Eesti ajalugu postkaartidel

EESTI

AJALUGU

POSTKAARTIDEL 1918–2018 TIIT PRUULI

Esikaanel postkaart 1918. aastast Postkaardid: Tiit Pruuli kogu Toimetaja: Karin Kastehein Kujundaja: Endla Toots Autoriõigus tekstile: Tiit Pruuli Autor tänab Diana Lorentsit ja Indrek Ilometsa ISBN 978-9949-9954-7-9 Tallinn 2018 Kirjastaja Go Group www.go.ee Trükikoda Greif

POSTKAARTE TEELE SAATES

Juba hallidest aegadest peale on inimesed, kes üksteisest kaugel, omavahel sõnumeid saatnud. Ikka on olnud olulisi teateid, mida Lakedaimoni rahvale, Kleopatrale, paavstile, mileedi de Winterile või mõnele teisele tähtsale tegelasele edasi anda. Aegamööda muutus teadete vahendamine demokraatlikumaks, ka matsid said kirjaoskajaks ja hakkasid oma arvamisi levitama. Ei pidanud enam kirjutama pikki valitsemis­ juhendeid, dramaatilisi armastuskirju või filosoofilisi traktaate, mida ratsamehed päevi ja nädalaid ­hõlma alla peidetuna riigi ühest otsast teise tassisid. Liikuma hakkasid postitõllad ja postivagunid, mis viisid väikese raha eest edasi ka lühikesi teateid: „Mässajad tuleb hukata enne koidikut!”, „Ma armastan Sind igavesti!”, „Saabun järgmisel kolmapäeval, tulge vaksalisse rongi vastu!” Nende sõnumite jaoks polnud vaja raisata pikki paberirulle ega purkide kaupa templivaha.

1872. aastal andis Vene keiser välja loa saata riigisiseselt postkaarte. Nende kaartide ühele küljele olid trükitud read aadressi jaoks, teisele tuli kirjutada sõnum.

Lisaks ümbrikus saadetavatele kirjadele ja postiameti ametlikele postkaardiblankettidele võisid 1894. aasta oktoobrikuust Venemaa eraettevõtjad trükkida ka selliseid kaarte, mille tagumisel küljel oli mõni foto või joonistus.

Seda luba hakkasid esmalt usinalt ära kasutama just Baltikumi linnade kirjastajad. Riia, Tallinna, Pärnu ja Tartu ettevõtjad võtsid eeskuju Lääne-Euroopas kasutusel olnud kaartidest. Tegelikult murti riiklik

monopol mitteseaduslikult juba veidi varem – Riia kirjastajad olid hakanud trükkima pilte tsaarivapiga postiameti ametlikule kaardile.

Vanim praegu teadaolev säilinud piltpostkaart, mis Vene impeeriumis saadeti, on eestlasest kollektsionääri Indrek Ilometsa kogus. See läkitati Riiast Hollandisse 16. detsembril 1893.

Vanim postkaart, mis on Eesti alalt teele pandud, on 13. juulil 1894 Tallinnast Moskvasse saadetud ­kaart, millel on kujutatud Pika Hermanni torn. Selle omanik on kollektsionäär Andrus Rüütli.

Vanim teadaolev Tartust käiku läinud postkaart on samuti Ilometsa kogus – see on 29. detsembril 1894 Moskvasse saadetud ülikooli vaatega läkitus.

Nagu kirjutab filokartia ajaloo uurija Eero Kangor, pärinevad ülejäänud Eesti suuremate linnade vaadetega esimesed postkaardid aastaist 1897–99.

Ja umbes 19.–20. sajandi vahetusest alates võime öelda, et Eesti ajalugu on teatud osas jälgitav just nimelt ka postkaartide kaudu. Eesti meremehed hakkasid saatma postkaarte kaugetelt maadelt, esimesed eestlastest tudengid kirjutasid koju vanematele, eestlastest väljarändajad saatsid teateid uutest asukoha­ maadest… Esimese maailmasõja ajast on säilinud postkaarte sõjaväljal võitlevatelt eesti soldatitelt.

