. päeva paiku). Tsükkel kestab lehmadel keskmiselt 21 päeva (18–25 päeva) ja mullikatel keskmiselt 20 päeva. Pärast poegimist on esimesed tsüklid sageli veidi lühemad, mõnikord pikemad. Enamikul mullikatel ja mõnel lehmal võib tsükli jooksul olla kolm folliikulite kasvulainet, kõige suuremad on folliikulid 8. ja 14. päeva paiku.

Munasari, milles on suur folliikul (1) ja küps aktiivne kollakeha (18.–19. päev). Kollakeha (2) kummub ovulatsioonikohas välja (ovulatsiooniarm). Tsükli faasi hindamine munasarjade palpeerimise põhjal on keeruline ja ebausaldusväärne. Ultraheliuuring parandab usaldusväärsust tunduvalt.

CL = corpus luteum = kollakeha LH = luteiniseeriv hormoon östrogeen = innahormoon progesteroon = tiinushormoon

Seemenduse ajastamine: signaalid, mida otsida Liiga vara

Õigel ajal

Liiga hilja

Mõõduka toonu­ sega emakas

Väga pingul emakas (hea toonus)

Mõõduka toonu­ sega emakas

Lehm indleb järgmisel päeval endiselt

Selge lima

Suur ümberindlemise määr 18–21 päeva pärast.

Lehm veritseb 2 päeva hiljem

19

3. Tiinestumine ja tiinuse püsimine

Tiinestumine ja tiinuse püsimine

Võimalikult palju viljastatud munarakke võiksid areneda tiinuseks.

26

Teie eesmärk on lehmad tiinestada, seega peate mittetiined lehmad võimalikult kiiresti tuvastama ja nad nii kiiresti kui võimalik tiinestama. Seemenduse õige ajastamine, stressi kõrvaldamine, õige sööda andmine ja tervise parandamine tagavad viljastatud munaraku arenemise tiinuseks. Infektsiooni puudumine ja hea vastupanuvõime haigustele vähendavad abordi või vasika sünnieelse kaotamise riski.

Suur embrüonaalne suremus

Suur embrüonaalne suremus Teadlased on kindlaks teinud, et viljastumine pärast seemendust on üle 85% ja neist 55% kujuneb tiinuseks. Paljud neist kadudest toimuvad enne 13. päeva (varane embrüonaalne suremus). Peamised põhjused on kehv embrüonaalne kasv või embrüo füüsilised defektid. Lehm hakkab lihtsalt 21 päeva pärast uuesti indlema. Pärast 13. päeva toimub pesastumine, kui embrüo kinnitub lootekestade abil emakaseina külge. Kui embrüo nüüd sureb, hakkab lehm uuesti indlema hiljem (≥24 päeva) (hiline embrüonaalne suremus). Vanemad lehmad ei tiinestu nii kergesti kui nooremad loomad peamiselt sellepärast, et igal poegimisel võib tekkida emaka ja munajuhade vigastusi ja infektsioone. Seega suureneb sigimatuse risk iga poegimisega. Vanematel lehmadel on poegimisel ka suurem ainevahetusprobleemide tekke risk ja sügavam negatiivne energiabilanss. Neil areneb rohkem elujõuetuid embrüoid geneetiliste vigade tõttu.

Seemenduse roll Liiga hilise või liiga varase seemendamise tulemuseks on vähem elujõulisi embrüoid. Tiinestuvus väheneb varase seemendusega vähem kui hilise seemendusega. Munaraku vananemine kaldub embrüo elujõulisust vähendama palju varem kui seemnerakkude vananemine.

Suguselekteeritud spermaga seemenduse ajastamine nõuab suuremat täpsust kui tavalise spermaga seemendamisel.

3. Tiinestumine ja tiinuse püsimine

Probleem

Piltmõistatus

See lehm näitab 65 päeva pärast poegimist nõrgalt inda.

Kas te seemendate teda või mitte?

Vaikne ind on nõrga hormanaalse regulatsiooni tunnus, samuti nagu pikk ind (≥24 tundi).

Lehmal on väiksem šanss tiinestuda (20%?).

Pärast väga sügavat negatiivset energiabilanssi on lehmal suurem võimalus tiinestuda pärast 75. lüpsipäeva kui pärast 60. lüpsipäeva. Kuid kes ei riski, see šampust ei joo! Luteotroopne hormoon (GnRH) parandab kollakeha talitlust.

