TERE GEENID

BILL SULLIVAN

TERE,

VARJATUD JÕUD, MIS MÕJUTAVAD MEID JA MEIE TEGUSID

Algupärand: Bill Sullivan „Pleased to Meet Me: Genes, Germs, and the Curious Forces That Make Us Who We Are” © 2019 William J. Sullivan, Jr. This edition arranged with DeFiore and Company Literary Management, Inc. through Andrew Nurnberg Associates Baltic.

Tõlkija: Lyyli Virkus Toimetaja: Margus Enno Korrektor: Lyyli Virkus Kujundaja: Catherine Zarip Projektijuht: Piret Veigel Eestikeelse väljaande autoriõigus: AS Postimees Grupp, 2020 Postimees Kirjastus, kirjastus.postimees.ee Kõik õigused kaitstud. Selle raamatu ühtegi osa ei tohi reprodutseerida ega edastada ühelgi kujul ega ühegi vahendiga ilma autoriõiguse omaja kirjaliku loata.

ISBN 9789916603321 Trükk: Tallinna Raamatutrükikoda

SISUKORD Sissejuhatus. Saage tuttavaks oma tõelise minaga Esimene peatükk. Saage tuttavaks oma loojaga Miks te ei saa olla kes iganes Kuidas keskkond mõjutab teie geene Kuidas mikroobid täiendavad teie geene Miks meie looja on hädas Teine peatükk. Saage tuttavaks oma maitsetega Miks te vihkate brokolit Miks te armastate brokolit Miks te ei suuda suhkrule ei öelda Miks te armastate rämpstoitu Miks te arvate, et koriandril on seebimaitse Miks teile meeldivad vürtsikad toidud Miks te ei saa ilma kohvita elada Miks piim ei mõju kõigile hästi Miks te arvate, et kallis vein on parem Kuidas te saate süüa midagi nii vastikut Elu koos maitse-eelistustega Kolmas peatükk. Saage tuttavaks oma isudega Miks te ihkate kaloririkast elu Miks te sööte liiga palju Kuidas vanemad on teie isu mõjutanud Miks suhkur võib teie elu küll magusamaks, ent ka lühemaks teha Kuidas teie soolebakterid võivad teie isusid mõjutada Kuidas saaksite oma isusid muuta Miks teil pole isu trenni teha Toitu vaimule

11 18 23 26 32 35 39 41 44 45 46 48 49 54 58 59 63 66 68 70 74 79 83 85 89 93 97

Neljas peatükk. Saage tuttavaks oma sõltuvustega 100 Kas alkoholism on teil geenides?

103 Miks mõni inimene lihtsalt „ei” ütleb 106 Miks mõnele mõjub alkohol rängemalt kui teistele 108 Miks mõnel inimesel on nii raske joomist lõpetada 110 Miks teie uimasteid ei tarbi?

114 Miks te riskite 120 Milline pikk ja kummaline teekond see oli 125 Viies peatükk. Saage tuttavaks oma tujudega 129 Kust tunded pärit on 130 Miks te kogu aeg nukrutsete 136 Kuidas lapsepõlv kujundab teie meeleolu 140 Kuidas soolestik teie meeleolu mõjutab 145 Miks vanamehed torisevad 148 Kust tuleb talvemasendus 150 Kuidas süsivesikutest võib purju jääda 152 Miks mõned inimesed on kogu aeg õnnelikud 154 Miks õnnetunne ei pruugi olla nii hea, kui räägitakse 156 Käsi püsti, kui teate, mis on õnn teie jaoks 160 Ärkamised 162 Kuues peatükk. Saage tuttavaks oma deemonitega 164 Miks hirm tekib 166 Kuidas teie vanavanemate deemonid võivad ka teid kummitada 168 Miks meeste deemonid on Marsilt, naiste deemonid Veenuselt 172 Kas deemonid on teie geenides?

176 Kuidas teie lapsepõlvedeemonid teid suureks saades mõjutavad 181 Kuidas võõrad võivad teie aju kaaperdada 188 Kas meie sees elab saatan?

