tulevik

T UL E V IK ON ME IE T E H A

„See on üks inspireerivaimaid raamatuid, mida olen eales lugenud. Siin vaadatakse kartmatult otsa kliimakriisi hirmutavale tegelikkusele, kuid autorid tõdevad, et inimkond on siiski võimeline ohuga toime tulema.

Veelgi enam, see raamat näitab meile, et kliimakriisi eksistentsiaalne proovikivi võib olla ka erakordne võimalus ehitada õiglasem maailm ja teha meist paremad inimesed. Eelkõige aga võtavad autorid väga praktilise hoiaku ja pakuvad välja 10 konkreetset tegevust, mida igaüks meist saab ette võtta, et luua parem tulevik kõigile olenditele planeedil Maa. Loodan, et me kõik võtame nende sõnumit kuulda.“ YUVAL NOAH HARARI „Pariisi kliimalepe oli inimkonna jaoks pöördelise tähtsusega. Selles olulises ja ajakohases raamatus näitavad kaks leppe võtmefiguuri meile, miks ja kuidas tuleb tegutseda, et Pariisis lubatut täita. Ma loodan, et seda loetakse laialdaselt ja selle järgi ka tegutsetakse.“ JANE GOODALL „Oleme jõudnud kriitilise momendini, millest sõltub inimeste ja kogu ülejäänud looduse ellujäämine Maal. Raamatus „Tulevik on meie teha“ selgitavad Figueres ja Rivett-Carnac, mida me saame ette võtta, et oma maailma hoida. See raamat näitab meile, mida meil tuleb teha, et kaitsta oma ühist tulevikku – nii meie endi kui ka kõigi teiste oma sellel planeedil.“ LEONARDO DICAPRIO „Sellest olulisemat raamatut pole olemas.“ RICHARD BRANSON „Igaüks peaks seda raamatut lugema.“ MATT HAIG „Figueres ja Rivett-Carnac julgevad meile näidata, kuidas meie otsustest sõltub parem ja õiglasem maailm.“ NAOMI KLEIN

TULEVIK ON MEIE TEHA Jonnaka optimisti teejuht kliimakriisis

Christiana Figueres ja Tom Rivett-Carnac Tõlkinud Lauri Liiders

Tõlgitud väljaandest: The Future We Choose. Surviving the Climate Crisis Alfred A. Knopf New York 2020 Toimetanud ja korrektuuri lugenud Krista Leppikson Kujundanud Eiko Ojala Küljendanud Enno Piir Copyright © 2020 by Christiana Figueres and Tom Rivett-Carnac Tõlge eesti keelde © Lauri Liiders ja Rahva Raamat, 2021 ISBN 978-9916-661-31-4 ISBN 978-9916-661-32-1 (epub) Trükkinud Printon Rahva Raamat Tallinn, 2021 www.rahvaraamat.ee

Pühendame selle raamatu Christiana tütardele Naimale ja Yihanale, Tomi tütrele Zoële ja pojale Arthurile ja kõigile põlvkondadele, kes elavad tulevikus, mille meie valinud oleme

Ärme palume, et meid ohtudest säästetaks, vaid et me ei tunneks hirmu nendega silmitsi olles.

R A B I N D R A N AT H TAG O R E

SISUKORD

Autorite selgitus . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 13 Sissejuhatus. Kriitilise tähtsusega kümnend . . . . . . . . . 17 I OS A : K A K S M A A I L M A

1. Valime oma tuleviku . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 27 2. Maailm, mida arendame praegusel moel . . . . . . . . . . 33 3. Maailm, nagu see olema peaks . . . . . . . . . . . . . . . . 44 I I OS A : KO L M 4. Kelleks me otsustame saada .

5. Jonnakas optimism . . . . . .

6. Lõputu küllus . . . . . . . . .

7. Radikaalne taastamine . . . .

M ÕT T E V I I S I

. . . .

. . . .

. . . .

. . . .

. . . .

. . . .

. . . .

. . . .

. . . .

. . . .

. . . .

. . . .

. . . .

. . . .

. . . .

61 65 78 91

I I I OS A : K Ü M M E T EG U

8. Mida tuleb teha . . . . . . . . . . . . . . . .

Vanast maailmast lahtilaskmine . . . . . . . .

