RajaJogaRM

RajaYoga.doca

1/65

RAJA-JOOGA .......................................................................................... 4 Eessõna ................................................................................................................. 4 SISSEJUHATUS................................................................................................... 5 I ÕPPETUND ....................................................................................................... 7 KÄITUMINE .................................................................................................... 7 Vägivallast hoidumine (ahimsa)..................................................................... 9 Puhtus (shaucha)............................................................................................ 9 KEHA VORMISOLEKU EEST HOOLITSEMINE......................................... 10 Isiklik hügieen ............................................................................................. 10 Lõõgastumine .............................................................................................. 11 HINGAMINE.................................................................................................. 12 2. ÕPPETUND .................................................................................................... 13 KÄITUMINE .................................................................................................. 13 Valelikkusest hoidumine (satya) .................................................................. 13 Rahulolu (santosha) ..................................................................................... 13 KEHA VORMISOLEKU EEST HOOLITSEMINE......................................... 14 Dieet............................................................................................................ 14 HINGAMINE.................................................................................................. 14 Praana.......................................................................................................... 14 Kosmiline ehk praana-hingamine................................................................. 15 3. ÕPPETUND .................................................................................................... 15 KÄITUMINE .................................................................................................. 15 Varastamisest hoidumine (asteya) ................................................................ 15 Enesedistsipliin (tapas) ................................................................................ 16 KEHAVORMI EEST HOOLITSEMINE......................................................... 17 Asendid (asanas).......................................................................................... 17 Lihtne jalad ristis asend (sukhasana) ............................................................ 17 Egiptuse asend............................................................................................. 18 HINGAMINE.................................................................................................. 18 Korrapärane sügav (rütmiline) hingamine .................................................... 18 4.ÕPPETUND..................................................................................................... 19 KÄITUMINE .................................................................................................. 19 Meelelisusest hoidumine (brahmacharya) .................................................... 19 Eneseuuring (swadhyaya) ............................................................................ 20 KEHAVORMI EEST HOOLITSEMINE......................................................... 20 Asendid (jätk) .............................................................................................. 20 Edasijõudnute jalad-ristis-asend (siddhasana)............................................... 20 Lootosasend (padmasana) ............................................................................ 20 Toiduvalik ................................................................................................... 21 HINGAMINE.................................................................................................. 22 Vahelihasehingamine (bhastrika) ................................................................. 22 MEELTE VALITSEMINE (pratyahara) .......................................................... 23 Nägemine .................................................................................................... 23 Lõhn ja maitse ............................................................................................. 24 Sanskriti keel ............................................................................................... 24 Praktilised harjutused selles peatükis on järgmised: ..................................... 25 5. ÕPPETUND .................................................................................................... 25 KÄITUMINE .................................................................................................. 25 Hoidumine ahnusest (aparigraha) ................................................................. 26

RajaYoga.doca

2/65

Ideaalile pühendumine (ishwara pranidhana) ............................................... 26 MEELTE VALITSEMINE .............................................................................. 27 Kuulmine..................................................................................................... 27 Puudutus...................................................................................................... 28 MEDITATSIOON ........................................................................................... 28 Üldist........................................................................................................... 28 KESKENDUMINE (dharana).......................................................................... 29 Keskendumine välisele objektile .................................................................. 30 Keskendumine sisemisele objektile.............................................................. 31 Keskendumine ideele................................................................................... 31 Päeva programm .......................................................................................... 32 6. ÕPPETUND .................................................................................................... 33 MEELTE VALITSEMINE .............................................................................. 33 KESKENDUMINE (dharana).......................................................................... 35 Keskendumine reisi ajal ............................................................................... 35 Valiv mõtlemine .......................................................................................... 35 MEDITATSIOON (dhyana) ............................................................................ 36 Konkreetse objekti meditatsioon .................................................................. 36 Päeva programm .......................................................................................... 37 7. ÕPPETUND .................................................................................................... 38 KESKENDUMINE ......................................................................................... 38 Keskendumine jõukeskustele ....................................................................... 39 Keskendumine mõtteterale või mantrale ...................................................... 40 MEDITATSIOON (dhyana) ............................................................................ 42 Voorus meditatsiooni objektina.................................................................... 43 Päeva programm .......................................................................................... 43 8. ÕPPETUND .................................................................................................... 44 TEADVUSE TÖÖRIISTAD............................................................................ 44 KESKENDUMINE ......................................................................................... 45 MEDITATSIOON ........................................................................................... 46 Mõttetera meditatsiooni objektina ................................................................ 46 Meditatsioon Isest........................................................................................ 47 KONTEMPLATSIOON (samadhi).................................................................. 48 Mõttetera kontemplatsiooni objektiks .......................................................... 49 Voorus kontemplatsiooni objektiks .............................................................. 50 Päeva programm .......................................................................................... 51 9. ÕPPETUND .................................................................................................... 51 Kontemplatsioon ............................................................................................. 51 Ise kontemplatsiooni objektiks..................................................................... 52 Isikupäratus kontemplatsiooni objektiks....................................................... 53 Ühesus kontemplatsiooni objektiks .............................................................. 54 Alternatiivne meditatsiooniviis .................................................................... 54 MEDITATSIOON TEISTE AITAMISEKS..................................................... 55 RAJA-JOOGI .................................................................................................. 56 Päeva programm .......................................................................................... 57 10. ÕPPETUND .................................................................................................. 57 KOKKUVÕTE JA JUHISED EDASPIDISEKS .............................................. 57 Käitumine. ................................................................................................... 57 Keha eest hoolitsemine ................................................................................ 58 Hingamine ................................................................................................... 58

RajaYoga.doca

3/65

Meelte valitsemine....................................................................................... 59 Keskendumine (dharana) ............................................................................. 60 Meditatsioon (dhyana) ................................................................................. 60 Kontemplatsioon (samadhi) ......................................................................... 63 RAJA-JOOGA IGAPĂ„EVANE HARJUTUSPROGRAMM............................ 63 TEE ............................................................................................................. 64

RajaYoga.doca

4/65

V. W. Slater

RAJA-JOOGA Originaal: Raja Yoga, a simlified and practical cource. London 1968.

Tõlkija Virve Külaviir

Eessõna

See lihtsustatud raja-jooga (loe raadza) kursus põhineb autori isiklikul praktilisel kogemusel. Autor on saanud individuaalset õpetust ja tutvunud sügavalt ka vastava ala kirjandusega. Raja-joogast avaldatud kirjandus käsitleb enamasti joogafilosoofiat ja paljud teosed sisaldavad vaid Patanjali-jooga aforismide selgitusi. Üldiselt ei ole neis aga juhiseid, kuidas praktiliselt raja-joogat harjutada. Seepärast on tekkinud vajadus avaldada raamat, mis oleks koostatud astmelise kursuse vormis, et ka sellised inimesed, kellel pole võimalust saada isiklikku juhendamist, saaksid seda harjutada. See raamat võib olla teile õpetajaks, sest see on koostatud juhistena: “Tee nii!” Välditud on segaseid, vaid vihjelisi nõuandeid. Kursus on planeeritud kümneks kuuks. Igaks kuuks on ette nähtud oma harjutuste seeria. Sellise kiirusega liikudes on lugejal kerge omandada raja-jooga vaim ja selle harjutused ning vastu võtta nende toodavat hindamatut kasu. See kursus on mõeldud ka sellistele inimestele, kellel on üsna napilt aega pühendada jooga harjutamisele, aga kes sellest hoolimata soovivad osa saada raja-jooga toodavast kasust ja kohandada selle harjutusi oma võimaluste piires oma igapäevasesse ellu. Mõningal määral on sisse lülitatud ka hatha-joogat ja selle kohta on olemas ka sama autori teos “A simlified Cource of Hatha Yoga” (soome keeles ilmunud pealkirja all: Joogakurssi)

RajaYoga.doca

5/65

V. W. Slater

SISSEJUHATUS

Sõna “jooga” kasutatakse tänapäeval üldiselt paljude asketismi, meditatsiooni ja vaimsete harjutuste vormide kohta, mida võib kohata hindude, budistide ja ka kristlaste seas. Tegu on siiski eelkõige vana india harjutusvormiga, mida on kujundanud hilisemad india targad, ja mille hiljem on budism omaks võtnud. Seda on paljudes eri vormides harjutatud ka läänemaades, nii kristlikes kui ka teistes vaimsetes liikumistes. Sel põhjusel peame pöörama oma pilgu Indiasse, et jõuda jälile algupärasele allikmaterjalile. Sõna “jooga” tuleb sõnast yui (loe judz), mis tähendab ‘kokku siduma, ühendama’. Selles mõttes on jooga harjutamise eesmärgiks inimese individuaalse vaimu ühendamine suurema, jumaliku vaimuga (Ishwaraga) ehk kogu inimkonna ülihingega. See tähendab samal ajal ka seda, et need kaks on üksteisest eraldi, väline sisemisest, “maine” eraldi vaimust. Nende ühendamist püütaksegi saavutada erinevate jooga-harjutustega. Nende eesmärgiks on tõmmata teadvus ringjoonelt keskme poole, ainelisest ja väliste aistingute maailmast rahulikku sisemise tõeluse keskusesse, millele on antud palju erinevaid nimetusi, nagu Vaim, tarkus, tõde, tõeline Mina, Atma jne. Sellel tasandil saab inimene teadlikuks sellest, et ta on üks kogu inimkonna ja igavikuga. Joogat võib pidada ka teeks täiuslikkuse saavutamisele ja see ongi ju kogu arengu eesmärgiks. Radhakrishna järgi “tähendab jooga harjutamine keha, meele ja hinge puhastamist ja nende ettevalmistamist õndsuse nägemiseks” (Indian Philosophy). Teadvus võidakse tõmmata välistele aistingutele alluvast maailmast välja 1) füüsilise keha valitsemisega, mil hingamise- ja asana-harjutuste abil justkui avanetakse kosmilistele energiatele (hatha-jooga), 2) kontsentreerudes psüühilistele keskustele ja äratades nii inimese kosmilise alusenergia (laya- e. kundalini-jooga), 3) korrates teatud sõnu ja lauseid meele rahustamiseks (mantra-jooga), (Kõrgema ja madalama ühendamise võib saavutada ka liikudes tsentrist ringjoone suunas.) 4) mõtete valitsemisega (jnana-jooga) 5) tundeelu puhastamisega pühendudes aate teenimisele (bhakti-jooga), 6) õige tegutsemisega, mis tähendab vabanemist isekatest motiividest (karma-jooga).

RajaYoga.doca

6/65

Lisaks nendele joogavormidele mainitakse sanskritikeelsetes pühades raamatutes, nagu Upanishadides, Joogatattvas, Dhyanabindus ja Nababindus, Mahabharatas, Bhagavad Gitas ja Mokshadharmas ning Patanjali joogasuutrates, veel paljusid teisi. Joogatattva mainib nelja joogaliiki: mantra-, laya-, hatha- ja raja-joogat, Mahabharata rajab jooga loomuliku müstilise aspekti vahetule tajumisele, rõhutades puhtuse, himude valitsemise ja kaastunde tähendust. Bhagavad Gita esindab kahtlemata India vaimsuse tippu, väärtustades kõiki neid “teid”, mis viivad kontakti kõrgeimaga. India klassikalist joogat esindab Patanjali jooga, mida brahmiinide keskel tuntakse ühena kuuest filosoofilisest süsteemist (darshanad). Seda nimetatakse raja-joogaks ja selles sisalduvat kõik eelpoolmainitud kuus joogaliiki. Seda peetakse ka tahte-joogaks ja kõige esimeseks ja teaduslikumaks uuringuks iseenda muutumisest kontakti saavutamiseks Tõelusega, Igavesega. Seda arendatakse tahte kontsentreerumise ja mediteerimise abil, viies selliselt oma närvisüsteem harmooniasse kõrgemate võngetega. Joogasuutrad ehk Patanjali jooga-aforismid esitavad raja-joogat kaheksaastmelise teena. (Sõna Ashtanga tähendab sõnasõnalt kaheksat ja liiget). Need kaheksa etappi loetletakse jooga-aforismide teises peatükis järgmiselt (29/II): 1) Yama ehk hoidumine vääratest tegudest (enesevalitsemine) 2) Niyama ehk reeglite järgimine (distsipliin) 3) Asana ehk asendiharjutused 4) Pranayama ehk kontroll hingamise üle 5) Pratyahara ehk kontroll aistingute üle 6) Dharana ehk keskendumine 7) Dhyana ehk meditatsioon 8) Samadhi ehk meditatsiooni teostus, kontemplatsioon Neid komponente selgitatakse detailsemalt järgmistes peatükkides. Üldiselt käsitletakse neid just selles järjekorras, sest iga järgneva valitsemine sõltub sellest, mil määral eelmiste üle kontroll on saavutatud. Kursuse iga peatükk sisaldab paljusid elemente, et lugejal oleks võimalik alustada tõsist ja mitmekülgset liikumist mitut arenguliini pidi. Kaks esimest komponenti moodustavad tähtsa ettevalmistusetapi. Need seostuvad moraalse ja eetilise valmidusega. Kolm järgmist seostuvad keha ja aistingute valitsemisega. Seega moodustavad viis esimest komponenti välise ettevalmistuse

RajaYoga.doca

7/65

(bahiranga). Viimased kolm on sisemised (antaranga) ja tervikuna moodustavad need meele valitsemise. Kursuse harjutused ja juhised jaotatakse viide põhigruppi: 1. KÄITUMINE. See sisaldab yama- ja niyama-harjutusi ning selgitab just seda, milliseid moraalseid ja eetilisi eeldusi nõutakse, et jooga harjutamine saaks olla täisväärtuslik, tõhus ja turvaline. 2. KEHA VORMI EEST HOOLITSEMINE. Siin tutvustatakse asendiharjutusi, mida kasutatakse meditatsioonis, aga see sisaldab ka tervise seisukohalt tähtsaid juhised, pöörates tähelepanu isiklikule hügieenile, dieedile ja lõõgastumisele. 3. HINGAMINE ehk kontroll hingamise üle, pranayama. 4. KONTROLL AISTINGUTE ÜLE ehk pratyahara tähendab sõnasõnalt “tagasitõmbumist” ehk teisil sõnul meelte mittelaskmist kaasa minna aistingumuljetega. See tähendab meeltele allumisest vabanemist. 5. MEDITATSIOON on raja-jooga tähtsaim harjutamise platform. See sisaldab meele valitsemise kõiki aspekte mõtete arendamisest (dharana ehk tähelepanu suunamine ühele objektile) meditatsiooni abil (dhyana, tähelepanu jätkuv suunamine väljapoole aistingumuljetest) samadhi ehk kontemplatsioonini, mis tähendab meditatsiooni täitumust. Seda kolmeetapilist meditatsiooniprotsessi nimetatakse sanyamaks, mida sageli tõlgitakse sõnaga “tasakaal”. Sõnasõnalt tähendab see “kooshoidmist”. Seda viieosalist liigitust kasutatakse raamatu igas peatükis. Kursus on mõeldud just nimelt praktiliseks harjutamiseks, aga edasiliikumine peaks toimuma aeglaselt. Nii tuleb iga peatüki harjutused täielikult omandada, enne kui siirdutakse edasi. Raamatus on kasutatud ka sanskritikeelseid termineid, sest siis on kergem lisaselgitusi otsida teistest joogaraamatutest. Mõned neist kasutavad ainult sanskritikeelseid nimetusi. Sellel asjaolul ei ole muud tähendust kui vaid siis, kui sanskritikeelse sõna tähendus on mitmetähenduslikum kui tõlge. Seda selgitatakse kursuse käigus.

I ÕPPETUND KÄITUMINE Jooga on harjutusviis, mis põhineb omaalgatusel ja isiklikul ponnistusel. Kui juhiseid järgitakse järeleandmatult, võivad tulemused olla hämmastavalt head: terve keha, keskendumisvõimeline meel ja ärganud intuitsioon. Joogaharjutaja peab olema valmis muutma oma eluviisi ja ohverdama iga päev veidi aega harjutusteks. Täiesti asjatu on hakata joogat harjutama, kui tundub, et oma elus pole midagi vaja muuta, vaid see võib kulgeda sama vana rada pidi. Seetõttu on algul tähtis pöörata tähelepanu oma tavalisele käitumisele ja eriti selle eetilisele ja moraalsele küljele. See on tähtis seepärast, et jooga harjutused võivad stimuleerida kõiki meie elu toiminguid. Siis on tegu nii meie halbade kui ka heade harjumuste ja kommetega.

RajaYoga.doca

8/65

Nii algabki esimene õppetund käitumise kahe aspekti vaatlusega. Nendeks on enesevalitsemine (yama) ja distsipliin (niyama). Iseenesest ei ole need küll jooga, aga on olulised eeldused jooga harjutusteks valmistudes. Sanskritikeelne sõna 'yama' tähendab sõnasõnalt tõlgituna hoidumist ja kui hoidumist harjutatakse käitumise suhtes, tähendab see enesevalitsemist. Eri autorid tõlgendavad sõna 'yama' erinevalt: hoidumisena, enesevalitsemisena, kannatlikkusena, loobumisena, puhastumisena jne. Patanjali suutrates mainitakse viit asja, millest jooga harjutaja peab hoiduma. Neid väljendatakse tavaliselt selliselt, – mida ei tohiks teha: 1. 2. 3. 4. 5.

Hoidumine vägivallast, Hoidumine valelikkusest, Hoidumine varastamisest, Hoidumine ebaõiglusest, meelelisusest, Hoidumine ahnusest.

Positiivses väljenduses tähendavad need järgmisi omadusi: 1. 2. 3. 4. 5.

Abivalmidus ja heatahtlikkus, Tõearmastus, Ausus, Mõõdukus, Õilsameelsus ja heldus.

Niyama tähendab sõnasõnalt hoidumise vastandit. Tavaliselt tõlgendatakse selle tähendust nii – mida peab tegema. Sel põhjusel on niyama-harjutustes tegu positiivse tegevusega, samal ajal kui yama-harjutustes on tegu sellega, mida ei tohi teha, seega väärtegudest hoidumisega. Niyama annab nõu, kuidas tuleb käituda. Kõige tavalisem vaste jooga kirjanduses sõnale niyama on reeglite järgimine. Selle kõrval võib see tähendada ka veel tseremooniat, rituaale, kohustusi, järjekindlaid eluviise ja distsiplineeritust. Oleme pidanud parimaks väljendit enesekontroll. Patanjali mainib viit reeglit, mida tuleb järgida: 1. 2. 3. 4. 5.

Puhtus, Rahulolu, Enesekontroll, Eneseuuring (ehk "igavese tarkuse" uurimine), Andumine, pühendumine ideaalile.

Kursusel käsitletakse viie esimese õppetunni jooksul vaid üht hoidumise ja üht enesekontrolli vormi korraga. Parem on kasutada rohkem aega moraalsete ja eetiliste kommete parandamisele kui püüda saavutada äkiline paranemine kõigil aladel. Liiga lühikese ajaga ei ole võimalik saavutada püsivaid tulemusi ehk uut loomulikku eluviisi. Jooga õpetajad on alati kasutanud seda meetodit. See kindlustab järjekindla ja pideva edasiliikuva arengu ning tulemuse, mis kestab läbi kogu elu.

RajaYoga.doca

9/65

Peale selle taotleme oma kursuses praktilisust ja piisavat lihtsust. Seepärast anname lihtsaid praktilisi juhiseid ja väldime teoreetilist juttu. Vägivallast hoidumine (ahimsa) "Ei tohi harrastada vägivalda" – on esimene hoidumisreegel. Algelises vormis kõlab käsk: "Ära tapa". Vägivallast hoidumine ulatub aga palju kaugemale, kui tavaliselt selle all mõeldakse, sisaldades mittetapmise põhimõtet ka loomariigi suhtes. Peale selle mõeldakse selle all hoidumist kõigist kahjutegemise vormidest. Õpilasel tuleb oma käitumist selles mõttes uurida ja teadlikult püüda vältida kannatuste tekitamist ühelegi olendile. Seda eesmärki võib harjutada rakendades kõnesolevat põhimõtet praktikas. Harjutamisetapil on hea alustada igat päeva küsides endalt, kas on tõenäoline, et mu käitumises, nii mõtetes, sõnades kui ka tegudes päeva jooksul on midagi kedagi solvavat või kas tekitan kannatusi kas füüsilisel või tunde- ja mõtteelu alal. Päeva lõppedes võime esitada endale küsimuse: "Kas olen teinud midagi sellist, mis oleks kedagi solvanud?" Sellele võib lisada positiivse mõtte, küsides: "Mil määral olen ma olnud sõbralik ja abivalmis teiste suhtes?" Alusta mõtlemisega lähedastest: oma perest, töökaaslastest ja sõpradest. Seejärel võid laiendada seda ringi, mõeldes nende peale, keda oled juhuslikult kohanud tänaval, kauplustes jne. Lõpuks suuna oma mõte ka nendele, kellega sa isegi ei kohtu, aga kellest loed ajalehtedest, või kellega oled võibolla kirjavahetuses jne. Liigu edasi aeglaselt päevpäevalt, kuni su hoiak hakkab vähehaaval muutuma sõbralikuks, nii et sa lõpuks ei peagi selle peale enam mõtlema. Siis ei räägi sa enam halba ühestki inimesest ega kritiseeri teiste tegusid ja motiive. Need nõuanded võivad tunduda niivõrd iseenesestmõistetavad, et tunduks ehk aja ja energia raiskamisena pühendada neile niisugust tähelepanu. Me peame siiski meeles pidama, et joogas nõutakse täpset ja detailset valvsust. Eelpoolkirjeldatud hommiku- ja õhtuharjutus viitab ainult meie suhtele lähedastega. Hiljem laiendatakse harjutust ka meie suhetele loomadega, algul üldise kaastunde ja sõbralikkusena, nii et me enam ei taha neile piina ja kannatusi valmistada. Puhtus (shaucha) See on enesekontrolli reeglitest esimene. Mõned Patanjali jooga-aforismide tõlked piiritlevad seda ainuüksi füüsilise puhtuse, st isikliku hügieeniga. Aga see on ainult alguses – selle väline külg – ja sellele peab järgnema puhastumine kõigil tasandeil. Erilist tähelepanu tuleb pöörata meele puhastamisele vooruste harjutamise abil. Tegelikult peavadki paljud jooga õpetajad seda mentaalset harjutust palju tähtsamaks võrreldes füüsilise puhtusega.

RajaYoga.doca

10/65

Füüsilise puhtuse all mõeldakse peale välise pesemise ka igasuguse ebapuhtuse kõrvaldamist siseelunditest, kopsudest, nina kõrvalkoobastest, seedekulglast jne. Neid asju käsitleme hiljem peatükis "Keha vormi(tervise) eest hoolitsemine". Praegusel etapil peaksid puhtuseharjutused puudutama eriti mentaalset puhastumist, sest keha väline puhtus ja korralikkus kuuluvat tavalise tänapäeva inimese igapäevase normaalse käitumise juurde. Alusta oma päeva, öeldes pesemise juures: "Puhtad mõtted, puhtad tunded". Selliselt võid füüsilise puhastumise liita meele ja tunnete puhastamisega. Tee oma mõttes otsus, et püüad päeva jooksul olla puhas oma sõnades. Sellele järgneb aja jooksul, et su käitumisest hakkab kiirgama meelerahu ja universaalset armastust. Seda ideed võib aidata teostada mõtisklemine mentaalse puhtuse tulemusest, milleks on kergus ja rõõm, vabanemine alandavatest ja kahjulikest mõttekonstruktsioonidest ning huumor ja mängulisus.