192 Kas me peaksime saatanale kaasa tundma?

195 Seitsmes peatükk. Saage tuttavaks oma paarilisega 198 Miks paljunemine on kaheinimesetöö 200 Miks me oleme nii pealiskaudsed 202

Miks armastus haiseb Miks vastandid tõmbuvad, aga enamasti kauaks kokku ei jää Miks armastus on noorpõlves hoopis teistsugune kui vanemas eas Kas me oleme monogaamsed?

Miks me kokku jääme Miks mõnda inimest tõmbab samasooliste poole Kas hingesugulased on olemas?

Peaaegu paradiis Kaheksas peatükk. Saage tuttavaks oma mõistusega Mis on teie ajus Miks teie ajul on probleeme Miks te mõnikord ise ka aru ei saa, miks te niivõi teistmoodi k­ äitute Miks mõni inimene on nii tark Kas teie ajus elab uinuv geenius?

Miks me unustame Miks teie mina on illusioon Üheksas peatükk. Saage tuttavaks oma tõekspidamistega Miks enamik meist ei taha mässata Kuidas grupid polariseeruvad Miks poliitilised argumendid tekitavad teis tahtmist endal (või neil) juukseid kitkuda Miks on raske – kuid mitte võimatu – teiste meelt muuta Miks me usume Kus on hing?

Mida me peaksime uskuma?

Kümnes peatükk. Saage tuttavaks oma tulevikuga Kuidas me saame oma geene muuta Kuidas me saame muuta geenide avaldumist Kuidas me saame omandada kontrolli oma mikroobsete külaliste nimekirja üle

206 211 213 217 221 227 232 234 236 238 242 245 249 253 256 260 263 264 268 270 276 280 285 292 293 295 300 306

Kuidas me saame oma aju häkkida 311 Miks me elu peaks põhinema tõenditel 317 Epiloog. Saage tuttavaks oma uue minaga 322 Tänusõnad 326 Valik allikaid 329 Register 367 Autorist 383

SISSEJUHATUS

SAAGE TUTTAVAKS OMA TÕELISE MINAGA

I

nimesed teevad ikka kummalisi asju, kas pole? Kuid ükskõik, kui normaalseks te ennast peate, ikkagi leidub teisi, kes mõtlevad, et teie olete veidrik. Alustades toitumisest ning lõpetades harjumuste ja uskumustega on inimkond hunnitult mitmekesine.

Milles see väljendub? Mõni inimene naudib eksootilisi roogi ja hõrku veine, teine ei taha midagi muud kui lihtlabast hamburgerit ja kõige odavamat poeõlut. Ühed on taimetoitlased, kuid teised ütlevad, et brokoli maitseb nagu trühvel, mis peeretama ajab. Mõni inimene on kogu elu sale, teisel on tunne, et tal hakkavad reied paljalt šokolaadikoogi peale mõtlemisest paisuma. Mõned armastavad trenni teha ja teised eelistavad pigem jõudeelu.

Ka üheskoos oleme oma harjumuste poolest mitmekesised. Mõni paneb kodumeeskonna mängu vaatama minnes selga spordisärgi ja kannab näole õigetes värvides sõjamaa

lingu, teine eelistab Star Treki fännide kokkutulekul pigem borgi mängida. Ühed eelistavad pöörast ööd linna peal, teised jällegi ööd muuseumis. Ühele meeldib mööda maailma ringi hulkuda, teine ei riski isegi välismaiste kaubakettide kauplustesse minna. Ühed on ikka ja alati moekad, teised aga ajaksid isegi väga kannatlikud moeinimesed ahastusse.

Ja kuidas on lood meie käitumisega? Mõnda ei tõmba alkohol ja uimastid üldse, teised ei suuda aga nende kutsele vastu panna. Mõni on alati aus, teine aga muud ei teegi, kui ainult valetab, petab ja varastab. Mõne jaoks pole värvidel vahet, teine aga midagi muud peale valge värvi näha ei tahagi. Mõni ei teeks kärbselegi liiga, teine aga plahvatab iga tühisemagi pisiasja peale. Mõni võitleb sõja, teine rahu eest.

