Page 1

EE

Lehma

co pr py ot rig ec h te t d

signaalid

Piimakarjakasvatuse praktiline k채siraamat

Jan Hulsen


Autor Jan Hulsen, Vetvice® Inglise keelest tõlkinud Marju Kiris Sisutoimetajad Sarah Baillie MRCVS, Mirjam Coert MRCVS, Jan Willem Downer MRCVS

co pr py ot rig ec h te t d

Keeletoimetajad Katrin Tilk, Ivi Piibeleht

Tänan: • Dirk Zaajer (Future Fertility Systems, Delden, Holland) • Joost de Veer (Interact Ltd, Holland) • Otlis Sampimon (Animal Health Service Ltd., Deveter, Holland) • Menno Holzhauer (Animal Health Service Ltd., Deveter, Holland) • Jan Rietjens (PTC+, Horst, Holland) • Joep Driessen (Vetvice) • Nico Vreeburg (Vetvice/DC De Overlaet, Oss, Holland) • Bertjan Westerlaan (Vetvice/DAC Oosterwolde, Oosterwolde, Holland) • Francesca Neijenhuis (Research Institute for Animal Husbandry ASG,Lelystad, Holland)

Koordineerijad Uli Bartsch, Gerre van der Kleij Fotod Kaanefoto: Marcel Bekken Teised fotod: Jan Hulsen Joonistused Marleen Felius

Kujundus Erik de Bruin, Varwig Design

Ja veel: Neil Chesterton, Gerrit Hooijer, Paul Hulsen, Aart de Kruif, Dick de Lange, Jos Noordhuizen, Kees Peeters, Thomas Schonewille, Zwier van der Vegte, Bert Veldhuizen ja sajad piimakarjapidajad, loomaarstid, konsulendid ja põllumajandusametnikud Hollandis ja Ühendkuningriigis.

Raamatud ja kohandatud väljaanded: Roodbont Publishers P.O. Box 4103, NL-7200 BC Zutphen Holland Telefon: +31(0) 575 54 56 88 www.roodbont.com, info@roodbont.nl Roodbont Publishers on Tirion Uitgevers’i osa.

Presentatsioonid ja farmiõpe: Vetvice BV® Moerstraatsebaan 115, NL-4614 Bergen op Zoom Holland Telefon: +31 (0) 165 30 43 05 www.vetvice.com, info@vetvice.com CowSignals® seerias on saadaval: „Hooves“, „From calf to heifer“, „Udder health“ ja „Fertility“. CowSignals® on Vetvice® registreeritud kaubamärk. Lisateavet CowSignals® kohta saab: www.cowsignals.com

© Jan Hulsen, november 2008

Autor ja kirjastaja on selle trükise koostanud suure

Mitte ühtegi selle raamatu osa ei tohi kirjastaja eel-

hoolega ja oma parimate teadmiste kohaselt. Neid

neva kirjaliku loata mingis vormis või mingisuguste

ei saa pidada vastutavaks ükskõik milliste kahjude

elektrooniliste või mehhaaniliste vahendite abil

eest, mis tulenevad selles raamatus sisalduva

kopeerida.

teabe alusel tehtud menetlustest ja/või otsustest. Tekstid mainitud allikate kohta täpsema info saamiseks võib ühendust võtta autoriga. ISBN 90-75280- 65 -3 NUR 940


Sisukord

4

Sissejuhatus

I Ära piirdu vaatamisega: jälgi! 6 Suuremast väiksemani 8 Lehma märguannete hindamine 9 Vaata ja võrdle 10 Riskigrupid 12 Indikaatorloomad 12 Riskikohad 14 Riskiajad 15 Tahtlike liigutuste lõpetamata jätmine 16 Seletamatud olulised tähelepanekud 17 Lehma anatoomia 18 Riskijuhtimine 20 Edu faktorid 21

Teised lonkamise põhjused Sõraprobleemide tagajärjed Vajadus lamada Asemed Vaatamine ja mõistmine Põhualad Puhtuse hinne

