ROI ärikliendi ajakiri 2017/1

ROI ÄRIKLIENDIAJAKIRI

1/2017

Neli põhilist asja, mida ärikingituste valimisel silmas pidada / Ärikingituste etikett mujal maailmas / KUIDAS KÕIK ALGAS: ROI 25 AASTAT TAGASI / Kuidas valmib logoga fliistekk?

KASPAR SAAREMETS

Sisukord 4 Neli põhilist asja, mida ärikingituste valimisel silmas pidada 6 Ärikingituste etikett mujal maailmas 8 Kuidas kõik algas: Roi 25 aastat tagasi 11 Valik kallimaid ärikingitusi maailmast 12 Nikolai Novosjolov: kõik, mis alustatud, tuleb lõpuni viia

16 Kuidas valmib logoga fliistekk?

Roi ärikliendiajakiri | 1/2017 Vastutav väljaandja: Roi OÜ Teostus: o2 Works OÜ Projektijuht: Kadri Kaljumets, kadri@o2works.ee Kujundus: Margus Tammik Artiklid: Jaana Maling, Gerli Ramler Toimetus: Karin Kastehein Esikaane foto: Kaspar Saaremets

www.roi.ee roipromotions tel: +372 6 680 222 Madara 14, Tallinn

Hea lugeja!

See aasta on meie ettevõtte jaoks väga eriline – tähistame oma 25. tegevusaastat. Oleme uhked, sest neid ettevõtteid, kes sellise juubelini on jõudnud, polegi Eestis palju. Väärika vanuse taga on kindlad väärtused, mis aitavad meil fookust hoida – meie eesmärk on pakkuda sulle parimat toodet ja teenust ning olla samas uuendusmeelsed ja edasi areneda.

Ajakiri, mida sa käes hoiad, on loodud selleks, et sulle samm lähemale astuda. Soovime näidata, et meie ettevõtte tegevuse taga on inimesed. Lehekülgedel 8–10 meenutavad Roi asutajad Leili ja Peeter Viitong lugusid ettevõtte esimestest tegutsemisaastatest.

Juttu tuleb ka ärikingituste tavadest mujal maailmas (lk 6–7). Meie müügijuht Raido Seppam annab nõu, mida silmas pidada ärikingituste valimisel (lk 4–5), samuti leiad siit rohke pildimaterjaliga loo sellest, kuidas valmib üks logoga fliistekk (lk 16–18).

Meie kliendiajakirja vahel on iga-aastane jõulukataloog, mis ilmub juba neljandat aastat. Oleme nende kaante vahele kokku pannud üle saja populaarse ning huvitava kingituse. Kindlasti leiab siit igaüks oma! Jõulutoodete tellimisega tasub alustada varakult, sest mõned neist võivad laost kiirelt otsa saada.

Ootame sind ka Roi näidistesaali Madara tänaval.

Mõnusat lugemist!

Andrus Viitong Roi tegevjuht

KINGITUSTE KUNINGAS • 1/2017 • lk 3

15 Baltic Agro kogemus: kliendid hindavad personaalset suhtlust

Neli põhilist asja, mida ärikingituste valimisel silmas pidada

KINGITUSTE KUNINGAS • 1/2017 • lk 4

Selleks et kingitus äri- ja koostöösuhetele kaasa aitaks, peab see olema hästi valitud. Nagu kõigis eluvaldkondades, on ka siin oma trendid ning põhimõtted, mida valiku tegemisel jälgida. Ajasime juttu Roi müügijuhi Raido Seppamiga, kes meid kõigega kurssi viis.

ESIMESENA TULEB MÕELDA SIHTGRUPILE Kas kingitus läheb oma ettevõtte töötajale või äripartnerile? Mõnele heale kliendile? Või hoopis inimesele, kes pole su ettevõttest midagi kuulnud?

Oma ettevõtte töötajatele mõeldud kingituse valik sõltub ühest küljest valdkonnast, kus tegutsetakse, aga üldiselt võiks olla need sellised asjad, mida inimesed päriselt kasutavad. Näiteks hommikumantel, fliisjope, termokruus, saunalina vms. Väga popid on lõikelauad ning söögikomplektid, mille alus jääb alles. Sajale inimesele on ideaalset kingitust, mida kõik neist ka kasutaksid, küll keeruline leida, aga ehk leidub neil peres ikka keegi, kellel seda vaja läheb.

Tore mõte on teha töötajale sünnipäevaks nimeline kingitus, mida saab kontoris kasutada, näiteks kruus.

Koostööpartneritele on hea kinkida kindla suunitlusega kingitusi.

Näiteks mahetootmisfirma kingib rohelise mõtlemisega seotud asju.

Samuti võib kingitus kanda ka otseselt mingit sõnumit, näiteks potitaim, millel on kiri „Kasvame koos” vms. Koostööpartnerile

tehtavad kingitused ei pea olema väga praktilised.

Klientidele tehakse kingitusi tavaliselt tänuks koostöö eest. Neile mõeldud kingituste hulgas on praegu hästi populaarsed kenas korvis komplektid. Näiteks tee, kohv, käsitööõlled või vein ning jõulude ajal piparkoogid. Toidu puhul tuleb aga mõelda säilivusajale ja kohale toimetamise võimalustele.

Promotooted lähevad neljandale kingituste saajate grupile – inimestele, kes pole ettevõttest võib-olla midagi kuulnudki. Sel puhul on kingitus lihtsamat sorti asi, mida jagatakse suuremale hulgale potentsiaalsetele klientidele näiteks messil. Kuna seal on tähtis eristuda ja meelde jääda, siis peab kingitus olema hoolikalt valitud ja aegsasti valmis. Kiirustades ei saa tavaliselt head asja.

TEISEKS ON VAJA TEADA KINGITUSTE EELARVET Raido Seppam paneb kõigile südamele, et kingitus ei ole kokkuhoidmise koht. Muidugi peab arvestama oma võimalustega, aga eelistada tuleks ikka kvaliteetset toodet. Näiteks pigem kvaliteetne võtmehoidja kui odav termos.

Lihtsalt linnukese pärast ei ole mõtet kingitust teha, sest muidu võib see hoopis vastupidise efekti anda.