KEHA VORMISOLEKU EEST HOOLITSEMINE Siia kuuluvad asendiharjutused (asanad), mida mainitakse kolmandana raja-jooga teel. Kehaharjutuste paigutamine vahetult moraalsete ja eetiliste reeglite järele tuleb sellest, et on möödapääsmatu kõrvaldada füüsilise keha meelt mõjutavad häired. Sel põhjusel soovitatakse teatud asendiharjutusi valmistamaks keha saama ümbruskonnast sõltumatuks ja kõrvaldama tõkkeid, mida see tekitab keskendumisele. Kursusesse lülitatud juhiste eesmärgiks on muuta oma keha tervikuna nii terveks kui võimalik ja saada see samal ajal kergemini meie kontrolli alla. Raja-joogaga seotud meditatsiooniasendeid käsitletakse alles kolmandas peatükis. Hügieen, dieet ja lõõgastumine on ettevalmistavad etapid. Vihjeid dieedist antakse järgmises peatükis. Isiklik hügieen Hügieen on hea tervise eeldus. Selle all mõeldakse seda, et hoolitsedes isikliku hügieeni eest võime ära hoida paljude haiguste tekkimise. Arstid ütlevad, et hügieen moodustab ka nende töös esmajärgulise teguri ja et haiguste ravimine on alles teisejärguline, mis tuleb kõne alla kui nende ennetamine on mingil põhjusel ebaõnnestunud. Teadmine tervetest eluviisidest on väga oluline jooga harjutamise ettevalmistus. See teadmine on sageli väga ebatäielik ja peale selle on olemas palju üksteisele vastandlikke koolkondi. Ühed rõhutavad näiteks külma dušši tähendust hommikuti, teised soovitavad kuumi auruvanne ja massaa'zi. On suundi, kus ülistatakse päris alastioleku tähtsust, et teatud ajal saaks kogu keha vabalt õhku ja päikest. Kehaliikumises ulatuvad seisukohad aeglasest ja sujuvast rütmilisest liikumisest kuni väsitava ja äärmist pingutust nõudvate lihaseid arendavate harjutusteni. Selle kursuse soovitused põhinevad igivanal jooga traditsioonil ja selliste inimeste kogemustel, kes on teadlikud tervisliku eluviisi tähendusest. Tuleb siiski meeles pidada, et pole olemas mingeid üldkehtivaid juhiseid, vaid igaüks peab ise otsima

RajaYoga.doca

11/65

endale sobiva meetodi. See aga sõltub iga isiku kalduvustest ja elutaustast, näiteks vanusest, varasemast harjutamisest, kaalust, pärivusteguritest, füüsilistest nõrkustest, keskkonna oludest ja ametist. Igaüks peab ise uurima, kuidas kõige paremini oma tervist säilitada. Arst võib siin aidata, aga põhiliselt jääb see ikka iga inimese enda otsustada. Kõige tähtsam hügieenis on puhtus ja jooga seisukohalt peab puhtus hõlmama ka erinevate kehas kogunevate jääkainete võimalikult tõhusat kõrvaldamist. Näiteks ei ole igasugune mustus just alati kahjulik, aga keha regulaarne pesemine on vajalik peale mustuse kõrvaldamise ka hoidmaks nahapoorid avatud, et jääkained saaksid vabalt naha kaudu eemalduda. Sel põhjusel soovitatakse igapäevast dušši. Õhtul soe või kuum vann on soovitav selle lõõgastava mõju tõttu (35¤–50¤C), hommikul toimib stimuleerivalt aga jahe (18¤–32¤C). Võib kasutada ka lihtsalt märja rätikuga kogu keha ülehõõrumist, et aidata kehal eemaldada jääkaineid. Kehvad hambad võivad kahju tekitada kogu kehale. Pehmed suhkrut sisaldavad toidud võivad tekitada hambaauke. Seetõttu tuleks lisaks hommikusele hammaste pesemisele harjata hambaid ka iga toidukorra järel. Ninakoopaid võib puhastada tõmmates sooja vett sõõrmete kaudu suhu. See toimub kõige paremini kasutades kurku justkui pumbana. Seejärel sülitatakse vesi välja. Seda tuleks sooritada ettevaatlikult, sest liiga tugevalt sooritatuna võib see tekitada kõrva kuulmekäikude põletikku. Kurguvalu välditakse regulaarse kuristamisega nõrga soolalahusega – näiteks üks triiki teelusikatäis soola poole liitri vee kohta. Seda lahust võib kasutada ka nina kõrvalkoobaste puhastamiseks, kui paljas vesi tundub ebameeldivana. Siseelundite puhtus on ehk veelgi tähtsam kui väliste. Regulaarne sooltetegevus on tervise seisukohalt eriti oluline. Seega peaks väljaskäimine toimuma pigem teatud kindlal ajal kui juhuslikult ja kasvõi lahtistite abil. Kõhukinnisuse korral ei ole põhjust kasutada lahtistit, vaid pigem selliseid toiduaineid, mis sisaldavad sooltetegevust stimuleerivaid aineid, nagu näiteks kliisid, ploome, viigimarju või datleid. Kopsud puhastuvad hingamisharjutuste abil. Õhus leiduv hapnik puhastab kopse. Seepärast tuleks iga päev harjutada sügavhingamist. Kõige lihtsam on seda teha koos jalutuskäikudega. Kui lähed tööle oma autoga või ühissõidukis, siis vähemalt osagi sellest teest tuleks kõndida. Meeles tuleb pidada, et need juhised on vaid nõuanded. Igaüks peab ise kujundama oma harjumused. Jooga seisukohalt on hügieeni suhtes kõige tähtsam just see, et hügieen muutuks normaalse eluviisi juurde kuuluvaks harjumuseks. Mõistlikult kujundatud heade harjumuste süsteem võib viia sellise eluviisini, kus võime oma võimeid kasutada nii täielikult kui võimalik mingite takistusteta. Lõõgastumine Keha peab saama regulaarseid lõõgastusperioode. Kui sõidad autoga või mõnes muus liiklusvahendis, ära istu pinges justkui tahaksid aidata autol edasi liikuda, vaid istu täiesti vabalt ja jäta autol teha oma osa.

RajaYoga.doca

12/65

Magades kasuta sooja, kuid kerget tekki. Lõõgastumisasend (shavasana) Seda harjutust kasutatakse eriti hatha-joogas, kuid see on kasulik kõigis joogavormides. Lama selili, jalad veidi laiali ja lõdvesta end lihas lihase haaval peast kuni varvasteni ja lõpeta harjutus pingutades samas järjekorras igat lihast. Alusta harjutust hingates mitu korda sügavalt ja aeglaselt välja ja sisse. Lase siis kogu kehal lõdvestuda. Tunne, kuidas iga lihastegrupp lõdvestub: kulmud, suu, kael, turi, õlad jne kuni varvasteni. Järgi siis sama järjekorda, aga nüüd pingutades igat lihastegruppi. Lõpuks venita põhjalikult kõiki jäsemeid. Seda harjutust sooritatakse hommikuti ärgates.

HINGAMINE Kõigis joogavormides on tähtis koht vähemalt mingilgi hingamise kontrollil. Rajajoogas ei tähenda see kontroll pikemaajalist hingamispeetust ja see ei sisalda keerulisi hatha-jooga hingamisharjutusi. Eesmärk on õppida hingama ühtlasemalt, täielikumalt ja rahulikumalt. Järgmist harjutust, mida nimetatakse põhihingamiseks, tuleks sooritada iga päev kohe pärast lõõgastusharjutust. Lama selili, käed kõhu peal, teisil sõnul, päris küljeluude all. Hinga välja. Seejärel hinga nii sügavalt kui võimalik nina kaudu sisse. Kui kopsud täituvad, suru kätega kõhtu, et suruda õhk kopsude ülaosasse. Lase kopsudel täituda õhuga järgmises järjekorras: alumine, keskmine ja ülaosa. Hinga siis nina kaudu välja sama aeglaselt kui sissegi. Tõmba hingamise lõppjärgus kõht ettevaatlikult sisse. Tee sellist hingamisharjutust kuus korda, sooritades lõpuks kiire väljahingamise. Kokkuvõte selle õppetunni praktilistest harjutustest. Võta igal hommikul 5–10 minutit järgmisteks harjutusteks: 1. Mõtle vägivallast hoidumisest ning meele ja tunnete puhtusest ehk esimesest hoidumisest ja esimesest reeglist. 2. Lõõgastusasend. 3. Põhihingamine. Kohalda oma päevaplaani isikliku hügieeni põhimõtted. Kursus on planeeritud nii, et iga õppetund ehk harjutusteseeria kestab ühe kuu, aga igaüks võib otsustada ise enda liikumiskiiruse üle. (Pea siiski meeles, et joogas kehtib reegel: Mida aeglasemalt kiirustad, seda kiiremini jõuad pärale.)

RajaYoga.doca

13/65

2. ÕPPETUND KÄITUMINE

Valelikkusest hoidumine (satya) See on teine hoidumisjuhis: ei tohi valetada. Sõnasõnalt tähendab 'satya' tõde. Kõne seisukohalt tähendab see, et me ei räägi midagi, mille kohta teame, et see on vale. Ei tohi viia ka teisi eksitusse, andes mõista, et me teame midagi, kuigi esitame vaid oma dogmaatilisi arvamusi või kui vaid oletame, et mingi asi nii või teisiti on. See tähendab ka seda, et me ei peaks kiirustama esitama oma äkilisi arvamussööste ja andma kõigele oma hinnangut. Sellel on siiski veelgi laiem tähendus: olla aus mõtetes, sõnades ja tegudes. Õpilasel tuleks alustada oma päeva mõeldes aususe ideaalist selle kõige laiemas tähenduses. Alusta mõtlemisega: "Olen aus enda vastu, oma Kõrgema Mina vastu". Suuna seejärel oma mõte nii ülevate aadete peale kui võimalik ja tee oma mõttes otsus, et su mõtted ja teod oleksid nendega kooskõlas. Tuleb tähele panna, et valetamine ei tähenda ainuüksi meie keele valesid. Me võime valetada ka oma tegudega, kui need viivad teisi eksitusse, lastes näiteks neil aru saada, et oleme teinud midagi, mida me pole tahtnud või isegi mitte kavatsenud. Päeva lõppedes võid eneselt küsida, kas oled järginud aususe põhimõtet. Suur kiusatus on hakata õigustama oma valetamist, aga raja-joogas ei saa edasi liikuda, kui langeme selle kiusatuse küüsi. Me ei või petta ei ennast ega ka teisi. Vilunud joogil tuleb suuta tegutseda selle põhimõtte järgi, et ta teeb parima hea soodustamiseks maailmas sel määral kui see võimalik on.

Rahulolu (santosha) See on teine punkt enesekontrolli harjutustes: "Rahulolu tulemuseks on kõrgeim õnn". (Patanjali II/42.) See ei tähenda sugugi olude passiivset tunnustamist, vaid pigem õppimist aktiivselt mõistma ja hindama neid inimesi ja olusid, kelle hulgas me oleme ja kus me peame elama, et võida raskustest hoolimata neist välja tuua parim võimalik. Alusta oma päeva mõtiskledes ka sellest voorusest. Otsusta teha parim, mistahes ka päeva jooksul peaks juhtuma ja olema rahul nii inimeste kui sündmustega. Moodusta tugev mentaalne kujutlus iseendast õnneliku ja rahuloleva isikuna, kes näeb asjade valgeid külgi ja aitab seda teistelgi näha. Päeva jooksul on põhjust see pilt meelde tagasi tuua, pidades meeles, et raja-jooga on tahtejooga ja et me võime tugevdada oma tahet tehes teatud otsuseid. Hoidumine vääratest tegudest ja enesekontrolliga seotud reeglite järgimine on sellised voorused, millest võiks kirjutada tohutul hulgal teoreetilist teksti. Aga see on praktilise jooga kursus. Õpilane peab harjutama neid vooruseid oma igapäevases elus ja ta ei saa piirduda vaid nende uurimisega filosoofiliste mõistetena.

RajaYoga.doca

14/65

KEHA VORMISOLEKU EEST HOOLITSEMINE

Dieet Sellel, mida me sööme ja joome ja kuidas me seda teeme, on sügav mõju nii meie füüsilisele kui ka mentaalsele käitumisele. Seepärast on vajalik esitada mõningaid seisukohti meie söömisharjumuste kohta. Selles ja neljandas peatükis antud nõuanded tuleb siiski kohandada vastavalt isiklikele oludele. Kaalu hoolega, mida sööd, aga ära lase sellel end orjastada, nii et muutuksid tüliks teistele ja vaevaks iseendale. Toit peab olema toitev, aga mitte liiga raske või üleliia töödeldud. Söö aeglaselt, et seedemahladel oleks võimalik mõjuda. Toidu seedimine algab suus. Ära söö vahetult enne harjutusi ja ka mitte kohe pärast seda. Kui sul on pikk tee kõndida söögikohani, tee väike puhkepaus enne kui hakkad sööma. Samuti tuleb meelde tuletada, et toiduseedimine ei toimu õigesti, kui oleme mentaalse või emotsionaalse surve all. Seepärast võib muusika kuulamine söömise ajal olla kasulik, eriti kui me sööme üksi. Ära ela et süüa, vaid söö et elada. Toit peab seepärast olema lihtne, toitev ja seeditav, nii et see ei tekitaks raskusseisundit pärast sööki. Jookidest on parimad puuviljamehud. Alkohol on absoluutselt välistatud. Tee peaks olema vahetult valmistatud ja see ei tohiks olla liiga kange. Kohvi ei peaks tarvitama õhtul, sest see ergutab liigselt. Kui piima kasutatakse joogiks, tuleb seda juua väikeste lonksudega, mitte juues, sest see on pigem toitaine kui jook. Söögi ajal on parem mitte juua. Juua võiks näiteks kas tund enne või pärast sööki. Igaüks peab siiski ise otsustama, mis talle kõige paremini sobib. Ilmselt on kõige halvem süüa ja juua samaaegselt, mille puhul söök nagu uhutaks joogiga alla. Seda tuleb vältida.

HINGAMINE Põhihingamist õpetati esimeses peatükis. Vajalik on mõista, miks hingamise kontroll (pranayama) kõigis joogavormides nii tähtsat osa mängib. Mõnedes joogaseadustes on see viidud äärmuseni, nii et automaatne ja loomulik hingamisrütm on viidud tahte kontrolli alla, mil teadlikult määratakse selle vaheldumine, kaasaarvatud võime pikka aega hinge kinni hoida. Raja-joogas piirdub hingamise kontroll hingamisrütmi tasakaalustamisega aeglaseks ja kindlarütmiliseks, nii et keha automaatsed protsessid võivad hoida õhku ilma tahtepingutuseta. Selle eesmärgiks on puhastada verd ja toita närve ning selliselt aidata kaasa meele kontrollile ja saavutada puhastumine ja sisemine rahu.

Praana Sõnasõnalt võetuna tähendab sõna 'praana' hingamist, aga selle tähenduseks peetakse elu printsiipi kõigil teadvuse tasanditel: tegevuses, tunnetes ja mõtlemises. 'Yama'

RajaYoga.doca

15/65

tähendab hoidumist ja niisiis tähendab 'pranayama' hinge kinni pidamist või kontrolli ja samal ajal elu jõudude valitsemist kõigil tasandeil. Okultse traditsiooni järgi tõmbame me sisse hingates endasse universaalse vaimu kosmilist hingust. Füüsilisel tasandil närvisüsteemi stabiliseerudes ja rahunedes nii, et elu voolud saavad harmooniliselt voolata. Mentaalsel alal vabastatakse meel välistest häiretest, nii et see saaks muutuda elu kanaliks. See viib meele valitsemiseni, mõtleva printsiibi kontrollile, mille saavutab inimese kõrgeim printsiip, vaimne tahe (atma), mida mõnikord nimetatakse vaid Iseks (Kõrgemaks Minaks).

Kosmiline ehk praana-hingamine Harjuta edasi põhihingamist, nii nagu õpetati esimeses peatükis, aga sisse hingates mõtle, kuidas su keha täitub elujõuga, tervist toova energiaga. Püüa samal ajal tunnetada sind ümbritsevat jõuvälja, mis ulatub su füüsilisest kehast väljapoole ja samal ajal läbistades su keha. Seda nimetatakse "eeterlikuks teisikuks", "psüühiliseks väljaks, atmosfääriks" ehk auraks. Keskenda väljahingamise ajal oma mõtted ebapuhtuse eemaldumisele, nii et su keha ja seda ümbritsev aura hakkaksid kiirgama puhtusetunnet. Seejärel lase teadvusel puhata mentaalselt. Vabasta oma meel rahutust tegevusest, vaigista selle pidev aktiivsus ja tunne end rahuliku ja häirimatuna. Kokkuvõte selle peatüki praktilistest harjutustest 1. Käitumise osas mõtle ainult hoidumisest ebaaususest ja rahulolemise tähendusest. Ära püüa kokku liita kaht eelmises peatükis antud juhist, sest on parem keskenduda ühekorraga vaid nendele nüüd antud punktidele. 2. Lõdvestumine (vt. peatükk 1). 3. Põhihingamine, millega liidetakse selles peatükis antud mõtete suunamine.

3. ÕPPETUND KÄITUMINE

Varastamisest hoidumine (asteya) See on kolmas hoidumisreegel: "Me ei tohi võtta teiste inimeste varandust varastades ega vägivallaga". Seega: "Ära varasta!" Mentaalselt tähendab see ka vabanemist kadedusest ja ahnusest. Samuti kui teised juhised, sisaldab ka see väga laia tähendust. "Ära himusta teise varandust…" Esimesena tekib just soov omada mida teisedki ja see viib aktiivse teoni

RajaYoga.doca

16/65

ehk varastamiseni. Aga juba ainuüksi teiste inimeste varanduse himutsemine ja kadestamine rikub inimese mentaalset ja emotsionaalset tasakaalu. See teeb inimese rahulolematuks ja vihameelseks. Tegelikult on varastamine vaid algupäraste mõttekonstruktsioonide kõrvalprodukt. Joogi vähendab oma füüsilised vajadused vaid selle omamiseni, mida ta vajab ja selleski on ta vähenõudlik. Ta ei hangi asju ainuüksi selleks, et neid omada, vaid ainult siis, kui ta neid tõesti vajab. Ta rõõmustab nähes teisi inimesi nautivat oma varandust ja selle rõõmuga ei seostu vähimatki kadeduse tunnet. Selle juhise üks aspekt on loobumise idee. Kui me ei himusta teise inimese omandit, võime me loobuda ka enda omast. Sellega liitub vabanemine soovidest: võimujanust, naudingujanust, põnevusihast, okultsete võimete soovist jne. Bhagavadgita lisab sellele veel "loobumise tegevuse viljadest". Ilmselt ei ole kellelgi, kes hakkab tegelema joogaga, enam kalduvust varastada sõna konkreetses tähenduses. Niisiis seisneb juhise praktiline tähendus selles, et me peaksime keskenduma sellise meeleseisundi arendamisele, mis oleks vaba himudest, soovimistest. Alusta oma päeva, mõeldes, milliseid asju vajad oma töös ja tegevuses. Tahad kasutada oma omandit teiste teenimiseks ja oled õnnelik, teades, et teised võivad su omandit nautida. Päeva lõppedes küsi endalt, kas oled tundnud end rahulolematuna seepärast, et teised saavutavad sinust suuremat edu oma maistes püüdlustes. Pea siis meeles, et kõik maine varandus on vaid ajutine ja ajalik. See ei kuulu vaimule.

Enesedistsipliin (tapas) See on kolmas enesedistsipliini reegel. Sanskritikeelne sõna 'tapas' tuleb verbist 'tap', mis tähendab kuumutama või põletama. Nii tähendab sõna 'tapas' põletavat soovi jõuda eesmärgile ja valmidust harjutada enesedistsipliini selle saavutamiseks. Seda on sageli tõlgitud sõnaga 'andumus, teenimine'. Enesedistsipliin viitab asketismile, aga parem oleks mõelda selle all innustust ehk asketismi ainuüksi selles mõttes, et valmistutakse alistuma teatud eneseeitamisele soovitud tulemuse saavutamiseks, samamoodi kui sportlane loobub treeningu ajal teatud naudingutest. Enesedistsipliini harjutamine aitab eriti tahtejõu arendamist ja otsusele kindlaks jäämist, joogas regulaarseid igapäevaseid harjutusi ilma kurtmise ja seletamiseta. Enesedistsipliin arendab välja tugeva loomuse, moraalse julguse, distsiplineeritud keha ja tasakaaluka meele nii rõõmus kui ka mures. Annan siin kaks harjutust, mis aitavad joogiks püüdlejal arendada neid omadusi: 1. Otsusta ühel kindlal, piiritletud ajaperioodil järgida askeetlikumat eluviisi keeldudes mingist tavalisest naudingust, nagu näiteks suhkru tarvitamisest teed või kohvi juues, mitte süües magusat, saiakesi vm. See harjutus toob õnnestudes kaasa rahulolutunde, et sa ei ole mingi oma harjumuse ori.

RajaYoga.doca

17/65

2. Otsusta mõne päeva jooksul tõusta hommikul tavalisest varem. Määra kindlaks aeg ja hoia sellest kinni. Kasuta äratuskella, kui vajalikuks osutub. Ärganuna tõuse voodist üles kohe ilma aega viitmata. Võid enda jaoks välja mõelda ka teisi harjutusi. Selle ideeks on teha midagi sellist, mis nõuab teatud tahtepingutust oma loomulike kalduvuste võitmiseks.

KEHAVORMI EEST HOOLITSEMINE

Asendid (asanas) 'Asana' tähendab istet, aga hatha-jooga sisaldab ohtralt füüsilisi harjutusi, millele on iseloomulikud selgroo ja jäsemete painutused ning venitused. Raja-joogas piirdume vaid nende asendite käsitlemisega, mida kasutatakse meditatsioonis, teisil sõnul istumis-asendeid. Meditatsiooni ajal on tähtis elimineerida kõik häiretegurid, mida keha võib meelele tekitada. Seetõttu peab asend olema selline, et keha nii palju kui võimalik vabaneks ümbritseva mõjust. Kõige loomulikum asend on istuda põrandal või padjal, jalad ristis. Indias ja paljudes teistes maades ongi see kõige kasutatavam viis. Läänemaadeski istuvad lapsed nii loomulikult, aga kui nad kasvavad ja harjuvad toolil istuma, kaotavad nende jäsemed vajaliku nõtkuse. Sellel kursusel esitatakse kolm jalad ristis istumisasendit. Kes soovivad, võivad neid proovida, aga kõige tähtsam on leida mugav asend. Keegi ei peaks sundima end istuma ebamugavalt. Samuti on tähtis, et selgroog oleks sirge ja loomulikus asendis. Ei tohiks lesida tugitoolis. Rind peab olema sellises asendis, et oleks kerge hingata. Neile, kes ei saa kasutada ühtki jalad ristis istumis-asendit, soovitatakse asendeid, kus istutakse toolil. Seda nimetatakse egiptuse asendiks.

