LEMMIKUT LÄBI AEGADE
Toataimed
KERSTI RANNAMÄE
Sisukord
Hea lillesõber! 6
Kes nad on? 8
Kasvunõuded 9
Lehtdekoratiivsed
toataimed 13
Jaapani aukuuba (Aucuba japonica) 14
Aglaoneema (Aglaonema) 16
Amasoonase alokaasia (Alocasia × mortfontanensis) 17
Kõrge araukaaria (Araucaria heterophylla) 18
Tihe aspar (Asparagus densiflorus) 19
Kõrge lehtliilia (Aspidistra elatior) 20
Käändbokarna (Beaucarnea recurvata) 21
Tiigerlehik (Calathea) 22
Araabia kohvipuu (Coffea arabica) 24
Lõuna-tõlvpuu (Cordyline australis) 25
Põõsas-tõlvpuu (Cordyline fruticosa) 26
Vahelduvalehine lõikhein (Cyperus alternifolius) 27
Diifenbahhia (Dieffenbachia) 28
Lõhnav draakonipuu (Dracaena fragrans) 29
Ääris-draakonipuu (Dracaena marginata) 30
Fatseedera (Fatshedera lizei) 31
Jaapani fatsia (Fatsia japonica) 32
Bensoe-viigipuu (Ficus benjamina) 33
Kummipuu ehk kummi-viigipuu (Ficus elastica) 34
Lüüra-viigipuu (Ficus lyrata) 35
Pitslehik (Fittonia) 36
Võra-seitselehik (Heptapleurum arboricola) 37
Valgeroodne maranta (Maranta leuconeura) 38
Silmikmonstera (Monstera adansonii) 39
Meeldiv monstera (Monstera deliciosa) 40
Kanntaim (Nepenthes) 41
Peperoomia (Peperomia) 42
Kilp-piilea (Pilea peperomioides) 44
Jaapani skimmia (Skimmia japonica) 45
Ilutsev põõsasvõhk (Thaumatophyllum xanadu) 46
Roio-tradeskantsia (Tradescantia spathacea) 47
Palmid
49
Vääris-mägipalm (Chamaedorea elegans) 50
Kollakas kuldviljakpalm ehk kollakas pisipalm (Chrysalidocarpus lutescens) 51
Rahu-palmlehik (Cycas revoluta) 52
Forsteri kentiapalm (Howea forsteriana) 53
Harilik datlipalm (Phoenix dactylifera) 54
Kõrge vitspalm (Rhapis excelsa) 55
Sõnajalad
57
Pesa-raunjalg (Asplenium nidus) 58
Antiik-raunjalg (Asplenium antiquum) 60
Jänesejalg (Davallia) 61
Kõrge nefroleep (Nephrolepis exaltata) 62
Sarvsõnajalg (Platycerium) 63
Rippujad ja ronijad
65
Punahuul (Aeschynanthus) 66
Woodi laternlill (Ceropegia woodii) 67
Tups-rohtliilia (Chlorophytum comosum) 68
Romblehine tsissus (Cissus alata) 69
Kuld-nõelköis (Epipremnum aureum) 70
Roomav viigipuu (Ficus pumila) 71
Roniv filodendron (Philodendron hederaceum) 72
Rippkivirik (Saxifraga stolonifera) 73
Täpiline hõbeköis (Scindapsus pictus) 74
Jalglehine sõrgköis (Syngonium podophyllum) 75
Sukulendid
77
Ameerika agaav (Agavae americana) 78
Cooperi padilehik (Adromischus cooperi) 79
Harilik aaloe (Aloe vera) 80
Portulak-turdleht (Crassula ovata) 81
Soomuslehik (Echeveria) 82
Vöödiline havortia (Haworthia fasciata) 83
Blossfeldi kalanhoe (Kalanchoe blossfeldiana) 84
Kollane kalanhoe (Kalanchoe thyrsiflora) 85
Tutt-paksjalg (Pachypodium lamerei) 86
Täpik-graniitlehik (Pleiospilos nelii) 87
Helmekaktus (Rhipsalis) 88
Kolmevöödiline havisaba (Sansevieria trifasciata) 89
Helmes-ristirohi (Senecio rowleyanus) 90
Sulgvõhk (Zamioculcas zamiifolia) 91
Õitsvad toataimed 93
Flamingolill (Anthurium) 94
Kalamondiinipuu (Citrofortunella microcarpa) 95
Gusmaania (Guzmania) 96
Rooshibisk (Hibiscus rosa-sinensis) 97
Harilik vahalill (Hoya carnosa) 98
Mandvill (Mandevilla) 99
Säntpoolia ehk paulike (Saintpaulia) 100
Tõlvlehik (Spathiphyllum) 101
Õiekas pärgväändik
(Stephanotis floribunda) 102
Sinine tillandsia (Tillandsia cyanea) 103
Hea lillesõber!