Eriti vilkalt läks aga lahti postkaartide saatmine riigis sees. Postiteenus oli Eesti- ja Liivimaal hästi ­korraldatud ning üsnagi taskukohane. Lisaks olid tsaariaegsed postkaardid enamasti väga kauni ­kujundusega. Meie maa arhitektuuri, looduse, aga ka etnograafia kohta saab neilt paljutki välja lugeda.

Isegi kirjatehnika arengu kohta võiks postkaartide põhjal korraliku uurimistöö kirjutada.

Postkaardist sai 20. sajandi messenger – oma parimates näidetes peaks see olulise emotsiooni või informatsiooni kompaktselt ja vaimukalt kokku võtma.

Postkaarte kogutakse enamasti kas pildi pärast või kaartide peal olevate markide pärast. Palju harvem selle pärast, mis kaartidel kirjas. Antud juhul huvitab meid aga eelkõige tekst.

Võib tõesti juhtuda, et üksnes postkaarte vaadates ja lugedes ei saa ühiskonnast päris adekvaatset ülevaadet.

Tuleb ju arvestada, et kaardid liiguvad enamasti ikka postiasutuste kaudu ja on seega riigivõimule või mis iganes uudishimulikule silmale kättesaadavad avalikud paberid (isegi siis, kui neid saadetakse ­ümbrikus). On olnud aegu, kus ükski asi ei liikunud postiasutusest läbi ilma, et tsensor oleks selle sisuga tutvunud ja kaardile või ümbrikule vastava templi vajutanud. On olnud aegu, kus postisaladuse r­ ik­kumisi on toimetatud varjamisi, ümbrikke lahti aurutades ja jälle kinni kleepides. Oma salajasemaid ja siiramaid mõtteid tihti postiljoni kätte ei usaldata.

Aga võib juhtuda, et ka postkaardid üllatavad.

Klassivend andis mulle aasta eest lugeda postkaardi, mille olin talle 1984. aastal sõjaväkke saatnud – ­lahtise tekstiga sõim Nõukogude Liidu aadressil. Ma ei usuks iial, et see on kirjutatud 1984, aga tõesti, käekiri on minu oma.

Võib ka juhtuda nii, et postkaart, mis oleks pidanud teele minema aastal 1989, pannakse kirja alles aasta­ kümneid hiljem ja see ei polegi veel lootusetult hilja. Postkaartide maailm, kui sinna süveneda, võib pakkuda palju põnevat avastamisrõõmu.

Selles raamatus esitatav aja lugu on üks subjektiivne lugu. See on kokku pandud minu isikliku kollektsiooni põhjal. Olen küll püüdnud valida võimalikult laia teemaderingi, ent olgem ausad, eks ikka löövad isiklikud eelistused ja krutskid siin-seal välja.

Piilume Eesti Vabariigi juubeliaastal nende kaartide kaudu suure ajaloo eesriide taha ja põimime ka ­väikesed lood suurde mustrisse. Selleks tuleb esimese asjana oma vanaema-vanaisa koltunud kirjad üles otsida.

Tiit Pruuli

1918 Üle Raasiku Kuusaluse Sigula külase Alma Prants Veike onutütar!

Saadan sulle, sinu isale ja emale palju palju terviksid ja soovin Teile kõigile Häid ja rõõmsaid Jõulupühi siit lahinguliinilt laskekraavist Vitika küla all metsas. Minu jõulud lähevad siin kraavis mööda. Elu on siin ühe sõnaga raske kannatada.

Teid tervitades Juts

8

1918 Dorpat 18–22 April 1918.

Armsad vanemad Jutud punastest hirmutegudest Virumaal on ilmsest ka Teieni jõudnud.

Katkendiliste teadete järele, mis säält tulevad, olla palju mõrvatuid. Säälne õudus pole Tartusse õnneks tulnud, kuigi puudus kõigest käes.

Teatan, et minuga kõik heasti, ainult toa üüri on majaomanik tõstnud ja tahab üüri nõnda kätte saada, et iga Vene rubla asemel üks Ober-Ost rubla anda tuleb, sellega üüri kahekordselt nõudes. Ülikooli poolt on antud käsk käesoleva semestri eksamite andmisega rutata. Antke ka endast mulle teadust.