Lihtne jalad ristis asend (sukhasana) Seda nimetatakse ka meeldivaks istumisasendiks. Istu vaibal, jalad otse ette sirutatud. Kõverda vasak jalg põlvest ja aseta vasak jalalaba parema reie alla, jalatald ülespoole ja vasak põlv nii maa lähedale kui võimalik. Ära tee välja, kui su põlv maad ei puuduta. Kõverda siis parem jalg põlvest ja aseta parem jalalaba vasaku sääre alla, jalatald ülespoole pööratud. Pane tähele, et selles lihtsas asendis on parem jalalaba vasaku sääre ja mitte reie all. Põlved on umbes 10–15 cm kõrgusel maast. Hoia keha sirge ja aseta käevarred nii, et peopesad on ülespoole ning randmete selg lebaks põlvedel. Nii mõnelgi on parem istuda jalad teises järjestuses ehk nii, et parem jalalaba on vasaku reie all.

RajaYoga.doca

18/65

Eelolev kirjeldus on üsna detailne. Kui sulle aga selle asemel tundub mugavamana istuda jalad ristis maas, ära tee välja nendest juhistest, vaid vali endale kõige mugavam asend, kus saad hoida keha sirgena. Käte asend viitab nn. "avatud meditatsioonile". "Suletud meditatsioonis" on käed üksteise peal, peopesad ülespoole või sõrmed ristis.

Egiptuse asend Seda ei leia india joogast, aga see on sobiv asend läänemaisele inimesele ja eriti eakamatele jooga harrastajatele. Istu loomulikult tavalisel toolil. Hoia jalalabad ja sääred veidi lahus ja selgroog sirgelt. Ei ole soovitav selga toetada seljatoele, vaid kui on vajalik, toetatakse asendit peopesadega. Käed hoitakse reitel, kas peopesad ülesvõi allapoole või üksteise peal. Käed võivad olla ka sõrmed ristis, peopesad ülespoole. Pea hoitakse püsti, mitte norus. Tähtis on tooli kõrgus. See peaks olema selline, et jalalabad, olles maas, moodustaksid säärtest ja reitest täisnurga. Kui tool on liiga kõrge, rõhub iste ishiasenärvi ja toob kaasa ebamugavuse. Peale selle aeglustab see vereringet. Kui tool on liiga madal, tekitab see krampe ja värinat reielihastes.

HINGAMINE

Korrapärane sügav (rütmiline) hingamine Istu kas lihtsas jalad ristis asendis või egiptuse asendis. Hinga välja ja sisse nina kaudu, hoides rütmi normaalse ja korrapärase. Teisil sõnul, kasuta ühepikkust aega sisse- ja väljahingamiseks. Põhimõtteks on vältida ebakorrapärast hingamisrütmi. Kui loed oma tavalist hingamist, siis tõenäoliselt märkad, et su sissehingamine kestab 2–3 minutit ja väljahingamine sama palju, mis teeb 12–15 hingetõmmet minutis. Tulemuseks võib olla ka 15–18 hingetõmmet minutis. Enamus inimesi hingab pealispindselt ja korrapäratult. Esimeseks ülesandeks on harjutada hingama korrapäraselt ja siis sügavalt. Sügav hingamine tähendab aeglasemat rütmi, nii et alusta harjutades 4-sekundilist välja- ja sissehingamist. Suurenda siis hingamisperioodi pikkust 5–6-ni ja lõpuks 7-sekundini, nii et lõpuks hingad 4–5 sisse-välja hingamiskorda minutis. Alusta siiski pikkamööda, ära püüa aeglustada oma hingamisrütmi lõpliku rütmini ühe seansiga, vaid tee seda paljude päevade või nädalate jooksul. Palju tähtsam on luua endale kindel, korrapärane, rütmilise hingamise harjumus, kui saada oma hingamine aeglasemaks. Aja määramiseks ei pea kasutama kella, piisab vaid lugemisest. Aeglasem hingamine seostub pigem meditatsiooni harjutamisega kui regulaarse kasutamisega. Kokkuvõte selle peatüki praktilistest harjutustest

RajaYoga.doca

19/65

1. Käitumise osas harjutatakse hoidumist varastamisest ja himustamisest ning enesedistsipliini nii nagu on soovitatud peatükkides 1 ja 2. Tee hommikul otsus ja õhtul vaata, kuidas oled õnnestunud. 2. Lõõgastumine 3. Põhihingamine sellisena, nagu seda on soovitatud esimeses peatükis, seega ilma teises peatükis antud täienduseta mõtete suunamisest. Seda täiendust praana ehk vitaalse jõu sissevõtmisest hingamisharjutuse ajal peaks sellest alates sooritatama ainult siis, kui hingamisharjutusi tehakse istumis-asendis, selgroog sirge. 3. Katseta nii lihtsat jalad ristis asendit kui ka egiptuse istumis-asendit ja otsusta, kumma valid. Harjuta seejärel korrapärast sügavhingamist, nagu on selles peatükis soovitatud.

4.ÕPPETUND KÄITUMINE

Meelelisusest hoidumine (brahmacharya) Neljas hoidumine puudutab meelelisust. See on juhiseks kõigi meelelisuse vormide puhul, aga eriti puudutab see seksuaalelu. Enamuses joogaraamatutest tõlgitakse sõna brahmacharya 'eetilisuseks mõtetes, sõnades ja tegudes', tsölibaadiks või seksuaalseks mõõdukuseks. See tuleb sõnast brahma, kõrgeim kõikjalolev Hing ja charya tähendab teenimise/palveldamise väliseid toiminguid. Sõnu ühendades saadakse sõnasõnaline tähendus, mis tähendab Kõrgeima Olendi austamist, palveldamist. Sel põhjusel on ehk õigem tõlkida see "pühaks eluks", eriti religioosseks õpilasajaks (või katseajaks), (A. Sanskrit Primer, E. D. Perry, Columbia Univ. Press 1936). Laiemas tähenduses tähistab see pühade asjade uurimisele pühendatud elu, pühendumist jumaliku tarkuse uurimisele ja õpingutele (Sanskrit Keys to the Wisdom Religion, Judith Tyberg, Point Loma, 1940). Otsene, lihtne tõlge on "vaimne käitumine". (Ernest Wood: Jooga). Eespool olev selgitab, miks sügavamad joogaraamatud viitavad sellele kohale meeleseisundina, mille puhul ei ole eriti oluline, kas inimene on abielus või mitte. Räägitakse, et peaaegu kõik joogid muistses Indias olid abielus ja et neil oli lapsi ja et nad ei jätnud unarusse oma ühiskondlikke kohustusi ja vastutust perekonnainimestena. Harjutades seda mõõdukuse reeglit, sobita seda enesevalitsemist kõikide asjade suhtes. Ole mõõdukas toidu suhtes, seksuaalses läbikäimises, oma tundeväljendustes, 'zestides jne. Väldi igasugust liialdamist. Tegutse tasakaalukalt nii sõnades kui ka tegudes. Selline käitumine on ettevalmistus meditatsiooniks ja samal ajal mõjub rahustavalt ümbruskonnale.

RajaYoga.doca

20/65

Lase neil mõtetel olla oma päevatoimingute taustaks, pidades märksõnadeks mõõdukust, tasakaalukust ja enesevalitsemist.

Eneseuuring (swadhyaya) See on neljas enesedistsipliini reegel. Eesliide ‘swa’ tähendab midagi omada, ‘dhyana’, korrata, mõelda või mõtiskleda. Seetõttu tähendab see sõna iseendast mõtlemist ehk introspektsiooni selles mõttes, et õppida tundma oma loomuse tugevaid ja nõrku külgi. Võta igal hommikul veidi aega oma loomuse uurimiseks, erinevalt välise maailma uurimisest. Kes sa oled? Mis on sinu koht maailmas ja mida ootab maailm sinult? Mis on su puudused ja kuidas saaksid neid parandada? Kas saad teha vahet oma välise mina ja Kõrgema Mina vahel, kusjuures esimene liitub isekuse ja viimane ebaisekusega?

KEHAVORMI EEST HOOLITSEMINE

Asendid (jätk) Järgmised mediteerimisasendid on mõeldud selliste õpilaste jaoks, kes on varem harjutanud joogat või kes tunnevad, et on kerge jalad ristis istuda. Pole tähtis, kui sa ei suuda neid sooritada. Nende mõte on pigem viiteline.

Edasijõudnute jalad-ristis-asend (siddhasana) Teise nimega on see “adepti asend”. Alusta nagu lihtsas jalad-ristis-asendis. Kõverda vasak põlv ja parema käega aidates aseta vasak jalalaba enda alla (lahkliha juurde). Vasaku jala jalatald puudutab siis parema reie sisekülge. Kõverda nüüd parem jalg põlvest, tõsta parem jalalaba üle vasaku sääre ja aseta varbad mugavalt vasaku jala sääremarja ja reie vahelisse lõhesse. Asend on samasugune kui lihtne asend, aga see oleks nagu tihedam. Selles lebavad põlved selgelt maas. Parem jalalaba on kõrgemal, lebades pahupidi vasaku sääremarja peal. Käed hoitakse selles asendis tavaliselt koos, peopesad ülespoole ja parem peopesa vasaku peal.

Lootosasend (padmasana) Padma tähendab lootost ja sellest nimetus lootosasend. See on neist asendeist kõige raskem ja seda ei peeta sobivaks läänemaisele inimesele. Soovid siiski ehk teada, kuidas seda sooritatakse, eriti kui oled piisavalt noor, et üritada. Lühidalt öeldes on asend selline, milles jalalabad tõmmatakse üles reite peale nii, et need, jalatallad ülespoole, lebaksid reitel.

RajaYoga.doca

21/65

Alusta istudes jalad sirutatuna ette. Kõverda vasak põlv ja aseta vasak kand vahelihase juurde nagu eelmises asendis. Too siis parem jalalaba vasaku reie peale, jalatald ülespoole. Nüüd siis vasaku jala jalatald lebab parema reie alaosa vastas, parem jalalaba ülemine pool lebab aga vasaku reie peal. See on lootosasendi lihtsustatud vorm. Täielikus lootosasendis tõmmatakse vasak jalalaba parema jala sääremarja ja reie vahelt läbi nii, et mõlemate jalgade jalalabad lebaksid teise reiel, jalatallad ülespoole. Käed asetsevad põlvedel. Ametlikus asendis on peopesad ülespoole ning pöial ja esimene sõrm moodustaksid ringi, kuid paljud hoiavad meelsamini peopesad allapoole põlvedel või reitel.

Toiduvalik Üldisemaid juhiseid toitumise kohta andsime teises peatükis. Tuleb märkida, et enamus joogisid järgivad vegetaarset dieeti, mis tähendab seda, et nad ei söö liha ega kala.* *Tõeline joogi hoidub alati kala ja liha söömisest, seega tapmisest. Üldise reeglina võib öelda, et looduslikku toitu peetakse paremaks kui valmistatut, aga leidub inimesi, kes ei suuda lõuna järel salateid seedida. Mesi, piim, aedviljad ja toored puuviljad moodustavad hea aluse vegetaarsele toiduvalikule, aga peale selle peab saama piisavalt proteiine sellisena nagu need esinevad kanamunades, juustus, hernestes ja ubades ning pähklites, kui neid mõõdukalt tarvitada. Järgnevalt mõned juhised neile, kes tahavad üle minna vegetaarsele toiduvalikule. Piisav toidukogus saadakse näiteks nii, et tavalisele salati- ja aedviljatoidule lisatakse kanamuna, veidi riivitud juustu või kooritud pähkleid, aga aja jooksul võib see kujuneda ühekülgseks ja ebameeldivaks. Tänapäeval on olemas mitmesuguseid kokaraamatuid, milles antakse vegetaarse toidu valmistamise juhiseid. Iga selliste toiduliigi proovimine võib avada tee hämmastusväärselt sümpaatsele toiduvalikule ilma liiga suure vaevanägemiseta. Mis puutub proteiinidesse, siis peab igaüks ise katsetama, millised liigid kõige paremini sobivad tema seedimissüsteemile. Proovi mune, juustu, pähkleid, kaunvilju (herneid, ube) või nisu proteiine, et leida need, mida suudad kõige paremini seedida. Pärmi- või aedviljatõmmise(ekstrakti) kasutamine lisab paljudele toiduliikidele “pikantsust”. Igaüks, kes alustab vegetaarse toiduvalikuga, peaks püüdma leida piisavalt meeldiva toidu, ilma et peaks liiga palju aega selle valmistamiseks kulutama. Eelkõige, ära püüa toime tulla ühekülgse toiduga. Leib, juust ja tomatid võivad sisaldada küllaldaselt toitaineid, aga neist ei piisa aktiivseks ja tervislikuks eluks, kui jäädakse ainuüksi nende juurde.

RajaYoga.doca

22/65

HINGAMINE Esimeses peatükis anti juhised põhihingamiseks, eesmärgiga suurendada kopsude toimetulekuvõimet või kindlustada, et kopse kasutataks nende täieliku kapasiteediga. Seda harjutust sooritatakse selili lamades. Teises peatükis anti nõu, kuidas saab hingamisega ühendada kosmilise elu voole. Kolmandas peatükis anti regulaarse ja sügava hingamise juhiseid spetsiaalselt mediteerimiseks. Samal ajal soovitati, et kosmilist ehk praana-hingamist tuleks harjutada ainult sügavhingamisega seoses istumisasendis, selgroogu sirgelt hoides. Sellest piisab hingamisharjutuseks raja-joogas. Siiski soovitasid mõned raja-jooga koolkonnad, nagu näiteks Shankaracharya, üht lisaharjutust, hingamist kordamööda ühe ja teise ninasõõrmega. Toomegi selle ära siin kursuses.

Vahelihasehingamine (bhastrika) Seda võib sooritada egiptuse asendis või millistes tahes kolmest jalad-ristis-asendis. Vasak käsi lebab süles, peopesad ülespoole. Kasuta sõõrmete reguleerimiseks paremat kätt. Pöial reguleerib paremat sõõret ja keskmine sõrm vasakut. Kõigepealt hinga välja parema ninasõõrme kaudu, surudes sõrmega kergelt vasakut sõõret. Siis hinga sisse parema ninasõõrme kaudu. Nüüd hingatakse välja vasaku sõõrme kaudu ja sellele järgneb sissehingamine vasaku sõõrme kaudu. Lõpuks väljahingamine parema sõõrme kaudu. Hingamiseks kasutatav aeg võib olla mõõdukalt kiire, aga see peab olema täielik. Väljahingamisele kulub kaks korda pikem aeg kui sissehingamiseks. Täisringi korratakse kolm korda, nii et moodustub järgmine hingamisskeem: Välja paremast, sisse paremast, välja vasakust, sisse vasakust, välja paremast, sisse paremast, välja vasakust, sisse vasakust, välja paremast, sisse paremast, välja vasakust, sisse vasakust, välja paremast,. Ülaltoodud harjutust tuleb pidada täiendavaks harjutuseks, mitte vältimatult rajajooga harjutamise osaks. See on antud vaid huvitava lisana, sest tõenäoliselt paljud tahaksid seda katsetada.

RajaYoga.doca

23/65

Hingamisharjutused aitavad mediteerimisele kaasa, sest nad kõrvaldavad häireid, mis tulevad ebaregulaarsest hingamisest, rahustades samal ajal ka närve. India joogafilosoofia järgi on hingamisharjutuste tõeliseks eesmärgiks suurendada vitaalset elujõudu ehk praana voolamist meie kehasse. Praana toimib sillamehhanismina, ühendades füüsilise tasandi taju kõrgemate printsiipide ellu. Hingamisharjutused valmistavad meie meelt meditatsiooniharjutusteks, mis moodustavad raja-jooga põhiosa. Vahelihasehingamise eriline väärtus seisneb selles, et see juhib praanat keha okultsetesse keskustesse. See asi aga kuulub pigem laya-joogasse (vt. Sissejuhatus).

MEELTE VALITSEMINE (pratyahara) See on traditsioonilise raja-jooga viies tegur ja seda kasutatakse valmistudes mediteerimiseks. Sanskritikeelne sõna tuleb sõnadest prati, mis tähendab ‘tagasi’ ja ahri, mis tähendab ‘kohale tuua, järele tulla’ või ‘tagasi toomist’. Nii et kogu sõna tähendab tagasi andmist ehk tagasi toomist. Mõnikord tõlgitakse seda ka sõnaga ’sügavamõttelisus’, mõeldes selle all näiteks olukorda, mille kohta kasutatakse väljendust “ta näis nii mõttesse vajununa”, st. ta oli nii oma mõtteisse süvenenud, et ei pööranud meile mingit tähelepanu. See annab teatud pildi sellest, mida selle ideega tegelikult silmas peetakse. Teisil sõnul, meel oleks justkui välistest maailmast ehk meelte objektidelt ära tõmmatud. Tavaliselt valitseb meid väline maailm aistingumeelte vahendusel. Meelte valitsemine tähendab sellest sõltuvusest vabanemist. Stabiilne hingamine (pranayama) valmistab meid ette meelte valitsemiseks, sest see kõrvaldab meist ebastabiilse ja korrapäratu tegevuse, teisil sõnul, sellise tegevuse meie kehas, mis teda erutab ja mõjub rahutuna meie meele alal ning tõmbab meid kord siia, kord sinna vastavalt meelte vahelduvatele mõjudele. Selle etapi harjutused on suunatud meelte valitsemise õppimisele, nii et need lakkaksid häirimast meie meelt välisest maailmast tulvavate mõjude vahendajana. Raja-jooga on tahtejooga ja sel põhjusel peame me õppima viima oma meeled tahtele alluvaiks, enne kui minna järgmise etapi – keskendumise juurde, mis viib mediteerimisele. Iga õpilane mõistab kergesti seda nõuet. Ühtki etappi ei saa korralikult ära õppida – isegi romaani lugemine ei õnnestu – kui kogu aeg kuulame, mida teised räägivad, või jälgime aknast, mis väljas toimub. Selles peatükis alustame keskendumiseetapi käsitlemist, uurides nägemist, lõhna- ja maitseaistingut.

Nägemine Vaata enda ümber ja taju nägemise imelisust. Silmade vahendusel jõuad justkui oma kehast väljapoole, kaugele taevahorisondini. Võid reisida läbi kosmose tähtedeni.

RajaYoga.doca

24/65

Lase nüüd oma mõttel rännata sinna, mida parajasti vaatad, lase endal vaibuda päevaunelmate valda. Hoia silmad lahti, aga lakka nähtule tähelepanu pööramast. Kindlasti oled kogenud sellise tähelepanu puudumise seisundit nii iseenda kui ka teiste puhul. Oled näiteks nii uppunud mingisse tegevusse, et pole tähelegi pannud, mida keegi teine samas ruumis teinud on. Võibolla on keegi võtnud midagi laualt lausa sinu nina eest ilma et sa seda oleksid märganud. Siis sule silmad ja püüa olla lihtsalt oma meel. Sa elad oma mõttemaailmas. Su meele silmad näevad vaid seda, mis on meeles. Siinkohal võid mõelda sellistest omadustest nagu kannatlikkus, sõbralikkus või ausus. Vaata oma meele silmadega seda, mis on nii sisemine, et sellest ei ole mingisugust välise nägemise mälupilti. Seejärel ava silmad ja vaata enda ümber. See harjutus näitab, kuidas meelte valitsemine nägemise suhtes võib inimest ette valmistada kasutama meelt selle enda tasandil.

Lõhn ja maitse Alusta nii nagu nägemisharjutustki, kogedes erinevaid meeldivaid lõhnu ja nauditavaid maitseelamusi ehk haista ja maitse midagi, mis sulle eriti meeldib. Üks viis aktiviseerida mõlemaid aistinguid on valmistatava toidu lõhn. Samal ajal kui teatud lõhn ja maitse on veel säilinud, mõtle midagi sellest päris erinevat, midagi, mis tõmbaks su tähelepanu niivõrd endale, et see eralduks lõhnast ja maitsest. Mõtle näiteks suurepäraselt veedetud puhkusepäevale või näidendile, mis on sulle meeldinud või millelegi lõbusale, mida kavatsed homme teha vms. Kui sul see õnnestub, unustad täielikult lõhna ja maitse. Oled jälle ainuüksi oma mõtete maailmas. Teise harjutusena võid mõelda mingi hoopis teistsuguse lõhna (näiteks lõhnaküünla, viiruki) või hoopis teistsuguse maitse peale, mida tegelikult koged ja lasta mälul kõrvaldada füüsiliste meelte kogetav tegelik kogemus. On olemas palju viise, mil moel igaüks võib harjutada tahet viia tähelepanu ära nendelt meelte objektidelt. Soorita selliseid katseid omaette ja pea meeles, et see on jällegi üks samm mentaalse keskendumise poole, mille uurimist alustame järgmises peatükis.

Sanskriti keel Sissejuhatuses öeldi, et oma raamatus kasutame me sanskritikeelseid termineid viiteina aine laiema kasutamise tarvis. Ja nüüd saame kindlasti aru, et nende kasutamisel on olnud oma väärtus. Tutvudes sõnade algupärase tähendusega ja sõnade enda juurtega, on meil võimalik selgust saada nende peenemates nüanssides ja selgemalt mõista jooga eri harjutusviiside algupärast tähendust.

RajaYoga.doca

25/65

Praktilised harjutused selles peatükis on järgmised: 1. Käitumine: Meelelisuse (emotsioonide) tagasihoidmise ja mõõdukuse tähenduse mõistmine ja harjutamine praktikas. Eneseuuringu (enesetundmise) harjutamine samu suundi järgides, mis on eelmistes peatükkides antud. 2. Hoolitsemine kehavormi (tervise) eest: lõõgastumine. 1. Hingamine: a) korrapärane rütmihingamine, suurendades vähe-haaval hingamisetappide aega ja kasutades valitud istumis-asendeid, b) vahelihasehingamine, kui tahad proovida seda harjutust praktikas. 2. Meelte valitsemine: nägemis-, haistmis- ja maitseaistingute valitsemisele suunatud harjutusteks antud juhiseid järgides.

5. ÕPPETUND KÄITUMINE Selles peatükis käsitleme viimast hoidumisjuhist ja viimast distsipliinireeglit. Mõlemaid on viis, seega kokku saame kümme käitumisjuhist. Keskendu selle harjutamise etapi ajal kahele selles peatükis antule. Seejärel peaksid sa teatud tegevuskoodina pidama meeles kõiki kümmet juhist. Iseenesest ei ole need raja-jooga, aga nad on vajalikud sellele aluse loomiseks. Raja-jooga harjutamine tugevdab tahtejõudu ja seda võib kasutada nii isekatel kui ka ebaisekatel eesmärkidel. Just seepärast pidasid endisaja õpetajad nii eetiliselt kui ka moraalselt ettevalmistavat distsipliini väga tähtsaks. Selline distsipliin testib varasemat ja tugevdab õpilase tahtejõudu ning kindlustab ka selle, et tahtejõu tugevdamine ei viiks isekatele eesmärkidele ega häiriks tema individuaalse personaalsuse tasakaalu. Vanasti ei antud õpilasele midagi teada hilisematest astmetest enne kui tema õpetaja (guru) polnud kindlaks teinud, et ta suudab järgida hoidumist ja distsipliini puudutavaid reegleid. Selle peatüki järel võid neid asju kasutada oma harjutustes, näiteks mõelda eri juhistest erinevatel kuudel. Siiski tuleb meeles pidada, et need juhised on vaid näited hea käitumise saavutamiseks Joogi ei piirdu nendega. Ta teab, et kõrvaldades halbade harjumuste jämedamad vormid, saab ta teadlikuks peenematest pahedest, mida ta peab järgmisena välja kitkuma hakkama.