Odavad asjad on odavad põhjusega. Nende puhul on kasutatud ebakvaliteetsemat materjali, viletsamat kujundust ja võib-olla ka vähem kvalifitseeritud tööjõudu.

On suur vahe, kas pastapliiatsiga

KOLMANDAKS TULEB MÕELDA TEMAATIKALE Mõelge läbi, kas tahate kinkida praktilist või n-ö ilutoodet. Edasi saab juba spetsiifilisemaks minna.

Teadlikumad ettevõtted valivad kingituse selle järgi, kas see annab edasi mingit mõtet või väärtusi, mille eest nad seisavad, või on see lihtsalt seotud valdkonnaga, kus tegutsetakse. Näiteks toiduga seotud ettevõttel on sobilik kinkida lõikelaudu või muid köögitarvikuid.

Kui mõni aeg tagasi valisid paljud ettevõtted ärikingituseks väga

erilisi tooteid, mida kellelgi teisel ei olnud, siis nüüd liigub trend stiilsete kingituste poole. Need peavad olema hea maitsega valitud ja disainitud – logo ei tohi olla liiga suur ning see peab olema toon toonis asja endaga. Näiteks särgitikandid tehakse praegu pigem tagasihoidlike värvidega.

Lisaks disainitakse logole või ettevõtte nimele juurde pisut muud mustrit. Materjalidest on au sees naturaalne puit ja metall. Kõik see kajastub muidugi ka kingituse hinnas.

Kui kingitus viiakse välismaale, on vaja mõelda sellele, kas see mahub käsipagasisse ning kui kergesti see puruneda võib.

NELJAS NING MITTE VÄHEM OLULINE ASPEKT ON TÄHTAEG Kui see on väga lühike, jääb valik kohe väiksemaks ning erilisemaid lahendusi ei jõuta teha. Tähtajast sõltub mõnikord ka kogus.

Pikema tähtaja puhul saab keskenduda disainile ja trükile. Näiteks võib tehases lasta kohvikruusid toonida täpselt logo värvi.

MILLEST PEAKS ALUSTAMA UUS ETTEVÕTE Alustav ettevõte võib esimesed kingitused julgelt valida kõige klassikalisemate asjade hulgast.

Need ei pea olema midagi väga erilist, ehkki tavapäratu kingitus jääb alati ikka paremini meelde.

KINGITUSTE KUNINGAS • 1/2017 • lk 5

Uuel ettevõttel tasub läbi mõelda paari aasta perspektiivis, mida kellele kinkida, et kingitused täiendaksid üksteist ja neist tekiks teatud mõttes komplekt. See teeb kingi valimise lihtsamaks ning ka kliendil on huvitav. Komplekti võivad kuuluda näiteks piknikutekk, termos ja korv või hoopis trennirätik, joogipudel ja higipael.

ISTOCKPHOTO

saab kirjutada kakssada meetrit või kilomeetri.

Eesti ärikultuur ei ole väga paika pandud ja kingituse tegemisse suhtutakse kui toredasse üllatusse.

Neid üldiselt ei oodata ja ei peeta ka kohustuslikuks.

Panime Giftypedia abiga kokku väikse spikri ja soovitame enne uute turgude vallutamist ennast sihtmaa ärikingituste kultuuriga kurssi viia.

AUSTRIA Ärikingitusi üldiselt ei tehta. Võtke aga siiski midagi kaasa juhuks, kui keegi teile midagi kinkima peaks.

See võiks olla midagi kodumaist ning arvestage, et kingitused avatakse kõigi silme all. Sedasama peaksite tegema ka teie.

BELGIA Kingitusi tehakse harva ja kindlasti mitte esimesel kohtumisel. Küll aga on neid kombeks teha mõne suurema tehingu sõlmimise puhul. Ärge tehke kingitust, kus on ISTOCKPHOTO

KINGITUSTE KUNINGAS • 1/2017 • lk 6

Olukord võib olla aga sootuks teine, kui tegemist on teiste maade ja kultuuridega. Mõnes riigis ei olegi ärikingituste tegemise tava ja seda võidakse pidada lausa kohatuks. Teises on aga kingituste valdkond väga oluline osa ärist ning eksimisvõimalusi on palju.

ISTOCKPHOTO

Ärikingituste etikett mujal maailmas peal ettevõtte logo, seda ei peeta heaks tooniks.

BRASIILIA Ärikingituste tegemine ei ole väga tavaline ja seda võidakse tõlgendada kui altkäemaksu.

Kindlasti ei tohiks kingitust teha esimesel ärikohtumisel. Kui on põhjust siiski midagi kinkida, siis sobib selleks väiksem elektroonika, kvaliteetne sulepea, kvaliteetviski või kinkeraamat.

EGIPTUS Ärikingituste tegemine ei ole levinud, aga on siiski aktsepteeritud kui tänulikkuse väljendus. Andke kingitus üle ja võtke vastu alati parema käega. Ka kahe käega vastu võtmine on lubatud. Kinkida võib elektroonikat ja hea kink on ka kompass. Islami tavadest tulenevalt ärge kinkige alkoholi, sealihatooteid, kunsti ja fotosid.

HIINA Ärikingituste tegemine on väga levinud. Olge valmis selleks, et kingitusest keeldutakse kolm korda, enne kui see vastu võetakse.

Kindlasti ei tohiks kingituse üleandmist pildistada. Kui teile midagi kingitakse, siis saatke hiljem kindlasti tänukiri.

HISPAANIA Ärikingitusi tehakse vaid suurte tehingute sõlmimisel. Need ei tohi olla liialt kallid, aga peavad olema kvaliteetsed. Ettevõtte logoga kingitusi ei peeta ka siin maal heaks tooniks. Kui kingite kvaliteetse sulepea, võite lasta sellele graveerida oma ettevõtte nime, mitte logo.

HOLLAND Head kingitused on Eestist kaasa võetud kinkeraamat või alkohol,

kvaliteetsed kontoriaksessuaarid, disainerkalkulaatorid ja väiksem elektroonika.

