Ramuddeni teekond suurema kestlikkuse poole
Põhjamaades ja Baltikumis | 2025
Algatused, tegevused ja kliendiprojektid
Your safety. Delivered.
Ramuddenist lühidalt
Rajades teed ohutuma tuleviku suunas
Brošüür annab ülevaate Ramuddeni tegevustest Põhjamaades ja Baltikumis. Tutvustame 2025. aasta algatusi, tegevusi ning kliendiprojekte anname ülevaate sellest, kuidas töötame ohutuse parendamise ja kestlikuma ühiskonna loomise nimel.
Oleme esindatud kõikjal – ehitustel, kaevamistel, hooldustöödel, liikluse ümbersuunamistel ja objektidel, kus kaitstakse ja piiratakse alasid. Oleme kohalriskirikastes keskkondades keset ühiskonna arengut. Pakume terviklahendusi liiklus ja ehitustööde, avalike keskkondade, tööstuse ja taristuprojektide ohutuse tagamisel. Meie tegevuse keskmeks on depood ligikaudu 90 asukohas, tänu millele saame kiiresti pakkuda vajalikku planeerimist, varustust ja tööjõudu seal, kus seda vajatakse –ligi 7 000 kliendile.
Ramudden Nordics & Baltics hõlmab Rootsit, Norrat, Taanit, Soomet ja Eestit. Meie peakontor asub Gävles. Alates 2020. aastast kuulume Ramudden Globali – oma valdkonna maailma suurimasse kontserni, mis oma üle 6 000 töötajaga tegutseb 13 riigis.. See annab meile südame ja jõu arendada kogu valdkonda nii kohalikul kui ka rahvusvahelisel tasandil.
Alates 2020. aastast kuulume Ramudden Globali –oma valdkonna maailma suurimasse kontserni, mis oma üle 6 000 töötajaga tegutseb 13 riigis.
Kontaktisik:
Oliver Linnas, CEO Ramudden Eesti oliver.linnas@ramudden.ee
Lisateave on Ramudden Globali aasta‑ ja kestlikkusaruandes. ramuddenglobal.com
Möödunud aasta
Palju õnne, Ramudden
Ramudden registreeriti Rootsis 30. mail 2005. Aastal 2025 tähistasime 20. aastat kasvu, arengut ja töötajate märkimisväärseid panuseid. Nende kahe aastakümne jooksul on ettevõte kasvanud väikesest kohalikust tegijast globaalseks organisatsiooniks, mis kannab endiselt nime Ramudden.
Üle 4 600 digitaalse seadme
Meie eesmärgi elluviimisel on keskne osa digitaalsetel lahendustel, selleks et igaüks jõuaks iga päev tervena koju. Huvi selle vastu kasvab püsivalt ja järjekindlalt. Liikudes rutiinse füüsilise järelvalve juurest digitaalse jälgimise suunas, pakkudes samal ajal eeliseid nagu efektiivsus, madalamad heitkogused ja suurenenud ohutus. Põhjamaades ja Baltikumis oli meil aastalõikes 4 600 ühendatud seadet, mis on eelmise aastaga võrreldes märkimisväärne tõus.
1 100 töötajat näitab –oleme õigel teel
2025. aastal viisime neljandat aastat järjest läbi kogu Ramudden Nordics & Balticsi hõlmava töötajaküsitluse, milles osales üle 1 100 vastaja. Tulemuseks oli eNPS 16, mis on tõus võrreldes 2024. aasta tulemusega (13). See näitab, et oleme oma ettevõtmises selgete struktuuride ja protsesside loomisel õigel teel. . Küsitluse kõrgeimad hinnangud saime võrdse kohtlemise, rollide ja ootuste selguse, ühtekuuluvuse ning töö tähenduslikkuseeest.
Samuti selgus, et et tunneme suurt uhkust selle üle, mida ja kuidas teeme. Samas näeme arenguruumii sisekommunikatsiooni ja selgemate arenguvõimaluste osas.
Rahulolevad kliendid soovitavad „Äärmiselt kõrge teenindustase, enamik asju lahendatakse lühikese etteteatamisega, professionaalsed ja abivalmid töötajad” – need on ainult mõned hinnangud esimesest ühtsest kliendiuuringust, mis viidi läbi Põhjamaades ja Baltikumis 2025. aastal. 950 vastajat andsid meile NPS tulemuse 57, mis viitab tugevale kliendiusaldusele ja kliendist lähtuvale teadlikule tegutsemisele. Saame kiitust teenuste, koostöö ja materjalide kvaliteedi eest, kuid näeme ka arengupotentsiaali tarnete ühtlasema taseme saavutamisel.
Ühised eesmärgid 2026. aastaks
Aasta jooksul oleme määratlenud Põhjamaade ja Baltikumi ühised eesmärgid keskkonna, töökeskkonna ning kvaliteedi valdkonnas, hõlmates muu hulgas riskivaatluste arvu, töötajate heaolu ja kliimamõju vähendamist.
Väärtused juhivad meid edasi
Meie eesmärk
Töötame selle nimel, et kõik jõuaksid iga päev vigastusteta koju.
Meie väärtused
Lähedased. Loome tugevaid suhteid nii omavahel kui klientidega. Oleme tähelepanelikud ja näitame üles huvi.