Teie Voldemar

9

1919 Siin on meie kolmanda valitsuse liikmed 1919. aasta alguse seisuga peal (puudu Karl Luts, kuna Venemaal vangis ja vene rahvusminister Aleksei Sorokin): Konstantin Päts – Peaminister ja sõjaminister August Rei – Peaministri asetäitja ja hoolekande minister Otto Strandmann – põllutööminister Jüri Jaakson – kohtuminister Jaan Poska – välisminister Juhan Kukk – rahaminister Jaan Raamot – toitlusminister Nikolai Köstner – tööstusja kaubandusminister August Peet – siseminister Eduard Säkk – teedeminister Hermann Koch – saksa rahvusminister Hans Pöhl – Rootsi rahvusminister

10

1919 Üle Pärnu Tahkuranna valda Härra A. Akkermann Võiste külas Kihnu talus Saadan koduvalda lühiteate „Estonia” kontserdisaali publiku seast Tallinnast. Asutava Kogu avaistung toimus Jüripäeva, 23. aprilli keskpäeval.

See on meie sisemise riigielu esimene hästi ära antud eksam, mis täieliselt korda läks. Raskel sõja ajal viisime Asutava Kogu valimised korralikult ja ilma rikkumisteta läbi. Nüüd on valitud ka selle parlamendi juhatus, mille eestotsas noor sotsiaaldemokraat Rei seisab. Sotsiaaldemokraadid polnud meie vallas kõige esimesed, aga Rei on noor ja hakkaja mees ja sellist on meie riigi eesotsas praegu vaja küll.

Joosep Tigane 24.04.1918 11

1920 Eesti Tehnika Seltsi Eestseisusele Me peaks Eesti inseneride ja raudteetegelaste tõsist tähelepanu juhtima Eesti ja Venemaa vahelise Rahulepingu Artikkel XVI Lisa III punkt 2 peale, mis kõneleb õigusest ehitada raudteeliin Eesti-Vene piirile.

See on oluline majandusline küsimus, mille tarvilikkude eeluurimuste toimetamiseks tuleb koondada kõik meie tehnilised jõud, et kõik tööd rutuliselt ja parimal viisil tehtud saaksid. Loodud Eesti Tehnika Selts võiks olla selle suure ettevõtmise eesotsas Eesti riigile toeks.

Kõige paremat edenemist soovides raudteeinsener Walther Rosenberg Tallinnas 15. veebruaril 1920 A.

12

1920 Päästekomitee mehi vaadates tuleb mul ikka meelde doktor Konikust tehtud lorilaul.

Kõik Vabariigi joodikud, tirall-la-laa, nad kiitvad doktor Konikut tirall-la-laa!

Aga ta on sama õige mees, kui Vilms ja Päts. Võib-olla õigemgi, sai sõja aegu aru, et kui lahinguväljale minejal viina vaja, siis tuleb seda ka välja kirjutada ka siis kui seaduse järgi ei tohi.

T.

13

1921 SIURU kirjastusel ilmuvad: Marie Under – „Sonetid” Arth. Adson – „Henge palango” Henrik Visnapuu – „Amores” Aug. Gailit – „Muinasmaa” Fr. Tuglas – „Teekond Hispaania” Joh. Semper – „Hiina kett” Panen selle kaardi Sulle koos algava aasta tervitustega viimse Siuru-albumi vahele.

On Sul need teoksed olemas, tänaseks kõik ilmunud? Siurut ei ole enam, luulelastel tüli majan, aga looming jääb!

Ilmasõjast ja majanduskriisist jääb varssi vaid hägune mälestus, aga kunstilooming kestab üle aja.

Joh. 2. I 1921

14

1921 10. september 1921 Teodor Karisele edasi andmiseks!

Põllumeeste Seltsi esimees Masing avas täna meie kauaoodatud näituse. Kahtlust pole, et ainult majanduslikult kindlal jalal seistes võime täielikku iseseisvust maitseda.