HONGKONG Kingitused antakse üle ja võetakse vastu alati kahe käega ja neid ei avata kunagi kingituse tegija juuresolekul. Kui kingitus jääb ühepoolseks, on tegemist väga halva tooniga, nii et arvestage sellega kohvri pakkimisel.

IIRIMAA Kingitusi üldiselt ei vahetata, aga teatud üritustele minnes võiks siiski väikse kingituse – veini või mõne meene Eestist – kaasa võtta.

Golfiga seotud kingitused on populaarsed, eriti sellised, mis kannavad kinkija golfiklubi logo.

ITAALIA Firma logoga kingitusi peetakse halva maitse väljenduseks. Head kingid on toit ja vein. Kingitus ei tohiks olla väga kallis, aga peab olema maitsekas.

JAAPAN Kingituste tegemine on ärietiketi suur osa ja ettevõtted kulutavad sellele suuri summasid. Üldiselt vahetatakse kingitusi juba esimesel kohtumisel ja need peaksid

olema kaunilt pakitud ning kvaliteetsed. Kingitused on üldiselt kallid ja neisse ei suhtuta kui altkäemaksu. Tasub silmas pidada, et Jaapanis on viisakas kingitusest kõigepealt üks või kaks korda keelduda ning see antakse üle ning võetakse vastu alati kahe käega.

KANADA Ärikingituste tegemine ei ole levinud, isegi mitte jõulude ajal. Küll on aga sobilik saata jõulukaart ning tänada sellega partnerit eduka koostöö eest.

ISTOCKPHOTO

NORRA Ärikingitusi ei vahetata, erandiks on mõnikord jõulukingitused või logoga meened. Edukate läbirääkimiste lõpetuseks võib kinkida

POOLA Kingituste tegemine kuulub ärikultuuri juurde ja neid vahetatakse kindlasti lepingute sõlmimisel.

Hea kingitus on mõni meene Eestist, aga ilma ettevõtte logota.

Vein või muu alkohol on samuti hea kingitus, kuid ärge kinkige viina.

PRANTSUSMAA Ärge lisage kingituse juurde oma visiitkaarti – see läheb vastuollu sealse ärietiketiga.

ROOTSI Ärikingituste tegemine ei ole levinud. Kui kingitus otsustatakse siiski teha, on selleks hea aeg suure tehingu sõlmimine ja kingitus peaks olema praktiline, näiteks mõni töölaua aksessuaar.

Kuna alkohol on Rootsis väga kallis, siis on kinkija kodumaine alkohol samuti hea kingitus.

Kui saate kingituse, kinkige kindlasti midagi vastu, kuid ärge trumbake üle – tehke samaväärne kink.

SAKSAMAA Väikeste kingituste tegemine on viisakas ja juba esimesel kohtumisel. Jälle võib kingitusi vahetada siis, kui tehing on sõlmitud. Vältige suurte kingituste tegemist.

SINGAPUR Kingitusi võib teha tänuks ja tervituseks, aga need ei tohiks olla kallid. Head kingitused on šokolaad, meene Eestist või teie ettevõtte logoga ese. Riigiametnikud ei tohi kingitusi vastu võtta.

SUURBRITANNIA Kingituste tegemine ei ole seal ärikultuuri osa ja te võite sellega tahtmatult oma äripartnerile kohmetust valmistada. Kui te siiski soovite seda väga teha, peaks kingitus olema väike ja maitsekas: kontoriaksessuaar või fotoraamat Eestist.

ŠVEITS Kingitusi tehakse harva ja need võivad kanda ettevõtte logo.

Pärast edukaid läbirääkimisi võib kingitusi vahetada, kuid kingitus ei tohiks olla väga kallis.

TAANI Kingitusi ei vahetata esimesel kohtumisel. Kui läbirääkimised lõppevad hästi, saadetakse kingitus hiljem ning see võib kanda ka ettevõtte logo.

TŠEHHI Kingitused peaksid olema kvaliteetsed, aga mitte liiga kallid.

Levinud on viski ja konjak, samuti kvaliteetsed kontoriaksessuaarid, nagu sulepead ja kalkulaatorid.

TÜRGI Kingituste tegemine ei ole levinud, kuid seda ei võeta ka kui solvangut. Kõige parem on midagi kodumaist kaasa võtta.

VENEMAA Kingituste tegemine on väga laialt levinud ja oodatud asi. Ärikingitused võivad kõikuda alkoholist ja maiustustest kuni väga ekstravagantsete ja kallite asjadeni. Kingitusi vahetatakse kindlasti 8. märtsil ja uusaastal. ** Õnnestunud kingitus teeb kinkijale sama palju rõõmu kui saajale.

Teise maa kommete mõistmine ning õigesti tehtud kingitus kui tänu- või tähelepanuavaldus võib teie ärisuhteid suurte sammudega edasi viia, sest äri tehakse ju ikka inimeste vahel. Vastupidine olukord võib aga tahtmatult suhteid rikkuda ja mõne olulise tehingu nurjata.

KINGITUSTE KUNINGAS • 1/2017 • lk 7

MEHHIKO Ärikingitused ei ole tavalised, aga hea tahte märgina võetakse need siiski meelsasti vastu. Kinkida võib oma ärisümboolikaga asju, samuti viskit või veini. Kallid kingitused ei ole aktsepteeritud.

pudeli viskit või konjakit. Kingitus peab olema pakitud kvaliteetsesse ja ilusasse paberisse.

ERAKOGU

KINGITUSTE KUNINGAS • 1/2017 • lk 8

Kuidas kõik algas: Roi 25 aastat tagasi Veerand sajandit vana ettevõtet saab Eestis nimetada juba vägagi väärikaks. Neid firmasid, mis 90. aastate algul loodi ja mis senimaani edukalt tegutsevad, ei ole just palju. Eesti reklaamkingituste turu teerajaja Roi sai tänavu 25-aastaseks. Sünnipäeva puhul meenutavad Roi omanikud Leili ja Peeter Viitong, kuidas toona äri tegemine käis.

Enne aga, kui asume ajaloo kallale, räägime ära Roi nime saamise loo. Peeter on olnud vehkleja ning lisaks sellele suur Alexandre Dumas’ ja musketäride fänn. Nimi pidi olema kindlasti lühike ja meeldejääv, nii et prantsuse keeles kuningat tähendav Roi sobis suurepäraselt.