Tunnista oma kurbust, kuid jää kindlaks oma tulevikunägemusele . . . . . . . . . . . . . . .

Kaitse tõde . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

. . . . . . . 105 . . . . . . . 113 . . . . . . . 119 . . . . . . . 125

TULEVIK ON MEIE TEHA

AUTORITE SELGITUS

Pea end kodanikuks, mitte tarbijaks Fossiilkütustest eemaldumine. . . .

Planeedi taasmetsastamine . . . . .

Investeeri puhtasse majandusse . .

Kasuta tehnikat vastutustundlikult.

Edenda soolist võrdsust . . . . . . .

Osale poliitikas . . . . . . . . . . . .

. . . . . . .

. . . . . . .

. . . . . . .

. . . . . . .

. . . . . . .

. . . . . . .

. . . . . . .

. . . . . . .

. . . . . . .

. . . . . . .

. . . . . . .

. . . . . . .

. 132 . 139 . 146 . 154 . 160 . 167 . 173

Kokkuvõte. Uus lugu . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 181 Mida sa kohe teha saad. . .

Lisa . . . . . . . . . . . . . .

Tänusõnad . . . . . . . . . .

Viited . . . . . . . . . . . . .

Bibliograafia ja lisalugemist

. . . . .

. . . . .

. . . . .

. . . . .

. . . . .

. . . . .

. . . . .

. . . . .

. . . . .

. . . . .

. . . . .

. . . . .

. . . . .

. . . . .

. . . . .

. . . . .

. 187 . 193 . 195 . 201 . 229

Me oleme head sõbrad ja kaasteelised sel planeedil, kuid oleme ka mitmel viisil erinevad. Me oleme sündinud eri geoloogilisel ajastikul. Christiana sündis 1956. aastal, kui lõpule oli jõudmas 12 000 aasta pikkune holotseen, mil stabiilne kliima võimaldas inimkonnal õitseda. Tom aga tuli ilmale 1977. aastal, kui oli juba alanud antropotseen, mida iseloomustab nendesamade õitsengut soodustanud tingimuste hävitamine inimkonna poolt.

Pärineme ka geopoliitilise kaardi väga erinevatest otstest: Christiana Costa Ricast, tillukeselt arengumaalt, mis on juba ammu olnud eeskujuks oma loodusega kooskõlas saavutatud majanduskasvuga, ning Tom Suurbritanniast – see on maailma suuruselt viies majandus, kus kunagi sai alguse kivisöele tuginenud tööstusrevolutsioon.

Christiana kasvas poliitikale pühendunud peres. Nii tema ema- kui ka isapoolses suguvõsas on palju Costa Ricasse immigrantidena saabunuid. Tema isa oli kolm ametiaega riigi president ja teda peetakse nüüdisaegse Costa Rica isaks. Lisaks sellele, et ta algatas keskkonnapoliitika, 13

CHRISTIANA FIGUERES • TOM RIVETT-CARNAC

TULEVIK ON MEIE TEHA

millele mõju poolest maailmas vähe võrdväärseid leidub, on ta seniajani ainus riigipea, kes oma riigi sõjaväe laiali on saatnud. Tom pärineb perest, kes on Briti ajaloos ammustest aegadest olulist rolli mänginud, seda peamiselt erasektoris. Üks tema esivanemaid oli Inglise IdaIndia Kompanii rajaja ja esimene juht, ning tollal oli see ainus ettevõte ajaloos, millel oli oma armee. Tomi esimeste mälestuste hulka kuulub see, kuidas ta käis koos naftageoloogist isaga naftat otsimas.

Christiana on kahe täiskasvanud tütre ema, Tomil on aga tütar ja poeg, kes pole kumbki veel kümneseks saanud.

Meil poleks pruukinud midagi ühist olla, kui me ei jagaks vahest kõige olulisemat asja üldse: muret meie ja ka sinu laste tuleviku pärast. Otsustasime 2013. aastal koostööd tegema hakata, et maailma kõiki lapsi ootaks parem tulevik.