RajaYoga.doca

26/65

Hoidumine ahnusest (aparigraha) Viies hoidumisjuhis puudutab ahnust ja haigust. Sanskritikeelne sõna tuleb sõnatüvedest graha, mis tähendab klammerdumist ja ahnitsemist, ning pari, mis viitab kõigele, mis on ümber, ning tähest a, mis muudab sõna tähenduse negatiivseks. Seega kokku tähendab see hoidumist, loobumist kahmamisest ja kogumisest. Seepärast moodustab see teatud vaatenurga samast asjast, millele viidati varastamisest hoidumise juures. Hoidumine varastamisest tähendab, et ei tohi võtta teise oma ega kahmida endale seda, mida ta ei vaja. See sisaldab ka mõtet, et ei tohi vastu võtta midagi, mille eest pole tehtud tööd – ei teeneid ega auavaldusigi. Ei tohi klammerduda varandusse ega koguda endale asju jne. Sellise hoidumise tulemusel muutub elu lihtsaks. Siis ei tunta kunagi rahulolematust millegi puudumise või kaotamise tõttu. Keegi ei peaks võtma ka mingit tasu (tegelikult on see jooga vaimule täiesti vastu). Võib siiski öelda, et paljudega, kes hakkavad joogat harjutama, läheb nii, et nad saavad seda, mida vajavad. Nad saavutavad meele seisundi, mis rahuldub sellega, mistahes ka juhtuks, sest nad on endas sisemise rahu saavutanud. Hommikumeditatsioonina selle hoidumise tarvis võid mõelda, et ei ole mingit tähtsust, mida me omame, vaid sellel, kuidas me seda omatavat kasutame. See on tõeliselt tähtis. Otsusta siis kasutada seda, mis sul on, teiste aitamiseks, olgu sul siis asju, raha, võimeid või varandusi. Me pole siin selleks, et rahuldada oma soove.

Ideaalile pühendumine (ishwara pranidhana) See on viies distsipliini harjutus. Ishwara on Jumal või Peremees. Pranidhana tähendab lakkamatut andumise, pühendumise ja enesest loobumise harjutamist. Jooga õpetused on teistlikud ja oletavad kõrgema Jumala, Ishwara, olemasolu, aga see ei tähenda isikulist jumalakäsitlust. Ishwara tähendab valitsejat või juhti. Nii olles võib seda kohandada millega tahes hierarhilises süsteemis, kaasa arvatud inimese printsiipides. Sel põhjusel ei tuleks teda käsitleda ainult kui universumi kõrgemat olendit, vaid ka kui inimese jumalikku Iset, inimeses olevat kosmilist Vaimu (atma), tema kõrgeimat printsiipi. Niisiis see koht on väljendus laias tähenduses andumise või pühendumisena ideaalile. Teistid võivad paremaks pidada väljendit “tähelepanu suunamine Jumalale”. Teised võivad kasutada väljendit “pühendumine Kõrgemale Isele”. Nende kolme väljendusviisi tagajärjeks on: a. Mõtte, et kõrgema juhi käsi on igas sündmuses, omaks võtmine, olgu selleks juhiks väliseks peetud Jumal või inimese sisim Ise.

RajaYoga.doca

27/65

b. Kõigi kogemuste ilma kibeduseta vastuvõtmine, hea nägemine kõiges. c. Ergas tähelepanu kontsentreerimine inimese kõrgemale ideaalile. d. Oma väikesest minast loobumine terviku nimel ja kogu tegevuse pühendamine sisemisele jumalikkusele. Näiteks hommikul võib hingamisharjutuste ajal justkui pühenduda kõrgeimale. Tunnista oma meeles, et selle nähtuste-maailma taga on mõte, ja valmistu tunnistama ja vastu võtma, ükskõik mida päev ka kaasa ei tooks.

MEELTE VALITSEMINE

Kuulmine See aisting ei ole niisama kergelt suletav kui nägemine. Muidugi võime me kõrvadele midagi peale asetada, aga see pole loomulik aistingu valitsemine, mis tähendab seda, et me tõmbame tähelepanu sellest aistingult ära, samal ajal kui see on avatud välise maailma muljetele. Neljandas peatükis tõdesime, kuidas seda nägemisega teha saab, hoolimata sellest, et me silmad on avatud. Nüüd siis harjutame kuulmist. Istu mugavalt ja kuula enda ümber olevaid hääli: kella tiksumist, lindude laulu, tuult, inimeste juttu, lennukimürinat. Mida vaiksem on taust, seda tugevamalt hääled kuulduvad, näiteks keskööl. Hakkame kuulma ka selliseid hääli, mida me pole varem tähele pannud. Naudi kuulmise imet. Tee siis otsus, et need hääled ei aktiviseeri enam su mõtteid. Need ei ole tähtsad. Lase neil voolata ühtse vooluna endast mööda, püüdmata eristada üksikuid hääli. Too meelde tagasi mingi hääl, mida oled nautinud: mingi muusikapala, merekohin vms. Lokaalsed hääled kaovad selle taustal. Siinkohal lase meelel kuulata seda sisemist häält, “vaikuse häält”, mis räägib ilma mingite sõnadeta. Tunne olevat harmoonias lõputuga. Viibinud selles hetke, pöördu tagasi normaalse taju juurde ja lase kõrvadel vähehaaval jälle kogeda lokaalseid hääli. Teine hea hääle kuulamise harjutus on kuulata orkestrit ja püüda eraldada erinevate pillide hääli: viiulid, flööt, puhkpillid jne. Võid püüda eraldada ka pidudel, restoranis või mujal, kus on koos palju inimesi, vaid ühe üksiku inimese häält ja seda kuulata. Kui suudame elimineerida kümmet samaaegselt kuulduvat häält ja pöörata tähelepanu vaid üheteistkümnendale, siis peaksime me suutma välistada ka kõik üksteist häält ja suunata tähelepanu vaid oma sisemistele mõtetele.

RajaYoga.doca

28/65

Sageli näeme me kooliõpilasi perekondlikus miljöös tegemas oma koduülesandeid ja nad näivad suutvat mitte välja teha ümber toimuvast vestlusest. Proovi, kas suudad sama!

Puudutus Viit aistingut on käsitletud selles järjekorras nagu neid on peetud kõige kergemaks elimineerida. Puudutus on neist vast kõige raskem. Ei ole olemas mingit füüsilist abivahendit elimineerida seda, väljaarvatud lokaalne puudutus. Istu mugavalt toolil; hiljem võid korrata seda harjutust egiptuse asendis või jaladristis-istes. Tunned tooli istet ja tunned põrandat. Käed lebavad millegi peal. Tunned ka seda puudutust. Jalad ja käevarred puudutavad keha või üksteist. Alguses sa seda ei hooma, aga peagi adud, et tahad neid liigutada. Tahad asetada nad mugavamasse asendisse või neid lõõgastada. Tunned või kujutled tundvat kusagil sügelust või muud ärritust; tõenäoliselt näol ja tahaksid käega seda kohta puudutada. Kui tunned seda turjal või kehal, tahaksid end liigutada. See puudutusaistingu jälgimine näitab meile, et soov liikuda, raskus olla vaikselt, tuleneb sellest, mida me tavaliselt nimetame närvideks. Öeldakse, et oled kas närviline või väsinud. Tegelikult tuleb vaikioleku raskus sellest, et su närvisüsteem on pinges. See süsteem sisaldab nii aistingunärve kui ka lihasnärve. Ära siis muuda oma asendit, vaid lõõgasta lihased. Oled juba harjutanud lõõgastumist lõõgastumisasendis nagu õpetati esimeses peatükis. Ka aitab mõni sügav hingetõmme. Kui kangekaelselt eirad soovi liigutada, võib pinge vaid kasvada. Siis on parem tunnistada, et asend on ebamugav ja muuta see mugavamaks. Istu viis minutit vaikselt. Õpeta oma keha mitte välja tegema väiksest sügelusest ja näpistusest ning mitte saama neist teadlikuks, sest need ei ole midagi muud kui füüsilised elementaalid, kes tahavad su tähelepanu kõrvale tõmmata. Mõtle millestki, mis sind eriti huvitab. Seda harjutust, mis on ettevalmistuseks mediteerimisele, tuleb jälgida umbes viis minutit päevas paljude päevade ja nädalate jooksul, kuni võid tõepoolest öelda, et su füüsiline keha ja eriti selle puudutusaisting on kontrolli all.

MEDITATSIOON

Üldist Nüüd oleme valmis alustama mediteerimisharjutustega, mis moodustavad põhiosa raja-joogas. Kui oled järginud ja harjutanud nelja esimese õppetunni juhiseid, ei pea sa enam mediteerimist liiga raskeks. Muul juhul on parem, et tuled alguse juurde tagasi, enne kui jätkad seda kursust. Kursuse algusosa eesmärgiks on saavutada mõnede põhiosade valitsemine

RajaYoga.doca

29/65

Käitumine. See punkt juhib üldisemas mõttes su käitumist ja suhtumist ellu. Su iseloom on saanud tugevamaks ja sa valmistud omaks võtma positiivsemat ellusuhtumist. Kehavormi eest hoolitsemine ja hingamine on punktid, kus õpetatakse hoolitsema keha heaolu eest, suunates tähelepanu isiklikule hügieenile ja söömisharjumustele ning õppides mõningaid asendeid. Hingamisharjutused on selleks, et tasakaalustada kogu närvisüsteemi. Meelte valitsemine õpetab neid kontrolli all hoidma. Meeleelundid on suunatud väljapoole. Meditatsiooni eesmärgiks on suunata tähelepanu aga sissepoole. Eespoololeva ettevalmistuse eesmärgiks on olnud see, et keha, tunded, mõtted või meeled ei häiriks meelt siis, kui hakatakse mediteerima. Meditatsioonis eristatakse üldiselt kolme etappi, mis on Patanjali kaheksaosalise tee kuues, seitsmes ja kaheksas samm ehk keskendumine, meditatsioon ja kontemplatsioon. On peetud heaks, et õpilane saavutaks mõnevõrra edu igas etapis enne kui edasi siirdub. Kursusel soovitatakse, et jätkaksid sama kiirusega nagu oled liikunud neljas esimeses peatükis. Teisil sõnul, et varuksid kaks kuni neli nädalat, eelistatavalt neli iga peatüki jaoks. See ei tähenda, et sa peaksid olema keskendumise kunsti täiesti omandanud, enne kui võid alustada mediteerimist ja et sa ei võiks üritada kontemplatsiooni, enne kui oled meister keskendumises ja mediteerimises. Aga kui oled esimest korda neid kolme etappi harjutamas, oleks sul hea tagasi pöörduda keskendumise juurde ja töötada etapid uuesti samas järjekorras läbi. Tee seda üha uuesti, nii muutud järjest osavamaks. Sellise toimimisviisi põhjuseks on: kui kulutad alguses liiga palju aega keskendumisharjutusele, võid vahest hoomata, et algne keskendumine on muutunud puhtalt mentaalseks harjutuseks, mis võibolla üldse sinu loomuga kokku ei sobi. Üritades kõiki kolme etappi väikestes annustes, märkad oma puudusi ja tugevaid külgi. Lõpuks võid isegi täheldada, et kontemplatsioon on sinu jaoks kergem kui keskendumine. Siin peitub siiski teatud oht, et meditatsioon muutub sellisel juhul kergesti vaid teatud tunnetes kümblemiseks. Just seepärast on varasematel aegadel suuresti rõhutatud keskendumisetapi tähtsust. Pea seda meeles ja ära lase kontemplatsiooniharjutusel kujuneda liiga tundeküllaseks.

KESKENDUMINE (dharana) Sellel etapil keskendatakse kogu tähelepanu ühele ideele. Valid mingi objekti või idee ning keskendad oma meele täielikult ja ainuüksi sellele.

RajaYoga.doca

30/65

Sanskritikeelne sõna dharana tuleb verbist dhri, mis tähendab tähelepanu suunamist, säilitamist, otsustamist, lahendamist. Vali igaks päevaks aeg, mil võid istuda mediteerimist harjutama. Sõna meditatsioon ehk mõtlus kasutatakse nii kogu meditatsiooniprotsessi, mis hõlmab kõiki kolme etappi, kui ka ainult selle protsessi teise etapi kohta. Üldiselt selgub kontekstist kergesti, kumba just parasjagu silmas peetakse. Oletagem, et varud meditatsiooniks viis minutit, mis ongi algaja jaoks sobiv. Selle viie minuti jooksul sind lihtsalt ei huvita need sada ja üks asja, millega su meel tavaliselt tegevuses on. Selleks on sul kasutada kogu ülejäänud päev. Ütle endale: “Nüüd keskendun vaid sellele üheleainsale asjale ja ei millelegi muule.” Seejärel keskendud mediteerima valitud asjale. Meditatsiooni sissejuhatuseks võid proovida järgmist harjutust: Istu, jalad ristis või egiptuse asendis, silmad kinni. Hinga loomulikult ja ühtlaselt. Tunne, et oled maailmaga harmoonias. Ütle endale: “Minu keha ei ole ma Ise. Tõmban taju oma kehast välja.” Tee paus ja mõtle nende sõnade tähenduse üle. Seejärel ütle endale: “Ma ei ole mu tunded.” Tee paus ja tunne rahu ja kaastunnet teiste suhtes. Jätka öeldes: “Ma mõtlen neid mõtteid, aga Ise on kõrgem kui meel. Ma võin valitseda oma mõtteid.” Tee paus ja tõde, et võid valitseda oma mõtteid ja koge kergendustunnet, kui mõttetegevus lakkab. Nautinud veidi aega seda tunnet, soorita mõni sissehingamine ja tunne, kuidas kõrgem Ise voolab su meelde, tunnetesse ja kehasse. Tõuse üles, tundes olevat väliste tööriistade valitseja. See harjutus, mis on täheldatud sobivaks üldise meditatsiooni jaoks, annab neile tüüpilise meditatsioonietapi ava- ja lõpuviisi. Niisiis võidki nüüd süveneda mingitesse erilistesse keskendumisharjutustesse.

Keskendumine välisele objektile Vali endale objekt järgnevast loetelust: kolmnurk, nelinurk, ring, kuusnurk, pall, kaunistus (vali lihtne, mida suudad enda ees hoida), vaas, õun. Lill. Võid iga kord eri objekti kasutada. Istu kas egiptuse või jalad ristis asendis. Kindlusta, et istuksid mugavalt, lõõgastunult meeli valitsevas seisundis. Soorita suletud silmadega mõni sügav hingamine. Kuna meditatsiooni alustatakse alati ühtmoodi, ei anta neid juhiseid muul juhul uuesti, kui vaid juhuslikult asja meelde tuletamiseks.

RajaYoga.doca

31/65

Selles harjutuses kasutatakse nägemismeelt. Ava siis silmad ja vaata valitud objekti. Oletagem, et selleks on õun. Ära mõtle ühe kuni kolme minuti jooksul millestki muust kui vaid õunast. Sellest ajast piisab alguseks. Hiljem võid jätkata viie kuni kümne minutini. Vaata õuna. Pane tähele selle vormi, värvi ja olekut. Kui su meel eksib lauale, kus õun asetseb, või teistele puuviljadele, kui õun on puuviljavaagnal, too meel tagasi õuna juurde. Oled huvitatud ainult õunast. Vaadates õuna, ära pinguta silmi mittepilgutamata, sest üksisilmi vaatamine silmi pilgutamata võib viia enesehüpnoosi. Sellel etapil keskendumises ei tohi sa lasta oma teadvusel kontrolli alt välja pääseda. Samuti ei tohi sa triivida unelmatesse. Vaata õuna. See on ainus sinu huvi objekt. Siis sule silmad ja jätka visualiseerides õuna vaatamist. Mõtle sellele. Siinkohal võid hoomata, et mõtted lähevad uitama: õun, puuvili, vegetaar… Too meel õuna juurde tagasi. Jälle võivad mõtted sellelt ära hüpata: õun, puu, aed, roosid, nurm… Tule jälle õuna juurde tagasi. Lõpeta enne kui su aju ära väsib. Ära liigselt pinguta, et sa ei saaks endale peavalu või ei küllastuks harjutusest. Harjutuse lõpuks soorita mõni sügav hingamine, ava silmad, vaata enda ümber. Tunne oma meelt selge ja rõõmsana. Ole valmis järgmiseks ülesandeks.

Keskendumine sisemisele objektile Selles harjutuses kasutatakse objekti, mis on osa su enda kehast. Selleks objektiks võib olla näiteks keeleots, nina, pealagi, “kolmanda silma” koht kulmude vahel, väike sõrm jne. Kui oled valmistunud harjutuseks nagu tavaliselt, alusta puudutuse aistimisega. Tunne justkui tõmbaksid taju muult kehalt valitud objektile, öelgem näiteks, väikesele sõrmele. Liiguta seda, nii et tunneksid selle liikumist. Hoia see siis paigal, aga lase tajul sellel püsida. Mõtle selle peale, mõtle selle kujule, selle kolmele osale, kahele lülile, küünele ja sõrme otsa tundlikkusele. Võid teha sellest harjutusest teatud keskendumismängu, mõeldes olevat vaid see väike sõrm ja ei midagi muud. Ära jätka harjutust liiga kaua ja kui lõpetad, lase tajul pöörduda algul kogu käele ja mujale kehale.

Keskendumine ideele Selles harjutuses kasutatakse abstraktset ideed, midagi sellist, millel ei ole füüsilist vormi. Sellisteks on näiteks tunded, mõistus, kirgastus, kaastunne, rahu ja näiteks

RajaYoga.doca

32/65

sellised teadused nagu botaanika, keeleteadus jne. Mingi vooruse valimise kasu seisneb selles, et see äratab mediteerijas inspiratsiooni ja ehitab vastavat hüve. Kuna see harjutus on suunatud keskendumisele, ei peaks sa laskma meelel ekselda teistele asjadele või keerelda asja ümber. Kui näiteks hakkad mediteerima kaastundest, püüad sellel harjutuse etapil ainuüksi tunda iseendas kaastunnet. Öeldakse, et meele keskendumine saavutatakse kergemini tunnete kui mõtete abil. Kasuta seda teadmist ära ja suuna oma intensiivne keskendumine kaastunde ärkamisele. Siis järgib meel tunnet. Lõpeta, nagu tavaliselt, mõne sügava hingetõmbega ja pöördu selge peaga tagasi sind ümbritsevasse maailma. Lisamärkus keskendumisele Pea meeles, et need harjutused on vaid mentaalne võimlemine, kuigi need võivad olla mugavad ja huvitavad ja neid sooritatakse õiges vaimus. Sellisel moel harjutatakse meelt samm-sammult lähemale mediteerimisele ja kontemplatsioonile, mille puhul tuntakse kõrgema taju seisundit ja ületatakse tavaline meel. Just sel põhjusel nimetatakse arenenud meditatsiooni mõnikord transtsendentaalseks meditatsiooniks.

Päeva programm Nüüdsest alates tuleks sul kasutada joogaharjutusteks regulaarselt iga päev 10–15 minutit. Parim aeg on varased hommikutunnid, kohe pärast ülestõusmist ja pesemist. Kuid siiski tuleb valida sobivaim aeg, võttes arvesse oma pere olusid, perekondlikke kohustusi ja tööd. Siiski ei peaks joogat kunagi harjutatama kohe pärast söömist või väga hilja õhtul. Sellel etapil ja sellesse peatükki lülitatuina esitatakse järgmine harjutusteprogramm: 1. Käitumine: Mediteeri ahnusest hoidumisest ja pühendumisest ideaalile, nagu selles peatükis esitatud. 2. Hoolitsemine kehavormi eest: lõõgastumine. 3. Hingamine: a ) põhihingamine b) korrapärane rütmihingamine, suurendades hingamisaja pikkust iga hingetõmbega. Ära siiski ületa 7 sekundit. c) vahelihase hingamine, kui seda soovitakse. 4. Meelte valitsemine: Kuulmis- ja puudutusaistingutevalitsemisele suunatud harjutused. 5. Mediteerimine: Keskendumine; tee iga päev üht selles peatükis antud harjutustest.