Sama kehtib meie romantiliste kalduvuste kohta. Mõned on oma partnerile truud, teised aga ainult teesklevad seda.

Mõni paneb rõhku välimusele ja rahale, teisi jällegi pinnapealsed asjad ei huvita. Mõni ihkab hingesugulast kogu eluks, teisele tunduks see eluaegse vanglakaristusena. Mõned mäletavad tähtpäevi, teised kipuvad neid unustama.

Aga meie loomus? Ühed on head ja teised on kurjad. Mõnel on otsatult energiat, teine aga tundub laisana. Mõni ei karda midagi, teine ehmub juba oma varju peale. Ühe jaoks on klaas alati pooltäis, teise meelest on see alati pooltühi ja lekib ka veel.

Ja kõigi nende äärmuste vahele jääb palju inimesi, kes on (ja arvavad) midagi vahepealset. Me kõik oleme luust ja lihast – ja ometi elab igaüks meist nii erinevat elu! Sellegipoolest usun ma, et meil on üks ühine joon: soov mõista, miks me kõik nii erinevad oleme.

»» «« Aegade kestel on filosoofid, teoloogid, eneseabigurud ja telesarjade kangelased üritanud lahti harutada inimkäitumise mõistatusi – sageli üsna edutult. Kuid asjalik vastus küsimusele, miks me oleme need, kes me oleme, ja teeme seda, mida me teeme, tuleb ootamatust kohast: teaduslaborist.

Teadlased on viimasel ajal meie kohta üsna palju teada saanud: nad on lahti harutanud sügavaid ja süngeid saladusi, mida igaüks peaks teadma. Mida paremini te tunnete oma tõelist mina, seda kergem on teil eluteel sihte seada. Ja kui te teate, mis paneb inimesi liikuma, mõistate paremini ka neid, kes ei ole teie moodi.

Meile kõigile meeldib mõelda, et me tantsime oma pilli järgi. Teadus on aga paljastanud, et rütmi annavad ette löökpillimängijad, keda me palja silmaga isegi ei näe. Me liigume läbi elu, uskudes, et pill on meie enda käes, kuid rabavad tõendid näitavad, et see on meelepett. Tõde on, et iga viimast kui meie liigutust juhivad varjatud jõud.

Selle väite illustreerimiseks mõelgem ühe minu kiiksu peale: mulle ei meeldi köögiviljad nagu brokoli. Ma pole brokolit kunagi sallinud, sest see on mõru ja juba selle keeduhais ajab mind öökima. Mu naine seevastu sööb seda isuga! Mille poolest me erineme? Vihje annab see, kuidas meie lapsed reageerisid brokolile titeeas. Pojale see meeldis, aga tütar tegi nägu, nagu me oleksime tahtnud teda mürgitada. Me ei õpetanud oma lapsi brokolit armastama või jälestama, nad oli algusest peale säärased, mis viitab, et niisugune käitumine on kirja pandud meie DNAsse (millest tuleb lähemalt juttu 2. peatükis).

Seedige natuke seda mõtet: meie DNAs olevatel geenidel on sõnaõigus selles, kas meile mingi asi meeldib või mitte. Jumal tänatud! Minu vastumeelsus brokoli suhtes ei olegi seega minu süü ja mul polegi enam vaja end selle pärast õigustada, sest polnud minu otsustada, mis geenid ma endale sain.

Kui meil ei ole kontrolli millegi nii lihtsa üle nagu isiklikud maitse-eelistused, siis mis veel meie tahtele ei allu? Selles raamatus kavatsengi uurida, kui suur osa meie käitumises on meie geenidel. Nagu näeme, juhib DNA palju rohkemat kui meie füüsilisi omadusi, nagu näiteks silmade värv ja kas meil on sündides käed olemas. DNA võib mõjutada sedagi, mida me oma eluga peale hakkame, kui kiiresti me kaotame kannatuse, kui alkolembesed me oleme, kui palju sööme, kellesse armume ja kas meile meeldib muidu täiesti headest ja korras lennukitest välja hüpata.