Taimed kui elusorganismid on meile kodus headeks kaaslasteks, tuues sinna kodusoojust vaid neile omasel viisil. Ilusad ja elujõulised toataimed lisavad hubasust igale ruumile ja nende kasutamine on esimene lihtne võimalus teha eluasemest päris oma kodu.
Kindlasti leiab igasse ruumi sobiva taime. Selleks et sa ei peaks liiga palju katsetamisele aega ja raha kulutama, panime kokku nimekirja nendest, kes on läbi aegade olnud populaarsed, vastupidavad ja suhteliselt kergesti ka aiapoodidest kättesaadavad. Mõne liigi ajalugu toataimena ulatub Eestis juba aastasadade taha, kui meil rajati esimesed talveaiad, teised on saanud tähelepanu osaliseks aga alles hiljuti.
Taimed ei ole selles raamatus järjestatud ega koondatud täit botaanilist tõde silmas pidades, vaid lähtutud on laiemalt teada olevast ja visuaalsest loogikast. Lisaks liigi kirjeldusele on igaühe juures ka kasvatusjuhend.
Kersti Rannamäe, aednik
Kes nad on?
Toataimena kasvatatakse meil kõiki neid liike, kellele kohalikud kliimatingimused ei sobi. Enamik tuntumaid on troopilist või subtroopilist päritolu, kes eelistavad kogu aasta vältel üle 20° temperatuuri. Enamasti on nad valguslembesed ega talu tuuletõmbust.
Teine osa toataimi on pärit piirkonnast, kus talvine temperatuur siiski natuke langeb, ja nad on harjunud puhkeperioodiga. Neile meeldib, kui vähenenud valguse tingimustes ka temperatuur langeb. On ka liike, kes tahavad talve veeta hästi jahedas kohas (alla 10°). Teinekord on ka õitsemine seotud talvise puhkeperioodi läbimisega.
Sõnaga „sukulendid” seostuvad tavaliselt kaktused. Kõik kaktused ongi sukulendid ehk lihaktaimed ehk turdtaimed, aga sukulentide hulka kuulub palju muidki taimi. Tubastes tingimustes on nad kõige vastupidavamad: nad on kohastunud hakkama saama muutlikes oludes, tihti on lehed muundunud hoopis asteldeks, varrest on saanud veereservuaar ja juurtesse on kogunenud maa-alune veetagavara, et üle elada pikemaid põuaperioode. Selliste taimede suurim vaenlane on mulla liigniiskus.
Ka toataimede puhul toimub sordiaretus, kus sama liiki taime võib leida harjumuspärasest hoopis erineva väljanägemisega.
Pitslehik
(Fittonia)
Pitslehik pärineb LõunaAmeerika troopilistest vihmametsadest, peamiselt Peruust, Colombiast ja Brasiiliast. Looduses kasvab ta maapinna kattetaimena niisketes ja varjulistes oludes. Toataimena hinnatakse pitslehikut tema värvikirevate ja mustriliste lehtede tõttu.
} Saab hästi hakkama ka vähema valgusega ruumis.
} Kaunis püsimiseks on kõige olulisem püsivalt niiske muld. On väga tundlik mullapalli läbikuivamise suhtes. Isegi kui närtsinud taim pärast kastmist uuesti üles tõuseb, jäävad kuivaperioodist lehtedele jäljed.
} Sobib hästi terraariumisse, kus on püsivalt suurem õhuniiskus.
} Kui taim venib välja, näpista varsi kergelt tagasi.
} Kevadel ja suvel väeta paari nädala tagant lahja toataimeväetisega.
} Paljunda pistikutega.
