co pr py ot rig ec h te t d
S천ra signaalid Jan Hulsen
S천ratervise edutegurid
Te gij a d
S õra sign a a li d
Sõra signaalid Raamatud ja eriväljaanded: Autor Jan Hulsen, Vetvice® Inglise keelest tõlkinud Marju Kiris Roodbont Publishers B.V.
Ingliskeelse versiooni sisutoimetajad Owen Atkinson; Lambert, Leonard ja May Farm Vets
P.O. Box 4103 7200 BC Zutphen, The Netherlands tel. +31 (0)575 54 56 88
Eestikeelse versiooni sisutoimetaja Kalmer Kalmus, EMÜ
fax: +31 (0)575 54 69 90 www.roodbont.com info@roodbont.com
Keeletoimetaja Anu Jõgi Presentatsioonid ja laudakoolitus:
co pr py ot rig ec h te t d
Fotod Jan Hulsen Teised kaastöölised Joep Driessen (lk 26,27,28), Anneke Hallebeek (lk 6), Menno Holzhauer (lk 34,35), Paul Hulsen (lk 30), Anne Kloek (lk 22), PTC+ (lk 16,17,34,35).
Vetvice BV®
Moerstraatsebaan 115
4614 PC Bergen op Zoom, The Netherlands
Joonistused Marleen Felius Herman Roozen Dick Rietveld
tel. +31 (0)165 30 43 05 www.vetvice.com info@vetvice.com
Kujundus Erik de Bruin, Varwig Design
Koostöös Menno Holzhauer, GD Deventer Gerrit Hooijer, H3 Consultancy Piet Kloosterman, PTC+ Oenkerk Joep Driessen, Marcel Drint, Nico Vreeburg, Bertjan Westerlaan, Vetvice Group
Lehma Signaalide õppekeskus Hoekgraaf 17A
6617 AX Bergharen The Netherlands
Tel: +31 (0)6 54 26 73 53 info@cowsignals.com
www.cowsignals.com
Ja palju tänu: Martien van Bostelen, Vereniging voor Rundveepedicure, Jan Bakker, Neil Chesterton, DigiKlauw, Paul Hulsen, Dick de Lange, Bert van Niejenhuis, Jos Noordhuizen, Kees Peeters, Jan Rietjes, Lucas Talsma, Wiebe Veenstra, sajad veisekasvatajad ja paljud loomaarstid, konsultandid ja söötmisnõustajad.
Cow Signals® on Joep Driesseni ja Jan Hulseni registreeritud
©Jan Hulsen,2011
ISBN 978-90-8740-091-0
Ühtegi selle raamatu osa ei tohi kirjastaja eelneva kirjaliku loata mingis vormis või mingisuguste elektrooniliste või mehaaniliste vahendite abil kopeerida. Autor ja kirjastaja on selle trükise koostanud suure hoolega ja oma parimate teadmiste kohaselt. Neid ei saa pidada vastutavaks ükskõik milliste kahjude eest, mis tulenevad selles raamatus sisalduva teabe alusel tehtud menetlustest ja/või otsustest.
2
kaubamärk.
Si s u k ord
Sisukord
Kokkuvõte 4
1 Suurepärase sõratervise neli edutegurit
8
4 Sõrgade hooldamine ja ravi
36
Edutegurid 8
Kindla töörutiini järgimine
36
1., 2. ja 3. edutegur
8
Planeerimine, organiseerimine ja töömeetodid
37
4. edutegur
8
Funktsionaalne värkimine
38
Tulemuste jälgimine
8
Ennetavad jalavannid
39
Aretamine, kasvatamine, karja taastoomine
9
Funktsionaalse värkimise viis etappi
40
10
Sõrgade värkimine
41
Riskiperiood: poegimine
11
Klotside kinnitamine
42
Minimaalne koormus: strateegia
12
Tallahaavandid ja valgejoone abstsessid
43
Tagumine väline sõrg kannab kõige suuremat raskust
13
Millal sekkuda?
44
co pr py ot rig ec h te t d
Sõrgade hea seisund: kuidas seda saavutada?