DNAd nimetatakse sageli elu põhiplaaniks või retseptiks, kuna ta sisaldab elusorganismi ülesehitamise juhiseid. Enamiku inimeste kokkupanemisel ehitab DNA inimesele bioloogilises mõttes maja – ühed saavad endale mõisahäärberi, teised aga peavad leppima kokkuvarisemisohtliku lobudikuga. Ja mõni paistab olevat loodud lausa Surmatähe jooniste järgi.

Kuid me ei ole ju ainult hunnik geene, eks ju? Näiteks teie sugulastel on palju teiega ühist DNAd, kuid te kõik võite olla üllatavalt erinevad. Isegi 100% ühiste geenidega kaksikud, kes on sisuliselt teineteise geneetilised kloonid, erinevad sageli väljanägemiselt ja käitumiselt. Näiteks USAs jookseb majade renoveerimise telesaade „Property Brothers” („Kinnis­ varavennad”), mida juhivad identsed kaksikud Kanadast, kes ei ole aga sugugi ühesugused. Üks on teisest sentimeetri jagu

pikem. Üks on väga moeteadlik ja kannab ülikonda, teine aga ainult vabaajarõivaid. Ühele meeldib äriga tegelda, teisele aga haamrit vibutada. Üks on teadlik toituja, teine söömisele nii palju ei mõtle. Need erinevused lubavad oletada, et geenid ehitavad meile küll maja, kuid kodu teeb sellest miski muu.

Selles raamatus vaatlemegi keskkonnafaktoreid, mis võivad mõjutada seda, kuidas meie geenid töötavad, ja ka seda, kuidas keskkond võib meie DNAd muuta niimoodi, et see kandub üle tulevastele põlvkondadele. Välismaailma ja meie geenide vastastikmõjude uurimisega tegeleb uus teadusharu – epi­ geneetika.

Epigeneetikal võib olla meie käitumisele tohutu mõju – ja tasub märkida, et see mõju meie DNA-le saab alguse juba enne meie sündi. Näiteks nikotiini või muid uimasteid tarbiva mehe sperma võib keemiliselt muutuda. Ka ema käitumine raseduse ajal võib lapse DNAd kogu eluks muuta. Epigeneetikal võib suur roll olla rasvumise, depressiooni, ärevuse, vaimse võimekuse ja palju muu puhul. Teadlased avastavadki praegu, kuidas stress, väärkohtlemine, vaesus ja hüljatus võivad ohvri DNAd armistada ning avaldada kahjulikku mõju paljude põlvkondade käitumisele. Need epigeneetika imelised avastused viitavad sellele, et on veel üks varjatud jõud, mis juhib meie käitumist ja mille üle meil ei ole mingisugust kontrolli.

Meil kõigil on oma geenid, aga teadlased on avastanud terve rea mikroskoopilisi sissetungijaid, kes toovad meie kehadesse tohutu geenipagasi, mis tõenäoliselt samuti meie käitumist kujundab. Kas olete kunagi kuulnud mikrobioomist?

Ei? Pole midagi. Võtke istet ja pange hästi tähele, sest kohe

räägime selle asja lahti. Esimesed meie soolestikus laagri sisse seadnud mikroobsed „jänesed” saame emalt. Vanemaks saades korjame üles rohkem mikroobe toidult, lemmikloomadelt ja teistelt inimestelt. Uusimad teadustulemused viitavad sellele, et nood triljonid mikroobid, kes meie sisikonnas elutsevad, võivad mõjutada meie isusid, meeleolusid, isiksust ja paljut muudki. Näiteks on teadlastel korda läinud asendada tavalise rõõmsameelse hiirekese soolebakterid depressiooni käes kannatava inimese omadega ja ta seeläbi masendusse ajada. Edaspidi tulebki juttu sellest, kuidas läänes levinud toitumistava, mis on paljudel meist, muudab radikaalselt soolebakterite koosseisu ja kuidas see on pannud nii mõnegi oletama, et see võib olla soodustav tegur selliste tervisehädade puhul, nagu allergia, depressioon ja ärritunud soole sündroom, mis on enam levinud jõukamates riikides.

