Uudne valgustus ööpäevarütmis

Infrastruktuuritehnika teenistuse juhataja Mairo Hirmo näitab hematoloogiakeskuse moodsat valgustuslahendust, mille tehnoloogia võimaldab sujuvalt muuta tehisvalguse intensiivsust ja värvispektrit, jäljendades sellega looduslikku valgust.

Regionaalhaigla vast remonditud B-korpuse hematoloogiaosakonda paigaldati uuenduslik valguslahendus, mis järgib inimese ööpäevarütme.

Tekst: Mairo Hirmo, infrastruktuuri teenistuse juhataja Fotod: Aivar Kullamaa

Valgus mõjutab inimest igapäevaselt olulisel määral. Lisaks maailma näge mise võimaldamisele mõjutab see inimese aktiivsust, uinumise aega ja enesetunnet. Naturaalse valguse puudumisel oleme sunnitud seda kompenseerima tehisvalgusega ehk kasutama valgusteid, mis imiteerivad looduslikku valgust ja pikendavad näiteks praegusel talvisel pime dal ajal päeva pikkust. Teame, et inimene on aktiivseim ennelõunasel ajal, kui väljas on valge valgus. Uinumise soodustamiseks peame aga vähendama val guse tihedust ja muutma valguse spektrit, kõrvaldades aktiivsust suurendavad valguse sinised lainepikkused – kasutama sooja hämaramat valgust. Seetõttu vali takse kontoritesse inimeste aktiivsena ja tegusana hoidmise eesmärgil valget valgust tootvad valgustid ning kodudes tunneme end märksa mugavamalt sooja valgust eraldavate valgustitega.

EESTIS AINULAADNE Tänapäevaseim viis tehisvalguse juhtimiseks on inimkeskne ehk looduse ööpäeva valgustsükleid imiteeriv ja seeläbi inimese bioloogilist kella järgiv valguslahen dus (Human Centric Lighting, HCL). Oma disainilt ei erine HCL-valgustid üldse tavapärastest valgustitest, kuid nutikas on valgustite tehniline lahendus ja nende juhtimine. Kui enamasti valitakse ruumi valgusti, mis töötab kindlal valgusintensiivsusel ja kindlas värvispektris (soe või külm valgus), siis HCL-lahenduse puhul võimaldab tehnoloogia muuta meil sujuvalt tehisvalguse intensiivsust ja värvispektrit kogu päeva jooksul, jäljendades selliselt looduslikku valgust. Ruu mis viibijad ei taju valguslahenduse pidevat muutumist, kuna valgustuse parameetreid muudetakse vähehaaval iga minut. 

Inimkeskse valgustuse plussid

Senised Skandinaavia ja USA uuringud on näidanud, et inimkeskse valgustuse kasutamine toob patsientidele kaasa  parema unemustri,  vähendab stressitaset,  suurendab aktiivsust päevasel ajal,  kiirendab paranemist,  vähendab dementsussümptomeid,  stabiliseerib vaimset ja emotsionaalset seisundit,  parandab söömisharjumusi ja suhtlemist.

Inimkeskse valgustuse puhul ühendatakse automaatikasüsteemide abil valguse intensiivsuse ja valgusspektri juhtimine sujuvalt selliselt, et see simuleerib päikesetõusu ja -loojangut ning keskpäevavalgust.

Valguslahendustel on oluline mõju inimeste jaoks, kes peavad veetma suure osa päevast siseruumides. Seetõttu sobivad valgustsüklite kasutamiseks hästi just tervishoiuasutused.

Taoline tuleviku valgustuslahendus on Eesti tervis hoius praegu veel ainulaadne, kuid näiteks paljudes Skandinaavia haiglates, hooldekodudes ja koolides on see oma eeliseid tavavalguslahenduste ees juba tões tanud.

Hematoloogia palatiosakonda paigaldatud lahen duse puhul on tegu juhtprojektiga, mille põhjal otsustatakse sarnase lahenduse sobivus tulevikus Regionaalhaigla teistesse osakondadesse ning miks mitte ka kontoriruumidesse.

Hematoloogiaosakonnas saab tunda päikesepaistet

Triin Klaas, onkoloogia- ja hematoloogiakliiniku hematoloogiakeskuse õendusjuht

Hematoloogiaosakonnas on pärast remonti valgustus täieli kult välja vahetatud. Uut valguslahendust oleme saanud katsetada kaks kuud.

Uus valguslahendus regulee rib end vastavalt kellaajale ja aknast tulevale valgusele: koridoris on hom mikul kella kuuest kaheksani soojem/ kollakam valgus, kella kaheksast kuni kella nel jani on valge/heledam valgus, neljast kella üheteistkümneni õhtul on taas kollakam/soojem valgus, alates kella üheteistkümnest õhtul kuni kuueni hommikul on hämar. Tulesid täiesti ära kustutada ei saa, küll aga saab need vajaduse korral heledamaks reguleerida.