Kahjulike keskkonnamõjude vältimine: strateegia
14
Tegelemine probleemi algpõhjustega
15
Varane ja tõhus sekkumine: strateegia
16
Varane ja tõhus ravi
17
2 Igapäevane praktika
18
Soovitusi ja teavet enne trimmimise alustamist
45
5 Jälgimine 46 Info kasutamine
46
Struktureeri oma tähelepanu
47
Finantspool 48
Noorkari 18
Lehmade jälgimine lüpsiplatsil
49
Mullikate karjatoomine: suure riski aeg nr 1
19
Sõratervise jälgimine: sõrgade seisundi hindamine
50
Sõra hea seisundi tagamine ja riskide minimeerimine
20
Sõrainfo ülesmärkimine
51
Kinnijätmine 21
DairyCo liikumise hinne
52
Lehm karjas
22
Hindeleht lüpsiplatsil; sõrahügieen ja sõratervis
53
Kas lehmad lamavad piisavalt?
23
Hügieeni hinne
54
Põrandad, hierarhia, sõra kvaliteet
24
Mugavad asemed
55
Ajamine: rahulikult, ohutult ja alati ühtemoodi
25
Sõrasideme tegemise juhis
56
Edukad jalavannid
57
26
Sõraprobleemide raviplaan
58
Harvem esinevad seisundid
27
Register 59
Päka erosioon: päkapadjandite sarvkude ja sõravahe
28
Digitaalne dermatiit
29
Varvastevahe naha kasvajad: ärritus ja põletik
30
3 Kõige tavalisemad seisundid
Flegmoon 31 Laminiit ei tähenda ainult ühte asja
32
Püsiv kahjustus
33
Valgejoone haigus: eraldumine
34
Tallahaavandid 35
3
Ennetamine = edutegurite paikapanek Edutegurid tagavad hea sõratervise. Kui kõik läheb hästi, elimineerid sa enamiku riske: probleemid, mis ähvardavad sinu püüdlusi hoida karja sõrgade tervist. Paljud sõratervisega seonduvad aspektid on omavahel seotud, seega pead oma karja sõrgadel alati silma peal hoidma. Nii saad otstarbekamalt korraldada oma farmi loomade pidamist, söötmist, igapäevatalitusi ja ravi ning teha paremaid
Varane, efektiivne sekkumine
joon
ehaig
talla verevalumid
us
dig
lehma heaolu
valge
ita a ha lne av de an rm did at iit
Koormuse vähendamine
lehmade voog
Parempoolne lehm lonkab. Tema vats on väga tühi. Ta on palju vähem söönud kui vasakpoolne terve lehm. Valu tõttu sööb sõraprobleemidega lehm vähem kui tema terved kaaslased, isegi kui ta on lopsakat rohtu täis aasal.
co pr py ot rig ec h te t d
aretusotsuseid.
inte
rdig
lsed
kas
vaj
ad
sioon
päka ero
itaa
Sõra seisund
Kahjulikud mõjud
Haiguste sagedus ja ägedus on näidatud diagrammi telgedel. Taustal näete edutegureid. Telgede ühendamine joonega tekitab „laigu“. Antud näidisel on see välja toodud lillaga. Mida väiksem laik, seda parem sõra tervis. Ebaregulaarsused selle koha ümber näitavad, millist edutegurit saab parandada. Selles näi‑ tes on infektsioonisurve (kahjulikud mõjud) kõige olulisem asi, mida parandada. Parandama peaks ka sõra kvaliteeti.
Lehm kasvatab oma sõrad ise, kuid nende kvaliteet ja tervis on pideva surve all. Farmeri ülesanne on aidata lehmal sõrgu tervena hoida.
Halb sõrgade ter vis on üks suuremaid lüpsilehmade heaolu, ter vise ja tootmisprobleeme. Keskmiselt on vähem kui 25 protsendil lehmadest kaks ter vet tagasõrga. Parimates farmides on see ar v üle poole. See tähendab, et praktiliselt igas lüpsifarmis on selles vallas arenguruumi.