41 42 43 43 47 48 49

IV Süües ja seedides Vatsa hinne: söömus ja seedimine Roe Rooja hinne A Rooja hinne B Ratsiooni ettevalmistamine Söömus Söödalava ja küna asukoht Vesi Kehakonditsiooni hinne Konditsiooni hindamise tabel Mida me konditsiooni hindest teada saame? Riskigrupid

50 52 54 55 56 57 58 59 60 61 62

V Lüpsmine lüpsiplatsil Rohkem nägema õppimine Käitumine lüpsiplatsile sisenemisel Käitumine lüpsiplatsilt väljumisel Rahu ja vaikus lüpsi ajal Käitumine lüpsmisel Puhtus ja hügieen Kannad Sõrad Piima hindamine Nisade tervis Nisade hindamine Vatsa täituvus

66 67 68 68 69 70 71 72 73 74 75 76 77

co pr py ot rig ec h te t d

Sisukord

II Loomad karjamaal Tervis, standardväärtused ja riskid Täiuslik rohusööja Püsikarjamaad ja ammlehmad Lehma meeled Grupikäitumine Mahaheitmine ja püstitõusmine Ind (östrus) Tähelepanu lehma heaolule Sõrad karjamaal Liikumise hinne

22 22 23 24 25 26 28 29 30 31 32

III Loomad laudas Vaata kriitiliselt Loomadevahelised erinevused Ruum ja sotsiaalne hierarhia Riskikohad Valgus ja kliima Põrandad Sõrgade hinne

34 35 35 36 37 38 39 40

63 64

VI Lüpsmine robotiga 78 Robotlüpsi edu faktorid 78 Lehmade liiklus 80 Sõratervis 80 Aktiivsed lehmad on innukad sööjad 82 Tunne iseennast 83 Tervis: kuidas seda hinnata? 84 Haigus ja ebamugavus: kuidas seda hinnata? 85 VII Lehmad ja mullikad Üldine või farmispetsiifiline Kasv ja areng Esimesed elupäevad Muutused Lehmad õpivad Noorkarja kasvatamine Kinnisperiood Siirdeperiood

86 86 87 88 89 90 91 92 95

Register

96


Nüüdisaegsetel piimakarjakasvatajatel, peab olema tohutult palju teadmisi. Nad ujutatakse pidevalt üle infoga veisekasvatuse, loomapidamishoonete ja farmi majandamise kohta. Erinevaid valdkondi on nii palju, et mõnikord on raske puude taga metsa näha! Töökoormuse suurenemise ja detailirohkuse tõttu võivad piimakarjapidajad ja konsulendid leida end olukorras, kus nad kaotavad lehmad hoopiski silmist. Kuid lõppude lõpuks tähendab piimakarjakasvatus just lehmi!

järgneb põhjuste otsimine ja seejärel selle kõige tõlgendamine et leida võimalik lahendus. Ikka ja jälle peaksite loomi jälgides endalt küsima järgmisi küsimusi: ● mida ma näen? ● kuidas see on juhtunud? ● mida see tähendab? Märguannete lugemise oskus Selle praktilise käsiraamatu on loonud piimakarjakasvatajad ja loomaarstid piimakarjakasvatajatele ja loomaarstidele, et lehma signaalide mõistmiseks täiendavaid abivahendeid pakkuda. Meie eesmärk on ära hoida haigused, parandada lehma heaolu ja optimeerida toodangut. Hiljuti esitas üks piimakarjapidaja mulle küsimuse: „Kuidas ma võiksin paar päeva enne lehma

co pr py ot rig ec h te t d

Sissejuhatus

Lehm annab oma heaolu ja tervise kohta Signaale. Ta teeb seda oma käitumise, kehahoiaku ja toodangu kaudu. Neid lehma märguandeid saate te oma farmi kasumlikkuse parandamiseks ära kasutada. Esimene samm seisneb hoolikas jälgimises, millele