Soome külalised võtsime „Porilaste marsiga” vastu, neid on palju. Selle järgi, mis me siin näeme, ei või meie seisukord lootuseta olla. Juba tänase päevaga käis tuhandeid inimesi näituseväljakul.

Homme tahan kuulata loengut jõumasinate tarvitamisest soomaadel.

Nii et lähen kella 4 paiku näituseplatsilt põllutööministeeriumisse. Kui enne jõuad, siis kohtume.

Eduard

15

1922 Postimehe toimetus Tartu Rüütli uul. Nr. 9 12. sept. 1922 Suure pidulikkusega avati täna Tallinnas Toompeal Riigikogu uus hoone.

Toomkirikus laulsid endised talupojad ja nende võsud: „Ehk oleks ilm täis kuradid, kes tahaksid meid neelda, ei karda meie ühtegi: küll Jumal võtab keelda.” Kõik toimus rahvuslike püüetega kooskõlas, kui välja jätta episood, kus Riigikogu esimees Juhan Kukk palus oma kõnes püstitõusmisega mälestada Vabadussõjas hukkunuid. Seepeale tõusid kõik, välja arvatud paar kommunisti ja isesotsi.

Ei rikkunud see demonstratsioon aga päeva tähtsus, mis lõppes pidusöögiga „Estonias”, kus peeti lauakõnesid ja kontserti kuulati.

Theodor Kurik

16

1922 4. mai 1922 Tere sugulased, saadan jälle pealinnast uudist. Seda Peetri kuju nüüd Vabaduse platsil enam pole. Võeti viimastel öödel kaitsepolitsei valve all maha. Balti jaama õigeusu kabel on kah juba ammugi ära koristatud. Nüüd on jäänud Toompeale veel see suur Aleksander Nevski katedraal, loodame, et see vene märk kaotatakse ka pea ära.

Aga 1. mail tulid vene kommunistid ja isesotsid oma punaste lippude all Narva maanteed mööda kesk linna välja.

Lindeni kohvimaja kohal olid revolvri paugud kuulda, Jaan Kreuks olla Venemaalt tagasi. Tema pääses pakku, aga ninamees Kingisepp püüti pokri. 119 kommunisti on ka pogris, nende üle hakkab sõja­ ringkonnakohus pea otsust tegema.

Meie mootorite müük töösturitele läheb sel kevadel päris hästi.

Teie August 17

1923 Tallinna linnavalitsuse liikmetele!

Esimese järgu kuurort Narva Jõesuu (Hungeneburg) on Eestimaa kõige parem ja kasulikum suvituskoht.

Suvituskoha tähtsus oleneb valge liivaga mererannast ja kuivast, kosutavast männimetsaga õhust.

Suvitajatel kasutada sanatoorium ja vannimaja mitmet seltsi vannidega.

Suured jalutus ja lõbupargid.

Suvemajad on veel saada mõõdukate hindadega, niisama tubasid pansiooniga ja ilma.Lähemaid teateid võib saada alevivalitsusest suuliselt, kirjalikult ja traadi teel nr. 9, äripäevadel kella 9–3.

Alevivalitsus

18

1923 28. IV 1923 Walk Rahu tänaw No 6 Jaan Kroon Eila tuli Tuglase toimetusel kirjarahva uus ajakiri „Looming” välja, panen Sulle eraldi posti, ise pole veel lugeda jõudnud muud kui Kitzbergi memuaare, mis huvitavad. Eks neid „Agusid”, „Ilosid”, „Odamehi” ja „Tarapitasid” on ju küll ilmunud, näis, kas sel uuel lapsukesel saab ka pikem iga olema.

Carl

19

1924 Hr Scheel Jakobsoni t No 2B krt 5 Tallinn VABAD EESTLASED LÄÄNEMERE KALDAL A. 500 Võõrad ikestajad alates a. 1224 paremalt pahemale: 1) Piiskop ja Mõõgaordu, 2) Daani, 3) Poola, 4) Rootsi, 5) Vene, 6) Saksa.

Ja nüüd võime siia lisada, et võitnud oleme ka : 7. Üleilmse Kommunistliku Internatsionaali ja Moskva punased.