Christiana töötas aastatel 2010–2016 tegevsekretärina organisatsioonis, mis tegeleb ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni täitmisega. Selle organisatsiooni ülesanne on juhtida kõigi valitsuste vastusamme kliimamuutustele. Asunud sellele vastutusrikkale töökohale vahetult peale 2009. aasta Kopenhaageni kliimamuutuse konverentsil puhkenud ägedaid vaidlusi, keeldus Christiana tunnistamast, et globaalse kokkuleppe sõlmimine on võimatu.

2013. aastal kuulis ta endisest budistlikust mungast Tom Rivett-Carnacist, kes oli tollal mittetulundusühingu Carbon Disclosure Project USA haru president ja tegevjuht. Christianale pakkus mehe ebatavaline taust huvi ja

ta kutsus Tomi New Yorki, et arutada, kas temast võiks saada Christiana vanemnõunik poliitika alal.

Kui nad olid suurema osa päevast Manhattanil ringi jalutanud, pöördus Christiana Tomi poole ja ütles: „Mulle on selgeks saanud, et sul puuduvad selleks ametiks vajalikud kogemused. Kuid sinus on midagi, mis on palju olulisem: sa oled piisavalt tagasihoidlik, et tahta edendada kollektiivset tarkust, ja piisavalt vapper, et töötada millegi nii keeruka kallal, mida ei anna kunagi korralikult kaardistada.“ Nii kutsus ta Tomi osalema ÜRO pingutustes edendada Pariisi kliimakokkuleppe läbirääkimisi. Christiana peamise poliitikastrateegina kavandas Tom (ja ka juhtis seda) üsna varjatult tegutseva Groundswell Initiative’i – organisatsiooni, mis üritas kokkuleppe sõlmimiseks toetust leida paljudelt osalistelt väljaspool riikide valitsusi.

Mõni aasta hiljem jõutigi selle rahvusvahelise kokkuleppeni, milles seati maailmale enneolematult kaugeleulatuvad sihid.

Kui 12. detsembril 2015 kell 19.25 viimaks haamrilöögiga märku anti, et Pariisi kliimalepe on sõlmitud, hüppasid 5000 delegaati, kes mitmeid tunde ootusärevusest vaevalt hingata julgenud olid, vaimustunult oma kohtadelt püsti – oli saavutatud ajalooline läbimurre. Tervelt 195 riiki oli just ühehäälselt vastu võtnud leppe, mis pidi nende majandusi mõjutama järgmised neli aastakümmet. Paika sai pandud uus tee, mida mööda kogu maailm ühiselt edasi sammub.

Kuid teekaart on midagi väärt vaid siis, kui seda ka järgitakse. Inimkond on kliimamuutuste osas liiga kaua

14

15

CHRISTIANA FIGUERES • TOM RIVETT-CARNAC

TULEVIK ON MEIE TEHA

passiivseks jäänud – nüüd tuleb sel teel kindlalt sammuda või õigemini seda mööda lausa jooksma hakata.

See raamat paneb paika jooksuraja, ja me loodame, et sa jooksed sellel koos meiega.

SISSEJUHATUS K R I I T I L I S E TÄ H T SU S EG A K Ü M N EN D

Kirjutasime selle raamatu enne seda, kui COVID-19 meie maailma segi lõi. Meil oli kavas terve aasta kestev raamatututvustustuur, kuid jõudsime sel teha vaid kolm peatust, enne kui pidime kiiruga kodumaale naasma, üks Costa Ricasse ja teine Suurbritanniasse, ja maailm läks lukku. Oleme selles raamatus kirjeldanud kaht tulevikustsenaariumi, esimene hirmutav ja teine ihaldusväärne, ning nende erinevused on nüüd veelgi ehmatavama selgusega esile tõusnud. Rohkem kui kunagi varem soovime otsusekindlalt mängida oma osa selles, et meie tulevik saaks teadlikult valitud, et me ei tormaks sellesse pimesi.