Eesmärgikindlad. Oleme kättesaadavad. Oleme lahendustele orienteeritud. Tegutseme eesliinil. Oleme pühendunud ja uudishimulikud. Anname alati sammu võrra rohkem. Hoolivad. Hoolime üksteisest – märkame ja aitame. Austame üksteist ja teineteise inimlikke erinevusi.
Meie kultuur
Ramuddeni olemus lähtub meie väärtustest ning on osa kõigest, mida teeme. See tähendab vastastikust usaldust, austust ja siirast hoolimist.
Meie eesmärk
Töötame selle nimel, et kõik jõuaksid iga päev vigastusteta koju
Meie väärtused
Oleme lähedased, eesmärgikindlad ja hoolivad Meie
Hoolivus, uhkusetunneja ühtekuuluvus
„Kõik algab juhtimisest”
Miks on väärtused Ramuddenile nii olulised? Sest need juhivad meid eesmärgini: et kõik jõuaksid iga päev vigastusteta koju. Alates juhtkonnast kuni iga Põhjamaade ja Baltikumi depooni peab olema selgelt arusaadav, et tegutseme oma väärtuste järgi.
2025. aasta alguses asus Ramudden Nordics & Balticsi tegevjuhina ametisse Stina Jonsson. Aasta fookuses on olnud juhtimine ja struktuur, milles organisatsioonion selgemaks muudetud ning riigid koostanud äriplaanid kooskõlas üldiste eesmärkidega. Samas on olulisel kohal leida õige tasakaal ettevõtlikkuse ja seda toetavate protsesside vahel.
Juhtkond töötab selle nimel, et tugevdada riiklikke organisatsioone ning meie strateegia põhineb põhiväärtustel, ütleb Stina Jonsson. Turgudel on oma eripärad ja dünaamika, kuid väärtused aitavad meil liikuda samas suunas, kui räägime hoolivusest kolleegide, klientide ja kolmandate osapoolte suhtes.
Ettevõttekultuuri tugevdamine
Hoolivus ja ohutus töötajate, klientide ja möödakäijate jaoks on Ramuddeni äritegevuse keskmes –just nii panustame kestlikku ühiskonda. Seetõttu tuleb ettevõttekultuuri teadlikult hoida ja arendada. Iga töötaja on kultuuri kandja ning aasta jooksul oleme tuvastanud olulisi omadusi ja väärtusi, mis meid ühendavad.
Juhtimise arendamisse on panustatud märkimisväärselt mitmel tasandil, sealhulgas juhtimiskoolituste ja kontserni tasandi
Ramudden Business School’i kaudu. Kõikides riikides on läbi viidud ka nö ohutuskuu, mille jooksul keskenduti depoodetöökeskkonnale.
Stina Jonsson on reisinud ja kohtunud paljude töötajatega.
– Kõikjal olen kohanud edasipüüdlikkust, ettevõtlikkust ja uhkusetunnet. Selgete eesmärkide ja positiivse käitumise tugevdamise kaudu loome kultuuri, kus mõtleme ette – see vähendab õnnetusi ja parandab ohutust.
Raamistik tõstab taset
Stina Jonsson rõhutab ühise raamistiku olulisust ilma liigse detailse juhtimiseta. 2025. aastal viidi Rootsis ja Norras läbi meie juhtimissüsteemi taassertifitseerimine vastavalt standarditele ISO 9001 (kvaliteet), ISO 14001 (keskkond) ja ISO 45001 (töökeskkond). Sertifikaat
kinnitab meie süstemaatilist tööviisi. Samuti oleme kehtestanud 2026. aastaks Põhjamaades ja Baltikumis ühised eesmärgid töökeskkonna, keskkonna ja kvaliteedi valdkonnas. – Oleme paljudes kestlikkusega seotud valdkondades, nagu ohutus, kvaliteet ja ressursitõhusus, tugeval positsioonil. Nüüd jätkame protsesside optimeerimist, et saada veelgi paremaks.
Kujundame tuleviku liikluskeskkondasid
Soovime olla Põhjamaade ja Baltikumi liiklusega keskkondade ohutumate lahenduste arendamisel eestvedav jõud. Seetõttu oleme juba pikka aega panustanud erinevatesse koostöövormidesse, kus saame jagada oma teadmisi ja kogemusi.
Ramuddenil on pikaajaline kogemus koostöös ametiasutuste ja valdkondlike organisatsioonidega. See võib hõlmata näiteks standardite ja regulatsioonide mõjutamist, et suurendada ohutust keskkondades, kus meie töötajad ja kliendid tegutsevad. Samal ajal parandades ohutust ka kõigile möödujatele. Osaleme ka nõuandjatena erinevates foorumites ja organisatsioonides ning panustame teadlikult koolitustegevusse.
Mõned näited meie valdkondlikust kaasatusest:
• Rootsis oleme Sveriges Branschförening för Säkrare Vägarbetsplatser (SBSV) (Rootsi ohutumate teetöökohtade erialaliit) liige ning osaleme nõuandjatena mitmes Trafikverketiga seotud foorumites. Ehitus ja kinnisvaravaldkonnas oleme Håll Nollan (Hoia Nulli) ühenduse liikmed ning osaleme muu hulgas töörühmas „Vägen som arbetsplats“ («Tee kui töökoht»). Lisaks on meil esindaja Byggföretagens riiklikus töökeskkonnakomisjonis.