RajaYoga.doca

33/65

6. ÕPPETUND MEELTE VALITSEMINE Kahes viimases peatükis õppisime taju aistingutest välja tõmbama, saamaks tähelepanuvõime nii täpseks kui võimalik, nii et meie meelt ei häiriks välise maailma mõju. On olemas teinegi aspekt enda vabastamiseks meelte meelevallast ja see on meelte valitsemine positiivsel kombel. Samamoodi, kui me peame suutma vaigistada oma meeli, peaksime me suutma suunata kogu oma tähelepanu antud objektile. Silmad Silmi peaks harjutama tegema nii täpseid tähelepanekuid kui võimalik, nii et isegi siis, kui suleme silmad, suudaksime luua mentaalset pilti oma tähelepanu objektist. Seda võib harjutada keskendumisharjutuse osana. Nina Ninagi tuleks harjutada tundlikumaks. Kuigi me harjutame meelte vaigistamist eesmärgiga saavutada kõrgemat seisundit, ei peaks me siiski kunagi meeli endid nüristama. Naudi hõrku aroome, nuusuta lilli, looduse ja mere lõhna. Ka see võib aidata taju lahutada materiaalse maailma muredest ja viia õnne ja õnnistuse tunde kogemiseni. Just sel põhjusel kasutatakse näiteks religioossetes tseremooniates viirukeid ja samal põhjusel kasutavad mõned inimesed seda ka mediteerides. Kui liigume jooga teel edasi, on meil võimalik luua viiruki lõhn mentaaltasandil, ilma et me seda füüsilises maailmas kasutaksime. Tee selles liinis katseid. Õpi justkui katkestama mõni lõhn ja õpi lõhnu mentaalselt looma. Keel Keelega võib toimida samamoodi kui ninagagi. Õpi nautima peni maitseid. Ära riku maitsemeelt liiga tugevate maitseainete kasutamisega, soola, suhkru, pipra ja teistega. Õppides maitsemeelt treenima, pead õppima ka teadma, kuidas seda õigesti kasutada. Maitse, niisamuti kui lõhngi, mängib tähtsat osa seedimises, stimuleerides seedemahlade eristumist. Tundlik maitsemeel viib osalt ka keha tervise ja heaolu seisukohalt õige toiduvalikuni. Kõrvad Kuulmist tuleb harjutada erguks. Pööra tähelepanu enda ümber olevatele inimestele ja kuula neid huviga. Kuula looduse hääli aias või looduses kaugel linnamelust. Kogenud joogi võib sisemise erksuse seisundis mõnikord kuulda kõrgemate tasandite

RajaYoga.doca

34/65

hääli. Kuula seda sisemist häält. See võib innustada ja julgustada sind ja mõnikord nõugi anda. Nahk Puudutusaisting hõlmab laia ala. Selle eest tuleb hoolikalt hoolt kanda. Okultse pärimusteadmise järgi ümbritseb inimese kogu keha vitaalne energiaväli, mis ulatub umbes sentimeetri kaugusele nahast, kui inimene on puhkeseisundis, normaalolus kiirgab see aga kümnegi sentimeetri kaugusele. Teatud jõuväljana võib seda võrrelda magnetit ümbritseva magnetväljaga. Mõnikord on seda nimetatud eeterlikuks auraks või terviseauraks. Sanskritikeelne termin selle kohta kõlab pranamayakosha ehk praana tööriist. Praanast rääkisime teises peatükis. Selle all mõeldakse vitaal-energiat, mis peab ülal sidet taju kõrgemate tööriistade ja füüsilise keha elu vahel. See ühendab inimese ka kosmilise eluga. Sageli tõlgitakse seda sõnaga eluhingus. Samamoodi kui me hingame sisse hapnikku, et hoida ülal füüsilist elu, hingame naha kaudu sisse ka praanat meid ümbritsevast “psüühilisest atmosfäärist”. Sellest võib järeldada, miks mängib nahk nii tähtsat osa keha tervises. Kui istud täiesti vaikselt ja tunned naha taju, võid õppida tundma seda dimensiooni väljaspool nahapinda. Sisse hingates mõtle, et imed naha kaudu kõikjalt endasse praanat, elujõudu: käevartest, jalgadest, kehast, peast. See võib tekitada tunde ja aistingu, mida saab kõige paremini kirjeldada taju laienemisena. Puudutusaisting on meie aistingutest kõige laiemale alale ulatuvam. See hõlmab ka nelja ülejäänud meelt, sest needki on tegelikult arenenud nahast. Nägemine, lõhn, maitse ja kuulmine on vaid spetsialiseerunud tundemeele liike. Seepärast on ka tundemeel kõige raskemini valitsetav. Naha eest tuleb hoolikalt hoolitseda. Õpi tundlikumaks muutma oma tundemeelt, puudutades sõrmedega meeldivaid pindu, sametit, siidi, rohtu, lihvitud puitu, kunstipäraseid vorme. Neljandas ja viiendas peatükis anti juhiseid meelte sulgemiseks välismaailma suhtes. Sellest ei tohi saada siiski püsivat harjumust. Nii saaks sinust unistaja, oma maailmades elav uneleja, kellel on pea pilvedes. Jooga eesmärgiks on aidata sul hoopis, vastupidi, saama endisest erksamaks, tähelepanelikumaks ja tundlikumaks. Meelte valitsemine tähendab, et me suudaksime juhtida oma meeli, et need ei juhiks meid. Me peame õppima mediteerimiseks vaigistama neid õigesti, aga me peame vajaduse korral suutma neid ka kasutada. Me peame suutma olla "ärkvel", erksad, teadvel, nägema ja kuulma, olema tundlikud tundma, tähelepanelikud ja mõtetelt selged. Samal ajal peame me suutma end jälgida, nii et me ei elaks ainult meeldivate aistingute ja ergutite varal. Lühidalt öeldes, õpi kasutama oma meeli targalt ja positiivselt ning siis soovi korral tahtepingutusega eraldama end nende mõjusfäärist, näiteks siis, kui soovid mediteerida, õppida või täita ülesannet, mis nõuab kogu su tähelepanu.

RajaYoga.doca

35/65

KESKENDUMINE (dharana) Eelmises peatükis anti harjutusi igapäevaseks tarvitamiseks. Jätka neid harjutusi ajal, mille iga päev oled jooga harjutamiseks varunud. Harjutades keskendumist, püüa vältida ahelassotsiatsioone, mida mainiti eelmises peatükis. Seal pakuti keskendumisobjektiks õuna. Õun võib tuua su meelde õunapuu, see omakorda vajaduse õigesti lõigata ta oksi. Sul tuleb ehk meelde, kuidas möödunud talvel õunapuid lõikasid ja kui külm siis oli. Sadas ehk lund ja lapsed mängisid lumega ning neil oli lõbus. Maia külmetas ja ei saanud kooli minna. Tal oli tore õpetaja ja ka kena… Nii oled läinud õunast üsna kaugele. Kui nii juhtub, püüa ahelat pidi tagasi õunapuu juurde naasta. No nii, alusta jälle algusest, ära lase oma mõtetel uitama minna. Siin peatükis on eesmärgiks anda harjutusi, mida võid kasutada mistahes päeva ajal iga päev. Need on sellised, millest võid teha endale regulaarse eluviisi, sest need parandavad peale mälu ka su tegusust. Võid lisada ka teisi harjutusi, eriti just selliseid, mis sobivad su igapäevasesse ellu nii töö- kui ka vabal ajal. Meele harjutamine keskendumiseks toob märgatavalt kiiremaid tulemusi, kui suudad kohaldada harjutusi oma igapäevasesse ellu. Pööra tähelepanu vaid sellele, mida just tegemas oled, näiteks kirjutamas, küpsetamas, lehte lugemas, masinat parandamas jne. Kui su meel eksleb teistes asjades, tuleneb see sellest, et mõtled juba sellele, mida sa järgmisena tegema pead. Oled mures, sest sul on nii palju tegemisi ja sa ei tea, kuidas kõigega õigeks ajaks hakkama saada. Keskendu ühele ülesandele korraga ja tee seda korralikult. Hiljem suudad hakkama saada sama aja jooksul rohkema kui ühe ülesandega, aga siis oled keskendunud kogu aeg, kuigi vaid lühikest aega, igale ülesandele. Ja just selliselt sooritab pereema majapidamistöid ja hoolitseb pere eest. Tal on palju töid, aga ta suunab kogu oma tähelepanu just käsilolevale tööle. Katseta järgmise päeva jooksul:

Keskendumine reisi ajal Kõndides tee tähelepanekuid kõige kohta, millest möödud. Märka maju, kauplusi, teatud puid jne. Tee nii mingil reisi etapil ja püüa siis järjest meelde tuletada kõike, mida nägid. Kui see on su igapäevane reis, võid harjutust korrata järgmistel päevadel. Keskendumisvõimele lisaks parandab harjutus ka su mälu.

Valiv mõtlemine Alati kui sa päeva jooksul alustad mingi uue asjaga, mõtle sellele nii selgelt kui võimalik, enne kui alustad. Oletagem, et kavatsed aias tööle hakata. Mõtle sellest

RajaYoga.doca

36/65

tegevusest, mida kavatsed aias ette võtta: rohimisest, riisumisest, kaevamisest, okste lõikamisest jne. Keskendu sellele tööle ja mõtle läbi, kuidas seda kõige paremini teha. Tee mõttes selgeks, mida kavatsed ja kuidas saad seda kõige paremini teha. Siis alusta, pidades meeles oma ülesannet. Hea töötegija oskab hoida oma meelt keskendununa sellele, mida ta teeb.

MEDITATSIOON (dhyana) Nagu juba varem mainitud, sisaldab mõiste meditatsioon meditatsiooniprotsessi tervikuna. See hõlmab kogu tõsist ja pidevalt säilitatud kaalutlust ehk mentaalset kontemplatsiooni. Jooga raamatutes kasutatakse sõna meditatsioon laias tähenduses, nii et see hõlmab keskendumist, meditatsiooni ja kontemplatsiooni. Sanskritkeelne sõna selle kohta on sanyama, mida Ernest Wood raamatus "Jooga" tõlgib sõnaga tasakaal. Kuid sõna meditatsioon kitsamas tähenduses tähistab pidevat tähelepanu suundumist aistingutähelepanekute taga olevale tasandile. Selle kohta kasutatakse sanskritikeelset sõna dhyana, tähistamaks meditatsiooni seda etappi, mis oli keskendumise ja kontemplatsiooni vahel. Meditatsioon selles kitsamas tähenduses on mõtisklus mingist asjast kõigis tema aspektides ja suhetes. Keskendumises keskendame meele mingile asjale. Meditatsioonis mõtiskleme me sellest igast küljest. Seda võiks nimetada teema käsitlemise etapiks või mõistmistegevuseks. Teema justkui paljastuks meie silmade all, mil see saab sügavama tähenduse inimese tajus, kuna tähelepanu on suunatud väljapoole füüsilist aistingut. Meditatsioon on justkui mentaalne protsess, mida võib kirjeldada, iseendaga vestluse pidamine. Teema üle mõtiskletakse kõigist vaatenurkadest, kuni kõik vaatenurgad sulavad üheks laiaulatuslikuks mõistmiskogemuseks. Sügavas meditatsioonis saab joogi üheks meditatsiooniobjektiga, aga säilib siiski mentaalselt teadvuslikuna. Nii saavutab ta tõelise nägemuse sellest, mille üle ta mediteerib. Meditatsiooni harjutades alusta keskendumisega ja lase sel vähehaaval süveneda meditatsiooniks. Keskendumine suunab meele piiratud alale ja suunab selle teemale. Meditatsioon laieneb meele teema ümber ja laiendab taju välja. Nii olles piirab keskendumine meele sellega, mis asetatakse meile silmade ette, samal ajal kui meditatsioon on loov seisund ja avab meele teema sügavamale mõistmisele. Selle erinevuse mõistmiseks soovitatakse kasutada algul konkreetseid meditatsiooni objekte, millest oli juttu viiendas peatükis.

Konkreetse objekti meditatsioon Võib kasutada mida tahes viiendas peatükis mainitud objekti, aga siin meie näites kasutame veel õuna. Alusta samamoodi, kui on soovitatud keskendumises. Kui suudad hoida õuna oma mõtetes nii, et su meel ei eksleks, siis oled valmis mediteerima objektist. Mõtiskle

RajaYoga.doca

37/65

tema suhtest teiste puuviljadega, tema spetsiaalsest maitsest, tema elu kulust õiest viljaks ja seemneks ning seejärel jälle uueks puuks. Mõtle tema toiteväärtusest ja vitamiinisisaldusest, tema elu siin taeva all, seoseid loomade ja puuviljade vahel, loomade ja taimede vahel. Kui mõtled teemast, ei tohiks oma mõtteid lasta libiseda sellest kaugele, vaid hoia oma meel ainult õuna ümber. Hoiaksid nagu mentaalse niidiga oma mõtted õunaga seotud. Seda protsessi võib kirjeldada kui mõtete võnkumist õunast tema omadusteni, siis tagasi õuna juurde, nüüd tema kasutamiskõlblikkuseni ja jälle tagasi õuna enda juurde, edasi mingite teiste omadusteni jne. Iga sellise "tutvumisreisi" järel tuuakse meel tagasi õuna juurde, kuni igast aspektist on saadud osa sinu tajust. Siis oled samastanud end selle abstraktse ideaali või arhetüübiga, millest füüsilisel tasandil on õun vaid väline ilming. Piisavalt pikk aeg selle harjutuse jaoks on 5–10 minutit. Harjutus tuleks lõpetada normaalsel kombel, nii nagu soovitati eelmises peatükis. Seda harjutust võib rakendada millise konkreetse objektiga tahes. See näide on võetud selleks, et näidata, milles seisneb erinevus keskendumise ja meditatsiooni vahel. Järgmises peatükis kasutame me harjutust abstraktse teemaga, mis viib enese leidmiseni, teisil sõnul, kergitab taju vaimse Mina mõistmiseni.

Päeva programm Selle peatüki 5–10 minutilised joogaharjutused peaksid sisaldama järgmist: 1. Hoolitsemine keha vormi eest: lõõgastumine. 2. Hingamine: a) põhihingamine b) regulaarne rütmihingamine, näiteks 7-sekun-dilise sisse- ja 7-sekundilise väljahingamisena c) vaba vahelihase hingamine 3. Keskendumine: jätka viiendas peatükis antud harjutusi 4. Meditatsioon: alista meditatsiooniharjutusi selles peatükis esitatud viisil. 5. Aistingute valitsemine: harjuta meelte erkust ja ergastamist, nagu selles peatükis on soovitatud. 6. Keskendumine: harjuta selles peatükis antud harjutusi päeva jooksul: keskendu uurima oma ümbrust ringi käies ja harjuta valikulist mõtlemist, kui soovite alustada mingi tegevusega.

RajaYoga.doca

38/65

7. ÕPPETUND Kolme järgmise peatüki eesmärgiks on keskendada tähelepanu raja-jooga kolmele sisemisele etapile: keskendumisele, meditatsioonile ja kontemplatsioonile. Seepärast on omal kohal enne jätkamist meelde tuletada viit joogale eelnevat välist etappi. Need tähendavad ettevalmistust põhieesmärgi – oma Mina leidmise – saavutamiseks. Tuleta meelde jooga moraalsed ja eetilised eeldused sellistena nagu need olid esitatud viies hoidumisjuhises ja viies distsipliinireeglis (peatükid 1–5). Kas oled järginud isikliku hügieeni ja dieedi kohta antud soovitusi (peatükid 1, 2 ja 4)? Kas oled leidnud meeldiva ja kerge mediteerimise asendi? Kas oled parandanud oma elujõudude voolamist vaba, sügava ja lõõgastunud hingamisega (peatükid 1–4)? Kas oled varunud igal hommikul aja soovitatud harjutusteks? Tuleta meelde, mida on öeldud tundemeelte valitsemise kohta (nägemine, haistmine, maitse, kuulmine ja puudutus) peatükkides 4 ja 5, nii et need ei häiriks su meelt, alustades mediteerimist. Loe veel ka seda, mis on öeldud 6. peatükis: meelte targa kasutamise kohta nende võimete parandamiseks ja tundlikuks muutmiseks. See on eriti väärtuslik ja kasulik ka keskendumise suhtes.

KESKENDUMINE Viies peatükk sisaldas keskendumisharjutust kasutades objektiks igat kehaosa. Näitena võeti väike sõrm. Selliselt valmistutakse keskendumiseks mingile okultsele jõukeskusele. Sellised keskendumisharjutused kuuluvad paljude joogaliikide juurde. India muistse joogatraditsiooni järgi toimib füüsilise kehaga seoses eriti peenestruktuuriline eeterlik analoog, mis tegelikult on meie füüsilise keha peenem teisik ja seda arvatakse ulatuvat väljapoole meie füüsilist keha. Seda on nimetatud eeterlikuks teisikuks. See on praana ehk kosmilise vitaalenergia tööriist. Selle tööriista ülesandeks on imeda praanat ehk elujõudu ja jagada seda kõikjale kehasse. See toimub arvukate psüühiliste keskuste vahendusel, mille kohta sanskriti keeles kasutatakse nimetust tšakrad (pöörised). Need asetsevad selle peenema tööriista pinnal umbes sentimeetri kaugusel füüsilisest kehast. Need keskused võtavad vastu praanat ja jagavad seda kõikjale nii füüsilisse kehasse kui ka selle energiaanaloogile, moodustades selliselt vitaalse energia välja. Kogu see süsteem teenib samal ajal rõngana, mis ühendab meie füüsilist keha kõrgema teadvuse tööriistadega, teisil sõnul, tunde- ja mõttemaailmaga, vaimse Mina ja Tahtega, mis on inimteadvuse kõrgeim printsiip (sanskriti keeles atma). Detailsemaid teadmisi neist asjust võib leida järgmistest teostest: C. W. Leadbeater The Chakras E. Powell The Etheric Double

RajaYoga.doca

39/65

Arthur Avalon Serpent Power Lühike kokkuvõte sellest on ka autori varemmainitud teoses Hatha-jooga.

Keskendumine jõukeskustele Raja-joogas kasutatakse põhiliselt kaht jõukeskust. Üks asetseb laubal kulmude vahel ja seda nimetatakse laubakeskuseks ehk ajna-chakraks. See on seotud meie kõrgema Minaga või selle taju seisundiga, mille kohta kasutatakse nimetust "valgustunud meel". Teosoofilises kirjanduses viidatakse sellele buddhi-manasena. Buddhi on harmoniseeriv printsiip ja manas on selles seoses kõrgem meel. Buddhit nimetatakse mõnikord intuitsiooniks, aga parem tõlge sellele oleks tarkus. Manas tähendab sõnasõnalt meelt, aga see on alati ühenduses kogu buddhiga (vaimu eluga) või sooviga (sanskritis kaama). Niisiis tähendab buddhi-manas kõrgemat meelt, mis on Mina poolt valgustatud (samal ajal kui kama-manas tähendab madalamat meelt, mis on pimestatud soovi poolt). Teine kõige enam kasutatav jõukeskus on südame ees asetsev südamekeskus (anahata-chakra), mis esindab kõrgeimat printsiipi tunnete, soovide ja tegude valitsejana. Üldiselt on kombeks alustada meditatsiooni taju keskendamisega kas lauba- või südamekeskusele. Igaüks võib valida selle, mis tundub talle kõige paremini sobivat. Istu oma väljavalitud kohta, sule silmad ja hinga vaikselt. Tunne, kuidas su taju keskendub kulmude vahele. Mõtle laubakeskusest kui kettast, mis on 5–8 sentimeetrise diameetriga. Ketta keskus tuksub elu. Mõtle elujõust, praanast, mis voolab ketta keskmest ja täidab su meele selgusega. Su meel on kindel, vaikne, rahulik, tark, täis puhtaid mõtteid, sõbralikkust ja tarkust, mis ületab tavalise mõtlemise. Alusta aeglaselt ja ettevaatlikult. Kuluta alguses selleks ainult minut, mitte kunagi üle viie minuti. Jälgi, et sa ei saaks peavalu, tunne, et su silmad ei väsiks ega kusagil ei tekiks pinget. Kui tunned keskuses kerget soojust, on see täiesti loomulik, aga lõpeta enne, kui see muutub liiga stimuleerivaks. Kui harjutus sind erutab, siis oled andnud oma tunnetele liiga suure osa. Hoia see harjutus mentaalsel tasandil. Lõpeta harjutus mõne sügava hingamisega, ava silmad ja tõde, et oled täiesti reibas ja ärkvel, valmis mistahes maiseks toiminguks, mida sa pead tegema hakkama. Samasugust harjutus võib sooritada võttes objektiks südamekeskuse, aga sel juhul tuleb kõigepealt mõelda, et praana voolab sellesse keskusesse. Mõtled (või õigemini tunned), et su süda on täis armastust ja hardust. Siin ei ole eesmärgiks äratada intuitsiooni, vaid tunda, et kogu su olemus täitub puhta armastuse ja andumusega. See harjutus tuleb lõpetada nii, et lased oma armastusel voolata südamekeskusest maailma, kõigile neile, kes vajavad vaimset abi, olgu see vajadus siis põhjustatud haigusest, murest, masendusest vm, või tulenegu see sellest, et vajatakse vaimset

RajaYoga.doca

40/65

julgustust mingiks tähtsaks ülesandeks õpetajana, arstina, meditsiiniõena või rahva juhina. Jällegi tuleb alustada aeglaselt ja ettevaatlikult ja lõpetada otsekohe, kui tuntakse väiksematki erutust või kui süda hakkab lööma tugevamini või kiiremini kui tavaliselt. Kaastundliku armastuse voolamine välja on hea lõõgastus. Siis ei peaks olema enam mingit ohtu pinge tekkimiseks.

Keskendumine mõtteterale või mantrale Viiendas peatükis käsitleti keskendumisharjutusi, milles kasutati objektiks konkreetset teemat, nii väliseid kui sisemisi või mingit ideed, näiteks mingit voorust. Siin peatükis oleme kasutanud sisemisele objektile keskendumist, näiteks mingile kehaosale või vitaalse tööriista keskusele suunatud keskendumist. Ideele keskendumise kohandusena võib kasutada mõttetera, luulerida, palvet või mantrat. Mõttetera võib pärit olla maailma usundite pühadest raamatutest või inspireerivast kirjandusest. Mõtteterade kasutamine on üldiseks tavaks enamuses mõtlusõpetustes. Sul oleks hea alustada nende kasutamist keskendumisetapil. Selleks eesmärgiks valitakse lühike selge tähendusega lause. Hea oleks õhtul lause üles kirjutada järgmisel hommikul tarvitamiseks. Järgnevalt mõni näide: "Inimene ei ole saar, teistest eraldi" (John Donne 1571–1631). "Sinu sees on maailma valgus" (Valgus teele). "Tapa kogu erilisuse tunne" (Valgus teele). "Et saaksin sageli olla vaikselt" (Kristuse järgimisest). "Õndsad on puhta südamega" (Uus Testament). Istu nagu tavaliselt päeva harjutuseks. Hinga mõned korrad sügavalt. Tõmba teadvus ära meeltelt. Pööra tähelepanu mentaaltasandile ja korda vaikselt endamisi valitud mõttetera, näiteks: "Inimene ei ole saar". Keskenda oma mõte sellele ideele. Sa ei ole ainuüksi oma eraldiolev mina. Oled osa inimkonna vendlusest. Sa ei ole üksi. Sa ei ole saar, sa ei ole eraldiolev. "Inimene ei ole saar." Korda seda lauset, kuni sellest saab osa sinu sisemisest teadvusest, osa su mentaalsest keskkonnast. Vähehaaval muutub see kogu sinu mõttemaailmaks, täites kogu su teadvuse. Sa ei ole teadlik millestki muust kui lausest "Inimene ei ole saar". Lase siis oma meelel lõõgastuda, ava silmad ja lase välise maailma mõtetel jälle su sisse voolata.

RajaYoga.doca

41/65

Kui sul on see õnnestunud, siis kindlasti näed erinevust, mis on olemas tõelise keskendumise ja sellise mentaalse seisundi vahel, kus sa lihtsalt oled, laskmata mingil mõttel su meelde tulla. Eelpoololevad näited on täiesti tavalised tsitaadid. Selleks harjutuseks võib kasutada ka mantrat, mis tähendab seda, et sõnade järjestus on rütmiliselt kujundatud nii, et nende hääldamine tekitab võnkumise, mis põhjustab teatud mõjutusi teadvuse kõrgematel tasanditel. Sel juhul lausutakse sõnu häälega ja korratakse üha uuesti. Näiteid mantratest: Sanskritikeelne Gayatri-mantra on üleüldine hindude poolt kasutatav appihüüe: "Om tat savitur varenyam bhargo devasya dhimahi dgiyo yo nah pracodayat." (Me mõtiskleme Universumi jumalikust valgusest. Juhtigu ta meid mõistmiseni!) Algus budistlikust appihüüdest kõlab pali keeles nii: "Namo Tassa Bhagavato Arahato Sammasambuddhassa." (Ülistus olgu Jumalale, Ainsale Pühale, kes on oma tarkuses täiuslik!) Tiibeti mantra: "Om mani padme hum." (Oo, kalliskivi lootoses!) Heebrea appihüüe Jumalale: "Shemaa Yisrael Adonai Elohenu Adonai Eihad." (Kuule, oo Iisrael, Jehoova on meie Jumal, Jumal on üks!) Roomakatolikud kasutavad ladinakeelseid palveid, näiteks järgmist: "Kyrie eleison, Kyrie eleison, Kyrie eleison, Christie eleison, Cristie eleison, Christie eleison, Kyrie leison, Kyrie eleison, Kurie eleison." (Issand, anna meile armu, Kristus, anna meile armu, Issand, anna meile armu!)