4

haigestumist aru saada, et midagi on juba valesti, et ma saaksin säästa loomaarsti tasu, mitte kaotada toodangut ja parandada lehma heaolu?“ See küsimus puudutabki selle raamatu põhiteemasid. Eesmärk on avastada võimalikult palju märke enne tegelike probleemide ilmnemist; hinnata ohte enne, kui need nõuavad ohvreid, ja märgata sümptome enne haiguse täielikku avaldumist. Teine põhjus lehma signaalide sihikindlamaks vaatlemiseks on „laudapimeduse“ oht — arvamus, et see, mida te iga päev laudas näete, on normaalne. See võib ohustada kõiki ja tähendab, et te ei märka enam enda ümber toimuvat. Kindlate jälgimisaegade päevakavasse võtmine, küsimuste kriitiline arutamine kolleegide ja nõuandja-


Seda raamatut kirjutades otsustasin ma mitte läheneda teemale, keskendudes ettevõtte, teaduse või lehma anatoomia üksikutele aspektidele. Nii ei leia te selles raamatus peatükke piimatootmise, farmihoonete või looma lonkamise kohta. Raamat keskendub nii jälgimise kohale kui ka selle põhjuse-

le. Näiteks lonkamist mainitakse mitmes kohas, kuid erinevatest vaatenurkadest (mõnikord ka selle otseses tähenduses). Laudas jälgite te loomade kehaehitust, karjamaal saate hinnata liikumist, lüpsiplatsil näete täpselt kõiki nelja jalga. Sõrgade värkimisel annab lisainfot sõratald. Raamatu „Lehma signaalid” formaat julgustab teid seda korduvalt läbi lappama. Iga kord, kui raamatu kätte võtate, leiate midagi uut ja huvitavat. Teavet on lihtne leida lõpus oleva sisukorra abil.

co pr py ot rig ec h te t d

Raamat jälgimisest „Lehma signaalid” ei ole õpik, vaid jälgimise ja hindamise juhend. See raamat sisaldab üle 250 pildi ja illustratsiooni, mis näitavad, mida tuleks jälgida. Näidete ja piltküsimuste läbitöötamine aitab teil näha oma lehmi uuest vaatevinklist. Samuti aitab see teil olukordi vaadelda n-ö läbi lehma silmade.

Sissejuhatus

tega ning teiste lautade külastamine aitavad seda ohtu vähendada.

Meeldivat lugemist ja jälgimist soovides Jan Hulsen, autor, loomaarst ja lehmaentusiast

„Millegi mittetea d m in e on a n d e st a t a v.

Millegi mitten ä g e m in e on r u m a lu s.“ Farmer

5


I PEATÜKK

co pr py ot rig ec h te t d

Ära piirdu vaatamisega: jälgi!

Püüdke märgata kõike, mida lehma, vasika,

pulli või veisegrupi juures on võimalik jälgida. Püüdke tähele panna märke, mida lehmad kogu aeg edastavad – see on lehmale

keskendunud loomapidamise väljakutse. Kasutage seda infot oma karja tootlikkuse parandamiseks ja säilitamiseks. See tasub ära!

6

Et aru saada, miks lehmad mingil viisil käituvad, püüdke end ise lehma nahas kujutada. Te peate olema kindel, et märkate kõiki signaale, mida lehm annab, sest need sisaldavad farmi töökorralduse jaoks olulist infot. Vaatamine ja nägemine ei ole üks ja sama asi. Te võite midagi vaadata, samas tegelikult midagi nägemata, kuid vaatamine ja märkamine tähendab jälgimist, pakkudes teavet, mida saab töökorralduse osas parandada.

Võta iga päev aega, et loomi hoolikalt jälgida.

Jälgida võite kahel viisil. 1. Keskendunud jälgimine Otsite asju, mida hinnata? Kas kõik on nii, nagu peaks või võib olukord olla potentsiaalse ohu allikas? 2. Eelarvamustevaba jälgimine Unustage kõik vabandused ja kinnistunud ideed, mis teil võivad olla, ja vaadake ringi, nagu näeks olukorda esimest korda.