4
Neli edutegurit suurepärase sõratervise saavutamiseks: 3. Kahjulike keskkonnamõjude minimeerimine: niiskus, infektsioonid, ärritajad
• Tagage suurepärase kvaliteediga sööt ja hea söömus. Riskiperiood: siirdeperiood (enne ja pärast poegimist ning selle ajal). • Kontrollige sõrgu kolm korda aastas ja kui vaja, värkige, et kõik sõrad oleksid õige kujuga. • Kasutage jalavanne nii palju ja nii sageli kui vaja. • Kasutage aretuses tervete sõrgadega loomi. Hoidke sõrad kuivad.
• Kuiv ja puhas keskkond, eriti mis puutub sõrasarve mõjutavaid aineid (näiteks vesi, NH3 (ammoniaak) ja H2S (vesiniksulfiid)). • Minimaalne infektsioonisurve, st sõrainfektsioonide esinemist hoitakse miinimumtasemel ja kaudne kokkupuude nakatunud jalgadega, näiteks sõnniku kaudu, on minimaalne.
co pr py ot rig ec h te t d
1. Sõrgade suurepärane seisund: sõrasarve kuju ja kvaliteet
2. Minimaalne koormus sõrgadele seistes ja käies, maksimaalne lamamisaeg
• Kõik lehmad saavad lamada nii sageli ja nii kaua, kui neile meeldib: 12 kuni 15 tundi. Avarad, kuivad ja pehmed lamamiskohad maksimaalse lamamisaja tagamiseks. • Ühtegi lehma ei tohiks sundida seisma kauem kui üks tund korraga ning 2 ja veerand tundi päevas. • Laudas on kogu aeg nii rahulik kui võimalik ja lehmadel on piisavalt ruumi; iga lehm teeb võimalikult vähe ootamatuid või sunnitud liigutusi; sujuv lehmade liikumine. • Põrand on täiesti tasane, hea haarduvusega ja eelistatavalt pehme. • Põrand põhjustab sõrgadele vähe kulumist ja minimaalselt traumasid või mikrotraumasid. • Suure riskiga kohad (pööramiskohad, käiguteed) ja suure riskiga ajad (karja ajamine, poegimine, liiga palju niiskust/vihma, söödamuutused, vähese kiusisaldusega ratsioonid) on teada ja nendega tegeletakse korralikult.
4. Sekku efektiivselt kohe, kui näed esimest signaali
• Kindlusta, et suudad märgata iga lehma iga sõraprobleemi varases faasis: - iga lauda töötaja peab suutma määrata sõraprobleeme, edutegureid ja neist kohe teatama; selle eest võiks maksta hüvitist - rutiini peavad kuuluma struktureeritud kontrollid (jalgade kontroll, kontrollnimekirjade koostamine ja täitmine) • Veenduge, et tegelete iga sõraprobleemiga kiiresti ja efektiivselt: - iganädalases rutiinis peab olema küllaldaselt aega menetluste jaoks; - iga sõraprobleemiga lehma peab olema võimalik kiiresti, lihtsalt ja mugavalt fikseerida värkimispukis; - kõik tööriistad ja materjalid peavad olema käepärast ja kasutusvalmis; - lehmaga tegeleval isikul peavad olema vastavad teadmised ja oskused; nende tulemusi peab kontrollima ning nad saavad tagasisidet ja tasu 5
Ja la a lu m is e o s a a n a to o m i a j a s ellele mõ j uv a d j õ ud
S õra sign a a li d
Jõud seismisel
Ehitus ja toimimine
Jala alumise osa luudele, kõõlustele ja kudedele langeb lehma keharaskus ja tõukejõud, kui lehm seisab ja kõnnib. Kui tagajala sõrgats paindub, kannab painutajakõõlus osa kehamassist ja toimib amortisaatorina. Esijalad on otse keha all ja kannavad 50 kuni 60 protsenti täiskasvanud lehma massist. Tagajalad annavad edasisuunalise tõukejõu. Esijalgadest tuleneb külgsuunaline liikumine: põgenemisreaktsioon. Seetõttu esineb dominantsetel loomadel rohkem verevalumeid tagumistel sõrgadel ja hierarhias madalamal olevatel loomadel esimestel sõrgadel.