ARVELAUD JA 13 KUUPALKA MAKSNUD MOBIILTELEFON Roi ajalugu algab aastast 1992, mil Leili ja Peeter otsustasid hakata reklaamkingitusi müüma. Ehkki see on samas ka Eesti krooni sünniaasta, maksti aktsiakapital sisse veel rublades.

Roi esimene kontor oli ühe telefoni ja faksiga tuba Hermani tänaval.

Leili laua peal, kes hoiab tänaseni ettevõtte raamatupidamisel silma peal, oli sümboolselt ka arvelaud.

Seda ei mäleta enam keegi, kas seda päriselt ka kasutati. Esimese arvutini läks igatahes veel aega ning raamatupidamine käis käsitsi

ERAKOGU

Sellest hoolimata tunti esimese arvuti üle väga suurt rõõmu. Selleks oli IBM 286 ning tööle asus sellega raamatupidamine. Järgmise mudeli – IBM 386 – said enda kasutusse müügiinimesed. 1993. aastal osteti esimene mobiiltelefon, 13 900 Eesti krooni maksnud Ericsson. Võrdluseks: keskmine brutopalk oli sel ajal 1066 krooni.

ERAKOGU

suurtel paberilehtedel. Leili ütleb, et tagantjärele mõeldes oli see isegi hea, sest nii saab raamatupidamise sisust rohkem aru.

TABURETIGA MERSU JA MOSKVA ÜLIKOOLI ÕPPEJÕUD PASTAKAID MÜÜMAS Nagu paljudel teistel, on ka Leilil ja Peetril ettevõtte algusaegadest jutustada mitu toredat lugu.

Ühel järjekordsel kaubareisil Rootsi toimus parvlaev Estonia kajutis üks juhuslik kohtumine, mis osutus hiljem saatuslikuks. Nimelt sattus Peetri kajutikaaslaseks üks eestlasest Stockholmi ülikooli õppejõud, kelle väimees, nagu jutu käigus selgus, töötas Moskva ülikoolis. Tutvuse arenedes tulid akadeemiku väimees ning tolle kolm sõpra Moskva ülikoolist Viitongitele Eestisse külla. Peeter näitas neile pastapliiatsit kui potentsiaalset rahaallikat: „Vaadake, see on raha.”

Asjade loomulik käik oli see, et neli Moskva ülikooli õppejõudu hakkasid loengute vahel mappide ja pastakatega mööda sealseid ettevõtteid käima ning vagunitäite kaupa reklaammeeneid sõitis mitu aastat Eestist Moskvasse. Pärast topelttollide kehtestamist polnud Roil aga mõtet Venemaal äri edasi

ajada ning sealsed müügimehed lõid oma ettevõtte.

KUJUNDUSFAILIDE ASEMEL KÄÄRID JA LIIM Ettevõtte sisuliseks alguseks loeb Peeter aega, kui Roi ostis endale esimese tampotrükimasina. Masin, millega toodetele logosid peale trükiti, paiknes esialgu trükkija juures kodus.

Kujundused tehti aga käsitsi.

Ettevõtte logo joonistati läbi õhukese paberi üle ning lõigati ja kleebiti kokku. Trükkimiseks oli vaja sellest kunstitööst fotograafi juures negatiiv teha.

Leili ütleb, et alguses oli väga palju stiihiat. Keegi ei teadnud täpselt, kuidas asjad käima peavad, nii et kõike tehti proovimise teel.

INIMESED ON KALLEIM VARA Kohe alguses võeti tööle müügiinimesed, kes käisid mapid kaenlas ühest ettevõttest teise. Kuna Eesti riik ja siinne ettevõtlus olid alles noored, ei uskunud paljud,

et kas tõesti saab kohapeal tellida firma logoga pastapliiatseid? See oli ju juba nagu välismaal!

Inimesi peetakse siiani ettevõtte kalleimaks varaks. Leili meenutab raskeid masuaegseid otsuseid, kui koondada tuli pooled töötajad, mõned neist väga head müügiinimesed. Mõned töötajad on aga Roiga peaaegu kogu selle ajaloo kaasas käinud. Trükkimise poolel töötab kolm inimest, kes on ettevõttega seotud olnud juba 23 aastat.

Rois ollakse uhked selle üle, et ehkki ettevõttes on nähtud ka päris raskeid aegu, ei ole palga maksmisega päevagi hilinetud. „Palgapäev on palgapäev,” ütleb Leili.

ESIMESED ÕNNESTUMISED Kohe algusest peale pandi väga palju rõhku reklaamile. Leili ja Peeter naeravadki, et kogu raha läks alguses sellele. Peamine kanal oli raadio, aga suurepärased reklaamnäod olid ka Eesti vehklejate

KINGITUSTE KUNINGAS • 1/2017 • lk 9

Rootsis kauba järel käimiseks laenati Peetri sõbralt Mercedese buss. Alguses, kui kogused olid veel väiksed, oli see odavam kui transpordifirmasid kasutada.

Paraku puudus kaubikul kõrvaliste – seda asendas taburet. Nii sõidetigi üks-kaks korda nädalas Stockholmi, Peeter roolis ja mõnikord Leili tabureti peal.

Juba mõni kuu pärast ettevõtte asutamist saadi portfelli esimene suurklient, kelleks oli Tallink. 25 aastat tagasi alguse saanud edukas koostöö kestab siiani.

KINGITUSTE KUNINGAS • 1/2017 • lk 10

Kuna nõudlus reklaamtoodete järele oli suur, sai Roi üpris kiiresti jalad alla ning kolis Hermani tänava toakesest Liivalaia tänavale, kus oli juba 160 ruutmeetrit kontoripinda. Küll see tegi heameelt!

Seal seati sisse ka esimene näidistesaal. Tänagi on Roi uhke oma näidistesaali üle, mis on Eestis suurim omasugune.