Jälgides küsige alati järgnevaid küsimusi.

da ka kummimati või liivaga. Seetõttu peaks standard alati olema aruteluks avatud ja arutletav. Praktikas sõltuvad näitajad, mille me valime, meie olukorrast. Valima peab vaid kõige oluli-

semad ja need, mida saab muuta. Loomulikult sõltuvad valitavad näitajad teie farmi olukorrast.

Mida ma näen? Kirjeldage olukorda objektiivselt.

1. Mida ma näen? Vasikas imeb teise vasika nisa.

Miks see on juhtunud? Püüdke põhjus kindlaks määrata.

Hinnangu „Kas kõik on korras või pean ma midagi tegema?“ andmisel võrdlete te oma jälgitut standardiga. Raamatus esitame need standardid lehmade signaalidena, kuna need annavad mõõdetavad väärtused meie eesmärgile – ennast hästi tundvale, tervele ja tootlikule lehmale. Igapäevases elus on mitmed standardid väljendatud mõõdetavate ühikutena, nagu sentimeetrid (asemete suurus) ja kilogrammid (allapanu, kuivaine söömus). Need on tuletatud standardid, sest need annavad infot vahendi, mitte eesmärgi kohta. Näiteks on 10 cm paksune saepurukiht vahend lehmale lamamisel mugavuse tagamiseks. Sama eesmärgi saab aga saavuta-

2. Miks see on juhtunud? Vasikal on imemisvajadus ja ta rahuldab seda, valides peaaegu alati sama vasika.

co pr py ot rig ec h te t d

Mida see tähendab? a. Kas see on signaal üksikult loomalt või on tegemist enamate loomadega (grupisignaal)? b. Kas kõik on korras või pean ma midagi tegema?

Ära piirdu vaatamisega: jälgi!

Küsimuste küsimine

3. Mida see tähendab? Imetava vasika nisad saavad viga ja on seetõttu vastuvõtlikud infektsioonidele või kasvajatele. Lahendus: Eraldage imev vasikas, muidu ta valib imemiseks lihtsalt mõne teise vasika.

1. Mida ma näen? Kõikidel tiinetel mullikatel on kannad vigastatud. 2. Miks see on juhtunud? Mullikad on sunnitud lamama kõval ja konarlikul pinnal. Probleemi võimendavad liiga väikesed asemed. 3. Mida see tähendab? Loomadel on kõndides valus, neil võivad areneda infektsioonid ja nad eelistavad mitte lamada. Lahendus: Suurendage asemeid ja tagage pehme aluspind.

7


co pr py ot rig ec h te t d

Jälgige suurest väikseni. Kõigepealt hinnake kogu karja, seejärel gruppe karjas ja lõpuks iga üksikut looma. Ja siis tagasi – iga loom ja iga loomagrupp annab oma informatsiooni.

Suuremast väiksemani Jälgige suuremast väiksemani, mitmest ainsani ja kaugemalt lähemale. Kuid pidage meeles, et asju, mis teie pilku püüavad, saab hinnata vaid siis, kui nad püsivad kontekstis. Seega jälgige ka väikesest suureni. Enamik inimesi kipub midagi huvitavat nähes sellele lähemale liikuma, isegi kui parem oleks paar sammu tagasi astuda. Need vasikad eelistavad välimist asemerida kahele keskmisele reale. Selles situatsioonis peab nende heaolu ja kliimatingimusi põhjalikult hindama.

Jälgimine algab suurimast loomagrupist, millele järgneb väiksem grupp selle grupi sees ja lõpeb üksiku loomaga. Jälgides peate keskenduma, kuid samas hoidma meeled avatuna. Küsige endalt selliseid küsimusi: Kas kari on ühtlane? Kui ei ole, millised on loomadevahelised erinevused – nende karv, suurus, puhtus, kehakonditsioon, kõhu täituvus või midagi muud? Millised loomad on mõjutatud? Kas nad on ohustatud grupi liikmed? Kuidas on loomad hoones jaotunud? Kas nad eelistavad mingit ala, sest seal on näiteks asemed mugavamad või kliima parem? Kui palju lehmi on vahekäikudes? Kui palju on asemetel? Kui suur osa lehmadest lamab asemetel? Kas see on minimaalne soovitav 85%? Nendel hindamistel on väga kasulik tekitada kontrollnimekiri.