Pöördepunkt Kujutletav koormustelg Lehma mass Surve pinnasele Sõraseinale mõjuv tõmbejõud Tallale mõjuv survejõud
Koormus
Nahksõrg (dermis): sarvkoe moodustumine, tõmbetugevus ja kandevõime. Nahksõrg loob ülemineku elusa koe ja sarvkoe vahel. See kiht varustab sarvkudet toitainetega ning seob ka sõraluud sõraseina ja tallaga. Nahksõra rakud on äärmiselt aktiivsed. Kõrgendatud toitainetega varustamise ning jääkainete ja toksiinide eemaldamise vajaduse tõttu on nende ainevahetus haavatav. See varustamine ja kõrvaldamine toimub väga tihedas peenikeste veresoonte võrgustikus. Ained, mis vähendavad vereringet nendes veresoontes või suurendavad veresoone seina lekkimist, mõjutavad nahksõrga oluliselt. Sõra ülekoormus või trauma kahjustab seda tundlikku kihti ning põhjustab talla verevalumeid ja nahksõra eraldumist sarvest.
Tõukejõud
co pr py ot rig ec h te t d
Sõraluu kinnitub sõraseina lamellide külge, moodustades kandeaparaadi. Tald kannab suuremat osa lehma keha‑ massist ja toimib ka amortisaatori ja survejaoturina.
Surve pinnale Painutajakõõlustele mõjuv tõmbejõud Sõraseinale mõjuv tõmbejõud
sirutajakõõlus
kämbla/pöialuu
Kui lehm hakkab liikuma, langeb peaaegu kogu jõud sõraseinale.
sõrgatsiliiges
seesamluu
sõrgatsiluu
painutajakõõlused lisasõrg
piirdeliiges piire
piirdeluu
kõõlusetupp
sõraliiges
süstikluu
sõraluu sarvsein sõranurk varbatipp valgejoon
päkapadi
tald (sarvtald)
Päkk
Nahksõrg Sõra ristlõige. Tald on 0,7 kuni 1,2 cm paksune. Talla värkimine nõuab see‑ tõttu hoolt ja oskusi. 6
S is s ej u h a t u s
Ideaalolukord
Jalgade seis tagantvaates 100 %
100 %
50 %
50 %
35 %
25 % 25 % 25 % 25 %
Lehma raskuse ideaalne jaotu‑ mine jalad kõrvuti seismisel
15 %
15 %
35 %
Kooskandne seis
Enamikul lehmadel langeb suurim koormus sisemistele esimestele ja välimistele tagumistele varvastele. Seetõttu on nendes kohtades sõra‑ probleemide risk suhteliselt suurem.
Jalgade seis 70 60 50 40 30 20
1
2
3
4
5
6
7
8 9 Tagajalgade seis
(Allikas: NRS)
Asend valu korral Kui varbal on valus koht ja valu pole otseselt koormusega seotud, seisab lehm piirdest kõverdatud varbaga ja kergitab jalga aeg-ajalt (päka erosioon, digitaalne dermatiit). Vaata lk 50. Kui lehmal on talla verevalum, põhjustab valulikkust koormus seismisel ja kõndimisel. Selle valu vähendamiseks kannab lehm oma raskust teisele jalale, painutades selga ja viies teise jala nurga all keha alla. Liikumise hinne (lk 52) aitab neid signaale kasutada. Tallahaavand või valgejoone infektsioon (või abstsess) teeb kogu aeg haiget ja on koormuse korral äärmiselt valulik. Lehm hoiab sõrga pidevalt koormuse eest ja liigub selgelt longates.
Ideaalne
Praakimise %
Ülekoormus, sõraprobleemid Tagumisele välimisele sõrale langeb kõige suurem koormus, seetõttu esinevad talla verevalumid ja sõraluu allavajumine peamiselt just sellel sõral. Teisel kohal on sisemised esimesed sõrad. Kuna tagasõrad puutuvad väga sageli kokku uriini ja roojaga, tabab neid kõige sagedamini ka päka erosioon ja digitaalne dermatiit, eriti siis, kui vahekäigud on liiga kitsad. Kõndimisel maandub jalg päkale, nii et see peab toime tulema kõige suurema koormusega. Kuna lehm alustab liikumist tavaliselt tagajalgadega, kuluvad need kõige kiiremini.