• Soomes tegeleme valdkondlike küsimustega Tekniska Handelsförbundeti (Tehnilise Kaubanduse Liit ) ehitusmasinate sektsioonis ning oleme Infra liidu liige, mis koondab Soome ehitus ja taristusektori.
• Eestis oleme aktiivsed Eesti Taristuehituse Liidus (ESTEL) Eesti Kommunaalmajanduse ühingus ning teeme tihedalt koostööd Eesti Transpordiametiga ohutute töömaade ja liikluskorralduse loomisel liikluskeskkondades. Oleme ka Eesti Ehitusettevõtjate Liidu liikmed. Lisaks õpetame külalislektoritena liiklusohutusalast tööd Tallinna Tehnikaülikooli inseneriõppes ning teeme koostööd omavalitsustega suuremates linnades, nagu Tallinn ja Tartu.
• Norras osaleme koostöös Samarbeid for sikkerhet i bygg og anlegg (Koostöö ehituses ohutuse nimel), mille eesmärk on tagada, et keegi valdkonnas töötavatest ei saaks vigastada ega hukkuks. Oleme kaasatud ka Vegdirektorateti, Trafikksikkerhetsforeningeni (TSF) (Tee direktoraat, Liiklusohutuse Ühing) ja Næringslivets Hovedorganisasjoni (NHO) (Ettevõtluse Peaorganisatsioon) kaudu liiklusohutuse, valmisoleku, teenuste, kaubanduse ja taksonduse valdkondades.
Kümnend, mis lõi Eestis uue valdkonnastandardi
Alustades 2015. aastal Eestis oma tegevust, olid nii regulatsioonid kui ka teadlikkus tööohutusest liiklusega keskkondades väga madalad. Täna, kümme aastat hiljem, on tegevjuht Oliver Linnas ja tema meeskond loonud sihipärase ja metoodilise tööga täiesti uue valdkonnastandardi. Valdkondlik koostöö
Algusest peale oli strateegia selge: tuua Ramuddeni Rootsi liiklusohutuse mudel Eestisse ja rakendada see kohalikus kontekstis. Esialgu sai Ramudden ajutisi lube toodete testimiseks Eesti liikluskeskkondades. Paralleelselt algatas Oliver Linnas laiapõhjalise strateegilise koostöö. Eesmärk oli ületada lõhe juba ärganud riiklike asutuste ja erasektori ettevaatlikuma hoiaku vahel. Väljakutsed olid osaliselt seotud selgete regulatsioonide puudumisega. – Meil vedas ajastusega, sest ELi institutsioonide survel pidi Eesti muutma oma lähenemist liikluskeskkondadele, ütleb Oliver Linnas. Selle töö raames koondasime kohalikke ettevõtjaid, valitsuse esindajaid, Rootsi kolleege ja Transpordiametit. Arvukate kohtumiste tulemusena valmis uuendatud reeglistik,
mis alates 2018. aastast on sisuliselt muutunud kohustuslikuks kõigile, kes tegutsevad teede ja infraehitusvaldkonnas.
Kogu valdkonda koolitatakse ohutuses
Alates tegevuse algusest on Ramudden panustanud tugevalt koolitustesse – mitte ainult ettevõttesiseselt, vaid kogu valdkonna jaoks. Aastatel 2023–2025 koolitasime üle 450 välise osaleja ning mitmed kliendid on otsustanud koolitada kogu oma meeskonna.
Koolitused on ametlikult heaks kiidetud ning „Töö teel“ on Eestis endiselt ainulaadne. 2025. aastal viisime Transpordiameti järelevalve all läbi Eesti esimese TMA sõiduki testi, eesmärgiga aidata kaasa tulevaste juhiste ja reeglite kujundamisele.
– Järgmine samm on regulatsiooni edendamine nii, et kõigil ajutisi liikluskorraldusi rajavatel töötajatel oleks nõuetekohane pädevus. Praegu on koolitused vabatahtlikud ja see loob halli ala, ütleb Oliver Linnas. Eesmärk on muuta need kohustuslikuks.
Viiendat korda tunnustatud 2025. aastal pälvis Ramudden Eestis viiendat korda tunnustuse parima liikluskorraldusettevõttena. Kuigi regulatsioonid on nüüd paigas, on endiselt vaja veenda rohkem osapooli neid järgima. Oliver Linnas osaleb endiselt igapäevastes kliendivestlustes ja rõhutab ohutu tööviisi tähtsust ilma otseteid kasutamata. Lõppkokkuvõttes on tegemist kultuuriküsimusega – trahvid üksi ei mõjuta piisavalt paljusid osalejaid.
Hoolimata tee ehituse mahtude järsust langusest, mis ulatubligikaudu 30 % aastatel 2022–2024,on Ramudden jätkanud Eestis kasvu nii käibe kui ka kasumlikkuse osas. Valdkonna teerajajana oleme näidanud, et kasumlik äritegevus ja kõrgem ohutustase võivad käia käsikäes.