Selle kümnendi algusest sai emotsionaalsetest pingetest laetud aeg. Paljud meist võisid kogeda üksindust, hirmu, leina, põnevust, lootust või tänulikkust, aga me kõik pidime kohanema olukorraga, kus kaks omavahel konkureerivat tegelikkust meie tähelepanu pärast võistlesid. Ühte iseloomustab meie globaalse ühisvara – meie metsade, ookeanide, jõgede, pinnase ja õhu – allakäik 16

17

CHRISTIANA FIGUERES • TOM RIVETT-CARNAC

TULEVIK ON MEIE TEHA

hoolimata sellest, et me teame, et meie tervis ja heaolu sõltub neist. Me näeme, et endiselt jahitakse iga hinna eest majanduskasvu fossiilkütuste maakoorest eemaldamise ja nende põletamise teel, kuigi me teame, et see muudab meie atmosfääri keemiat, kergitab meie planeedi temperatuuri ja tõukab selle elu säilitavaid süsteeme murdumispunktile lähemale. Kümnendi algus kujunes halvaendeliseks. Surmatoov COVID-19 pandeemia koos ühiskonna lukkupaneku, ka koolide ja töökohtade sulgemisega tõi meile mõneks ajaks muud mõtteainet ja häiris pikemaajalistele väljakutsetele keskendumist. Aga need pikemaajalised väljakutsed pole kuhugi kadunud ning seda tuletab meelde tõsiasi, et kuigi 2020. aastal kasvuhoonegaaside emisioonid märgatavalt kahanesid, sai sellest meie planeedi jaoks rekordiliselt kuum aasta.

Kuigi paljud inimesed vaatavad mööda üha jätkuva intensiivse hävitustöö mõõtkavast ja osa meist eelistab sellest üldse mitte välja teha, hakkame nüüd kõik tundma selle tagajärgi. Liikide väljasuremine, supertormid, kuumalained, põuad ja hiigeltulekahjud saavad üha tavalisemaks, nagu ka nende nähtuste põhjustatud inimkannatused ja majanduslik kahju, süvendades veelgi sajanditepikkust ebavõrdsust ja inimõiguste rikkumist, poliitiliste ja ühiskondlike rahutuste juurpõhjuseid. Me võime neid probleeme üksteisest eraldi käsitleda, kuid tegelikult on need kõik omavahel seotud.

Me ei saa oma kõrvu kinni toppida ega kogu sellest valust mööda vaadata, samuti tõsiasjast, et kui me senisel kursil jätkame, võime omaenda liigile hävingut tuua. Me pole veel päriselt mõistnud, mil määral võib looduslike

keskkondade hävitamine kahjustada meie ja meie laste tervist ja turvatunnet, meie võimet end toita, rannikuid asustada ja perekondi koos hoida.

Pole lihtne seda tegelikkust ausalt tunnistada, kuid seda peab tegema. Kui me seda ei tee, siis vahest ei mõista me ka meeleheidet, mille keskel nii paljud inimesed nüüd igati mõistetavatel põhjustel elama peavad.

18

19

Kuid sama vapralt tuleb kinni hoida veendumusest, et sellest tegelikkusest hoolimata või vahest just sellest tulenevalt leidub meil võimalus minna vastassuunas, mida mingil määral juba ka tehakse. Me näeme nüüd, et kliima- ja planetaarkriisidele reageeritakse üha varmamalt, seda nii kogukondade, ettevõtete, linnade kui isegi riikide valitsuste tasandil. Ja seda seetõttu, et teaduslikud andmed tekitavad üha enam ärevust ning inimesed kõigilt elualadelt nõuavad muutusi.

Me mäletame veel pandeemiaeelseid protestiavaldusi: Washingtonis marsib üks 12-aastane tüdruk reede hommikul kell 10 koos oma sõpradega 16. tänavat pidi, kandes käes plakatit, millele ta on joonistanud leekidest haaratud maakera. Londonis on täiskasvanud demonstrandid, kes on musta riietunud ja kannavad märulipolitsei kiivreid, moodustanud inimketi, millega peatatakse liiklus Picadilly Circusel, ning teised protestijad on end British Petroleumi peakorteri ees kõnnitee külge liiminud.

Lõuna-Koreas Seoulis on tänavad täis algkoolilapsi, kes kannavad värvikirevaid ranitsaid ja plakateid kirjaga CLIMATE STRIKE – meediakajastuse huvides kasutatakse inglise keelt. Bangkokis on tänavatele tulnud sajad