50 %
50 %
co pr py ot rig ec h te t d
Kui lehm seisab ja kõnnib korralikult, on sõrgade ülekoormamise tõenäosus väiksem. Ideaalne lehm kasutab oma jalgu ja sõrgu optimaalselt: tema kehamass jaotub jalgadele ja sõrgadele ühtlaselt. Tegelikkuses seda ei juhtu, isegi pärast korralikku värkimist. Lüpsilehmadel langeb enamus koormusest tagasõrgade välimistele varvastele ja seal esinebki kõige rohkem probleeme. Seejärel tulevad esimesed sisemised varbad. Jalgade asend mõjutab sõra ees- ja tagaosa koormust. Aretus, sõra kasutamine (kuju, valu, ebamugavus) ja laminiit võivad seda seisu mõjutada. Seis ja jala kasutamine määrab sisemise ja välimise sõra koormuse. Välimistele tagasõrgadele mõjuvad suuremad jõud kui sisemistele sõrgadele mitmel põhjusel, nagu välimise sõra kõrgus (koormus, värkimine), sõra kasutamine (kuju, valu, ebamugavus), pinnase siledus (kulumine, jala seis) ja aretus.
1. sirged
5.
9. saabeljalad
Lehma kehaosad sõltuvad üksteisest. Teravnurksed sõrad ja saabeljalad käivad sageli koos, nagu ka väga sirged jalad ja tömp sõranurk. Äärmiselt sirged jalad põhjustavad suure arvu lehmade praakimist, tõenäoliselt sellepärast, et kõõluste vedrumehhanism ei tööta korralikult. Saabeljalad tekitavad suure koormuse päkapiirkonnale, mille tulemuseks on samuti suur praakimise tase.
7
1. p eatü k k
S õra sign a a li d
Neli edutegurit terveteks sõrgadeks Aspektid, mis mõjutavad teie farmis sõrgade tervist, võib jagada neljaks valdkonnaks või eduteguriks: 1. sõra seisund 2. jalgadele mõjuvad jõud 3. kahjulikud keskkonnamõjud
Sõrg peab vastama samadele nõudmis‑ tele nagu hea king: hea sobivusega, tugev, vastupidav, kulumiskindel ja amortiseeriva talla‑ ga. Erinevus on selles, et meie saame kingi vahetada, aga lehm peab läbi ajama omakasvatatud sõr‑ gadega.
co pr py ot rig ec h te t d
4. varane ja efektiivne sekkumine
Edutegurid
Aspektid, mis määravad sõra tervise, võib jagada neljaks eduteguriks. Kui need edutegurid on paigas, on teil hea võimalus saavutada suurepärane sõratervis. See klassifikatsioon on kunstlik, kuid kasulik. Võite seda kasutada ka väga konkreetsete parendamispunktide määramiseks.
1., 2. ja 3. edutegur
1. Lehmal on suurepärase kvaliteediga king (sõra kuju, sõrasarve kvaliteet). 2. Sõrga ei koormata üle (surve, kulumine). 3. Kahjulikke keskkonnamõjusid ei ole (niiskus, bakterid, ammoniaak).
4. edutegur
4. Varane ja efektiivne sekkumine. Mida varem te sõraprobleeme märkate ja mida efektiivsemalt sekkute, seda suurem on kiire paranemise ja väheste kahjustuste tõenäosus. See kehtib ka edutegurite puudujääkide ja teatud riskide esinemise kohta.
8
Hea kvaliteediga sööt ja terve, hästi funktsioneeriv vats on sõra tervise jaoks äärmiselt tähtsad. See raamat sisaldab põhipunkte ja seda, kuidas neid praktikas rakendada. Küsige abi oma söötmisnõustajalt ja laske koostada oma karjale sobiv ratsioon.