TELEFONIRAAMATUST TARNIJAID OTSIMAS Kui kauba toomist alustati Rootsist, siis üsna pea vaadati Saksamaa ja Hollandi poole. Saksa saatkonnast saadi paks kataloog („Nagu telefoniraamat”, naerab Leili) sealsete firmadega, kust otsiti potentsiaalseid koostööpartnereid, kellelt kaupa osta.

Ostmine oli tollal väga tähtis. Infot oma tarnijate kohta hoiti kui kõige väärtuslikumat ärisaladust.

Kui paksust raamatust oli leitud sobiv firma, saadeti faks selgitusega, kes on Roi, ning küsimusega, kuidas saaks koostööd alustada.

Keegi ei olnud muidugi Eestist midagi kuulnud. Estonia? Island?

KONTEINERITÄIS VÄLGUMIHKLEID Esimesteks toodeteks olid juba mainitud pastapliiatsid, mis oli kõige parem müügiartikkel. Väga populaarsed olid ka välgumihklid ja tuhatoosid. Tänaste tõekspidamiste järgi tundub see uskumatu, aga 90. aastatel oli oma logoga välgumihkel ja tuhatoos pea igal ettevõttel.

Kõige edukamal aastal müüdi 1,2 miljonit välgumihklit – see on üks konteineritäis. Roi pressis tulemasina metallossa oma logo ning müüs neid poodides, kioskites ja

söögikohtades-baarides. Ilmselt tuleb selline välgumihkel tuttav ette igale tollasele suitsetajale.

naer ning kui ühest suust öeldud: „Oo, küllalt!”

Pereäri tähendab seda, et oled sisuliselt 24 tundi ööpäevas tööasjadega seotud. Kui ühele kargab pähe mõni lahendus, tuleb seda ju teisega kohe arutada. „Igal ajal saad oma probleemid ära lahendada. Kasvõi südaöösel hakkad tööasju arutama,” naeravad nad. „Mõnes mõttes on see miinus, et töö on sul kogu aeg kaasas ja sa oled pidevalt selle sees, aga plusse on rohkem.”

Kuna pastapliiatsite müük on suvel nõrgem, otsustati hakata tegelema ka tekstiiltoodete müügiga, millest on praeguseks saanud üks suurema käibega kaubakategooriaid.

SÜDAÖISED JUHATUSE KOOSOLEKUD Kui küsin Viitongitelt nende esimeste konkurentide kohta, vastavad nad, et neid oli, aga nad ei jäänud püsima. Oma tugevuseks ja edu saladuseks peavad nad perena koos tegutsemist ja olemist.

Kas nad on ettevõtte asjade pärast tülitsenud ka? Vastuseks on kõlav

KASPAR SAAREMETS

eliiti kuuluvad soprtlased, kelle sponsor Roi 12 aastat oli. Roil oli oma vehklemisklubi, mis küll tänaseks enam ei tegutse, aga Peeter ütleb uhkusega, et kuus korda tuldi Eesti meistriks.

Märkamatult on 25 aastat mööda saanud. „Igasuguseid aegu on olnud, aga igav ei ole kunagi hakanud,” leiavad mõlemad.

Roi täna

ehk 25 aastat hiljem...

30

töötajat

10 >50K >3K

projektijuhti

täidetud tellimust

aktiivset klienti

250 m2 300 m2 250 m2 näidistesaali pinda

ladu

tootmispinda

Valik kallimaid ärikingitusi maailmast Kui ütled ärikingitus, siis tulevad esimese asjana ikka silme ette head traditsioonilised pastakad, kruusid, pleedid jne. Nii meil kui ka mujal maailmas. Praktiline ja teeb rõõmu, et sind on tähele pandud. Leidsime aga internetist kolm täiesti ebatraditsioonilist ärikingitust, mille juures hind pole mingeid piire seadnud.

Kui tahate teha silmapaistva kingi näiteks äsja uue kontori saanud äripartnerile, tasub tutvuda disainifirmas RockPaperRobot valmistatud ainulaadse ja innovaatilise mööbliga.

Siit leiab ujuva kuubi kujulise kohvilaua ning lihtsalt kokkuvolditavad efektsed seljatoega toolid, mida on kerge ühest ruumist teise liigutada. Hinnad algavad 1000 eurost.

Väikese mootoriga ratas näitab ühest küljest teie keskkonnateadlikkust, kuid teisalt hoolivust äripartneri suhtes, kes ei pruugi olla kõige kõvem jalgrattafänn.

Haibike XDURO Nduro Pro mootoriga jalgratas teeb sõidu mugavaks, andes võimaluse liigelda hõlpsasti nii tänaval kui ka maastikul. Hind üle 6000 euro.

Selle talve arvatavad hitid: 1. Bluetoothi kõlarid 2. Kiirelt kuivatavad mikrofiiberrätikud 3. Nugade kinkekomplektid 4. Kvaliteetsed selja- ja spordikotid 5. Logoga sokid

Aegumatu klassika 1. Fliistekid 2. Hommikumantlid 3. Kirjutusvahendite komplektid 4. Kinkekorvid 5. Termoskruusid

Lahedad reklaamkingitused 1. Lauamängude komplektid 2. Värviraamatud täiskasvanutele 3. Selfie-pulgad 4. Aktiivsusmonitorid 5. Logoga spinnerid ehk näpuvurrid

KINGITUSTE KUNINGAS • 1/2017 • lk 11

Corsa Miglia ehtsast nahast pagasikomplekt sobib suurepäraselt kingiks luksusauto fännile.

Hind sõltub sellest, kas see on mõeldud Porsche, Lamborghini, Aston Martini või Ferrari omanikule. Näiteks Ferrariga sobiv kotikomplekt maksab umbes 4000 eurot ning sisaldab golfi- ja kinganing reisikotte.

TOP

KASPAR SAAREMETS

KINGITUSTE KUNINGAS • 1/2017 • lk 12

Nikolai Novosjolov: kõik, mis alustatud, tuleb lõpuni viia

Nikolai Novosjolov on Eesti vehkleja, kes ei vaja tõenäoliselt tutvustamist. Ta on kahekordne maailmameister epeevehklemises, töötanud reklaamivaldkonnas ja tegeleb praegu oma vehklemisklubi käimalükkamisega. Tema põhimõtted on selged: inimesed olgu ausad, alustatud asjad tuleb korralikult lõpuni viia ning laste päralt on tulevik.