8

Karja hindamine jaotumine olemasolevas ruumis vahekäikude ja asemete kasutamine liikumine, kogunemine ja konfliktid ühtlus

Looma hindamine erksus karvastik kasv puhtus konditsioon vatsa ja kõhu täituvus nahavigastused turse ja valu käitumine

kehahoiak ja liikumine toodang kas midagi on muutunud? kas on veel midagi?


Miks lehm seda teeb? Tavaliselt on sellel, miks lehm nii käitub, kolm põhjust. 1. Käitumine rahuldab vajadust. Lehm tahab midagi. Näited: söömine, mahaheitmine, häälitsemine.

2. Käitumine on reaktsioon keskkonnast saadavale stiimulile. Näiteks püüab ta vältida haiget saamist: läheb ära inimeste ja dominantsete lehmade eest või hüppab pärast elektrikarjuse puudutamist. 3. Käitumist põhjustab füüsiline tung, mille põhjustab haigus, valu, hormoonid või poegimine. Küsimus „Miks lehm seda teeb?“ annab meile seega olulist infot.

co pr py ot rig ec h te t d

Lehma ehtsad signaalid korduvad Kui lehma signaalid on ehtsad, siis ta kordab neid. Lüpsimasina üks kord alt ära löömine ei tähenda tingimata midagi. Kuid kui sama lehm teeb seda korduvalt, ei meeldi talle lüpsmine. Miks? Kui mitu lehma lüpsimasinaid

alt ära löövad, võib seal olla ühine põhjus – tühilüps, liiga tugev vaakum, nisavigastused või äge kärbseärritus. Seega peaksite te esitama küsimuse ja uurima, kas seda juhtub sageli, muul ajal, teiste lehmadega, teistes lautades?

Ära piirdu vaatamisega: jälgi!

Lehmade signaalide hindamine Lehmade signaalide õigeks hindamiseks peavad need olema kontekstis. See tähendab, et te peate mõtlema suhtele situatsiooni, lehma ja tema signaali vahel.

„Ohustatud“ või haigete loomade kiire leidmine tähendab, et te saate neid karja kontrollimisel kiiresti märgata. Selleks panevad mõned veisekasvatajad peatsetele poegijatele päitsed pähe, teki selga või kasutavad looma märgistamiseks markerit.

Vasikad tahavad pilupõrandale lamama heita, kuid värav takistab. Miks nad tahavad maha heita? Kas põhjus on seotud sotsiaalse hierarhiaga, aseme mugavusega, lauda kliimaga, asemete või loomade liiga tiheda paigutusega?

Paljudele veisekasvatajatele ei meeldi sõnnik asemetel. Siiski peaks seda mingil määral olema umbes 10% asemetel, sest kui väiksemate mullikate väljaheited ei lange asemele, on asemed suuremate lehmade jaoks liiga väikesed.

9


Vaata ja võrdle Kui sa ei tea, kas miski on normaalne või mitte, võrdle üht looma teisega. Tee seda kõigepealt oma farmis ja siis vaata mujal ringi. Võrdlus täiesti erinevas situatsioonis võib pakkuda väga kasulikku informatsiooni.

co pr py ot rig ec h te t d

Rahvatarkuse kohaselt eelistavad lehmad seista esijalgadega kõrgemal kui tagumistega. Kallakul on sellist käitumist harva näha – lehmad söövad nii üles- kui allamäge seistes. Lamades aga eelistavad nad sageli olla esiosaga mõnevõrra kõrgemal.

Kõikide loomade jälgimiseks on vaja piisavat valgust ja head vaadet kogu laudale. Siin piirab keskne konstruktsioon vaadet.