Tulemuste jälgimine
Kontrollige süstemaatiliselt, kas teie lehmad vajavad ravi, kas edutegurid on paigas ja kui hea või halb on sõratervis teie farmis tegelikult. Selle jaoks on olemas hindamissüsteemid. Kontrollige sõrgade tervist oma farmis värkimise ajal sõrgade seisukorda hinnates. Need hinded näitavad ka seda, millist edutegurit saaks parandada. Sõra tervise hinne (lk 59) ja liikumise hinne (lk 52) ütlevad, millised lehmad vajavad teie sekkumist. Sõra tervise hinne näitab, kas olete sõra kvaliteedi ja kahjulike mõjude edutegurid korda saanud. Hügieeni ja kandade hindega (lk 54 ja 55) saate kindlaks teha, kas lehmad lamavad piisavalt ja kas nende allapanu on piisavalt kuiv.
1 . p e a t ü k k . N e l i e d u te gu r i t
S õra te r vis on i n i m e s te töö
Aretamine, kasvatamine, karja taastoomine
Varased tunnused
Mida see foto teile räägib? Selles sõravahes on nakatunud piirkond (kollane nool). Selle tulemusel on painutajakõõluste tupp sõrgatsiliigese kohal turses (punane nool).
Lehm kasvatab oma sõrad ise ja seega määrab algseisu — sõrgade suuruse, kuju ja tugevuse. Aretus on kõigest üks tegur, mis mõjutab edasist sõra tervist. Näiteks jalgade viltust asendit (kooskandne seis) võivad põhjustada jalainfektsioonid ja noorkarjale liiga libedad põrandad. Mullikate karjatoomine peab kulgema sujuvalt. Mullika sõrad peavad sel ajal olema terved, kuid sageli pole see nii. Samuti on oluline hoida poegimisaegne stress minimaalne, et mullikas jätkaks söömist, lamaks piisavalt ja väldiks võimaluse korral konflikte.
Raskus Paigalt liikumine
co pr py ot rig ec h te t d
Lüpsilehm Laut on inimeste tehtud ehitis. Leidke aega oma lauta kriitilise pilguga vaadata ja kui vaja, muutke seda paremaks. Paksem allapanu asemetel, kuivemad põrandad, hea ventilatsioon ja põhusulg peatselt poegivatele ja uuslüpsilehmadele on suur samm selles suunas. Edasi peate veenduma vaid selles, et põrandad oleksid tasased, piisava haarduvusega, et kõrvaldada verevalumite tekke riski. Tõstke sõrgu kolm korda aastas ja värkige, kui vaja. Ravige sõrainfektsioone ka jalavannidega. Lõpuks veenduge, et suhtlete loomadega rahulikult ja hoiate nende omavahelise suhtlemise rahumeelsena. Kaklused, põgenemised ja kiired pöörded muudel põhjustel või jõulised paigaltvõtud tekitavad sõrgadele äärmiselt suurt survet.
Legend
Sõra seisund
Kohelge loomi alati rahulikult ja laske neil liikuda omas tempos. Lehmad kõnnivad aeglasemalt kui inimene.
Jõud
Kahjulikud mõjud
Kasvamine Sõra tugevus Kulumine Bakterid
Kuivus
Niiskus Survepunktid
Kuju
See joonis näitab iga eduteguri positiivseid ja kahju‑ likke aspekte. Kõiki kolme edutegurit saab mõjutada kiire ja efektiivse sekkumisega. Kohelge loomi alati rahulikult ja laske neil liikuda omas tempos. Lehmad kõnnivad aeglasemalt kui inimene.
Et lonkamisest taastuda, peab lehm hästi sööma ja jooma. Kuid aste söödalava ja joogiküna juurde on liiga kõrge. Kuidas seda lahendada? Kõigepealt leevendage valu: manustage valu‑ vaigistit, värkige sõrg ja, kui vaja, kinnitage sõraklots. Lehm peab saama piisavalt puhata, seega võimaldage talle avar puhkeala, millel on pehme põrand, et ta ei saaks pinnaselt või asemepiiretelt täiendavaid vigastusi. Viige lehm uude kohta sööda ja vee lähedal: karja‑ maale või haiglasulgu. Sulg peab olema kuiv ja mitte liiga soe ega külm.
Paranemine
Sekku
9
1 . ed u te g ur : su u re p ä r a se s s e i s und i s s õ ra d
Sõra kvaliteet: kuidas seda saavutada?