15. XII 1924

20

1924 Johannes Rikko Karuselli t. 9 Pärnu Juss!

Eile oli Eestil kurb päev – meie Vabadussõja sangar, merijõudude aseadmiraal Pitka lahkus koos pere­ konnaga kodumaalt Briti Golumbiasse Kanaadas. Tema ei pea Eesti elu enam oma moraali järgi olevaks ja arvas õigeks seda lahkumisega välja näidata. Vaksalis oli palju võitlusseltsilisi soomusrongidelt ja laevadelt, Laidoneriga eesotsas.

Lehvisid sini-must-valged, rongile viibati rätikutega järele, sain ka meie vanale kaptenile käe pihku pista.

Rudolf

21

1925 Alati, kui kõlab kaunis muusika, siis ma ikka mõtlen: vaid sind ma armastan.

Kuigi suu sul vaikib, ma siiski tean, et saabub aeg, mis teeb kõik heaks, kui mind vaid armastad.

Süda kiirelt tuksub, kui kõlab valsiviis, sinuga kui tantsiks, end taevas tunneks siis.

Embuses sind hoida vaid tahaks ma, su kauneid huuli suudelda – nii võlunud mind sa!

Ainult ühte tean, ei miski olla või armastusest kauneim ja ütled sa veel kui: „Mureta sa ole ja looda vaid, pea saabub aeg, mil lõpeb „vaen” ja kuuluma sul saan, sest sind vaid armastan!”

Heino T. RAKVERE. Vabadussõja mälestussammas.

Püstitatud 1925 Pühendatud Virumaalt pärit 644 langenule, kelledest lahingutes langes 260 inimest, haiglates suri 176, jäljetult kadus 99 inimest ja punaste veretöös tapeti 109 inimest.

22

1925 V.a. hr. Juhan Nõmmik Vabriku tn 7 Tallinn Tere vennas!

Eesti Spordikuningad said nüüd ära valitud – Plumberg, Pütsep, Lossman, Neuland, Lurich on eesotsas.

Tallinna raskejõustiku ringi meestega hakkame nüüd võitusi tähistama.

Seega seoses tahaks õige korraks see nädal tulla tede inimesi vaatama.

Võib olla nii nädala keskpaigus või lõpul. Ole siis na hea ja sea mulle üks magamisase. Eit tahab ka tulla, aga tema on igakord korteri saanud seal raskejõustiku klubi lähedal, kus need võistlused siis alati käivad: võib olla, et seekord niisamuti tehakse.

Tervitates Mihkel 9.1.1925

23

1926 Tallinna sadamas, 3. veebruar 1926 Selle külma talvega on meil „Suurel Tölluga” palju tööd olnud. Iga päev peame ikka mitmeid laevu läbi jää Tallinna sadamasse ja sadamast välja aitama. Jäälõhkuja „Tallinn” ka kövas töös kogu aeg. Üleeila sai aurik „Sakala” triivjääs vigastada ja viisime ta Paldiskisse. Õnnetuse tagajärjel oli mõne minutiga tunginud laeva oma kümme jalga vett, õnneks selgus siiski, et viga pole väga raske ja loodetavasti saab „Sakala” peagi tagasi tööle.

Mis Saaremaal uudist? Kas jäälaevade purjetamise võistlus Kuressaares toimus?

Kuida meie Mustjala poistel läks?

Kuulsin, et Muhusoost mere lähedalt pöösastest leiti 900 liitert piiritust.

Päris köva noos. Kas politsei omanikel ka jälil?

Soojade tervitustega külmal talvel Mihkel 24

1926 Eesti Tartu Erne tänav Nr 50 Jaan Rästa perekonnaga Kallid tartlased, nii suured kui ka väikesed!

Vabandage, et varemalt ei kirjutanud, aga see ärgu andku teile põhjust mind mitte unustada. Teadke, et iga täheke Eestist on kui tilgake elu vett kõdunevale hingele. Tervitan Teid kõiki südamest, sõber Jaanile aga soovin tõsiselt „poja” õnne, et ise ristiisaks saada ja põhjust oleks proovida kodumaale tulla.

