Tõde ja õigus

TÕDE JA ÕIGUS AL GUS

Saateks Aasta 1902. Toimumiskoht Tartu. Treffneri kooli lõpetav Anton Hansen kõnnib noore kirjaniku Gustav Suitsuga Toomemäel ning räägib soovist kirjutada romaani oma lapsepõlvekodu ainetel. Mõtteid ja lugusid on, oskust neid just nii kirja panna, nagu tahaks, veel ei ole. Järgneb töö ajakirjanikuna, astumine ülikooli. Romaani kirjutamine lükkub edasi.

Aasta 1915. Toimumispaik Koitjärve. Venna juures tervist raviv Tammsaare räägib heale sõbrale Arnold Susile lugusid oma kodukohast. Romaani kirjutada on veel vara, vastab ta Susi küsimusele, miks ta neid lugusid kirja ei pane. Sündmused ei olevat veel piisavalt settinud, ei ole veel tekkinud sügavamat elutunnetuslikku tagapõhja.

Aasta 1925. Toimumiskoht Pärnu rand. Tammsaare kohtub rannas arsti ja poeedi Johannes Vares-Barbarusega, kellele räägib, et rahvas ootab suurt romaani. Ta jätab ütlemata, et juba kirjutab seda romaani. Pärast viit päeva suvitamist pere juures pöördub Tammsaare üksi Tallinna tagasi ning jätkab romaani kirjutamist, mida juhib Baudelaire’i moto: „Imelises tundlikkuses mõõtmatuseni avardunud iga tühisem lapsepõlvemure, iga väiksemgi rõõm

saab hiljem kunstiteose aluseks täiskasvanule, ilma et see ise seda teaks.“ 30. oktoobril 1926 jõuab „Tõe ja õiguse“ I osa raamatupoodidesse. Esmatrükil on Baudelaire’i moto olemas, ühelgi hilisemal trükil enam mitte. Füüsiliselt kirjutas Tammsaare „Tõe ja õiguse“ I osa väikeste katkestustega umbes aasta. Vaimselt mitu aastakümmet. „Tõe ja õiguse“ I osa ootas kirjaniku hinges küpsemist ja loomulikult on vahe sees, kas raamatu on kirjutanud kahekümnene gümnasist, üliõpilasmeeleoludest köetud kolmekümneaastane või viiekümnele lähenev, sügava elutunnetusliku põhja leidnud autor. Vast ainult viimane saigi ühe romaani kirjutada nii kirglikult ja nii hõlmavalt, et eesti kirjandusse ei ole siiani tulnud teist sama haardega romaani.

Kuid pisut veel „Tõe ja õiguse“ ilmumise taustast. 1920. aastate keskpaiku ei olnud eesti kirjandus tervikuna veel kuigi romaanirohke. Puudusid väga selged algupärased tegelaskujud või karakterid, kellega eestlastel olnuks võimalik end samastada. Muidugi, Oskar Lutsu „Kevade“ ja mõndagi muud tänapäeval klassikaks saanut oli juba ilmunud, kuid raske oli leida n-ö üldrahvalikke kirjanduslikke kangelasi.

TÕDE JA ÕIGUS | ALGUS 5

MAARJA VAINO

TÕDE JA ÕIGUS | ALGUS 13

„Seal ta ongi, see Vargamäe,“ lausus mees ja näitas käega üle soo järgmise väljamäe poole, kus lömitas rühm madalaid hooneid. „Meie hooned paistavad, teiste omad seisavad mäe taga orus, sest siis rahva suus Mäe ja Oru, mõisakirjas aga Eespere ja Tagapere. Paremat kätt see männitukk seal kõrgel mäe otsas on meie oma: igavesed vanad jändrikud teised, mõned poolkuivad juba.“

TÕDE JA ÕIGUS | ALGUS 15

Kraavid teeme sügavamaks, tee kõrgemaks ja siledamaks. Põhja kuuseoksad ja kadakad, peale põllukivi ja sauerähk. Seda on meil küll, väljamäel mändide alt võta niipalju, kui süda kutsub.

Mõne aasta pärast sõida kas või tõllaga, kaks hoost kõrvu.

TÕDE JA ÕIGUS | ALGUS 25

„Noh, vett juba mõõta ei saa,“ naeratas Andres. „Igaüks laseb teda nagu süda kutsub, üks rohkem, teine vähem.“

Filmi valmimise ajajoon Võttepaigad: Harjumaal Eesti Vabaõhumuuseum, Maardu mõis, Rummu karjäär; Läänemaal Suursoo, Marimetsa; Pärnumaal Tuhu; Valgamaal Koiva-Mustjõe luha hoiuala, Karula; Võrumaal filmi-Vargamäe, Roosiku, Vastseliina kõrts, Põlvamaal Meenikunno; Järvamaal Esna vana vallamaja, Järva-Peetri ja Järva-Madise kirik, Kodru raba, Kõrvemaa.

1

2

3

4

2014. aastal alustas Tanel Toom tööd „Tõe ja õiguse“ struktuuri ja ajatelje kallal.