Tegevused suurepärase sõrgade seisukorra saavutamiseks: • Tagage hea kvaliteediga sööt ja veenduge, et söömus on hea ja et sõrasarv oleks nii tugev kui võimalik. • Kontrollige sõrgu kolm korda aastas ja värkige neid, kui vaja, et kõik sõrad oleksid õige kujuga. • Tagage mullikatele ja kinnislehmadele küllaldane liikumine. • Kasutage jalavanne nii palju ja nii sageli, kui vaja. • Aretage terveid sõrgu.
Sõra moodustumine ja toitumine Toitumisel on sarvtalla kvaliteedile, nahksõra tervisele ja sõraluu ning sarvseina vahelisele kinnitumisele kõige suurem mõju. Kõige olulisem tegur näib olevat hästi funktsioneeriv vats, sest see tagab hea energiavaru, vitamiinide, sealhulgas biotiini tootmise, ja toitainete, vitamiinide, mineraalainete ja mikroelementide söömuse. Vatsaprobleemide peamine põhjus on vatsaatsidoos. Seda põhjustab vatsas seeduvate süsivesikute (tärklis ja suhkrud) liiga suur söömus võrreldes vatsa puhverdusvõimega. Puhverdusvõime oleneb sööda kogusest, vatsa täitumusest, vatsaseina hapete absorbeerimise tasemest ja sülje kogusest: teisisõnu — mälumisest ja mäletsemisest. Seega kontrollige, et ratsioon sisaldaks küllaldaselt kiudu ja et söömine oleks regulaarne, ilma sööda valimiseta. Vältida tuleks ootamatuid söödamuutusi ja riknenud või hallitanud sööda kasutamist. Terve sõrasarve moodustumine vajab piisavat spetsiifiliste toitainete kogust, nagu kaltsium ja fosfor, biotiin, tsink, vask, mangaan, A-, D- ja E-vitamiinid. Lehmad peavad alati saama juua nii palju, kui tahavad. Hoidke sõrad kuivad!
co pr py ot rig ec h te t d
Sõra seisundi määrab tugeva ja kõva sarve ning sõra kuju kombinatsioon. Kuna lehm kasvatab sarve ise ja see protsess on jätkuv, on ka tema söötmisstaatus, laktatsioonifaas ja tervis sarve kvaliteedi jaoks tähtsad. Sarv kasvab 5 mm kuus. Tald on umbes 1 cm paksune, seega on verevalumid näha alles kahe kuu pärast. Piisav liikumine parandab sõra verevarustust, nii et see talub suuremat koormust.
S õra sign a a li d
Sõrgade tervis on pärilik Valige ja aretage terveid sõrgu. Aretus mõjutab sõrgade seisundit ja kasutamist, nende suurust ja kuju, sarve kvaliteeti ja tugevust. Näiteks on pigmenteerunud sõrad kõvemad kui pigmenteerumata ja väiksematel tõugudel on suhteliselt suuremad sõrad. Ka tase, milleni lehm reageerib valule ja ebamugavusele, näib tõuti ja liiniti erinevat. Samas ärge lootke aretusest liiga palju. Erinevused karjas tulenevad 25% pärilikkusfaktoritest ja 75% pidamisest. Põhjalikumaid põlvnemisandmeid on kogu aeg järjest rohkem saadaval ja see võimaldab teil aretuses spetsiifilisemalt keskenduda sõra tervisele.
Päritavustegurid
Märjas keskkonnas puutub sõrasarv niiskusega rohkem kokku ja see teeb sarvseina kulumisele vastuvõtlikumaks. Kulumine kõval, karedal pinnasel muudab nende sõrgade tallad peaaegu täiesti lamedaks. Sõranurk on õige (45-50°) ja sõravahe veidi avatud. Asendi muutmine põhjustab osas sõrapiir‑ kondades ülekoormust, nagu narmendavad servad, süvendid ja kõrgemad kohad sõra all.
10
Liikumise hinne 12% Sõranurk 23% Digitaalne dermatiit 10% Interdigitaalsed kasvajad 10% Päka erosioon 8% Talla verevalumid 5% Valgejoone haigus 2% Allikas: Veeteelt, 1 august 2004
Tegeliku seisundi määrab osaliselt aretus. Nimetame seda pärilikkusteguriks. Ülejäänu on keskkondlike asja‑ olude tagajärg.