– Oleme loonud turu ja muutnud inimeste suhtumist ohutusse. Teistel on nüüd raske samal tasemel konkureerida, kuid loodame, et nad proovivad. Mida rohkem pannakse ohutus esikohale, seda parem on ühiskonnale, ütleb Oliver Linnas.
Väiksem kliimajalajälg ja suurem konkurentsivõime
Põhjamaades ja Baltikumis kasvab fookus kliima ja keskkonnaküsimustele töötajate, omanike, tarnijate, klientide, omavalitsuste ja ametiasutuste seas. Nende ootustele vastates tugevdame oma pikaajalist konkurentsivõimet ja aitame kaasa kestlikuma ühiskonna kujunemisele. Seetõttu tegutseme aktiivselt oma kliimajalajälje vähendamiseks.
Uued ootused koos seaduste ja direktiividega karmistavad nõudeid, pakkudes samal ajal selget raamistikku meie tööle. Sageli esinevad kliimanõuded juba hankefaasis – näiteks Rootsis seab Trafikverket (Transpordiamet) projektides konkreetseid nõudeid materjalidele, kütustele ja sõidukitele. Norras on Oslos omavalitsuse ehitusplatsidel nõue kasutada heitmevabasid masinaid. Teine näide puudutab meie toodete keskkonnamõju, mille osas klientidel on tekkinud uued ootused.
Samm sammult parema kontrolli suunas Kasvuhoonegaaside heitmed jaotatakse kolme ulatusse ehk scope’i vastavalt nende tekkekohale väärtusahelas. Meie analüüsid näitavad, et kõige olulisem keskkonnarisk on seotud transpordi ja töömasinate otseste CO₂ heitmetega
(scope 1). Ramuddenis on juba pikemat aega ellu viidud mitmeid algatusi erinevatel tasanditel, et saada parem kontroll ja mõjutada neid heitmemahtusid. 2026. aastaks oleme kehtestanud Põhjamaade ja Baltikumi ühise eesmärgi vähendada scope 1 heitmeid kooskõlas Pariisi kliimaleppega, mille sihiks on piirata globaalne soojenemine alla 2 °C, eelistatult 1,5 °C ni.
Nii vähendame heitkoguseid
Sõidukipargi heitmete vähendamiseks rakendame mitmeid meetmeid. Võimaluse korral läheme üle taastuvatele kütustele, näiteks HVO le (hüdrogeenitud taimne õli), investeerime elektrisõidukitesse ning parandame sõidukäitumist ja marsruutide planeerimist. Digitaalsed lahendused, mida võetakse kasutusele üha enam, aitavad samuti vähendada
kütusekulu, võimaldades automatiseeritud järelevalvet ja vähendades tee ja ehitusplatside kontrollkäike.
2025. aastal saavutas Ramudden Nordics & Baltics kokku 10,3 % CO₂e vähenduse käibe suhtes võrreldes 2024. aastaga. Suurimaks teguriks oli HVO kasutamine Rootsis. 2026. aasta väljakutseks on HVO hinna tõenäoline tõus, mis on tingitud rahvusvahelise nõudluse kasvust, toorainehindade tõusust ja regulatiivsetest muudatustest.
„2025.
aastal saavutas
Ramudden Nordics & Baltics kokku 10,3 % CO₂e vähenduse võrreldes 2024. aastaga.“
Sõidukipargi elektrifitseerimine täies hoos
Johan Olsson on Ramudden Nordics & Balticsi sõidukipargi juht.
Ta puutub hangetes kokku klientide kasvavate keskkonnaootustega ning tema jaoks kulgeb CO₂ heitmete vähendamise tee võimalikult laiaulatusliku elektrifitseerimise kaudu.
Muutused toimuvad kiiresti. Kliendid,eriti ehitussektoris, avaldavad tugevat survet projektide kliimamõju vähendamiseks.
– Võime saada väga detailseid küsimusi selle kohta, milliseid sõidukeid konkreetses projektis kasutatakse, ütleb Johan Olsson. Samuti küsitakse sageli meie ambitsioonide kohta, näiteks millal saavutatakse 50 % elektrifitseeritus.
Rootsis oldi keskkonnanõuete osas varakult eesliinil, kuid fossiilkütusevabade sõitude nõuded muutuvad üha tavalisemaks ka Norras ja Soomes. Tegemist on nõuetega, mida Ramuddeni tellijad esitavad oma alltöövõtjatele ning mis tulenevad omakorda projekti peatellijalt – sageli omavalitsuselt või ametiasutuselt.
Elektrifitseerimine jätkub
Ramudden on elektri ja pistikhübriidsõidukitele üleminekul kaugele jõudnud. Norras on üle 30 % kogu sõidukipargist juba elektrifitseeritud. Rootsis on see osakaal ligikaudu 30 % alla 3,5 tonniste tööautode puhul ning 2026. aastaks on kõik ametiautod elektrilised.
– Analüüsime iga depoo vajadusi: päevased läbisõidud, sõidukite arv, asukoht ja elektri kättesaadavus. Seejärel elektrifitseerime kõik, mis võimalik.