Alguses oli väike hirm, et koridoris olev valgus pais tab öösel palatitesse ja häirib patsiente, kuid tagasiside

Regionaalhaigla  1/2020 patsientidelt on positiivne, valgus on piisavalt hämar ja see ei häiri üldse. Palatites on pat sientidel võimalik reguleerida voodi juures olevaid kohtvalgusteid, valgusel saab lasta paista nii üles- kui ka allapoole ning seda ka üheaegselt – sellise lahendusega ollakse väga rahul. Palatites saab regu leerida ka laevalgust, see on väga mugav selliste protseduuride puhul, mis nõuavad rohkem valgust.

Õdede postis on lisaks laevalgustitele või malus reguleerida ka laua kohal olevaid kohtvalgusteid. Tagasiside osakonna assistendilt, kes veedab suurema osa oma tööajast õdede postis, on igati positiivne.

Eelnev valguslahendus osakonna koridoris oli liiga ere ja silmad kippusid valutama, nüüd seda probleemi enam ei ole. Uue valguslahendusega on nii patsiendid kui ka personal väga rahul. On ka öeldud, et õues on viimasel ajal pidevalt pime, kuid hematoloogiaosakon nas saab tunda päikesepaistet.

Regionaalhaigla ja Kliinikumi koostöö loob patsientidele uued võimalused

Põhja-Eesti Regionaalhaigla juhatuse esimees Agris Peedu ja Tartu Ülikooli Kliinikumi juhatuse esimees Priit Eelmäe allkirjastasid 23. jaanuaril koostöö raam lepingu, mille keskmes on vähiravi, traumaravi, harvikhaigused ning patsiendi tervikliku raviteekonna kujundamine.

Sõlmitud lepingu raames soovitakse kokku leppida kõrgema etapi ravitegevuse üht sed põhimõtted ja tegevused. Põhja-Eesti Regionaalhaigla juhatuse esimehe Agris Peedu sõnul võidavad koostööst eelkõige patsiendid, aga kindlasti ka tervishoiu valdkond tervikuna, sest hoogu saab juurde nii õppekui ka teadustöö. „Regionaalhaiglas ja Kliinikumis on Eesti ainukesed interdistsiplinaarsed vähiravi- ja trau makeskused, meie koostöö keskmes saab olema vähiravi ühine arendamine, traumaravi töö korraldamine üle-eestiliselt koostöös Tallinna Lastehaigla, keskhaig late ja vajaduse korral ka üldhaiglatega, kokkulepped harvikhaiguste ravimisel ja patsiendi tervikliku ravi teekonna kujundamine,“ ütles Agris Peedu.

Tartu Ülikooli Kliinikumi juhatuse esimees Priit Eelmäe hindab Eesti kahe suurima haigla koostööd kõrgelt. „Olgugi, et Kliinikumi ja Regionaalhaigla vahel on varem sõlmitud spetsiifilisi erialasid puuduta vaid kokkuleppeid, annab täna allkirjad saanud koostööleping uue dimensiooni ravitöö, tervishoiualaste uuringute ja teadustöö, aga ka tervishoiuvaldkonna töötajate täiendõppe vallas. Kahel piirkondlikul haiglal on suur vastutus mitte ainult oma institutsioonides, vaid kogu riigi tervishoiumaastikul. Seetõttu on nii Eesti inimeste kui ka meditsiini käekäiku silmas pida des oluline leppida kokku haiglate ühtsed tegevused ja põhimõtted, mis omakorda loob võimalused suuren dada patsiendikesksust mõlemas raviasutuses,“ ütles Priit Eelmäe.

Verekeskust külastas Tallinna linnapea

Jõulude eel külastas Regionaalhaigla verekeskust Tallinna linnapea Mihhail Kõlvart. Meer loovutas isikliku eeskujuna verd ja kutsus ka kõiki häid kaaskodanikke elupäästvat kingitust tegema.

Vere loovutamine on kõige väärtuslikum kingitus, mida on võimalik teha,“ ütles linnapea Mihhail Kõlvart. „Vereülekannet ootavate patsientide jaoks on see eluliselt tähtis annetus,“ lisas ta. Verekeskus ootab kõiki häid inimesi verekes kusesse (Ädala 2) verd loovutama esmaspäeviti ja reedeti kella 8–16 ning teisipäeviti, kolmapäe viti ja neljapäeviti kella 11–19. Doonorifoorumis (Narva mnt 5) oodatakse doonoreid esmaspäeviti ja reedeti kella 9–16 ning teisipäeviti, kolmapäe viti ja neljapäeviti kella 10–18. Lisaks külastab verekeskuse liikuvgrupp asutusi ja kultuurikes kuseid nii Tallinnas kui ka mujal. „

Foto: Ksenija Kurs