Võra-seitselehik (Heptapleurum arboricola), varem võra-sõrmlehik (Schefflera arboricola)
Taiwanist pärit õhulise lehestiku ning toredate sõrmjate liitlehtedega taim kasvab üsna suureks (kõrgus 1,5–1,8 m, läbimõõt 90–100 cm) ning võib edukalt asendada palme ja teisi suuri toataimi. Sobib hästi soolotaimeks. Suures valikus on kõrgeid ja kitsaid ning madalamaid põõsasjaid sorte, peale roheliste ka kollaselaiguliste ja üleni kollaste lehtedega. Vähenõudlik, pikaealine ja kiire kasvuga.
} Sobib nii valgusrikas kui ka poolvarjuline koht. Kollaste lehtedega sordid vajavad rohkem valgust.
} Vajab nõrgalt happelist huumusrikast mulda.
} Väeta roheliste toataimede väetisega märtsist septembri lõpuni kaks korda kuus, talvel kord kuus.
} Talvel eelistab jahedamat paika (15–16°), seal tuleb teda kasinamalt kasta.
} Võib lehti langetada, kui muld on liiga märg, läbikuivanud või kui on liiga jahe (alla 12°).
} On veidi tundlik järsu asukohamuutuse, kastmisvigade ja tuuletõmbuse suhtes.
} Paljunda varakevadel varrepistikutega, siis võib teha ka vajaliku tagasilõikuse.
Harilik datlipalm
(Phoenix dactylifera)
Iidne kultuurtaim, keda kasvatatakse soojas kliimas magusate datlite saamiseks. Toapalmidest on ta üks kõige valguslembesemaid, aga samas ka üks vastupidavamaid, sobides hästi esime-
seks palmipuuks. Eriti tore on puu ise üles kasvatada, võttes seemne poest ostetud värske datli seest. Hallikasrohelised liitlehed on jäigad, lehekesi on hõredalt. Looduses kasvab kuni 40 m kõrguseks, toas jääb tavaliselt paarimeetriseks.
Toataimena kasvatatakse veel kaunilt kaarduvate tumeroheliste lehtedega kanaari datlipalmi (P. canariensis) ja laose datlipalmi (P. roebelenii). Viimane on eelmistest väiksem (kõrgus kuni 1 m) ja graatsilisem, mistõttu sobib ruumis kasvatamiseks kõige paremini.
} Tunneb end hästi valges ja soojas kohas. Kasvab hästi ka põrandaküttel. Palmidele meeldibki, kui muld on soe ja õhk veidi jahedam.
} Talvel võimalda datlipalmile jahedust (5–15°).
} Kasvuperioodil hoia muld kogu aeg ühtlaselt niiske, see ei tohi liiga läbi kuivada. Talvel kasta veidi vähem. Poti põhjas peab olema korralik drenaažikiht, sest seisvat vett palm ei talu.
} Eriti soojal suvel võib õue viia.
} Seemnest külvatud puu omandab palmile iseloomuliku väljanägemise 5–6 aastaga.
Kõrge vitspalm
(Rhapis excelsa)
Välimuselt bambust meenutav palmiliik on looduslikult levinud Kagu-Aasiast Lõuna-Jaapanini ning Lõuna-Hiinast Sumatra saareni.
Tumerohelised läikivad lehelehvikud on peenikeste rootsudega ning näib, justkui nad narmendaksid otstest. Lopsakas puhmik kasvab valgusoludest ja vanusest olenevalt suhteliselt aeglaselt, ulatudes 1–2 meetrini. Vastupidav ja vähenõudlik, erinevalt teistest toapalmidest ta kahjuritele ei meeldi.
} Sobivaim on valge, kuid otsese päikese eest kaitstud kasvukoht.
} Armastab jahedamat kasvukohta (16°), kuid saab hakkama ka tavalises toasoojuses. Talvel oleks ideaalne u 10°.
} Eemalda lehtedelt korrapäraselt tolmu, et lehestik kaunilt läigiks.
} Saatuslikuks võib saada ebaregulaarne kastmine, seisev kastmisvesi potialusel või ootamatu tuuletõmbus.
} Kui leheservad pruunistuvad, võib põhjuseks olla liiga kuiv tubane õhk või ebaregulaarne kastmine. Pruunistunud otsad võib kääridega ära naksata.