Promo vetvice en roodbont
Promo vetvice en roodbont Vetvice — praktiline ja usaldusväärne teave Vetvice pakub piimatootjatele ning nende nõustajatele ja tarnijatele praktilist ja usaldusväärset veisekasvatuse alast informatsiooni, mis põhineb uurimistööl ja praktilistel kogemustel. Meie loomaarstide ja inseneride meeskond püüab pakkuda karjale ja inimestele maksimaalset heaolu ja tervist, kombineerituna optimaalse tootlikkusega. Vetvice asutati 1997. aastal ja ta töötab ülemaailmse piimatööstuse heakst. Vetvice grupp tegutseb järgnevates valdkondades:
Roodbont Publishers peab oma peamiseks tööks põllumeeste toetamist, pakkudes õiget teavet õigel ajal. Olulisim missioon on kaasaaitamine farmerite ja nende töökeskkonna pikaajalisele jätkusuutlikkusele. Roodbonti põllumajanduslikud väljaanded Roodbonti põllumajanduslikke väljaandeid saab tellida raamatupoodidest või otse Roodbontist, tel 00 31 575 54 56 88, e-post:info@roodbont.com või veebilehelt: www.roodbont.com ROBOTIC MILKING ISBN 987-90-8740-043-9 52 lk, € 24,90
Udder Health Esmaklassilise udaratervise praktiline käsiraamat ISBN 978-90-8740-014-9 52 lk, € 17,90
co pr py ot rig ec h te t d
Cow Signals® kursused ja raamatud Cow Signals pakub praktilist teavet lehmale keskenduvast loomapidamisest kergesti arusaadavas keeles. See hõlmab raamatuid, plakateid, töötube, laudaesitlusi ja loenguid mitmes keeles kogu maailmas.
Roodbont Publishers
Rohkem infot töötubade ja kursuste kohta leiate see www.cowsignals.com
Lauda planeerimine ja suurkarja pidamine Vetvice õpetab ja nõustab veisekasvatajaid ideaalse lüpsilauda planeerimise ja majandamise ning pidamissüsteemide alal, võttes aluseks lauda planeerimise neli nurgakivi. Eesmärgiks on nii lehmale kui ka töötajatele ideaalse elu- ja töökeskkonna loomine. Loomulikult teeme seda korralike majandustulemuste raamides ja keskkonda austades.
Building for the cow ISBN 978-90-8740-020-0 48 lk, € 24,90
Lehma SignaAALID Lüpsifarmi majandamise praktiline käsiraamat ISBN 978-90-75280-65-4 96 lk, € 21,90
Kursused ja nõustamine turustamise, kommunikatsiooni ja äristrateegia alal Tavaliselt kasutatakse seda infot Lehma Signaalide treenerite väljaõppekursustel, kuid Vetvice nõustab ja pakub väljaõpet ka teistes valdkondades: suhtlemine farmerite, loomaarstide ja lisanõustajatega, teenuste ja toodete turustamine põllumajanduses ning veterinaarpraktika ja äristrateegiad.
60
Cow Signals teemaväljaanded Sõra signaalid Sõratervise praktiline käsiraamat ISBN 978-90-75280-00-5 40 lk, € 13,90 Vasikast mullikaks Noorkarjakasvatuse praktiline käsiraamat ISBN 978-90-75280-95-1 40 lk, € 13,90
Fertility Sigivuse korraldamise praktiline käsiraamat ISBN 978-90-8740-026-2 44 lk, € 17,90
SeEria Pig Signals® Vaata, mõtle ja tegutse ISBN 978-90-75280-77-7 96 lk, € 29,90 Pig Signals teemaväljaanded Sows Laktatsiooni ja sigivuse korraldamise praktiline käsiraamat ISBN 978-90-8740-012-5 48 lk, € 19,90 Finishing Pigs Kasvamise, tervise ja käitumise praktiline käsiraamat ISBN 978-90-8740-013-2 48 lk,€ 19,90 Piglets Eduka põrsakasvatuse praktiline käsiraamat ISBN 978-90-8740-032-3 56 lk, € 22,40