RajaYoga.doca

42/65

Tõlked on siin antud vaid tähenduse selgitamiseks. Nendel ei ole algupärase mantra väärtust. Nii mõnelgi inglise ja teiste keelsetel värssidel on teatud mantra väärtus nende traditsioonilise kasutamise tõttu: "Holy, holy, holy, Lord God Almighty." (Püha, püha, püha, Issand Kõikvõimas Jumal!) "Glory to God in the Highest, and on earth peace, goodwill toward men." (Au Jumalale tema Kõrguses ja maas, rahu inimeste keskel hea tahe!) "Closer is He than breathing and nearer than hands and feet." (Tennyson) (Ta on lähemal kui hingamine ja lähemal kui su käed ja jalad.) "There is an inmost centre in us all, Where tryth abides in fullness." (R. Browning) (Meis kõigis on sisim keskus, milles asub tõde kogu oma täiuses.) Mantrasid kasutatakse eriti mantra-joogas, aga neid võib kasutada ka keskendumisharjutustes. Siiski tuleb vältida pidevat kordamist, sest see võib viia enesehüpnoosi. Raja-joogas on kõige tähtsam säilitada positiivne meele hoiak. Lõpeta alati kohe, kui tunned, et oled uniseks jäänud.

MEDITATSIOON (dhyana) Meditatsiooniseisundit esitati eelmises peatükis, kasutades näitena konkreetset objekti – õuna. Selle näite abil püüti näidata keskendumise ja meditatsiooni vahelist erinevust. Sel põhjusel kasutati meditatsiooni objektina sama objekti nagu varasemas keskendumisharjutuses viiendas peatükis. Meditatsioonis ei kasutata üldiselt üldse konkreetseid objekte. Niisiis, vali nüüdsest alates teemaks mingi abstraktne asi. Sanskritikeelne sõna dhyana tuleb verbist dhyai, mediteerida, aga selle sügavam tähendus seisneb selles, et "meel ja süda kümblevad puhtas teadmises ja valgustuses, vaba madalama maailma huvidest". Meditatsioon ehk dhyana on sillaks igaviku kontemplatsiooni, samadhisse. Viiendas peatükis kasutasime keskendumisobjektiks ka abstraktset ideed. Siis suunasime oma keskendumise eriti sellisele voorusele nagu kaastunne. Kasutame nüüd oma meditatsiooni objektina sama teemat.

RajaYoga.doca

43/65

Voorus meditatsiooni objektina Alusta samamoodi kui harjutades keskendumist kaastunde mõttele, aga saavutanud endas võimsa kaastunde tundmuse, hakka selle idee üle mõtisklema. Mõtle inimestest, kelle vastu tunned kaastunnet seepärast, et mõtlete sarnaselt või kuna kuulute samasse organisatsiooni, ühingusse või ühendusse või kellega on sul muidu ühiseid harrastusi. Seejärel mõtle neile, kelle seisukohad on sinu omadest hoopid erinevad. Kas suudad tunda kaastunnet nende vastu? Kuigi nad on sinust erinevad, kas suudad mõista nende seisukohti? Tunnista endale, et on võimalik tunda kaastunnet ka nende inimeste suhtes? Kaastunnet võib suunata ka nendele, kes kannatavad, olgu kannatuseks siis füüsiline piin või mentaalne ahistus. Aga püüa mõista, et suunates kaastunde neile, tuleb seda teda, ilma et nendega emotsionaalselt samastuksid. Püüa näha, mida tähendab kaastunne samastumiseta. Mõeldes ideest selliselt, saad vähehaaval suunata oma mõtte kaastunde abstraktse idee keskusesse. Mõtle kaastundest ilma mingi kindla näiteta, ainuüksi kaastunde abstraktsest ideest. Seda nimetatakse meditatsiooniks ilma seemneta. Varasemad etapid olid meditatsioon seemne abil. Mediteerida ilma seemneta ei tuleks püüda liiga varasel etapil, sest see võib muuta sind negatiivseks. Alusta alati seemne abil, nii nagu on esitatud eelpoololevas näites. Hiljem on võimalik mediteerida ilma seemneta juba algusest peale. Sellel atepil on põhjust alustada esitatud viisil ja alles lõpus kasutada lühike hetk meditatsiooniks ilma seemneta. Tegelikult alustades meditatsiooni etappi peaksid sa lõpetama enne, kui jõuad abstraktse seisundini. Võta see kasutusele alles siis, kui oled enam kogenud. Tark oleks lõpetada vooruse üle mediteerimine mõeldes, et selle vooruse omadused levivad kõikjale maailma. Mõtle kõigepealt nii, et su ümber olevad inimesed muutuvad üksteise suhtes kaastundlikumaks ja sõbralikumaks ja lase sellel mõttel siis levida oma lähiümbrusse, maale ja kogu maailma. Lõpeta otsustusega, et püüad ise selles suhtes eeskuju näidata.

Päeva programm Sul tuleks nüüd luua alus regulaarsele igapäevasele harjutamisele. Selle peatüki programmiks tuleb sul varuda iga päev umbes 10–15 minutit järgmiselt: I. Korda jooga viit esimest sammu: käitumine, hoidumise ja distsipliinireeglid, hoolitsemine keha eest, hingamine ja meelte valitsemine. Seda võib sooritada sellises järjekorras: Hoolitsemine keha eest: Lõõgastumine. Hingamine: a) põhihingamine, mis järgneb loomulikuna lõõgas-tumisele,

RajaYoga.doca

44/65

b) korrapärane rütmiline hingamine, näiteks 7 sekundit sisse ja 7 sekundit välja, sellist hingamist sooritada kuus korda, c) vahelihasehingamine; kui võtad selle oma prog-rammi, piirdu selle sooritamisega ainult kuue sissehingamise jooksul. Eespoololev programm ei tohiks kesta mitte rohkem kui 4–5 minutit. Käitumine: Too oma meel tagasi viie hoidumisjuhise ja enese-distsipliinireegli juurde. Võta neist üheks päevaks vaid üks. Hea oleks kasutada ühte kogu nädala jooksul. Järgmiseks nädalaks valid uue, kuni kõik kümme on läbi käidud. See, kui palju aega kasutad selleks, sõltub sellest, kui palju aega sa üldse aega joogaharjutusteks saad kulutada. Võibolla 2–3 minutist siinkohal piisaks. Meelte valitsemine: Sellel etapil on hea kulutada mõni minuti iga päev ühele asjale korraga, harjutades neid selles järjekorras nagu on esitatud neljandas ja viiendas peatükis. Hiljem seda etappi ei pruugi pidada oma harjutuseks, sest meeltest eraldumine toimub automaatselt, kui hakkad mediteerima. Eelpool kirjeldatud viis raja-jooga esimest etappi nõuavad iga päev umbes 10 minutit. Kui sa ei saa kulutada nendele rohkem kui viis minutit päevas, et jätta vähemalt 10 minutit keskendumis- ja mediteerimis-harjutusteks, siis oleks hea sooritada mõnel päeval käitumisharjutust või meelte valitsemisharjutust ja teisel jätta need hoopis välja. II. Keskendumine ja meditatsioon. Soorita iga päev üks selles peatükis antud harjutustest. Oleks hea harjutada keskendumist kahel päeval ja siis kolmandal meditatsiooni. Kui kulutad 5–10 minutit sellele harjutusele, siis su igapäevane rajajooga programm võtab sult umbes 15–20 minutit. Siiski on vajalik kulutada vähemalt neli nädalat iga peatüki tarvis. See annab sulle võimaluse saada üsna korralikult harjutada keskendumist ja meditatsiooni, hoolimata sellest, et sa ei kuluta selleks rohkem kui 5–10 minutit päevas.

8. ÕPPETUND TEADVUSE TÖÖRIISTAD Raja-jooga eesmärgiks on saavutada teadvuse madalamate tööriistade valitsemine inimese kõrgeima printsiibi, tema tahte, abil. Madalamateks tööriistadeks on meie füüsiline keha, millega seostub vitaalne ehk eeterlik teisik ning mentaalemotsionaalne ehk teadvuse mõtlev ja tundev osa. Nii tähendab madalamate tööriistade valitsemine tegude, tunnete ja mõtete valitsemist. Tunded ehk emotsioonid sisalduvad meie himuloomuses.

RajaYoga.doca

45/65

Inimese kõrgemaks teadvuseks peetakse seda meie olemuse osa, mis on seotud abstraktsete ideede, avarate terviknägemuste ja selgelt-mõistmisega (arusaamisega). Niisamuti nagu on olemas madalam mõtte–tunde duaalsus, on olemas ka kõrgem duaalsus, milleks on valgustunud meel. Selles astub mõistuse asemele puhas meel ja tunnete ehk emotsioonide asemele tuleb inspiratsioon, valgustumine, mõistmine. Sellest valgustunud meelest kõrgemal on tahe, mitte põikpäise ja kapriisse lapse kangekaelne tahtmine või mõne despoodi või võimukandja meelevaldne tahtmine, vaid väga tasakaalustatud vaimu liikumapanev jõud, mis püüab saavutada oma eesmärki rahuliku järeleandmatuse ja kindlusega. Kuna jooga on algselt pärit muistsest sanskritikeelsest kirjandusest, on huvitav uurida ülalmainitud tööriistade ehk teadvusprintsiipide sanskritikeelseid nimetusi, sest tõlked ei anna edasi sõna täit tähendust. Kama on soovi printsiip. Manas on mõtlev printsiip. Niisiis moodustab kama-manas koos füüsilise kehaga inimese madalama mina. Buddhi on inimeses see printsiip, mis annab talle vaimse taju ehk valgustumise. (Sellepärast nimetatakse seda sageli ka vaimu instrumendiks). Manas on duaalne ja võib seepärast ühineda kas kama ehk soovidega (tahtmistega) või buddhiga, vaimse aspektiga. Niisiis on buddhi-manas Kõrgem Mina ehk inimese vaim, mis säilib tema madalamate tööriistade surres. Atma on inimese kõrgeim printsiip, puhas Ise. Just seda oleme inimese struktuuris eespool nimetanud tahteks. "Jumalik tahe" oleks vast selgem väljend selle kõrgeima printsiibi kohta. See atma on nii universaalne kui ka individuaalne. Nii on inimene oma kõrgeima printsiibi, atma, vahendusel juurdunud Universaalsesse Isesse ehk Vaimu, aga samal ajal on tal ka individuaalne olemasolu oma Kõrgeimas Ises. Just see atma-printsiip annab buddhi-manasele indentiteedi vaimse tajuga. Selles tajus ilmneb atma mõistmisena nii hindamis- kui ka eristusvõimena. Seepärast kasutatakse Kõrgeima Ise kohta ka väljendit atma-buddhi-manas. Inimene, kes on tõusnud individuaalse Ise piirangute taha ehk atma kõrgusele, on Mahatma. Tema taju on sulandunud Universaalsesse Isesse. Ülalolev selgitus inimese ehituse kohta on antud selleks, et me oleme lähenemas rajajooga harjutuste tipule, ühtsuse saavutamisele Tõelusega, Igavesega. Oleme avamas taju madalamate tööriistade uksi Universaalse Ise jõududele.

KESKENDUMINE Keskendumine Isele (Atmale). Istu nagu tavaliselt. Hinga mõned korrad sügavalt. Tõmba oma taju ära meeltelt. Ütle endale: "Mu Tõeline Ise on ajast väljas. Me elame Igaveses." Kui kordad neid kahte lauset, tunned taju keskenduvat teatud kohta enda sisemuses. Oma kalduvustele vastavalt võib see koht olla kas südame lähedal või peas. Ära ürita

RajaYoga.doca

46/65

mõtelda Isest, vaid püüa ainult tunda seda oma taju kohta, mis on kogu su olemuse valitsejaks. Ütle endale: "Mina olen Ise, see Ise olen mina." Tunne, kuidas kogu su taju keskendub ühte punkti, millel ei ole aega ega kohta. Ära jätka seda rohkem kui 3–4 minutit. Hiljem arendame selle idee meditatsiooni tasemele, aga praegu on eesmärgiks õppida tähelepanu keskendunult hoidma ühel ideel – Isel, jumalikul leegil. Kui sul on kalduvus kristlikuks käitumiseks, võid mõelda "sisemisest Kristusest" või "sisemisest taevariigist". Üldisemat terminoloogiat kasutades mõtle Isest kui sisemisest surematust valitsejast. Lõpeta see harjutus, lastes sellel taju fookusel su sees laieneda, nii et see ümbritseks kogu su keha kõigi organite, tunnete ja mõtetega.

MEDITATSIOON Meditatsiooniteemana kasutatakse samu objekte nagu seoses keskendumisega. Nii näiteks kasutasime kuuendas peatükis meditatsiooni välist konkreetset objekti, õuna, mida oli kasutatud viienda peatüki keskendumisharjutuses. Seitsmendas peatükis kasutasime meditatsioonis ideed, voorust, mis oli olnud keskendumisobjektiks viiendas peatükis. Selles peatükis kasutame meditatsiooni objektiks mõttetera, millele keskendusime seitsmendas peatükis, ja nii arendame edasi selle peatüki keskendumist Isele meditatsiooni astmele.

Mõttetera meditatsiooni objektina Seitsmenda peatüki jooksul kasutasid keskendumisharjutuses vast mitut mõttetera. Nüüd peaksid sa meditatsioonis kasutama samu mõtteterasid. Minuti või paari jooksul suuna tähelepanu mõtteterale, korrates seda endamisi mitmeid kordi ja hakka siis arendama mõtteid sellest. Mida see tähendab? Mis on selle sügavam tähendus? Alusta nii, et seostad mõttetera idee kõigepealt oma eluga, aga võta seda siis mitteisikuliselt, püüa mõista selle tähendust, mõtet, ilma et see üldse sinuga seostuks. Alustame nii, et kasutame sama näidet, mida varem: "Inimene ei ole saar, teistest eraldi: igaüks on osake mandrist, osa suuremast tervikust." See on meie näitelause täielikuna, kuigi ainult esimest rida kasutati keskendumisharjutusena, eesmärgiga saada meel teatud piires püsivaks. Meditatsioonis võid kasutada kogu lauset, sest selles tuleb sul mõelda teemast. Läbi kiiresti keskendumisetapp, korrates lauset, kuni su mõtted on sellele täiesti keskendunud, teisil sõnul, et su meel oleks ankurdatud lausele.

RajaYoga.doca

47/65

Seejärel mõtle teemast üksikasjalikumalt. Saar on veega ümbritsetud ja see eraldab tema elanikud mandrist. Kui mõtled endast, oma vajadustest, oma tulevikust jne., olen nagu saar, mis on eristatud teistest inimestest ja pole huvitatud nende heaolust. Aga kuna keegi pole saar, siis ka mina ei saa jääda üksi kõrvale, vaid ma pean elama teiste inimestega koos. Nende asjad on ka minu asjad. Nende heaolu on minugi heaolu. Ma ei ole üksi, ma ei ole eristatud teistest inimestest. Nemad mõjutavad mind ja mina neid. Nii peaksime me nägema oma ühiseid eesmärke ja sidemeid. Kõik me oleme erinevad, aga koos moodustame me inimkonna, ühise vendluse. Lase mõttel peatuda sellel. Tunne seda elavat vastastikust mõju, mis valitseb inimeste vahel, sinu ja su lähedaste vahel. Haara nad oma tajusse. Võid mõelda mõttetera paljudest eri aspektidest. Lase meelel sooritada seda, aga ära lase sel karata põhiteemalt kõrvale. Teisil sõnul, võid uurida mõttetera erinevatest külgedest, aga ära kaota silmapiirilt mõttetera teemat, ära mine kaasa mõtteahelaga, mis viib sind nii kaugele, et lõpuks pole sul enam mingit sidet algse teemaga. Sellised mõtlused võib lõpetada selliselt, et lased armastuse ja mõistmise mõtetel voolata su ümbrusse, tundes tugevalt, et oled oluline ja tervikut mõjutav osa oma ümbruses.

Meditatsioon Isest Selle harjutuse eesmärgiks on Isele suunatud keskendumisharjutuse arendamine meditatsiooniks. Seda harjutust ei tuleks alustada enne, kui oled mitme päeva jooksul kasutanud Iset (atmat) keskendumisobjektina, nagu selles peatükis on soovitatud. Keskendumise jooksul tuleb vältida mõtlemist teema üle mitmest aspektist. Meditatsioonis aga kaalutakse teemat igakülgselt, enne kui taju keskendatakse nägemaks teema kogu tähendust. Sel juhul on meie eesmärgiks Ise leidmine kõigi oma varjatud jõududega, mida mõte võib arendada. Võid kasutada järgmisi mõtteid, alustades Ise meditatsiooni. Seda mudelit võib kasutada sissejuhatusena kõigis meditatsioonides. Kui oled istunud ja lõõgastunud ning mõned korrad sügavalt hinganud, ütle: "Mu keha on rahuseisundis." (Tunne, et su keha on lõõgastunud ja rahus.) "Mina ei ole su keha." (Tunne, kuidas eraldad taju oma füüsilisest kehast ja viid selle tunnetele.) "Mu tunded on rahunenud." (Pane tähele, kuidas kõik emotsioonid on vaigistunud, ei ole mingit erutust, ei masendust, ei innustust.)

RajaYoga.doca

48/65

"Tunnen, kuidas armastus haarab kõik endasse, aga mina ise ei ole oma tunded." (Tunne, kuidas taju eraldub tunnetest ja hoomab, kuidas meel tundeid valitseb.) "Meel on kindel. Mul on mõistmisvõime." (Siin ei ole seega tegu sellega, mida sina mõtled või mida sina mõistad. Seega mitte nii: mina mõistan teisi inimesi, ega ka nii: mina saan aru, mida olen õppinud või mille üle mediteerinud." Küsimus on vaid selles, et "minul on võime mõista", mõte tuleb haarata mentaalselt. Tajun mingi asja tähendust või väga lihtsalt väljendatuna: "ma tean, mida ma teen." Teine viis kirjeldada seda etappi on öelda: "olen vabastanud endast kogu ebakindluse ja seega on mu meel kindel.") "Kuid mina pole see meel." "Iset täidab tarkus. Ise valitseb mu mõtteid. Mina olen see Ise." (Sellel etapil võid mõelda Isest. Tuleta meelde, mis selle peatüki aluses öeldi Kõrgema Ise kohta, buddhi-manase ja inimese kõrgeima printsiibi, tahte, atma kohta.) Seejärel jätka järgmiselt: "Mu sees on jumalik säde, sisemine valgus. See on mu tõeline Ise, igavene, väljaspool aega ja ruumi. Mina olen see Ise, see Ise olen mina." Ülalolev põhineb ideel taju tõstmisest üha kõrgemale ja kõrgemale tasandile ja teisil sõnul väljendatult, taju äratõmbamisest välisringilt sisemisse keskusesse. Kasuta seda, kumb tundub kergem. Vahest on sul põhjust proovida algul mõlemaid ja siis valida, kumba hakkad kasutama. Kasutad siis kumba meetodit tahes, jõuab kätte aeg, mil taju madalamad tööriistad ületatakse, meel kaasa arvatud, mis tähendab seda, et su mõtlemine lakkab, sest sa lihtsalt oled. Just see pelgalt olemise seisund on algus kontemplatsioonile. Tagasitulek sellisest meditatsioonist võib olla järgmine: Mõtle Kõrgeima valguse valgustatavat oma meelt ja ütle: "Mu meel kiiraku tarkust, mu süda täitugu armastusega, mu keha täitugu jõuga." Hinga siis mõned korrad sügavalt ja tule tagasi maisesse tajusse, tugevalt teadlikuna oma sisemisest jõust, mis valitseb su igapäevaseid toimetusi.

KONTEMPLATSIOON (samadhi) Samadhi tuleb sõnadest sam, mis tähendab kokku, ja adha, mis tähendab juhtida. Niisiis on sõna samadhi sõnasõnaline tähendus viia kokku ehk ühendada. Seda on tõlgendatud tähendama madalama teadvuse ühendamisena Kõrgema tajuga ehk Isega, aga tegelikult on see seisund, milles inimene ennast täielikult kõigil tasandeil valitseb. Teadvust võib tõsta inimese kõrgeima printsiibi ehk tema tahte, atma, tasandile, aga ta tõmbab madalamad printsiibid kaasa. Selles mõttes ei hülga ta madalamaid ehk väliseid seoseid, vaid ta muundab need tervikuks, Vaimu ühtsuseks.

RajaYoga.doca

49/65

Öeldakse, et samadhi seisundis kogutakse teadvus kõigi oma võimetega üheks ehk ühendatakse olemise enda põhiolemusega, mis on isegi inimese kõrgeimast printsiibist, atmast, kõrgemal. H. P. Blavatsky määratleb samadhit seisundina, kus "askeet kaotab teadvuse igast individuaalsusest, kaas arvatud enda oma". See viitab sellele, et ei ole tegu ainult ühtsusega kõrgeima ja madalama vahel, vaid ka ühe ja paljude vahel. Kontemplatsiooni nimetust on kasutatud sellisena nagu see esineb paljudes joogat käsitlevates raamatutes, aga peale selle on arvesse võetud, et see nõuab eelpoolmainitud täiendust. See on raja-jooga kaheksas osategur ehk meie harjutuse eesmärk. Meditatsioonis püüdsime jõuda oma valitud teema tuumani. Kontemplatsioonis püüame kogeda seda tuumolemust isikupäratu teadvusena. Nii keskendumises kui ka meditatsioonis suunati meel teemale, pandi sellest mõtlema. Kontemplatsioonis ületame me meele, lakkame mõtlemast, saame selleks tuumolemuseks. See ei ole kerge. Võime küll jõuda selle seisundini mingi teadvuse punkti kaudu, aga kui mõtleme, et nüüd oleme samadhi seisundis, siis ei ole me selles, vaid meie teadvus on "langenud" tagasi mõttetasandile. Kontemplatsioonis oleme me väljaspool mõtlemist. Patanjali ütleb nii: "Kui meel on sel määral ühinenud vaid objektiga, nii et mediteerijat nagu polekski enam, on saavutatud samadhi." (I/41 W. B. Gibsoni vaba tõlge teosest "The Key to Yoga"). Lähenedes sellele võimsale saavutusele (tulemusele), tuleb tõdeda, et on väga raske anda mingeid üksikasjalikke juhiseid, sest sõnade kasutamine hoiab meele sunniviisiliselt aktiivsena ja seotuna välise maailmaga. Seepärast tuleb õpilasel kasutada järgmisi harjutusi nii nagu ta paremaks peab ja püüdma saavutada pigem kogemust kui pelgalt mõistuslikku tulemust. Sellist kogemust kirjeldatakse seisundina, milles "kõik kurbused lakkavad ja kõik mured põgenevad, milles tegevuse seemned on tuhaks põlenud ja hing on igavesti vaba (Vivekananda: Raja-Yoga). Vastavalt sellele, mis eelpool on öeldud, on selle ja järgmise peatüki harjutusi seletatud nii väheste sõnadega kui võimalik. Kontemplatsioon on enamasti sellealastes raamatutes kirjeldatud väga rasket ja kõva tööd nõudva saavutusena. Kogemus siiski näitab, et selle saavutamine ei pruugi just kindlasti raske olla, pigem johtub see ettevalmistavast tööst, mida inimene on läbi teinud. Ei tuleks oodata kiireid tulemusi. Veendu, et kõik ettevalmistavad etapid, viis eelmist osategurit ning keskendumis- ja meditatsiooniharjutused, oleksid korralikult läbi tehtud. Võid küll püüda jõuda kontemplatsioonini juba enne, kui valitsed täielikult keskendumist ja meditatsiooni, aga pöördu ikka ja jälle tagasi eelnevate harjutusetappide juurde. Hämmeldud lõpptulemustest.