Raskemate sõidukite puhul on üleminek keerulisem. Rootsis kasutatakse võimaluse
korral HVO d. Samas liigub areng edasi: Soome sai oma esimese raske elektriveoki 2025. aasta lõpus ning Rootsi ja Norra järgnesid 2026. aasta kevadel.
Lõppkokkuvõttes ühiskondlik küsimus Väljakutseid jagub ka laiemal tasandil. Ühiskonna erinevad osapooled liiguvad osaliselt eri suundades ning elektrifitseerimist mõjutavad investeeringud ning elektri kättesaadavus ja hind. Küsimus on, kelle kanda jääb kulu. – Meid seab raskesse olukorda asjaolu, et hangetes määrab sageli hinnaargument. Kliendid nõuavad fossiilkütusevabadust, kuid ülemineku kulud jäävad lõpuks alltöövõtja kanda. See on ühiskondlik väljakutse. Samal ajal tahame Ramuddenis alati olla oma klassi parimad – ja selleks on elektrifitseerimine möödapääsmatu, sõltumata kuludest.
Digitaalsed lahendused
Digitaliseerimine viib ohutuse järgmisele tasemele
Digitaalsed lahendused on keskne osa meie tööst loomaks turvalisemaid ja tõhusamaid liikluskeskkondasid ja huvi kasvab pidevalt. Ühendatud töökorralduste abil saame olukorda jälgida reaalajas ja kiiresti tegutseda, vähendades samal ajal keskkonnamõju ja suurendades tootlikkust.
Nutikad lahendused on juba väljakujunenud - see on oluline täiendus meie füüsilistele toodetele, nagu SVEA tõkked ja liiklusmärgid. Põhjamaades ja Baltikumis oli meil aasta jooksul klientide juures kasutusel üle 4 600 digitaalse toote. Digitaliseerimine võimaldab senisest automatiseeritumat, optimeeritumat ja sündmuspõhisemat töökorralduste haldamist. See toob kaasa mitmeid eeliseid: vähem inimesi puutub kokku riskirikaste keskkondadega, väheneb füüsiliste kontrollkäikude ja transpordi vajadus, CO₂ heitmed vähenevad ning ohutus paraneb.
Lai lahenduste valik
Meie digitaalsed lahendused keskenduvad kahele põhivaldkonnale: digitaalsele järelevalvele ja töömaadel töötavate inimeste ohutusele. Lisaks IPAWS süsteemile (Incursion Public Alert & Warning System), millest räägime leheküljel 11, on oluliseks komponendiks ka Intellitag – seade, mis kinnitatakse näiteks märkidele
ja tõketele ning mis annab automaatselt häiret, kui midagi juhtub. Pakume ka liiklusanalüüse ja liiklusvoogude juhtimise süsteeme, samuti nutikaid akusid, päikeseenergial töötavaid tooteid ja automatiseeritud tõkkepuid.
Reaalajas järelevalve töökorralduste üle Pikemas perspektiivis on meie visioon digitaalne liikluskeskkond, kus kõiki töökorraldusi jälgitakse ja juhitakse reaalajas. Paljud klientide projektides kasutatavad digitaalsed seadmed on juba ühendatud keskse platvormiga, mille töötasime välja 2024. aastal. Platvorm võimaldab andmepõhist lähenemist, kus saame kasutada andmeid ja teadmisi kvaliteedi pidevaks parandamiseks, töö tõhustamiseks ja ohutuse suurendamiseks kõigile, kes töötavad või liiguvad elava liiklusega keskkondades. Ramuddeni keskse tootearenduse ja innovatsioonifunktsiooni kaudu suudame seejärel arendada veelgi paremaid lahendusi.
Digitaalsed lahendused
Nutikad lahendused parendavad ohutust sulgemiste ajal
Heaks näiteks sellest, kuidas digitaalsed lahendused vähendavad töötajate vajadust liiklusega keskkondades ja samal ajal suurendavad kaitset nende jaoks, kes peavad kohapeal töötama, on IPAWS süsteem (Incursion Public Alert & Warning System). 2025. aastal kasutati süsteemi Stockholmis ligikaudu 40 korral ohutuse suurendamiseks keerukates projektides.
Kui keerukaid liikluskeskkondi suletakse, on mõnikord vaja enamat kui tavapäraseid ohutustooteid. Ramuddeni poolt välja töötatud IPAWS süsteem, mis on juba laialdaselt kasutusel Suurbritannias, vastab just sellele vajadusele. Fredrik Lysén, Ramuddeni Stockholmi piirkonnajuht, selgitab, et lahendust kasutatakse mitmes projektis üha enam ka Rootsis. – Keerukate projektide, näiteks teede ja tunnelite hooldustöödega seotud täielike sulgemiste puhul, on äärmiselt oluline tagada ohutu töökeskkond kohapeal töötavatele inimestele. Varem lahendati seda füüsiliste tõkete ja mehitamise abil.
Hoiatab heli ja valgusega IPAWS süsteemi osaks on niinimetatud PSA seadmed (Portable Site Alarm), mis võimaldavad kaugjärelevalvet ning annavad kohese heli ja valgussignaali, kui näiteks sõiduk siseneb suletud tööalale. Need sobivad eriti hästi
keskkondadesse, kus liiklus on tihe ja tehnilised lahendused keerukad. Lisaks sellele, et need vähendavad inimeste viibimist kõrge riskiga keskkondades, saab neid kasutada suletud sõiduradade tõhusaks kaitseks, turvatsoonide jälgimiseks või hädaevakuatsioonisüsteemina.