29. XII 26 Teie J. Karind

25

1927 Narva I jalaväe rügenemt II pataljon VI kompanii W. A. Martin Mirma Mälestuseks!

Jäe terveks ja mäleta tundi Mill Sinuga viibisin ma Mu süda täis valusad sundi Sind iial ei unusta ma.

Tervist Põllist

26

1927 1. XII 1927 Käisin siis ka eila Bürgermusse saalis vahtimas, kuda too Buddha munk Karl Tõnisson lubas kuradiga võidelda. Kuradit mina küll kuski ei näinud, laval oli paljasjalgne ise mingides pruunides lühikestes pükstes ja suur voodilina käes.

Sellega ta siis saadanat taga ajas.

Tegi ise kurja häält ja rapsis rätiga siia sinna nagu oleks tõe poolest tal keegi nina ees. Tükike aega vaatasin ja siis aitas, ei teagi kas sai kuradi kätte või ei. Komejant!

Jaan

27

1928 Viru Jakobi kirik Õpetajale Sellega on mul au vastata Teie kirja peale N 3 2/I 29a., et peigmees Jüri (Georg) Friedberg, Hansu poeg Krenholmi kiriku raatatute järele on poissmees.

Kreenholmi kiriku Ülempreester G Anderson N 1 8/I 28a.

28

1928 30. juuni 1928

Kullakese!

Mi lätsi uma laulukooriga Võrolt lauljide rongi pääle, miä tull Petserist ja läts Talnahe.

Kõigil oll miil kistumalda hää, laulti vaksalih ja laulti rongi pääl.

Tii pääl võeti vahtsit manotulejit lauluga vasta ja kõik mi saimi ütes lauluperres.

Täämbä oll meil pääpruuv.

Kuiki laulupido plats es ole väega hään saisun, jäi pido päälik lauljidega rahule.

Tervüisi suurelt pidolt!

Liine

29

1929 Meriväe Ekipaz Õppekompanii III rühm I j. madrus Hansmann Landeswehri purustamine, millest sel suvel 10 aastat mööda oli üks olulisemaid moraalseid verstaposte meie iseseisvuse teel – võitsime sõjaväljal oma põlist vaenlast Saksa parunit. Nii nagu Eestist ei saanud kommunistide riiki ei saanud meist ka Balti hertsogiriiki. Ei läinud sakslastel korda eestlastega sama mängu mängida, mida Needraga Lätis tehti.

Ka pidi van der Goltz ju pärast ise tunnistama, et oli Eesti vägesid liig madalalt hinnanud. Parts, Põdder ja Reek ja iga mees lahinguliinil, kas hobusel, soomusrongil, kuulipilduja taga või laevastikus, on selle võidu taga.

Laevastiku roll Riia all ja kogu Vabadussõjas oli määrava tähtsusega.

Seepärast soovin Sulle õnne truudus­ tõotuse andmise päeval ja ühtlasi mereväe aastapäeval.

Sinu ristiisa Theodor Veiper

30

1929 Uusi seltsimehi tuleb Eesti Noorsotsialistliku Liidu ridadesse.

Neid toob meie juurde klassivõitluse tahe, kodanlise maailma puuduste märkamine, püüe jõuda välja töölisklassi vabanemisele.

Töötavad noored kummastki soost liituvad meie ühinguisse. Nad ei tule siia ainelise kasu pärast — on neid, kes on isegi vallandatud töölt meie organisatsioonis olemise pärast.

Need on meelsuse inimesed, need on tervitatavad sotsialistliku ilmavaate jüngrid. Nad tulevad meie ühinguisse saama kindlaiks sotsialistideks.

Tule, seltsimees, sina ka!

31

1930 Hr Reinhold Priima Põllutööministeerium Vismari tn 7 Tallinn 20. juulil 1930 Sadukülas avati nüüd mälestussammas siit läbi läinud rindejoonele, kus ütlesime 1919. aastal punastele, et Nüüd aitab, mitte sammugi enam kaugemale!

Meie August seisab kaitseliitlase vormis samba kõrval valves.

Heade soovidega pealinna Sinu Jaan Pruuli

32