Negatiivse energiabilansi ja liigse proteiini tagajärjed Negatiivne energiabilanss mõjutab folliikulite arengu hormonaalset regulatsiooni, ovulatsiooni ja korralikult toimiva kollakeha arenemist. Hormonaalne tasakaal on hädavajalik ovulatsiooni ja embrüo pesastumise ajastamise jaoks. Kui munarakk vabaneb hiljem, on see vähem elujõuline. Kui emaka limaskest embrüot piisavalt toitainetega ei varusta, siis see sureb. Juhul kui kollakeha toodab liiga vähe progesterooni, hakkab lehm uuesti indlema.

Negatiivse energiabilansi ajal arenevad munarakud on rasva liigse mobiliseerimise (suur NEFA-de sisaldus) tõttu igal juhul vähem elujõulised. Munarakud alustavad oma arengut 6–8 nädalat enne ovulatsiooni, seega võib negatiivsel energiabilansil olla sigimisele pikaajaline mõju.

Kui mullikate ja lehmade vere uureasisaldus enne indlema hakkamist on suur, on arenev munarakk vähem elujõuline.

Tulemuseks on vähenenud viljastumisvõime. See probleem võimendub, kui loomal tekib lisaks ka negatiivne energiabilanss.

Suur embrüonaalne suremus

Emakasarved

Munajuha

Tiinuse arenguks on vaja kolme asja: elujõulist embrüot, tervet limaskesta ja tasakaalustatud hormonaalset regulatsiooni.

Munasari

Sellel lehmal on näha verd. Mida te selle infoga peale hakkate?

Peaaegu kõik mullikad ja lehmad veritsevad umbes poolteist päeva pärast ovulatsiooni. Kasutage seda järgmise oodatava inna jaoks juhisena: lehm oleks pidanud seemendatud olema kaks kuni kaks ja pool päeva enne veritsemise algust. Veri tuleb emaka limaskesta väikeste veresoonte lõhkemisest.

Viljastumise koht. Embrüo areneb ühestainsast viljastatud munarakust.

Pesastumine on lootekestade kinnitumine emakasse. Selle protsessi ajastamine ja hormonaalne reguleerimine vajavad täpsust, sest tavaolukorras emaka limaskest puhastab end võõrmaterjalist. 18. päevaks on pesastumine lõpule jõudnud.

Esimesel nädalal hulbib kasvav embrüo vabalt ringi. See imab emakavalendikus olevast vedelikust toitaineid ja hapnikku, püsides peaaegu alati samas sarves.

27

“Sigivus õhutab teid kahe tiinuse

võrra ette mõtlema.”

Sigivus Sigivuse haldamise praktiline käsiraamat

Sigivus kuulub farmihalduse valdkonda. See ei ole lihtsalt ühe või teise toimingu tegemine või üht- või teistmoodi söötmine. Hea sigivuse tagavad erinevad etapid — kinnisperiood, poegimine, laktatsioon, inna jälgimine ja seemendamine.

Sellepärast ongi Sigivus suunatud piimakarjakasvatajale kui farmi juhile. Raamat ergutab teid vaatama oma igapäevaseid toiminguid farmis juhi pilguga ja aitab tööprotsesse paremaks muuta. Näiteks on lehma palju lihtsam tiinestada, kui mädaemakat esineb alla 10% ja poegimishalvatust alla 7%. Jõudlusele tuleb kasuks, kui mõistate, miks Austraalias ja USA-s kasutatakse sigivuse mõõtmiseks teisi põhinäitajaid kui Suurbritannias ja Euroopas. Edukas juhtimine oleneb omakorda sellest, et igapäevast tööd tehtaks korralikult. Sigivus on täis praktilist teavet ja nõuandeid, mida saab igas lüpsifarmis kohe kasutama hakata ja mis katavad ka tehnilisi valdkondi, nagu seemendamine ja poegimisabi.

Sigivus õhutab teid kahe tiinuse võrra ette mõtlema ja tegutsema.

Sigivus on CowSIGNALS®-i seeria raamat.

CowSIGNALS®: väga praktiline lugejasõbralik teave loomale orienteeritud veisekasvatusest.

Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfond: Euroopa investeeringud maapiirkondadesse

www.roodbont.com

www.vetvice.com

www.cowsignals.com