Tagasihoidliku inimesena nendib ta, et ükski intervjuu ei pane teda ju tegelikult paremini vehklema. „Ent ma teadvustan endale: see on üks asjadest, mida lihtsalt peab tegema, et anda midagi tagasi neile inimestele, kes mulle kaasa elavad,“ ütleb Nikolai, lisades, et on üks asi, mille puhul ta tavaliselt eitavalt ei vasta – siis, kui on tegemist lapsi puudutavate projektidega. Ja noorte vehklejate järelkasvu arendamist võtab ta väga tõsiselt.

TÖÖ REKLAAMIVALLAS ANDIS KULDAVÄÄRT KOGEMUSE Viimased seitse aastat on Nikolai tegelenud tippspordiga ning proovib vaikselt käima lükata oma vehklemiskooli, aga enne seda oli ta mitu aastat tööl reklaamkingituste firmas Roi. Kuidas sportlane reklaami alale sattus? Väga lihtsalt: Roi asutaja Peeter Viitong on endine vehkleja, kes toetas aktiivselt meeste koondist ja muidugi sealhulgas ka teda. Nikolai töötas aga tollal tollideklarandina ning pidi sageli suhtlema Roiga üle piiri saabuvate pakkide asjus. „Ühel hetkel viskasin nalja, et võtke mind tööle – teie saadetisi on nii

palju, et teile oleks tarvis isiklikku deklaranti,“ meenutab ta. Ja nii läkski.

Euroopa Liidu saabudes läksid asjad tollitava kaubaga lihtsamaks ning Nikolaile pakuti võimalust hakata tegema projektijuhi tööd.

Algus oli mehe sõnul veidi hirmutav: võtta ette töö, milles tal polnud väljaõpet ega kogemust. „Aga see oli väga põnev aeg.

Tegelesin mitme väga suure kliendiga nagu Telia eellased EMT ja Elion, samuti Skype. Uurisin neilt, millised kampaaniad on tulemas, ja püüdsin vastavalt sellele teha disainilahendusi ning pakkumisi.

Ja lisaks pidin ju vastutama ka selle eest, et need tellimused jõuaksid Eestisse ning saaksid õigeks ajaks logoga varustatud.

Olen väga tänulik, et mulle anti võimalus ennast proovile panna sellisel alal, millest ma ju eriti midagi ei teadnud!“ Nikolai sõnul õppis ta ühelt poolt olema loominguline ja lähenema asjadele tavapärasest teistmoodi, teisalt oli igapäevatöö osa leida kompromisse, kustutada n-ö tulekahjusid ning teha otsuseid olukorras, kui näiteks kliendi tellitud kaup ei jõua õigeks ajaks kohale. „Samas oli tegemist väga palju suhtlemist nõudva töökohaga ning mulle meeldib inimestega suhelda. Tänaseni on nii, kui toonaste klientidega kuskil üritusel näeme, siis ikka räägime juttu.“ TAGAMAID TEADMATA EI TASU KRITISEERIDA Roist edasi viis Nikolai tee vehklemise alaliidu peasekretäri

kohale. Peasekretär on põhimõtteliselt tegevjuht, kelle vastutada on kogu liidu tegevus. „Ausalt öeldes olin varem kriitiliselt vaadanud nii mõndagi kohta liidu asjaajamises ja mõelnud omaette, kuidas seda saaks parandada.

Ent ise seal kohal olles mõistsin, et olin ülekohtune – see töö oli nii ulatuslik ning inimressursid on paraku ikkagi piiratud. Üle oma varju ei saa hüpata. Sain kogemuse, et midagi ei tasu kritiseerida enne, kui pole seda ise läbi teinud. Õnneks oli mu kõrval enam kui 30aastase tööstaažiga endine peasekretär, sest muidu oleks olukord ikka päris hapu olnud,“ muigab Nikolai.

Ta tõdeb, et ka turundus on valdkond, mida oleks saanud liidu tegevusse palju ulatuslikumalt sisse tuua, kuid selleks polnud lihtsalt kõige muu kõrvalt mahti. „Eks kogu meie elu on paras enesemüümine. Ma ju teadsin, kuidas asjad reklaamis ja turunduses käivad, olin kokku puutunud ka nii-öelda teise poolega, kuid jah, ressurssi jäi pisut väheks. Nüüd saan aga Roist ja alaliidust saadud kogemusi ja teadmisi ellu viia oma väikese vehklemisklubi arendamisel. Tean, et ilma turunduseta on raske midagi teha: peame silma paistma, meelde jääma ja palju tööd tegema.

Aga treeninglaagrite ja võistluste vahepeal ei ole lihtne leida aega ruumide otsimisele, logo ja reklaamide väljatöötamisele ning reklaamtegevusele. Samas olen sellise loomingulise poolega ikkagi täiesti nakatunud: mõtlen klubi laste dresside ja T-särkide

KINGITUSTE KUNINGAS • 1/2017 • lk 13

Nikolai ei võta ette projekte ja ei anna lubadusi, kui teab, et tal pole aega nende asjadega tegeleda.

Kui midagi teha, siis lõpuni, südamega, kohusetundlikult ja kvaliteetselt. Ega suurt sporti muudmoodi teha ei saakski. „Minu elus käib siia alla peale töö ehk spordi ka kõik muu. Mulle ei meeldi poolikud asjad ja inimesed, kes oma lubadusi ei täida. Inimeste juures on kõige olulisemad iseloomujooned ausus ja töökus.“

KASPAR SAAREMETS

KINGITUSTE KUNINGAS • 1/2017 • lk 14

kujundamise peale ning eks lähiajal peab selle sammu ära astuma.“ SPORDIS EI ANTA VÕIMALUST, VAID SEE VÕETAKSE Kuidas näeb välja tippsportlase argipäev? Nikolai naeratab: „Kõigepealt lapsed „tööle“, siis ise esimesse trenni. Seejärel asjaajamised ning siis teine trenn… vahele mahuvad veel kohtumised.