Pesa-raunjalg (Asplenium nidus
Oma nime on saanud pesa-raunjalg sellest, et ülespoole suunatud laiad aerukujulised lehed moodustavad seest õõnsa kodariku keskmesse justkui pesa. Looduses armastavad linnud seal pesitseda ja rahvasuus kutsutaksegi teda linnupesa-sõnajalaks. Lehed on kuni poole meetri pikkused, puhmik lopsakas ja kompaktne. Sortidel on lainelise või lõhistunud servaga lehed. Eriti tugevad sisselõiked on näiteks sordil ’Fimbriatum’, mis teeb taime eriti dekoratiivseks.
)
} Troopikast pärit liik vajab talvelgi sooja kasvukohta (18–20°) ja palju hajutatud valgust.
} Sõnajalgadele meeldib pehme ja hapustatud kastmisvesi. Vett saab hapumaks muuta sidrunhappega.
} Raunjalad on eriti tundlikud kuiva õhu suhtes. Kuiva õhuga ruumis hoia taime kõrval madalat laia anumat veega või piserda võimalikult tihti taimele uduvihma.
} Ilusaid läikivaid lehti tasub niiske lapiga sageli tolmust puhastada.
Punahuul
(
Aeschynanthus)
Lõuna- ja Kagu-Aasiast pärit särav õitseja, kelle kollastes ja punastes toonides õied rõõmustavad silma kevadtalvest sügiseni ja kes puhkab vaid paar kuud aasta kõige pimedamal ajal. Kui valgust on vähe, õitseb laisalt, aga siis pakuvad silmailu tugevad nahksed selge vormiga lehed. Looduses kasvab punahuul epifüüdina ehk teistel taimedel. Ka siseruumis on teda tore amplis ripptaimena kasvatada, aga samas võib panna ka toe najale ronima. Toalillena on müügil sordid, kes on saadud erinevate liikide ristamisel. ....
} Kasvumullaks vali nõrgalt happeline, vett hästi läbilaskev mullasegu (nt sõnajalamuld).
} Kasta pigem tagasihoidlikult, kuid päris läbikuivamist ta ei armasta. Pelgab karedat lubjarikast vett.
} Õitsemise soodustamiseks vajab talvel umbes neljanädalast puhkeperioodi jahedamas (15°) keskkonnas.
} Paljunda varrepistikutega.
Woodi laternlill (Ceropegia woodii)
Niitjate varte ja väikeste hõbekirjude lehtedega taim näeb välja küll õrn, aga on üllatavalt vastupidav, vähenõudlik ja talub hästi keskküttega ruumide kliimat. Lihakad südamekujulised lehed kinnituvad imepeenikese varre külge, mis võib kasvada mitmete meetrite pikkuseks. Lehestikule lisavad värvi roosakaslillad varred ja lehtede alaküljed, sama värvi on ka laternakujulised õied. Oma nime ongi taim saanud laternaid meenutavate õite järgi. Taime parimad omadused
tulevad kõige paremini esile siis, kui pott on üles riputatud või asub kõrgemal riiuli või kapi otsas, kust lehekaskaad saab alla valguda.
} Vajab valgusküllast kohta, kuhu suvel ei lange otsene päike.
} Kasvata lahjas vett hästi läbilaskvas kaktusemullas.
} Kasta kasinalt, kastmiste vahepeal peab muld läbi kuivama. Talvisel puhkeajal võib olla peaaegu kuivas.
Helmes-ristirohi
(Senecio rowleyanus)
Lõuna-Aafrika väga kuivades piirkondades kasvamise tõttu on lehed moondunud pärleid meenutavateks lihakateks pallikesteks, mis säilitavad niiskust. Kummalise välimusega taime eripära tuleb paremini välja, kui lasta pärlikeedel kõrgemalt alla rippuda.
Aja jooksul võib nende pikkus ulatuda üle meetri. Taim ajab mulla pinnalt aina uusi varsi ning muutub järjest tihedamaks.
} Asukoht olgu võimalikult valge, hämaruses kaotab sukulentne ristirohi oma iseloomuliku kasvukuju. Vajab kaitset suvise tugeva otsepäikese eest.
} Kasuta kaktusemulda ja -väetist.
} Kasta kasinalt, sest liigniiskus hukutab taime. Talvel hoia muld peaaegu kuivana.