Turvalisem keskkond Muskötunnelis Üheks näiteks hädaevakuatsioonisüsteemi kasutamisest on Muskötunnel – ligi kolme kilomeetri pikkune maanteetunnel, mis ühendab Stockholmist lõuna pool asuva Muskö saare mandriga. Ramudden vastutab seal liiklussulgude eest öösiti, kui erinevad töövõtjad teostavad tunnelis hooldustöid. Tunnelis puuduvad avariiväljapääsud ning IPAWS lahendus annab häire, kui kohapeal viibiv personal peab tunnelist lahkuma või liiklust läbi laskma. Tunnelis on paigaldatud ligikaudu 14 PSA seadet.
– Muskötunnel on saareelanike ainus püsiv ühendus mandriga, mistõttu peab läbipääs alati olema tagatud, ütleb Fredrik Lysén. Selle lahendusega oleme kõrvaldanud ohutuslõhe. Kui päästeteenistusel on vaja läbi pääseda, saame aktiveerida ka sinise valguse režiimi –seda on öiste tööde käigus paaril korral tehtud, kui näiteks kiirabi pidi kiiresti läbi sõitma. Klient on rahul, et suudame siin kolmandate osapoolte ohutust hästi hallata.”
Suurenenud ohutus Löttingetunnelis
Teine keerukas projekt, kus IPAWS süsteemi kasutatakse, on Löttingetunnel Põhja Stockholmis. Osa sulgemistest kujutab endast riski, et kolmandad isikud võivad kogemata tööalale sattuda sisse ja väljasõitude kaudu. Digitaalne lahendus parandab tõhusalt nii ohutust kui ka töökeskkonda.
„Keerukate projektide, näiteks teede ja tunnelite hooldustöödega seotud täielike sulgemiste puhul, on äärmiselt oluline tagada ohutu töökeskkond kohapeal töötavatele inimestele.”
– PSA seadmed jälgivad hooldustöid tõhusalt ning takistavad liiklejatel tõkete rikkumist ja enda või teiste ohtu seadmist, ütleb Fredrik Lysén. Tegemist on uue, nutika tehnoloogiaga, mis vähendab riske ja suurendab tõhusust. Praegu uurime, kas IPAWS süsteemil on veel täiendavaid kasutusvõimalusi.
Ramudden Eesti tegevjuht
“Üksainus ebaõnnestunud projekt võib rikkuda maine”
Kett ei ole kunagi tugevam kui selle nõrgim lüli, rõhutab Ramudden Eesti tegevjuht Oliver Linnas. Eesti ehitussektoris on täheldatav positiivne areng –käimas on mitmed mahukad teede‑ ja taristuprojektid. Seejuures on kogu projekti vältel hädavajalik tagada järjepidevalt kõrge ohutustase.
Ramudden on Eestis aastaid süstemaatiliselt ja järjekindlalt töötanud selle nimel, et tõsta kogu valdkonna teadlikkust ohutusest – sellest saab lähemalt lugeda leheküljelt 7. Samas on veel palju ära teha. Kas Oliver Linnas tajub uusi jätkusuutlikkusega seotud nõudeid?
– Progress on pigem aeglane, kuid märkame, et kliendid ei vaata enam ainult hinda. Samuti näeme teatud täiendavaid nõudeid ametiasutustelt seoses väiksema keskkonnajalajäljega. Kõige rohkem on aga kasvanud tähelepanu riskidele ja ohutusele.
Ohutus kui kõige olulisem tegur Konkurentsivõime säilitamiseks peab Oliver Linnase sõnul teenuse kvaliteet olema järjepidevalt kõrge – kusjuures ohutus ja turvalisus on kõige olulisem näitaja. Oluline on pidada ausat ja avatud dialoogi ning luua vastutustunne. Sama tähtis on olla eeskujuks ka juhtkonna tasandil – nii oma meeskondadele kui kogu valdkonnale. Suunda aitavad hoida Ramuddeni põhiväärtused: lähedus, sihikindlus ja hoolivus.
– Kui tahame edendada ohutust, algab see meist endist. Sisemise kompetentsi arendamine on määrava tähtsusega – me peame suutma järjepidevalt pakkuda kõrget kvaliteeti. Üksainus ebaõnnestunud projekt võib kõik rikkuda, mistõttu on see võimekus ärikriitiline.
Palju uusi projekte töös
2026. aasta kevadel avatakse Tallinna piiril Irus, uus, meie seni suurim depoo, et olla klientidele senisest lähemal. Põhifookus on olemasoleva potentsiaali maksimeerimisel ning valmisolek uute projektide ja täiendavate mahtude kiiremaks ja efektiivsemaks teenindamiseks. Viimased kolm aastat on olnud väljakutsuvad, kuid Ramudden Eesti on samal ajal saavutanud kasvu nii käibe kui ka turumahu osas. Samuti on märkimisväärselt paranenud tegevuse efektiivsus.