Tean, et see tundub paberil üksluine, aga tegelikult on minu päevad väga sisukad!“ Peres kasvab kaks last: 13aastane koolilaps ning 6aastane lasteaialaps, kes hakkas sügisel ka eelkoolis käima. Novosjolovid elavad juba 18 aastat Tallinnas, kuigi pereisa sõnul jääb tema kodulinnaks alati Haapsalu, kus ta on sündinud ja kasvanud. Muide, alguses olevat pealinn tundunud väga suur ja lärmakas, kuid ajapikku on sellestki saanud väike tore linnake.

Lisaks vehklemisele ja seda toetavatele trennidele, nagu jooks, rattasõit, ujumine ja jõusaal, meeldib Nikolaile metsas maastikurattaga sõita ning tulevikus plaanib ta tennisemängu proovida. Enne võistlusperioodi peab ennast aga hoidma ja nii-öelda kaelamurdvatest spordialadest tuleb hoiduda.

Vigastusi on mehel niigi omajagu olnud alates seljast ja põlvedest kuni randmeteni. Õnneks on aga tänapäeval spordimeditsiin ja taastusravi nii palju arenenud, et annab sportlasele võimaluse pikemalt olla terve ning teha karjääri.

Võistlushooaeg läheb lahti alates oktoobrist. Eesti meistrivõistlustel Nikolai sel aastal ei osale. Kas see on võimaluse andmine teistele? „Spordis ei saa võimalust anda, vaid seal peavad teised võimaluse võtma! Samamoodi on ju ka muudes valdkondades: kui Rois töötasin, pidime olema pakkumistega atraktiivsed ja eristuma, et kliente meelitada. Latti ei saanud alla lasta. Kui keegi sulle võidu loovutab, siis see ei ole võidetud, vaid lihtsalt saadud…“

Baltic Agro kogemus: kliendid hindavad personaalset suhtlust Ärikingituste tegemine muutub aina personaalsemaks ning sobiva lahenduse leidmiseks on vaja asjasse korralikult süveneda.

Põllumajandusettevõtte Baltic Agro turundusjuht Janelle Joakit jagab oma kogemusi.

Baltic Agro klientide ostud ei ole tavaliselt ühekordsed, vaid

LOGOGA TOOTED Firma sümboolikaga kirjutusvahendeid, riietusesemeid, kalendreid, kruuse, helkureid, vihmakeepe ja saunalinu kasutame turunduses korporatiivse identiteedi kandjana. Need kingitused ei ole tavaliselt personaalsed, vaid igapäevases kasutuses olevad asjad, mis kannavad meie logo. See tuletab kliendile vaikselt meelde, et oleme temaga.

REKLAAMRIIETUS Töötajate riietusel on kanda suur roll nii meeskonnatunde loomisel kui ka firma reklaamimisel.

Kasutame ka erilahendusega nimesilte. Kui meie tööspetsiifikast rääkida, siis põllul viibimiseks valitud joped ja fliisid on vihma- ja tuulekindlad ning soojapidavad.

Kontorikohtumisteks oleme valinud tiimile logoga triiksärgi ja kampsuni.

KAMPAANIAKINGITUSED ERAKLIENTIDELE Meie puhul on need seotud aiapidamisega, moodustades paketi Baltic Agro müüdavatest toodetest ja reklaamkingitustest, nagu aiakindad, mütsid või mõni lihtsam tööriist. Neid kingitusi saab välja loosida tarbijamängudes ja jagada laadal-messil.

TOETA JA KAASA KLIENTE! Toetame selgelt kodumaist toodangut ja püüame tihti kasutada kinkide puhul oma klientide tooteid. Näiteks logoga lõikelauale lisame kohaliku tootja juustu, lihavaliku, moosi, kastme, küpsetised vms. Lisaks suurepärasele maitsele aitame nii suurendada meie põllumeeste toodete osa igapäevasel toidulaual.

ISE VALMISTATUD KINGITUSED Eripära, oma loo ja isikliku tähendusega kingitus teeb alati südame soojaks. Näiteks komplekt, kus on praepann, pannilabidas ja Olivia küpsetusõli koos pannkoogiseguga. Meie mullune jõulukink oli „Tee-ise-maitseõli“, mis sisaldas rapsiõli, klaasist logoga õlikannu ja bränditud pakendis eestimaiseid ürte. Eksklusiivsem kink on käsitööna valminud Olivia maitseõlid klaaspakendis.

BALTIC AGRO

Nõuandeid: • Kingituse väärtusest olulisem on lugu. Asjast ei saa meenet ainult nii, kui lisada sellele logo.

• Tähtis on pakend ja kaaskiri, mis aitavad luua positiivset meeleolu.

• Ärikink võiks kajastada ettevõtte tegevust, teenuseid, kaubamärke ja tooteid.

• Lihtsalt ettevõtte identiteeti kandvate reklaamtoodete puhul eelistage oma logo värve või brändi lisatoone. Need aitavad suurendada nähtavust.

• Kink peab olema kvaliteetne.

• Hea ärikingi eesmärk on luua positiivne kuvand ja suhtumine kaubamärki.

KINGITUSTE KUNINGAS • 1/2017 • lk 15

Oleme ärikingitustega kokku puutunud väga pikka aega.

Klassikaliselt võib ärikingituseks olla logoga tass või pastakas, aga meie tahame olla personaalsemad, lähtudes kingituse valikul alati saajast või teemast, kohast ja olukorrast, mille puhul meene üle anname.

tooteid-teenuseid ostetakse vastavalt hooajale ja vajadusele ning nii aastast aastasse. Suhtlus on tihe ja nagu ikka, võtame kliendi juurde minnes midagi kaasa, olgu selleks lilled, tort või mõni ese, mis talle rõõmu teeb.

KINGITUSTE KUNINGAS • 1/2017 • lk 16

Kuidas valmib logoga fliistekk?

Fliistekk on suurepärane kink nii koostööpartnerile, kliendile, väliskülalisele kui ka oma töötajale. Sageli juhtub ju, et mõnel inimesel on suures kontoris jahe, ja siis on hea midagi õlgadele visata. Muidugi sobib see ka piknikutekiks või istumisaluseks mõnusal vabaõhukontserdil.