} Paljunda pistikutega, mis juurduvad väga kergesti.
Sulgvõhk
(Zamioculcas zamiifolia)
Paksude läikivate lehtede ja sihvakate vartega taim on nagu skulptuur. Ta on viimase aja üks populaarsemaid toataimi, keda näeb sageli nii kodudes kui ka avalikus ruumis. Oma tuntuse on ta välja teeninud sellega, et on vähenõudlik ja peaaegu hooldusvaba. Talub pikemaid kastmispause, sest hoiab paksudes lehtedes niiskust tagavaraks. Kasvab suhteliselt aegla selt. Eriti põnev on sort ’Raven’, kelle noorelt helerohelised lehed muutuvad vanemaks saades peaaegu mustaks.
} Vajab vähe valgust ja kasvab edukalt ka aknast kaugemal. Päris akendeta ruumis piisab kunstlikust valgusest. Teravat päikest ei kannata.
} Väikese juurekava tõttu kasvata väikeses potis. Kasuta kaktusemulda. Poti sees peidavad end juuremugulad.
} Kasta kasinalt: kui muld on näpuga katsudes kuiv, on paras aeg kasta, kui aga kergelt niiske, siis oota veel päev-kaks. Potialusel ei tohi olla seisvat vett, sest märjas mullas
vettides lähevad juured ja varte alumised osad mädanema ning taim hukkub.
} Suvel väeta kord kuus universaalväetise nõrga lahusega. Talvel tugevda taime vermikomposti lahuse või kaaliumirikka bonsaiväetisega.
} Kuiva õhuga toas piserda aeg-ajalt toasooja veega või pühi lehti niiske lapiga.
} Suudab kasvatada uue taime igast oma osast, olgu selleks siis leht, varrejupp või juuretükike.
Gusmaania
(Guzmania)
Troopilise Kesk- ja Lõuna-Ameerika vihmametsades kasvavad gusmaaniad enamasti puutüvedel epifüüdina ja samu tingimusi vajavad nad ka põhjamaal tubastes oludes. Taime panevad särama tõlvõisikut ümbritsevad värvilised kõrglehed, mis on nägusad ligi pool aastat. Sorte on enim punastes, kollastes ja oranžides toonides. Värvikas „torn” kerkib tumerohelise läikiva lehekodariku keskelt. Pärast õitsemist taim kuivab paari kuu jooksul, aga samal ajal kasvavad emataime kõrvalt uued tütartaimed.
} Kasvukohale ei tohi langeda tugev otsene päike, varju pakub ka õhuke tüllkardin.
} Armastab suurt õhuniiskust ja soojust (üle 20°).
} Väikese juurestiku tõttu kasvata väikeses potis ja kasta mõõdukalt, liigniiskus mõjub hukutavalt. Soojal ja valgel ajal piserda vett ka kodariku sisse ning kord kuus võib anda hästi lahjat väetiselahust.
} Tütartaim eralda emataime küljest siis, kui sel on juba juured ja istuta eraldi väiksesse potti. Õitseb paari aasta pärast.
Rooshibisk (Hibiscus rosa-sinensis)
Kagu-Aasiast pärit põõsast kutsutakse rahvasuus ka toakaseks ja hiina roosiks. Tema erksavärvilised lehterjad õied on tõeliselt uhked, läbimõõduga kuni 15 cm. Sorte on punaseid, roosasid, kollaseid ja valgeid, liht- ja täidisõielisi. Soodsates tingimustes võib põõsas õitseda aasta läbi. Vähenõudlik toataim, kes võib kasvada paari meetri kõrguseks ja elada väga vanaks.
} Õitseb rikkalikult vaid väga valges kasvukohas.
} Sobiv muld on kergelt happeline, vett hästi läbilaskev, huumusrikas ja püsivalt parasniiske. Ei talu ülekastmist ega seisvat vett potialusel.
} Kasvata suures potis, sest taim sirgub kiiresti ja vajab palju toitaineid.
} Väeta märtsist oktoobrini kord nädalas õitsvate taimede väetisega.
} Varakevadel lõika kõik oksad kolmandiku võrra tagasi, et kasvaks palju uusi võrseid, millel areneb rohkem õiepungi kui vanadel. Lisaks hoiab lõikamine põõsa kompaktsena ega lase liiga ruttu suureks kasvada.