„Ettevõttel võivad olla maailma parimad tooted, kuid lõppkokkuvõttes sõltub edu inimestest. Kuigi konkurendid võivad pakkuda sarnaseid lahendusi, eristavad meid teistest meie töökorraldus ja tugev üle-Eestiline kohalolek, “ rõhutab Oliver Linnas.
„Koolitus on üks meie nurgakive“
Ilma õigete teadmiste ja oskus teta ei ole võimalik luua turvalisi töökeskkondi ja liikluskorraldust.
Nii ütleb Maria Velt, Ramudden Eesti turvalisuskoordinaator ja koolituste eest vastutav isik.
Panustamine nii uute töötajate, olemasolevate meeskonnaliik‑ mete kui ka klientide koolitamis‑ se on järjepidevalt kõrge ohutus taseme saavutamise võti.
Ajavahemik jaanuarist aprillini – enne lume sulamist ja teetööde algust – on Ramudden Eestis koolituste kõrghooaeg. Aasta algab kõigile töötajatele kohustusliku korduskoolitusega: kahepäevase kursusega, mis hõlmab turvalist liikluskorraldust, töökeskkonda, tooteid, kvaliteeti ning Ramuddeni tegevuspõhimõtteid. Koolitus lõpeb testiga. – Me läheneme töötajate kompetentsile süsteemselt ja oleme loonud tervikliku süsteemi selle tagamiseks, et kõigil oleks vajalikud ja ajakohased teadmised kooskõlas kehtivate nõuetega.
Koolitused nii uutele töötajatele kui klientidele Kõik uued töötajad läbivad struktureeritud sisseelamisprogrammi, mis võib kesta kuni kuus nädalat. Igaühele määratakse mentor, kes tutvustab tööprotsesse ja juhendab erinevates olukordades. Seejärel hinnatakse, kas töötaja on valmis iseseisvaks tööks või
Töötervishoid ja ohutus
vajab täiendavat väljaõpet.
Ka kliendid kuuluvad koolituste sihtrühma. 2021. aastal sai Ramudden Transpordiameti ametliku tunnustuse liiklusreguleerijate koolitajana – see on Eestis ainus kohustuslik olemasolev koolitus. Ramudden kuulub ka väheste sekka, kes koolitavad ajutiste liikluskorralduste ja tööohutuse teemadel; seni on koolitustel osalenud üle 500 inimese. Aja jooksul on Ramudden üles ehitanud tugeva maine kui pädev ja usaldusväärne partner liikluskorralduse valdkonnas.
Tasemetel põhinev süsteem aastal võeti kasutusele kolmetasemeline koolitussüsteem, mis on inspireeritud Rootsi mudelist. Seitsme erineva mooduli kaudu saavad töötajad samm sammult oma oskusi arendada ja ettevõttes edasi liikuda. Kompetentsi arendamine jätkub ka 2026. aastal. – Olen uhke selle üle, kuidas me kasutame koolitust nii sisemise kui ka välimise võtmetegurina. Lisaks teadmistele annab koolitus töötajatele võimaluse kohtuda ja kogemusi vahetada – just see lähenemine eristab meid konkurentidest, ütleb Maria Velt.
„Ohutus algab valikutest, mida teed iga päev“
Elmo Einberg täidab töökeskkon‑
navoliniku ülesandeid paralleelselt paigaldusjuhi rolliga. Ta on oluline lüli töötajate ja juhtkonna vahel ning on veendunud, et ohutuse ja äritulemuste vahel valitseb otsene seos.
Mida teeb töökeskkonnavolinik?
– Eelkõige olen olemas kolleegide jaoks –kuulan, jälgin ja sekkun vajadusel. Tüüpiline ülesanne on töökohtade ja protsesside kontroll, et kõik vastaks nõuetele. Sama oluline on reageerida tähelepanekutele: kui risk tuvastatakse, tuleb see kohe lahendada – mitte alles pärast õnnetust. Töötajad peavad tundma, et nad võivad probleemidest rääkida.
Mis oli 2025. aasta tipphetk?
– Kahtlemata see, et Eestis ei olnud ühtegi tööõnnetust. See on teadliku ja järjepideva töö tulemus – oleme panustanud ennetusse, riskiteadlikkusse ja koostöösse. See nõuab igapäevast tähelepanu ja vastutust igalt töötajalt.
Millised on plaanid 2026. aastaks?
– Säilitada sama kõrge ohutustase. Oluline on, et uued töötajad saaksid vajalikud teadmised juba alguses, mis eeldab tihedat koostööd koolitusmeeskonnaga.
Kas näed seost töökeskkonna ja äritulemuste vahel?
– Seos on otsene: turvaline ja hästi korraldatud töökeskkond muudab töö efektiivsemaks ning vähendab viivitusi, õnnetusi ja arusaamatusi. Inimesed tunnevad end kindlamalt ja saavad keskenduda oma ülesannetele, mis viib parema kvaliteedi ja rahulolevamate klientideni. Ohutus ei ole kulu, vaid investeering.