Ole valmis Kasuta laudas oma silmi, nina ja käsi. Abiks on ka paberil info toimingute, piimatoodangu, sigivuse ja haiguste kohta. Eelmiste ülevaatuste märkmed koos selle päeva toimingute nimekirjaga on tähelepanekute tegemisel kasulikud. Nii algab jälgimine kontorist. Tööta süstemaatiliselt Lehmale keskendunud töökorraldus sõltub rutiinist ja süstemaatilisest jälgimisest. Kasuta ringkäikude tegemi-

sel kontrollnimekirju. Tööta igapäevaste ja -nädalaste programmidega, et aega tulemusrikkalt ja tõhusalt kasutada. Need vaatlused on lisaks lüpsil ja söötmisel tehtud tähelepanekutele. Veenduge, et tähelepanu saaks iga loom. ● Hinnake kinnislehmi, poegima tulevaid mullikaid ja lüpsilehmi kolm korda päevas. ● Vaadake noorkarja ja pullmullikaid kaks korda päevas. Investeeri rutiini Rutiinid ja arukas korraldus tõstavad igapäevaste kontrollide kvaliteeti. Ärge unustage läbi jalutada mullikate ja kinnislehmade juurest. Asemetelt läbi käimine on parem, kui lihtsalt söödakäigus kõndimine. Jätke söödalavasse vahesid, et pakkuda loomadele lihtsamat juurdepääsu. Taiplikult paigutatud sõravärkimispukk annab alati võimaluse lonkavat lehma üle vaadata. Need kõik on näited lihtsatest asjadest, mille abil võite saada palju informatsiooni.

Piisav valgus tähendab, et te ise peaks saama kõikjal laudas ajalehte lugeda. 10


co pr py ot rig ec h te t d

Ära piirdu vaatamisega: jälgi!

Oluline on ühendada põhjus ja tagajärg. Näeme tagajärge (muhk seljal) ja otsime põhjust (asemetoru). Muuseas, lehm vasakul pildil pole piisavalt söönud ja tundub vasakut tagajalga hoidvat.

Väärtuslik meelespea Keegi ei suuda kõike täpselt meeles pidada, nii et tehke märkmeid märkmikku, tahvlile või arvutisse. Kui eelmiste jälgimiste andmed on käepärast, saavad uued tähelepanekud tähenduse. Kui laudas on rohkem töötajaid, aitab info vahetamine kõiki seisuga kursis hoida. Lisaks sunnib asjade üleskirjutamine teid nähtut selgelt kirjeldama, mis aitab teie tähelepanekuid teravdada.

11


„ L e h m a d a n navad iga päev ja iga hetk

signaalid

K a s o sk a te s e da m ä rg ata? “ Lehmad edastavad pidevalt märguandeid oma tervise, heaolu, söötmise ja toodangu kohta. Loomapidaja ülesanne

Piimakarjakasvatuse

on neid märguandeid tõlgendada ja kasutada.

p ra k t i l i n e

k ä s i ra a m a t

Oma teadmiste ja laiade kogemuste põhjal lehmade ja piimakarjapidajatega on Hollandi loomaarst ja

lehmaentusiast Jan Hulsen kirjutanud raamatu „Lehma signaalid”. See on rikkalikult illustreeritud käsiraamat

co pr py ot rig ec h te t d

Lehma

k a sul i k k u te a v et.

loomapidajatele üksikute loomade ja loomagruppide käitumise, kehahoiaku ja füüsiliste omaduste tõlgendamiseks.

Lehmi vaadates on tähtis mitte hakata kohe järeldusi tegema, vaid selle asemel küsida endalt kolm

küsimust. Mida ma näen? Miks see on juhtunud? Mida see tähendab? Näiteks muhk lehma õlal ütleb midagi söödalava piirde kohta, samas kui asemetel seisvad loomad on märk asemete keskpärasest mugavusest. Sellise infoga relvastatult saate olukorda sobival viisil parandada.

Kui teate, mida otsida, võite märguandeid tabada igal pool ja igal

ajal. „Lehma signaalid” näitab, kuidas seda teha.

www.cowsignals.com

Cow signals - Estonian edition  

Lehma signaalid