Mõttetera kontemplatsiooni objektiks Kasuta millist tahes seitsmenda peatüki keskendumisharjutuses antud või selle peatüki meditatsioonis kasutatud mõttetera ja meditatsioonietapi lõppedes lihtsalt peata mõtlemine ning koge selle mõtte vilja.

RajaYoga.doca

50/65

Kui kasutad mõttetera "Inimene ei ole saar", selles punktis, kus haarad kõik oma lähedased oma teadvusse, lakka mõtlemast ja ainult koge valdavat taju laienemist. Lõpeta harjutus nagu on soovitatud meditatsiooniga seoses. Eelpoololev viib sind mõistma ideed sellest, mida soovid saavutada. Siis on kergem, kui tegemist on kontemplatsiooniga, kasutada ka abstraktsemaid mõtteteri, näiteks järgmisi: "Ma olen tõepoolest ääretu." "Kuna ma taotlen jumalikkust, ma saan jumalikuks." "Tõde on maailma valgus." Esimese mõttetera üle võib mediteerida teadvuse madalamates tööriistades järgmiselt: Mõtle füüsilisest kehast tema piirangutega. Märka siis, kuidas saame laiendada oma arusaamist ümbritsevast maailmast reisides ja lugedes teiste kirjutatud raamatuid teistest paikadest. Selliselt hakkame mõistma, kuidas me saame mõtte abil ületada oma füüsilise keha piirangud. Kuid ka mõttel on oma piirangud. Võime mõelda ainult mineviku kogemuste terminitega. Mõeldes loovalt, laiendame oma mentaalset taju. Kas meie sees on sellist jõudu, mis võib ületada mõtte? Kas on olemas sellist valdkonda, kus ei ole mõtete ja ideede vastuolu, kus kõik on täielikult harmoonias? Harmoonia ja tasakaal on kõikehõlmav, lõputu. Nii olen ka mina ääretu, ilma koha ja piirideta, ma pole siin ega seal, vaid kõikjal. Siinkohal lakka mõtlemast ja koge ääretust. Hoia seda kogemust mõni sekund. Ajal ei ole selles kogemuses tähtsust. Selline harjutus tuleb lõpetada aeglaselt. Hingatakse kindlalt ja rahulikult ning rahulikult tuuakse taas meelde, et naaseme välisesse maailma, valmis aitama ja valmis tunnistama oma piiranguid, võimaks aidata teisi, kes on samasuguste piirangute meelevallas nii mõtlemise, tundeelu kui ka füüsilise keskkonna suhtes. Mõtle nii: Luba meid selle maailma loodusse, leida vabadus, alistades maised asjad vaimse loomuse teenistusse."

Voorus kontemplatsiooni objektiks Kasutatakse sama näidet nagu viiendas ja seitsmendas peatükis ehk teemat: kaastunne. Keskendu minuti või paari jooksul kaastunde ideele (vt. ptk. 5) ja mõtiskle siis sellel teemal viis minutit (vt. ptk. 7). Kui oled jõudnud punkti, kus meditatsioonil ei ole enam seemet, jäta oma teadvus vajuma täieliku kaastunde seisundisse. See on teadvuse laienemine, mida ei saa kirjeldada, vaid ainult kogeda. Sellist õndsuse seisundi tunnet võib ehk parimal juhul nimetada kaastundlikuks ekstaasiks kogu looduse suhtes.

RajaYoga.doca

51/65

See harjutus, nagu kõik teisedki kontemplatsiooniharjutused, tuleb lõpetada nii, et ei kaasneks tundepuhanguid. Tõelises kontemplatsioonis, samadhis, oleme väljaspool tundeid, samuti nagu oleme väljaspool mõtlemist. Kui suudad sooritada seda harjutust isikupäratult, väldid emotsionaalsete tundepuhangute ohu, sest just meie enda isiksus õhutab liigselt meie tundeid.

Päeva programm Selle peatüki jooksul tuleks sul harjutada keskendumist, meditatsiooni ja kontemplatsiooni nende harjutuste abil, mis on peatükis antud, aga alusta alati lõõgastumis- ja hingamisharjutuste sooritamisega. Põhitöö peab olema suunatud meditatsioonile. Lühikesi kontemplatsiooniharjutusi võib sooritada seoses meditatsiooniharjutustega, kasutades sama teemat. Sellel harjutusetapil hakkad vähehaaval mõistma, mis valitseb, kui meel siirdub meditatsioonis kontemplatsioonile, aga ära püüa teha muutusi liiga äkitselt või otsustavalt. Lase ühel teisesse sulada.

9. ÕPPETUND Kontemplatsioon Selle põhjal, mida öeldi eelmises peatükis ja mida nüüd teame juba oma kogemustest, võib otsustada, et kontemplatsioonis kasutatavad teemad peaksid olema abstraktse iseloomuga. Keskendumiseks võib kasutada kas konkreetset või abstraktset objekti. Samamoodi on meditatsiooni tehnilistes harjutustes, aga muidu on parem meditatsiooni objektina kasutada mingit ideed kui konkreetset eset. Raja-jooga mõtteks on sisemise Ise leidmine. Leidmaks Jumalat, ei vaata joogi taevasse. Ta teab, et Jumal on meie sees." (Iyengar: Light on Yoga) Niisiis, saavutades meditatsioonis tipppunkti, libiseb joogi õndsuse seisundisse, kus tema füüsilised meeled ning mõtte ja tunde aspektid on täiesti vaiki, justkui unes, ja siiski tema tarkuse ja mõistmise printsiibid on ärkvel. Ta on jõudnud väljapoole mõtlemist ja saanud üliteadvuse valgustatud keskuseks, "vaikselt kohal oleva energia" elavaks ja erksaks jõuvaruks. See on samadhi. Seepärast soovitatakse, et kontemplatiivse meditatsiooni teemaks valitaks selliseid, millel on omadus tõsta teadvuse taset maiste kogemuste väljalt sisemise keskuse poole, mis on väljaspool tavalise normaalteadvuse kogemust ja seotud Universaalse Ise ehk kosmose eluga. Võime mõelda sisemisest Isest kui tajupunktist, mis samal ajal haarab endasse universumi. – Just sellepärast kasutati sõna üliteadvus. Selles Ises ei ole mingit minatunnet, selles ei ole midagi, mis ütleks: minu. Selles on ainult kirjeldamatu rõõmukogemus, rahu, mis ületab mõistmise, jõud, mis on võimsam kui kogu maine võim. Kogeja ja kogemuse objekt on saanud üheks.

RajaYoga.doca

52/65

Tavalist meditatsiooni võib kasutada ja seda tulebki teha, käitumise jälgimiseks, mentaalse distsipliini saavutamiseks, nn. vaimseks arenguks ja meele uste avamiseks. Aga kontemplatsioon nõuab suuremat intensiivsust kõrgemal tasandil. Nii seostuvad selle teemad tavaliselt Universaalse Isega, õnduse kogemise ja selliste omadustega, mis haaravad endasse kõige muu.

Ise kontemplatsiooni objektiks Alusta nagu soovitati mediteerides Isest, seega, jättes vahele keskendumise etapp. Kui meel on süvenenud Ise ideesse, hoia see vaiki. Järgmist etappi, kontemplatsiooni, võib pidada üheks keskendumise vormiks, kuid kõrgemal tasemel ja ilma vormita. Keskendu tundma seda oma sisemist keskust. Saa Universaalseks Iseks. Juba varem on öeldud, et neid kontemplatsiooni harjutusi tuleb esitada nii napisõnaliselt kui võimalik. Kui siiski loed järgnevat enne meditatsiooni alustamist, võid ehk kergemini jõuda sellesse atmosfääri, kuhu oled püüdlemas. Tunne oma olemuse sisemist keskust tajupunktina, mis on välistest sidemetest täiesti välja tõmmatud. Tunne seda oma keskusena, mille kaudu ülalt tulev jõud saab voolata. Koge kogu oma teadvust keskendununa sellele punktile. Tunne selle puhast ja peent kiirgust. Oled nüüd kõikjal juuresolev, kõikvõimas ja kõiketeadev, aga sellisena oled ilma iseta, sest oled "kõikjalolev Ise". Oled üks Universaalse Isega. Järgmised tsitaadid võivad samuti kaasa aidata loova Ise mõistmisele: "Ebatõelises ei ole midagi püsivat. Tõeline ei lakka kunagi olemast." "Tark loobub kõigist südamesoovidest ja on rahul Ises Ise kaudu." "Distsiplineeritud ise, mida Ise valitseb, jõuab Rahusse." (Eelpool olevad tsitaadid on mugandused Bhagavadgitast) "Ja nüüd on see ise kadunud Isesse, sulanud sellesse ISESSE, millest alguses välja kiirgasid." (Vaikuse hääl) "See Vaim su südame sisimas on väiksem kui riisitera, väiksem kui odratera, väiksem kui sinepiseeme ja siiski on see suurem kui taevas, suurem kui kõik maailmad kokku." (Upanishadid) "Jooga harmoonias näeb mina Iset asuvat kõigis olendeis ja kõiki olendeid Ises, ta näeb Üht kõikjal." (Bhagavadgita)

RajaYoga.doca

53/65

Isikupäratus kontemplatsiooni objektiks Alusta nagu varem mediteerides sama teema üle. Nüüd ei peaks sa vajama enam eraldi keskendumisetappi. Nüüdsest alates tuleb sul harjutada keskendumist vaid aegajalt, et sa ei unustaks oskust suunata tähelepanu mingile teemale. Alustades mediteerimist, peaks juba ainuüksi teema valimisest piisama, et su tähelepanu keskenduks teemale, nii et võid kohe alustada mõtte meditatsioonitoiminguga. Kuna mittepersonaalsus on negatiivne mõiste, hakkab meel mõtlema positiivsest aspektist, personaalsusest, teisil sõnul, hoiab kinni isiksusest. Mina ja minu varandus. Minu soov, minu mõte, minu eelarvamused – mina ja minu. Kuid mittepersonaalsus tähendab seda, et mingit personaalsust ei ole olemas, ei ole mingit isikulist, ei ole mingit eraldiolevat isiklikku loomust. Mittepersonaalsus on see varjutaoline taust ilmingu taga, mida ei saa täpselt ühendada mingi teatud objekti või olendiga. Käi neid mõtteradu pidi ja püüa mõista mittepersonaalsuse tuumolemust: vabadus nii omadustest kui ka isikulisest. Samuti nagu eelmises harjutuses võib enne mediteerimise alustamist kasu tuua edasise lugemine, et jõuda meditatsiooni loomulikku tipppunkti – kontemplatsiooni. Tunne end vabana kui õhk. Sina oled vaim. Su isiklikud kogemused ei mõjuta su praegushetke mõtlemist, sest sa oled vaba oma minevikust. Ja ka sinu tuleviku plaanid ei mõjuta sind, sest sa oled vaba ka oma tulevikust. Sind ei mõjuta ei meeldivalt ega vastumeelselt see, mida näed või kuuled. Oled täiesti isikuta. Järgmised tsitaadid võivad samuti abiks olla: "Ma ei otsi midagi oma eraldioleva mina jaoks. Olen rahul nii valguses kui ka pimeduses, nii aktiivsena kui ka passiivsena, nii töös kui ka tegevusetuses, nii kõneldes kui ka vaiki olles, olles nii kiidetud kui ka laidetud, nii rõõmus kui ka kurbuses." "Ilma mõtlemiseta olevas ilma iseta seisundis on kätketud Universumi Vaim." "Mina olen maailmas, kuid mitte maailmast." "Hävita kogu erilisuse tunne." (Valgus teele) "Oota lille puhkemist vaikuses. Alles siis, kui inimese kogu personaalsus on haihtunud ja sulanud, võib lill avaneda." (Mugandus raamatust "Valgus teele")

RajaYoga.doca

54/65

Ühesus kontemplatsiooni objektiks Alusta nagu meditatsioonigi. Moodusta oma idee ühesusest, kasutades näiteks järgmist edasiliikumisviisi. Ühesuses liituvad terviku osad üksteisega ja on üksteisest sõltuvad. Nii on iga osa osaline terviku elust, vaimust ja olemasolust. See peab paika terviku olles kasvõi masin või inimgrupp. Ühesus tähendab osadevahelist harmooniat. Igal osal on oma ülesanne ja see võib olla erinev kõigi teiste osade ülesandest. Kui nii on, ei tähenda ühesus ühetaolisust. Seejärel kohanda neid mõtteid inimsuhetes: peres, äri- või tehase-kollektiivis, linnas, riigis, maailmas. Lase siis oma mõttel saavutada tipp ühesuse kogemises – võibolla vaid emotsionaalse tundena, vaid väljaspool mõtteid ja tundeid oleva kogemusena. Ole see ühesus! Vahest võid leida selle tipppunkti, öeldes endale: Mina olen oma olemuselt üks põhilise olemasoluga, mu olemus sisaldub Teadmises ja õndsuses, olen oma põhilises olemuses vaba ja sõltumatu ning üks kõigi teistega. Võib juhtuda, et üheks lühikeseks silmapilguks avaneb taevas ja kogeja saab üheks kõigi teistega, üheks kogu maailmaga, üheks Kõrgeima Üli-minaga (pramatma). Sellise meditatsiooni- ja kontemplatsioonikogemuse võib lõpetada, lastes oma meelel naasta mõtlemise juurde ja kasutada seda mõtete suunamisena – palveldamisena – kogu inimkonna eest, et see valgustuks ühesuse vaimus. Nähke, kui suur ja rõõmustav oleks see, kui kõik inimesed saaksid selles ühesuses kokku. Tundke seda ideed kiirgavat üle kogu maailma. Lõpuks öelge iseendale: "Nüüd kui tean, mis on ühesus, tahan minna maailma ja kohata oma lähedasi selles vaimus."

Alternatiivne meditatsiooniviis Ühesuse ideele võib läheneda ka hoopis teisel viisil. Selle asemel et mõelda ühesusest inimestevahelistes suhetes, võib ühesusest mõelda ka sisemise ühesusena, mõtete, tunnete ja tegude vahelise harmooniana. See tähendab tunnete valitsemist meele abil ning kõigi taju tööriistade täielikku harmooniat ja kooskõla kõrgeima vaimse tasemega. Nende soovituste mõtteks on aidata sul leida erilisi liine endale. Kontemplatiivset meditatsiooni ei saa kellelegi anda või "sisse sööta". See tuleb igaühel endal välja arendada kuni sellest saab kogupäeva mõjutav taustategur.

RajaYoga.doca

55/65

MEDITATSIOON TEISTE AITAMISEKS Järgnev on meditatsiooni praktilise väärtuse näiteks. Läbi aegade on nii üksikisikud kui ka grupid kasutanud mõtete jõudu teiste aitamiseks, parandades haigeid, edendades häid asju, mõjutades rahu ja hea tahte levikut maailmas. Hea oleks liita selliseid motiive oma igapäevasesse meditatsiooni. See aitab meil hoida oma harjutusi suunatuna väljapoole, teiste teenistusse ja nii väldime ohtu keskenduda ainult oma isiklikule vaimsele arengule. Enne sellise meditatsiooni harjutama asumist on vajalikud veel mõned näpunäited. Mis puutub ravimisse, on parem haigele oma mõtetes saata vitaalenergiat, kui mõelda mingile kindlale haigusele. See tähendab seda, et sul poleks vaja mõelda haigele kõigi tema valude ja piinadega, vaid vastupidi, sa pead looma temast kujutluse kui tervest ja elujõulisest. Saates abi raskustes ja ahistuses olevale isikule, peaksid sa oma mõtlemises olema täiesti erapooletu. Ära otsusta, mis oleks talle kasulik, ära püüa sundida oma mõtet talle peale, hoolimata sellest, kas ta seda tahab või mitte. Mingit sunniviisilist mõtet ei tohi tekkida. Su mõtteks peab olema kaasa aidata selle isiku innustust ja sisemist abi tegema seda, mis tema jaoks on õige. Püüdes aidata oma mõtetega maailma juhtivaid inimesi, ei tohi me olla partisanid. Me peame mõtlema neile tarkust ja valgustumist, aga me ei tohi sundida neid tegutsema teatud suunas. Edasi antakse tüüpiline grupimeditatsioon teiste aitamiseks. Grupi juht loeb aeglaselt lause ette, pidades sobivaid pause, et grupi liikmed saaksid meeles mõtteid arendada. Meditatsiooni alustatakse istudes ringis nii, et iga liige tunneks, et ta on harmoonias grupi teiste liikmetega. Grupi juht loeb: "Me anname selle grupi rahu ja hea tahte jõukanaliks. Voolaku meisse Valgus, Elu ja Armastuse tunne. Nende õnnistus voolaku meisse, nii et me saaksime olla rahu ja hea tahte vahendajaks. Nende õnnistus voolaku meie kaudu kõigile vastutavaile: valitsejaile, valitsusjuhtidele, religioossetele juhtisikuile, kõigile, kes õpetavad koolides ja ülikoolides, arstidele ja õdedele,

RajaYoga.doca

56/65

emadele ja isadele. Nende armastus voolaku kõigile. Meditatsioon lõpetatakse järgmiselt: "Meie meeled täitugu tarkusega. Meie südamed täitugu armastusega. Meie kehad täitugu jõuga." Eelpool olev näide äratab kõrgemaid jõude. Meil peab siiski olema usaldus oma aitamisvõimesse. Üheks põhjuseks sellele, et kasutatakse sellist väljendust nagu "tahame olla kanaliks", on see, et see aitab meil olla mittepersonaalsed. Raja-jooga harjutamine peaks muutma meid mittepersonaalseiks, nii et me ei kujutleks võivat saata teistele "oma õnnistust", sundides samal ajal neile peale oma ideesid, vaid et me võiksime lihtsalt anduda isikupäratult kõrgematele jõudude kanaliks, et igaühele antaks vastavalt tema vajadustele. Võid kohaldada eespoololevat näidet millises vormis tahes, kui tahad aidata. Grupimeditatsiooni teiste aitamiseks võib muidugi kohaldada ka isiklikuks kasutuseks, isiklikuks meditatsiooniks. Võid näiteks kujundada endale sobiva lühema üldharjutuse oma igapäevase meditatsiooni lõpetamiseks.

RAJA-JOOGI Oled nüüd läbinud raja-jooga kaheksa tegurit moraalsetest ja eetilistest käitumisharjutustest kuni kontemplatsiooni saavutamiseni. Mida oled sa saavutanud ja mis on selle ponnistuse tõeline mõte? Oleme öelnud, et kontemplatsioon ehk samadhi on kogu jooga põhilisim eesmärk ja viimane samm. Aga parem oleks märgata, et kõik sammud on vajalikud, kõik sammud on vahendiks eesmärgi saavutamiseks, aga ei ole veel ise eesmärk. Harjutus on alati vaid vahend, eesmärk on olemise seisund. Mis siis on raja-joogi olemise seisund? Ta on oma mõtteid, tundeid ja tegusid valitsev inimene. Ta teab, et inimene on Vaim ja et meel ja keha on tema teenijad. Ta käitub harmooniliselt oma lähedaste suhtes, tunnistades, et kõik on ühe ja sama inimvennaskonna liikmed. Sellepärast, sõltumata sellest, mis ühiskonnas ta elab, on tema mõju oma ümbrusele tasandav ja rahustav. Ta innustab inimesi rahule ja mõistmisele. Ta on kas teadlikult või teadmatult häälestatud olemasolu ääretu allika lainepikkusele. Seetõttu suudab ta kutsuda selle allika jõud inspiratsiooniks ja juhtimiseks. Aga selle inspiratsiooni tulemuseks on täiesti ebaisekas tegevus. Siin ei ole mingisugust üleoleku või vaimse hoolimatuse, ükskõiksuse tunnet. Joogi jälgib elu rahulikult kõigis selle aspektides.

RajaYoga.doca

57/65

Selle eesmärgi saavutanuna võid tegutseda vaimse jõu allikana.

Päeva programm Sellel õpinguetapil harjutatakse kontemplatsiooniharjutusi, mis on antud selles peatükis. Siiski tuleb tähele panna, et meditatsioonile aitavad kaasa lõõgastumis- ja hingamisharjutused. Harjutatakse kolme teemat: Kontemplatsiooni objektiks on Ise, mittepersonaalsus ja ühesus. Võid ise kujundada meditatsiooniprogrammi sellistest teemadest, nagu tõelus, armastus, harmoonia, tõde, ausus jne. Proovi igal juhul saavutada pisimgi tõeluse välgatus, mis oleks väljaspool mõtlemist, hetkeline samadhi kogemus. Võid kasutada isikliku harjutusena ka meditatsiooni teiste aitamiseks.

10. ÕPPETUND KOKKUVÕTE JA JUHISED EDASPIDISEKS See on meie kursuse viimane õpinguetapp, mis tähendab seda, et oled läbi teinud lihtsa raja-jooga kursuse. See peaks kestma umbes 10–12 kuud. Kui palju sa rajajoogas edasi jõuad, oleneb sellest, kui palju aega kulutad harjutamiseks. Üldiselt on soovitatud vähemalt 15 minutit. Parem veel kui pool tundi iga päev. Kindlasti oled nüüdseks tähele pannud jooga toodavat kasu su igapäevasele elule ja seepärast soovid jätkata selle harjutamist elu lõpuni. Selle peatüki mõtteks on teha mingi kokkuvõte ja anda juhiseid selliseks regulaarseks harjutusprogrammiks, mis sobiks nii su kalduvuste kui ka su ümbruskonnaga. Heida veel põgus pilk iga üheksa õppetunni sisule, leidmaks õiget perspektiivi ja saamaks selgeks, mida oled sellest ära õppinud. Sa peaksid ka otsustama, kui palju tahad kogu kursusest omaks võtta. Seejärel tuleks otsustada, kas oled valmis jätkama endakoostatud programmi alusel või läbima veel korra kogu kursuse. Võibolla et tagantjärele märkad, et oled kursuse läbinud liiga kiires tempos. Võibolla nüüd, kui kursus on sulle juba tuttavam, võid rohkem kasu saada alustades uuesti algusest. Sissejuhatuses öeldi, et raja-jooga koosneb üldiselt kaheksast tegurist (ashtanga), mis on mõeldud just teatud järjekorras läbimiseks. Selles kursuses oleme paremaks pidanud käsitleda tegureid üheaegselt.