2015. aasta juulis alustas ta stsenaariumi kirjutamist. Septembris valiti rollidesse peamised näitlejad ja hakati üle Eesti otsima Vargamäeks sobivat küngast.

2016. aastal kinnitati Vargamäe võttepaigaks Mõniste vallas

Kevadel filmiti kaheksa päeva, suvel viis. Filmi tegevus jõudis 1893. aastasse. Viimane, 75. võttepäev leidis aset 3. augustil 2018 3 ning originaalmuusika salvestati detsembris.

2019. aasta 20. veebruaril toimus filmi pidulik esilinastus.

Vastse-Roosa külas asuva Borodino kinnistu 12hektarine kaerapõld ja renditi maa kolmeks aastaks. Filmi-Vargamäe ehituse esimene etapp algas rehemajaga 4 . Teisteks võttekohtadeks valiti JärvaMadise ja Järva-Peetri kirikud, Vastseliina kõrts ja Esna vana vallamaja. Grimmimeeskond osales silikoongrimmi ja näitlejad talutööde koolitustel. Õpiti leiba küpsetama, võid tegema, sirbiga lõikama, vikatiga niitma, rehepeksu, lina tegema, lehma lüpsma jm.

Lisaks filmi-Vargamäe võtteplatsile tuli rajada keset Võrumaa põlde ka võttegrupi ja näitlejate jaoks vajalik baas/tagalataristu.

Seda Tallinnast 300, Tartust 110 ja Võrust 70 kilomeetri kaugusele, kohta, kus puudusid vesi, kanalisatsioon ja elekter.

Rajatav taristu pidi olema küllalt kapitaalne, et poolteist aastat eri ilmastikutingimustele vastu pidada, aga ka võtteperioodi lõppedes lihtsasti demonteeritav. Grimmi-kostüümi ruumideks said soojakud, toitlustusalaks suur põrandaga peotelk. Teede ehituseks kulus sada tonni kruusa. Samuti leiti lahendus asjaolule, et filmi-Vargamäe põllul puudus elektrivarustus, mida oli vaja nii võtteplatsil kui ka sellest 300 meetri kaugusel baasis.

filmiti 1870. aasta varakevade stseene. Mais oli viis võttepäeva, juunis neli. Rehemaja ehitati pikemaks ja juulis-augustis filmiti stseene aastani 1881. Augustis ehitati Mäele uus laut ja Jussile laut, septembris valmis kõrtsi interjöör Jäneda Pulliteatri hoones.

Septembris filmiti neliteist päeva, oktoobris viisteist.

2018. aasta jaanuaris-veebruaris oli kümme võttepäeva; ka 24. veebruaril, mil tähistati Eesti Vabariigi 100. aastapäeva 1 .

10 kilomeetri raadiusest toodi kokku 11 mahajäetud maja palgid.

Ehitati seitse palkmaja ja siniste seintega Oru talu. Esna vallamaja fassaadile ehitati butafoorne tuulekoda ja trepp, maja ette kiviaed ja rajati kruusatee. Vastseliina kõrtsi ette riigimaanteele toodi 77 tonni kruusa, mis laotati 1000 ruutmeetri suurusele alale.

Võttemeeskond aastatel 2016–2019 oli kokku 190 inimest, sealhulgas pildijäreltöötlejad ja muusikud. Vargamäe võtetel osales päevas keskmiselt 45 võttegrupiliiget.

TÕDE JA ÕIGUS | ALGUS 121

2017. aasta esimestel päevadel algas üle-eestiline kostüümide kogumine ja Krõõda osatäitjal ketramiskoolitus. Ehituse teises etapis valmisid rehemaja interjöör, sauniku maja, ait, laut, Oru talu kujulised sinised kuubikud, mis järeltöötluses hoonetega asendati ² . Kevadel kolmandas etapis valmisid kaev, väravad, roigasaiad ning hoovi haljastamise talgutel toodi murumättaga maapinda juurde.

9. aprillil leidis aset esimene võttepäev. Kuue päeva jooksul

Tagala

Vargamäe uus ja järeleandmatu peremees peab võitlema raske töö, kiusliku naabri ja omaenda tõekspidamistega, et oma vilets maa viljakaks muuta - ning tõde ja õigus jalule seada.

Lootusest ja teotahtest pakatav Andres tuleb koos noore abikaasa Krõõdaga võlgu ostetud soisele talukohale uut elu rajama. Vargamäe Mäe talust peab saama koht, mis perekonna eest hoolitseb. Algab elukestev võitlus nii looduse ja saatuse kui ka kiusliku naabrimehe Pearu mängitavate vingerpussidega. Kui elukaar jagab kannatusi, hakkab Andres üha meeleheitlikumalt otsima tõde ja õigust nii kohtust, kõrtsist kui ka piiblist.

Käesolev raamat toob kokku tsitaadid Anton Hansen Tammsaare romaani „Tõde ja õigus” esimesest osast ning kaadrid režissöör Tanel Toomi samanimelisest filmist.

kirjastus.postimees.ee