KUI MA OLEKSIN VANAISA
Indrek Koff
KUI MA OLEKSIN VANAISA Illustreerinud Kadi Kurema
Indrek Koff
KUI MA OLEKSIN VANAISA © Kirjutanud Indrek Koff © Illustreerinud Kadi Kurema Toimetanud Eva Koff Kujundanud Kadi Kurema ja Anne Linnamägi ISBN: 978-9949-9861-7-0 Tallinn, 2020 Härra Tee & proua Kohvi www.teejakohvi.eu Trükitud Tallinna Raamatutrükikojas
Vanaisale
6
KUI MINA OLEKSIN VANAISA Kui mina ... Kui mina oleksin vanaisa, siis ... Jah, kui mina oleksin vanaisa, siis ma oleksin üks igavesti vägev vanaisa ja mul oleks palju lapselapsi. Vähemalt kümme, aga võib-olla hoopis kaksteist või kolmteist. Meil oleks koos hästi lõbus olla ja ma arvan, et ma vist meeldiksin neile isegi rohkem kui nende oma emad ja isad, sest ma ajaksin neile alati naeru peale ja mängiksin nendega kogu aeg igasuguseid põnevaid mänge ja lubaksin neil alati kõiki asju teha. Ma oleksin suur ja tugev ja nad ei peaks kunagi midagi kartma, kui nad minuga koos on. Jalad oleksid mul hästi pikad, sest kõik lapselapsed peavad ju mulle korraga sülle ära mahtuma. Alguses võiksid mu jalad tegelikult täitsa tavalised ka olla, aga iga kord, kui mõni lapselaps juurde tuleb, peaksid nad natuke kasvama, nii et lõpuks nad peaksid olema umbes kaks või kolm meetrit pikad. Või neli. Ma oleksin nii tugev, et kõik lapselapsed saaksid korraga mu jala peale istuda ja ma teeksin neile sõit-sõitsõit linna ja ei ütleks üldsegi, et lõpetame nüüd ära, ma enam ei jõua. Sest mängida ma jõuaksin alati.
7
VANAISA MAJA Kui ma oleksin vanaisa, siis mul oleks mere ääres paksu metsa sees üks väike mõnus majakene. Seal oleks hästi palju tube ja kõik toad oleksid otsast otsani täis igasugu põnevat kola ja tohutu hulga sahtlite ja salalaegastega kummuteid ja kappe. Ainult kõige suurem tuba oleks täiesti tühi, et ma saaksin seal oma lastelastega kulli ja koletist ja ukakat ja kes aias ja igasuguseid muid mänge mängida. Suures toas oleks mul veel pinksilaud ja keegel ja seal saaks jalgpalli ja korvpalli mängida. Köök oleks mul ka, köögis pragiseks pliidi all tuli ja pliidi peal oleksid kogu aeg soojas kotletid ja pannkoogid ja veel palju igasuguseid häid toite, mida me saaksime süüa, kui kõht tühjaks läheb. Ja ühes toas, mis oleks minu maja kõige mõnusam tuba, oleks kamin, mille ääres ma saaksin õhtuti kiiktoolis istuda ja lastelastele oma ümbermaailmareisidest ja kangelastegudest jutustada. Aga jutustamise ajal ma peaksin ettevaatlik olema, et ma liiga suure hooga kiikuma ei hakkaks, sest kangelastegudest oleks natuke tobe jutustada, kui ise samal ajal kiiktooliga üle pea käid. Kamina ääres peab üldse natuke ettevaatlik olema, et mitte ühedki asjad põlema ei läheks.
8
9
Vanaisa naine Kui ma oleksin vanaisa, siis mul peaks naine ka olema, sest minu lastelastel on ju vanaema vaja. Tegelikult ma ise eriti naist võtta ei taha, aga ma vist ikkagi pean, sest ma ei jaksa ju üksi kõiki neid pannkooke ja kotlette ja kartuliputrusid ja muud kraami valmis vaaritada, mis ma koos oma lastelastega kinni kavatsen pista. Pealegi on mul nagunii vaja kedagi suurt inimest, kellega koos maadlust ja vilistamist harjutada ja kes mulle suusad jalga aitaks, sest ma ise ei saa neid klambreid mitte kunagi kinni. See minu naine oleks hästi ilus. Ta oleks sama ilus nagu minu ema ja sama tore nagu minu vanaema. Ta oleks selline väike ja armas ja ta ei vaidleks mulle kunagi vastu, sest meile meeldiksid täpselt samad asjad. Me vaataksime koos oma lemmikmultikaid ja mängiksime lastelastega ja meil ei saaks mitte kunagi poole mängu pealt aeg otsa, sest mängimise aega meil oleks just kõige rohkem. Ta ei solvuks kunagi, kui ta mõnes mängus viimaseks jääks, ehkki ega ta ei jääks, sest ta oleks selline hirmus tark ja oskaja tüdruk. Tal oleks mütsi peal lill ja tal oleksid sinised kindad ja hirmus armsad silmad. Ja ta oskaks nii hästi peale puhuda, et valu läheks kohe ära.
10
11
Naabrid Naabrid elaksid meie majast natuke kaugemal, aga nad oleksid hästi toredad. Ühel pool elaks Piimatädi, kelle juures me käiksime peaaegu iga päev piima toomas ja vasikaid vaatamas. Piimatädi pakuks meile mõnikord oma aia õunu ja pirne ja räägiks meile igasuguseid tarkusi, samal ajal kui meie neid sööksime. Näiteks noorest ja vanast kuust ja istutamisest ja igasugustest asjadest, millega saab ennast terveks ravida, kui oled haigeks jäänud või kuskilt valutab. Teisel pool elaks Munatädi, kes oleks ka hästi tore ja armastaks ka hirmsasti juttu rääkida ja me oleksime iga kord hästi kaua tema juures, kui me läheksime mune tooma. Ta annaks meile oma magusaid tomateid maitsta ja õpetaks, kuidas on kõige õigem moosi teha ja kuidas tulevad kõige paremad „litrikurgid”.
12