Käitumine. See sisaldab viit hoidumis- ja viit enesedistsipliini-harjutust. Nende moraalsete ja eetiliste reeglite eesmärgiks on kindlustada see, et joogiks püüdleja valitseks selles mõttes ennast, enne kui hangib endale suuremaid jõude, mida kaugemale jõudnud joogaharjutamine talle kaheldamatult toob. Oleme kulutanud viis õppetundi selle

RajaYoga.doca

58/65

teema käsitlemisele, sest edasiliikumine on kindlam, kui ei üritata liiga laia ala korraga. Peale selle tuleks mõista, et need kümme reeglit hõlmavad kõike, mida jooga harjutajalt hea käitumise suhtes nõutakse. Neid tuleks pidada pigem näideteks neist ilmsetest nõuetest, mis on meie käitumises vajalikud. Need loovad terve aluse meie eluviisile. Iga juhis neist kümnest on valitud teatud võtmesõnaks. Näiteks esimene hoidumisjuhis on hoidumine vägivallast. Tekstis on lisaks sellele antud algupärase sanskritikeelse termini erinevaid tõlkeid. Näiteks sel juhul, mis käsitleb ahimsat on kasutatud selliseid väljendeid nagu loobumine tapmisest ja kahjustamisest ja hoidumine kõigist sellistest toimingutest, mis põhjustavad kas füüsilist või mentaalset kannatust. Positiivselt väljendatuna on selleks omaduseks sõbralikkus ja abivalmidus. Koosta oma nimekiri neist kümnest juhisest ja vali oma võtmesõna nende meelespidamiseks. Nii tehes pea meeles, et viis hoidmisjuhist tähendavad seda, mida ei tuleks teha ja viis distsipliiniharjutust on juhisteks selle kohta, mida peab tegema. Võibolla pead paremaks kasutada kõige kohta positiivseid väljendusi, mis tegelikult ongi parem. Põhjus, miks hoidumised väljendatakse negatiivses vormis, on eelkõige see, et selles püütakse järgida muistset joogatraditsiooni.

Keha eest hoolitsemine Meie elu siin maa peal on suuresti piiratud füüsilise kehaga. Seepärast peaksime tegema kõik, mis suudame, et see säiliks tervena ja nii heas vormis kui võimalik. Seepärast on kursuses tähelepanu pööratud ka hügieenile ja toiduvalikule. Peale selle peaks tähelepanu pöörama piisava kehalise harjutamise tähendusele. Hatha-joogas on spetsiaalseid venitus- ja painutusharjutusi. Neid ei sooritata lihaste arendamist silmas pidades, vaid et kaasa aidata vitaalenergia vabale ja tõkestamatule voolamisele kehas. Neid harjutusi nimetatakse asendeiks (asanad), sest igaühes neist painutatakse keha või venitatakse mingit kohta teatud asendisse, et närvienergia saaks vabalt voolata. Seega ei ole need võimlemisharjutused liikumise mõttes. Ainsad asendid, mis otseselt raja-joogas sisalduvad, on teatud meditatsiooniasendid, mis tähendab seda, et on olemas erilisi viise istuda, jalad ristis põrandal või padjal. Selles kursuses on lisatud ka selline meditatsiooniasend, mida traditsioonilises india joogas ei esine. See on nn. egiptuse asend, mis näeme muistsetel Egiptuse skulptuuridel, reljeefidel ja seinamaalingutel. Kasuta jalad ristis asendit, kui see sinu jaoks on kerge. Muul juhul tuleks kasutada egiptuse asendit.

Hingamine Raja-joogas piirdub hingamise valitsemine sellega, et ühtlane, sügav ja lõõgastunud hingamisviis saab harjumuseks. Ei ole mingit põhjust sundida hingamist aeglasemarütmiliseks, kui see juba on korrapärane ja ühtlase rütmiga. Hingamine peab olema kerge ja mugav.

RajaYoga.doca

59/65

Meditatsiooni ajal tavaliselt hingamine mõnevõrra aeglustub, näiteks rütmini 7 sekundit sisse ja 7 sekundit välja. Soorita sellises rütmis kuus sisse- ja väljahingamist enne kui alustad mediteerimist, aga lase kopsudel siis oma rütmi järgida. Siis vabanevad su mõtted olema mujal kui hingamisel. Esitasime ka jooga traditsioonile vastava seose, mis valitseb hingamise ja praana vahel. Praanaks nimetatakse seda üldfüüsilist eluprintsiipi, mis joogafilosoofia järgi läbib kogu universumi.

Meelte valitsemine Viie meele valitsemine on meelevalitsemise möödapääsmatu eeldus. Meeled hoiavad meid pidevas kontaktis maailmaga, aga nende mõju võib olla liiga erutav ja mõnikord isegi eksitav. Me peame suutma pöörata oma pilku välisest maailmast häirimatult sissepoole. Nii teeme me eriti siis, kui sooritame mõnda mentaalharjutust, näiteks keskendudes või mediteerides. Teisalt, me peame tundma õppima meelte praktilist väärtust. Seepärast peame me nad hoidma erksate ja tundlikena. Meelte valitsemine laiemas tähenduses tähendab võimet valitseda meeli. See on negatiivne siis, kui meel tahab olla vaba, ja positiivne siis, kui meel on kontaktis teda ümbritseva maailmaga. Ülalmainitud viis raja-jooga osategurit on mediteerimist ettevalmistavad ja selle eeldusteks. Neid nimetatakse raja-jooga välisteks sammudeks või osadeks (bahiranga). Nende harjutamine viib distsiplineeritud taju väliste ja madalamate tööriistade valitsemiseni, nii et meel võib vabaneda sisemiseks vaatluseks ilma väliste häireteta. Selles kursuses on omaks võetud, et kuue esimese peatüki harjutuste alusel saavutatakse mingisugunegi edasiliikumine neis viies osateguris, aga see ei tähenda seda, et meil poleks tarvis korrata neid kuut esimest õppetundi. Siiski ei ole vajalik pidada mainitud viit välist osategurit püsivalt raja-jooga harjutamiseks, vaid need peaksid moodustama inimese tajus elu tausta. Et saavutada seda seisundit, oleks hea aegajalt meelde tuletada, mis on öeldud kuue esimese peatüki nendes osades, kus käsitletakse käitumist, keha eest hoolitsemist, hingamist ja meelte valitsemist. Hingamisele ja meelte valitsemisele ei ole selles mõttes tarvis eriti palju tähelepanu pöörata, sest satud nendega tegemisse iga kord kui mediteerid. Raja-jooga kolm järgmist etappi on sisemised (antaranga). Need toimivad meele sees. Kõiki kolme on mõnikord nimetatud ühisnimetusega meditatsiooniks, aga tavaliselt käsitletakse neid eri etappidena, nagu keskendumine, meditatsioon ja kontemplatsioon. Kuna need sõnad ei vasta täielikult algsele tähendusele, on ehk parem kasutada sanskritikeelseid nimetusi: dharana, dhyana ja samadhi.

RajaYoga.doca

60/65

Keskendumine (dharana) Keskendumises suunatakse kogu tähelepanu mingile kindlale objektile, milleks võib olla kas konkreetne ese või abstraktne idee. Kõik me käitume nii mõnikord päeva jooksul, kui oleme eriti huvitatud mõnest asjast või tehes midagi keerulist, rasket asja, mis nõuab erilist tähelepanu ja kontsentratsiooni. Raja-joogas on keskendumine võetud sihilikult harjutamise objektiks, seega ei loodeta ainuüksi sellele, et mingi tavaline igapäevane tegevus selle esile tooks. Tuleb siiski meeles pidada, et sellised harjutused on vaid mentaalne võimlemine ja et nad treenivad meelt samamoodi nagu füüsiline võimlemine keha harjutab. Harjudes harjutama mediteerimist ei pea me jätkama spetsiaalsete keskendumisharjutustega, sest otsekohe, kui alustame mediteerimisega, keskendame automaatselt ka meele. Muidugi võime me soovi korral harjutada keskendumist ka eraldi, kui see meile rahuldust pakub, kuid see sõltub isiklikest kalduvustest.

Meditatsioon (dhyana) Meditatsioonietapp on raja-jooga kõige tähtsam igapäevase harjutamise vorm. Need, kes on pikema aja jooksul loonud sellest endale harjumuse, märkavad, et hommikumeditatsioon on niisama vajalik hingele kui kehale toit. Peatükkides 6–9 olevates harjutustes anti teatud teemasid meditatsiooni tarvis. Nüüd on eesmärk, et looksid endale teatud igapäevase meditatsioonivormi, kogudes mitmeid erinevaid teemasid, mida siis võid kasutada järjestikustel päevadel. Järgnevalt tuuakse mõningaid näiteid. Siiski on parem, kui hiljem ise valid ja kujundad oma teema ning koostad endale meditatsiooni-programmi. Katseta nelja antud nõuannet, tee neisse soovitud muudatused, katseta uuesti ja püüa siis leida oma variant. Seda võib siis kasutada pidevalt igapäevase harjutusena, nagu hiljem selles peatükis soovitatakse. I. näide Suuna oma mõte Kõrgeima poole, näiteks sõnadega: "Pöördun sinu poole, Kõrgeim Ise" või "Tahan avada end Kõrgeima Vaimu (Atma) jõududele." Loo endale harras Vaimule pühendumise hoiak, näiteks öeldes: "Pühendan oma palve Suurtele Olenditele" või "Tahan pühendada oma elu Nende teenistusse." Siin tuleb sul mõelda oma ideaalist: Pühadest Olenditest, Kristusest, Maailma Valitsejast, Universaalsest Vaimust, Universaalsest Armastusest jne. vastavalt oma nägemusele. Mõtiskle selle päeva jaoks valitud teemast, nagu näiteks mingist voorusest, mõtteterast või mõttest, ideest. Ärata oma sisimas selle teema vaim. Suuna oma õnnistavad mõtted väljapoole.

RajaYoga.doca

61/65

Tule tagasi oma tavalisse teadvusse, mõeldes, et need ideed, mille üle oled mõtisklenud, mõjutavad su tegevust su enda elus. II näide Valmistu lugedes väljavalitud koht mingist pühast raamatust. Tõmba oma mõte välisest maailmast oma sisemisse Minasse. Selleni jõudmiseks võib mõelda näiteks järgmiselt: Mu füüsiline keha on lõõgastunud, rahulik ja vaikne. (Paus) Mu rahutud tunded rahunevad ja ma tunnen end vaikse ja õnnelikuna. (Paus) Mu meel on vaikne. See on rahulik ja kirgas. See peegeldab vaid sisemise Mina Rahu. (Paus) Ma olen Mina. See Mina olen mina. Eesmärgiks on Tõelusega ühinemine või sisemise kontakti saamine mingi muu sinu valitud teemaga, milleks on näiteks ühesus, rahu, harmoonia. See on meditatsiooni keskne tulemus ja see võib viia kogeja samadhi kogemuse välgatuse saamiseni. Mõtetega aitamine: Mõtle vaimu või sisemise tõeluse valgust maailma kiirgavat ja andvat vähemalt veidigi sellest kogemusest, mida oled ise saanud. Lõpetamine: Lase meditatsiooni ideel (näiteks Tõelusel) valgustada su meelt, tasakaalustada tundeid ja tugevdada oma keha. III näide Pühendumine teenimisele. Kõrgeima poole pöördumine ehk palve või appihüüe (invocation). Loe mingi sobiv värss või lause, mis käsitleb su valitud kõrget ideaali. Tõmbumine meditatsiooni. Kõrge idee üle mõtlemine. Püüa mõista, et kõrgeim Mina võib kogeda seda kõrget ideaali. Jõu jagamine. Lase õnnistusel kiirata välja maailma ja teistele inimetele. Lõpetamine: Loe jälle sama lauset nagu alguses. Selleks sobivateks lauseteks on näiteks järgmised: "Inimene ei taotle täiuslikkust, mis teostub tulevikus, vaid täitumist, mis sisaldub praegushetkes." "Mitte-mina tundmine oma loomuses viib teadmiseni Minast."

RajaYoga.doca

62/65

"Kogu maailmakõiksuse tähendus kätkeb Minas. See Mina on iga inimese südames ja nii on inimese loomusele omane otsida seda tähendust käitumise ja kogemuse abil." "Tunne ise seda teed, mida mööda sa pead käima - ära toetu teistele!" "Vaimses Tahtes ei ole mingit soovimatu mina sundi, sest Tahe on üks ja toimib tervikuna." (N. Sri Ram: Thoughts for Aspirants, Theosophical Publishing House. Madras. Ilmunud ka soome keeles – "Mietelauselmia kokelaille".) IV näide Keskenda oma meel südame- ja laubakeskusele ja tõmba oma taju välistelt meeltelt sellesse keskusesse. Nii saadakse kogu keha tahte valitsuse alla. Seda nimetatakse ka "enese kogumisprotsessiks". Kõik välised aistingud viiakse sellesse ühte keskpunkti. Oled lihtsalt paljas meel. Lõpuks ei kulu sellele rohkem kui 12 sekundit, kuid alguses nõuab see võibolla minutipikkust keskendumist. Tervita oma mõtetes kõrgemaid. Selle all mõeldakse tänulike mõtete saatmist neile, kes on sind aidanud. India joogi peab silmas nii suuri õpetajaid, kes maakeral on olnud, kui ka oma õpetajat, guru. Sobita see idee oma elufilosoofiasse. Jumalast võidakse mõelda avaras mõttes Loojana või personaalse Jumalana. Esimene Jumal võib tähendada inimeste jaoks täiesti mitteisikulist Printsiipi, Muutumatut Seadust või Tema all võidakse mõelda inimeses endas olevat: "Tema on lähemal kui hingamine, lähemal kui su käed ja jalad." Sellega mõeldakse inimese kõrgeimat printsiipi, Atmat, Iset, mis on üks Universaalse Isega. Vali oma meetod ja suuna oma mõte SELLELE austuse, tänulikkuse ja andumuse vaimus. Mõtiskle oma päevaks valitud põhiteema üle. Selleks võib olla mingi voorus või omadus loomuse ehitamiseks/konstrueerimiseks, mingi mõttetera või idee, mille sisu on vaimne või mis muu teema tahes, millel on omadus vaimselt tõsta. Selle kursuse eri peatükkides on teemade kohta nõuandeid, See võib viia katsetaja kontemplatsiooni ehk samadhisse, mil ollakse väljaspool mõtlemist. Siin on saavutatud seisund, mida võib kõige paremini kirjeldada valgustumisena meditatsiooniteema suhtes. Püsi selles nii kaua kui see tundub loomulikuna. Selles seisundis kaotab aeg oma tähenduse. Lase saadud õnnistusel kiirata välja maailma. Meditatsiooni ajal oled end ümbritsenud meditatsiooniteema atmosfääriga vabanenuna ja puhastununa oma isiklikest taotlustest ja kiindumustest. Lase sellel "atmosfääril" levida maailma. Lõpetamine: Lase tajul naasta madalamate tööriistade juurde, kaasas vastuvõetud inspiratsioon. Hinga mõned korrad sügavalt ja naase erksa ja rahulikuna täie teadvuse juurde, vabana maiste soovide piirangutest. Ütle endale: "Võtan vastu selle päeva sündmused rahuliku meele ja tasakaaluga."

RajaYoga.doca

63/65

Kontemplatsioon (samadhi) See on meditatsiooni sihtpunkt. Ei ole vajalik, et iga meditatsioon viiks samadhisse. Meditatsioon ilma samadhitagi on väga väärtuslik harjutus loomuse ülesehitamiseks, intuitsiooni äratamiseks, teiste aitamiseks ja sisemise juhtimise saavutamiseks. Ei ole seega mingit põhjust tunda, et sul tuleb meditatsioonis alati jõuda kontemplatsiooni seisundini. Samadhi saavutatakse palju sagedamini siis, kui seda kõige vähem oodatakse. Kui pingutad selle saavutamiseks, siis võib see pingutus häirida meelt sel määral, et samadhi jääbki saavutamata. Peale selle on mõned teemad aldimad kui teised viima selle seisundi kogemiseni. Sellisteks on kindlasti need, mis seostuvad Kõrgeima Isega või on universaalsed. Nii jõuame tõdemuseni, et raja-jooga kolm viimast etappi on tegelikult üks tervik: keskendumine, meditatsioon ja kontemplatsioon sulavad märkamatult üksteisesse. Vastavalt sellele, kuidas meditatsiooni harjutamises edened, peaksid sa lakkama vahet tegemast eri etappide vahel. Ära küsi endale: "Kas see on keskendumine?" või "Kas see on nüüd meditatsioon?" Lihtsalt vii oma meel reisile madalamatelt maistelt asjadelt kõrgematesse vaimu riikidesse, "ebatõelisest tõelisesse, pimedusest valgusesse, surmast surematusse ja ajast igavikku." Ära püüa analüüsida oma reisi erinevaid etappe.

RAJA-JOOGA IGAPÄEVANE HARJUTUSPROGRAMM Järgnev on nõuanne igapäevaseks programmiks, mille aluselt võib koostada oma regulaarse harjutuse. Meditatsiooniks võid kasutada mida tahes antud neljast näitest või nende variante sellisena nagu see sinu loomuga sobib. Tähtis on meeles pidada, et meie tööriistad on sellised, millisteks meie harjumused nad on kujundanud. Seepärast oleks hea, kui leiaksid endale sellise meditatsioonivormi, mis sobib, et võiksid sellest luua harjumuse kasutada seda pidevalt. Hommikul ärgates siruta end ja soorita mõned sügavhingamised, meenuta endale, et sul on ees päev, mis on täis rõõmsat tegevust. Siis tõuse üles ilma vastumeelsuse tundeta. Kui oled sooritanud isikliku hügieeni toimingud nagu on soovitatud esimeses peatükis, tõmbu sobivasse paika sooritama jooga-harjutusi. Koht peab olema mugav ja soe. Harjutused sooritatakse oma valitud istumisasendis, väljaarvatud lõõgastumine ja põhihingamine, mida tehakse selili lamades. 1. Käitumine. Tuleta meelde üks kümnest hoidumiseharjutusest või distsipliinireeglist. Võid näiteks kasutada üht hoidumisharjutust terve nädala jooksul ja siis järgmisel nädalal üht distsipliinireeglit, siis jälle hoidumisharjutust jne., nii et kõik läbitaks kümne nädala jooksul. Siis korratakse kogu ringi uuesti. Nendele yamaja niyama-harjutustele kuluta-takse korraga 1–2 minutit. 2. Lõõgastumisasend 3–4 minutit (1. peatükk).

RajaYoga.doca

64/65

3. Põhihingamine sooritatakse selili-lamangus, nagu on soovitatud esimeses peatükis ja see kestab kuue hingamise ehk umbes ühe minuti. Seejärel võetakse sobiv istumisasend ja kindlustatakse, et istutaks jalad harkis, õlad ja pea sirgelt. 4. Korrapärane sügavhingamine ehk 4–5 täielikku hingamist minutis, mis tähendab seda, et kulutatakse umbes 7 sekundit välja-hingamisele ja 7 sekundit sissehingamisele. Nii sooritatakse 6 täis-hingamist, mis võtab umbes poolteist minutit (3. peatükk). Vahelihasehingamist (4. peatükk) võib sooritada siinkohal, kui sul on selleks aega, aga selle sooritamine ei ole sugugi oluline. Eelpoolmainitud harjutused (1–4) võtavad 8–10 minutit. Seejärel süvenetakse meditatsiooni, mis sisaldab meelte valitsemist, see toimub meditatsiooni alustades automaatselt. 5. Meditatsioon (keskendumine, meditatsioon ja kontemplatsioon). Seda võid alustada kasutades järjestikustel päevadel üht antud näidet korraga, järjestuses I, II, III ja IV. Võid kasutada ka enda kujundatut. Aja jooksul tuleb sul siiski üks kindel meditatsioonivorm valida. Eesmärgiks on kulutada meditatsiooniks 20 minutit, nii et kogu hommikune harjutus võtab umbes pool tundi. Kui soovid meditatsiooniga ühendada käitumist puudutava teema (1), siis on hea see võtta kohe meditatsiooni alguses. Pea meeles, et raja-jooga ei ole ainult kord päevas sooritatav harjutus, vaid see on eluviis. Tuleta päeva jooksul aegajalt meelde mitmeid teadvust tõstvaid ideid, mida selles kursuses on antud. Päeva lõppedes on kasulik heita pilk päeva sündmustele ja tõdeda, millises kohas oleks võinud käituda rohkem raja-jooga ideaalidele vastavamalt. See konstateering ei peaks olema ennast noomiv, vaid ainuüksi konstateeriv ja inspiratsiooniks tulevikuks.

TEE Enamuses koolkondades, mille eesmärgiks on vaimse arengu harjutamine, viidatakse teele. Indias on tavaline, et õpilane otsib endale õperaja ehk guru, kes juhiks tema samme teel vaimse valgustumise poole. Sellest tuleneb selline väljend nagu "õpilase tee". Rääkides hinge kasvust on üks vanimaid võrdlusi kirjeldada seda reisi edenemisena teed mööda. Ristiusust võib leida selliseid väljendeid, nagu: "Ja kitsas on värav ja ahtake on tee, mis viib ellu, ja pisut on neid, kes selle leiavad." (Mt. 7:14) "Mina olen tee, ja tõde ja elu, ükski ei saa Isa juurde muidu kui minu kaudu!" (Jh. 14:6) "Sinu annad mulle teada elu teerada." (Laulud, 16:11)

RajaYoga.doca

65/65

"Mine sirgelt läbi elu Jumala heale armule lootes. Kristus on tee." (J. S. B. Monselli hümn) Budistid räägivad õilsast kaheksaosalisest teest ja "selle lõppemisest Nirvaana künnisel". Hiina religioosses filosoofias on taoismis sõnal Tao erinevaid tõlkeid, nagu tee, teerada, kõrgem mõistus, (meil: kulg). Seda tõlgitakse veel kulgemisena, mõõdetud sammudega mõistuse teel. Kui mul on teadmised ja kindel usk, käin ma piki Suurt Taod (Dao Te King). Järgmised tsitaadid teosoofilisest kirjandusest määratlevad selgelt tee mõistet. "Tee. See on vaimne tee, millest räägitakse kõigis suurtes usundites, ja mida mööda kulgedes võib inimene kiirendada oma vaimsete võimete esile toomist, võimete, mida arvatakse peituvat tema sees. See toimub paradoksaalse arengukuluna tõmbudes sissepoole ja liikudes edasi julgelt väljapoole. Siin peetakse silmas seda, et tõmbudes oma taju sügavustesse, leiab inimene jõud ja võimed, mida ta siis peegeldab oma ümbrusse konstruktiivse tegevusena kõiges, mis on hea, tõsi ja kaunis. Tee on spetsiaalsete terminitega väljendatud Täiuslikkuse tee, Arengu tee, Püha tee, Pääsemise tee, Vabanemise tee jne. On ilmne, et kogu inimkond peab lõpuks teele astuma." (L. J. Bendit. Key Words of the Wisdom Tradition) "Tee. Tee on sinu sees. Mingit muud teed ei ole sinule kui indiviidile olemas kui sinu tee, mis viib alati sissepoole oma sisemise Jumala poole. Mõne teise tee on sama tee sellele teisele, aga see ei ole sinu tee, sest sinu tee on sinu Ise, nii nagu sellele teisele on see tema Ise. Ja ikkagi, mis on imede ime ja müsteeriumide müsteerium – Ise on kõigis sama. Kõik kulgevad ühte ja sama teed, aga igaüks peab teed käima ise, mitte keegi ei saa käia seda teise eest. Ja see tee viib sõnulseletamatusse hiilgusesse, särasse, ääretusse taju avardumisse, mõistetamatusse rõõmu ja täiuslikku rahusse." (Occult Glossary, G. de Purucker) Selline on tõelise raja-jooga eesmärk. Õpetaja, kes juhib meie liikumist, on meie Kõrgem Ise, meie sees elav Jumal. "Sina Ise oled oma otsingute siht." (Vaikuse hääl, H. P. Blavatsky)