FOTOD: KASPAR SAAREMETS

Fliistekke on kataloogis väga laias valikus. Otsustada saab selle järgi, kas tegemist on väikse või suure tellimusega ning kui kiire kliendil nende kättesaamisega on. Samuti oleneb valik hinnast: lihtsama pleedi saab kätte 5–6 euroga, suuremad, kohevamad ning kaunis pakendis pleedid jäävad 30–40 euro kanti, lisaks käibemaks ning tikandi hind.

Hind määrab Münteri sõnul päris palju: „Mida soodsam, seda lihtsam ja õhem materjal on. Minu ülesanne on uurida kliendilt kõigepealt välja hinnaklass ja võimalikult täpsed soovid, mis puudutavad materjali paksust, teki mõõte ja värvitooni. Selle ja tema valitud hinnaklassi alusel pakume välja 2–3 mudelit.“ Järgmise etapina tellitakse kaup ära ning alustatakse samal ajal

tikandite disainiga. Põhihankijatelt saab Roi kauba kätte juba poole nädalaga, teiste puhul võib see tähtaeg olla paar nädalat.

Tikandid valmivad kolme tööpäeva jooksul, mis tähendab, et tikitud pleedide valmimine võtab aega keskmiselt 1–2 nädalat. Aga kuna need tehakse siinsamas Roi majas, saab hädaolukorras ka kiiremini reageerida.

MIKS TIKKIMINE VÕTAB KAUEM AEGA KUI TRÜKKIMINE? Logode tegemiseks on valikus üle 300 niiditooni, mis võimaldavad tikkida ka keerukamaid, värviüleminekute ning varjudega kujundeid. „Meil on kolm jadaühenduses tikkimismasinat, mis lubavad tikkida korraga mitut ühesugust logo või kirja, ja üks eraldiseisev masin, millega teeme väiksemaid partiisid ning eritellimusi,“ räägib Roi ostuspetsialist Indrek Viitong.

Tema sõnul on investeering headesse ja kvaliteetse tulemusega tikkimismasinatesse päris suur, aga korraliku hoolduse korral kestavad need aastaid.

Logo tikkimiseks on vaja see viia õigesse programmi: jpg-, vektorega pdf-faile tikkimismasin välja ei loe. Selleks teisaldatakse logo ning joonistatakse programmis

ENNE FLIISTEKI TELLIMIST MÕELGE LÄBI: • Otstarve: kellele ja mille jaoks te soovite tekki kinkida.

• Suurus: milliste mõõtudega tekk ühel või teisel puhul sobiks.

• Materjal: kas õhuke ja kerge või paksem ja soojem tekk.

• Värv: kas see peaks olema kooskõlas logo toonidega, lihtsalt pilkupüüdev või pigem tagasihoidlik.

• Firma sümboolika asukoht ja suurus: fliisile võib lasta tikkida nii logo kui ka moto.

käsitsi üle. Ühest küljest tundub see nagu eelmine sajand, aga samas annab see võimaluse luua käsitsi parim disainilahendus mustrite ja pistete kombinatsioonis. Tuleb vaid lasta fantaasial lennata!

Tikitud logo tähekõrgus on miinimum 6 mm. Tugevamale kangale

KINGITUSTE KUNINGAS • 1/2017 • lk 17

„Praktiline on see kink veel ühest küljest, nimelt on kvaliteetne tikitud logoga fliistekk hea reklaamikandja, mis rõõmustab südamest iga kingisaajat. Talvisel ajal oleme tekkidele, mis lähevad jõulukingitusteks, veel atlaspaelaga lipsu ümber sidunud, et see näeks pidulikum ja ilusam välja,“ tutvustab Roi projektijuht Johanna Münter.

KINGITUSTE KUNINGAS • 1/2017 • lk 18

saab ka väiksemalt tikkida, aga näiteks fliisi puhul kaovad pisikesed detailid kangakarvakeste sisse ära. Tikkimismasina alla mahtuva pildi maksimaalseks suuruseks on 38 x 38 cm, ent kui tegemist on näiteks pikema tekstiga, saab seda kanda kangale osade kaupa. „Tegelikult saame kasvõi üle pleedi värvilist fototrükki teha! Kindlasti peab aga taoliste eriprojektide puhul rohkem aega varuma. Tootmine võtab sel juhul aega vähemalt viis nädalat, lisaks veel disaini loomisele kuluv aeg.

Selliste erilahendusprojektide puhul soovitame kliendil tellida kõigepealt näidise, et ta saaks ikka veenduda toote sobivuses,“ ütleb Johanna Münter.

Kui logo disain on tellijaga kinnitatud, läheb töökäsk koos mõõtude ja arvuti tehtud niidijärjekorraga edasi tikkimisaparaadi operaatori kätte, kes valib õige tugevusega alusriide, vahetab masinal välja niidid ning paigaldab kangale tikkimisraami, mis fikseerib logo täpse asukoha. „Kõik see toimub käsitööna: iga tikitud logoga fliis, särk või kott käib ükshaaval meie töötajate käest läbi ning kui ühel tootel on mitu tikandit, siis mitu korda,“ kinnitab Indrek Viitong. „Sageli arvavad kliendid, et kogu tikkimine toimub täisautomaatselt, aga tegelikult märgistab, mõõdab, paneb tikkimisraami paika ja vajutab nupule ikkagi inimene.

Seepärast kutsume meelsasti

kliente vaatama, kui mahukas tegelikult tikkimistöö on.“ Kui tikkimine on lõppenud, kontrollitakse logo kvaliteeti, puhastatakse riie tagantpoolt liigsetest niidiotstest, vajadusel pressitakse või triigitakse see üle ning pakitakse tagasi originaalpakendisse.

Niisiis määravad tikitava logo hinna sellised pisikesed nüansid nagu suurus, pistete ja erivärviliste niitide hulk ning disaini keerukus. „Võrreldes trükiga on tikkimine lihtsalt palju aeganõudvam ja seetõttu ka veidi kallim, aga samas on tulemus pesukindel, kauakestev ja efektne. Sageli kulub riie enne läbi kui tikand!“