Eesti – tipphetked ja tulevik
Tallinna depoo pälvis tunnustuse Aprillis tähistatava ÜRO tööohutuse ja töötervishoiu päeva raames pöörame igal aastal ohutusele eritähelepanu Turvalisuse kuul. 2025. aasta keskmes oli BIA raportisüsteemi kasutamine ning isikukaitsevahendid ja helkurvestid, mis on kohustuslikud nii töötajatele kui klientidele. Samuti anti välja Ramudden Health & Safety Award, mille pälvis 2025. aastal Tallinna depoo. Põhjenduses toodi esile, et „depood iseloomustab kõrge pühendumus tööohutusele – hoolimata suurest töökoormusest ei toimunud aasta jooksul ühtegi tööõnnetust“.
Töötajate rahulolu-uuringu tugev tulemus
Tulemused näitavad, et töötajad on rahul. Paljud on ettevõttes töötanud pikalt ning väärtustame avatud ja ausat suhtlust, et väljakutsed saaksid kiiresti lahendatud. 2026. aastal soovime pöörata rohkem tähelepanu piisavale taastumisajale töövahetuste vahel, eriti neil, kes paigaldavad liikluskorraldusvahendeid ja veedavad pikki tunde töömaadel.
Inspektsioonid BIA kaudu Viimased kaks aastat oleme kasutanud BIA süsteemi tööohutuse süstemaatiliseks haldamiseks. 2025. aastal ei registreeritud tööõnnetusi ning alustasime töömaade järelevalvega BIA kaudu. See võimaldab olulist infot mugavalt salvestada ja analüüsida. Lisaks oleme lisanud kontrollnimekirju sõidukite ja muu tehnika kohta.
Kanama sild –Ramuddeni proovikivi
Kui Kanama sild Eestis otsustati lammutada kontrollitud lõhkamise teel, seati kõrged nõudmised planeerimisele, ohutusele ja liiklusjuhtimisele. Päevas liigub seal ligi 33 000 sõidukit ning silla strateegiline asukoht tegi projektist keeruka väljakutse, kus Ramudden täitis võtmerolli liiklusohutuse tagamisel.
Õhtul kogunes lõhkamist vaatama umbes 1 000 pealtvaatajat. 1980. aastatel ehitatud sild ei vastanud enam tänapäevasele liikluskoormusele ega sõjalise liikuvuse nõuetele. See lammutati, et rajada uus suurema läbilaskevõimega sild, mille eesmärk on tugevdada nii tsiviil kui kaitsetaristut.
Sild asub kahe suure maantee – Via Baltica ja Tallinna ringtee – ristumiskohas. Suurte liiklusmahtude tõttu oli oluline tagada sujuv läbipääs kogu projekti vältel, selgitab Ramuddeni projektijuht Peeter Laas.
– Silla alt kulgeb Pärnu maantee, üks Eesti tähtsamaid transpordikoridore. Päevas liigub selle all ligikaudu 19 000 ja silla peal veel 14 000 sõidukit. Lisaks on tegu keeruka nn „liblikristmikuga“, kus kohtuvad kaksteist riigimaanteed.
Keerukas planeerimine
Peeter Laas alustas projekti planeerimist varakult. Peatöövõtjaks oli GRK Eesti AS ning
Ramudden kaasati tänu oma kogemusele keerukate projektide juhtimisel ning spetsiaalselt välja töötatud lahendusele. Projekt kestis kokku 15 kuud, millest seitsme jooksul oli sild liiklusele suletud.
– Kuna projekt hõlmas 12 riigimaantee ristumist, oli vaja hulgaliselt kooskõlastusi. Tihe koostöö ametiasutuste ja ühistranspordiga oli üks edutegureid.
Ramudden vastutas lisaks liikluskorralduse planeerimisele ja teostamisele suure hulga materjalide eest: liiklusmärgid, tõkked, kõrguspiirangupordid ja foorilahendused. Kitsad olud muutsid lahenduse elluviimise tõeliseks pusleks. Töötajate ohutuse tagamiseks kasutati märkide paigaldamisel TMA-sõidukeid. 20 signaalpeaga valgusfoorisüsteem tagas sujuva ja turvalise liikluse silla sulgemise ajal.
Ummikuid ei tekkinud
Lõhkamise eel sulges Ramudden piirkonna täielikult õhtul kell 19 kuni järgmise hommikuni.
Kuna sündmus oli avalik ja huvi suur, korraldati parkla 200 autole – mis täitus kiiresti. Kohal viibis ka meedia.
Kõik kulges plaanipäraselt, kuigi koristustööd kestsid oodatust kauem ja aktiveerisid Ramuddeni valmisolekuplaani.
– Tegime kõik, et vähendada mõju tipptunnile – informeerisime meediakanalite kaudu, elektrooniliste teadetetahvlitega ning paigutasime 15 töötajat ristmikele liikluse juhtimiseks.
Hommikul küsis Transpordiamet, kus on ummikud – neid ei tekkinud. Projekt lõppes 2025. aasta septembris ning nii klient kui koostööpartnerid jäid rahule. Ajakava pidas ning mis kõige tähtsam – projekt viidi läbi ohutult nii töötajatele kui liiklejatele. Ramudden Eesti jaoks oli see tõestus võimest tegutseda ka kõige nõudlikumates olukordades. Lõhkamist kajastav video on nüüd üks Transpordiameti veebilehe vaadatuimaid.
Photo: GRK Eesti AS
Kohal igas tööetapis –et ohutus oleks tagatud.