On ka 25-protsendine tõenäosus, et üks kasside seas levinud parasiit – keda me uurime minu laboris – on kaaperdanud teie aju, pärsib teie kognitiivseid võimeid ja tekitab eelsoodumust sõltuvustele, raevuhoogudele ja neurootilisusele.

Me räägime uusimatest tõenditest, mis viitavad sellele, et need tibatillukesed mikroobid mõjutavad meie käitumist enda huvides, mis paneb meid taas kord kahtlema, kas me ikka oleme iseenda peremehed. »» «« 25 aastat loodusteaduste alal on andnud mulle elu suhtes ainu­laadse vaatenurga. Olen uurinud meie käitumist mõjutavaid varjatud jõude ja seetõttu jõudnud veendumusele, et

peaaegu kõik, mida me arvame endast teadvat, on vale. Ja me maksame selle eest kallist hinda. Meie vale minatunne riivab meie era-, töö- ja seltsielu. Meie kollektiivne väärarusaam inimkäitumisest takistab arengut ega ole üldse hea meie haridusele, vaimsele tervisele, õigussüsteemile ja maailmapoliitikale. Neid varjatud jõude uurides saame tähtsaid uusi teadmisi oma käitumise kohta ning paremini mõista inimesi, kes teevad asju, mille peale me ise uneski ei tuleks.

Järgnevates peatükkides vaatame lähemalt, kui palju – tege­likult kui vähe – kontrolli meil oma tegude üle on. See teadmine aitab meil paremaks saada ja võib muuta meie käitumist nii, et me oleme tervemad ja eluga rohkem rahul. Me tutvume rasvumise, depressiooni ja sõltuvuste bioloogiliste põhjustega ning räägime sellest, kuidas nende teadmine sillutab teed nende hädade paremaks ravimiseks. Me saame teada, miks mõni inimene tegelikult teistele kallale läheb ja kuidas seda ära hoida. Samuti saame teada, mida teadusel on meile öelda armastuse ja külgetõmbe kohta ning kuidas need teadmised võivad meie suhteid paremaks muuta. Ja lõpetuseks piilume ka oma uskumuste, kaasa arvatud poliitiliste erimeelsuste psühholoogiasse, lootes seejuures, et äkki õnnestub meil aru saada, miks me mõnikord mõistuse häält ei kuula, vaid hoopis pimedas usus tegutseme.

Olen nii elevil, et saan teile teist endast rääkida! Kuid enne, kui sukeldume inimeste pööraselt mitmekülgsesse käitumisse, peame mõistma noid varjatud jõude, mis meid liikuma panevad. Seega saagem alustuseks tuttavaks oma loojaga.

Mis teeb minust minu – ja kas seda saab muuta?

Miks me küll eelistame või jälestame teatud toitu, usume eri asju, armume arusaamatult või langeme sõltuvuse võrku? See kõik, ütleb Bill Sullivan, on kirjas meie geenides.

Oma elumuutvas raamatus räägib ta kõik arusaamatu ja keerulise lihtsaks. Raamat põhineb tõsisel teadusel, kuid auto­ri ladus jutt ja näited tänapäeva popkultuurist teevad selle eriti nooremale põlvkonnale lähedaseks.

Saame teada, kuidas meie isiksust ja käitumist mõjutavad varjatud jõud, mis pärinevad neljast üksteisega koostööd tegevast vald­konnast: geneetikast, epigeneetikast, mikrobioloogiast ja psühholoogiast.

Kui teekond iseenda tundmaõppimiseni võib vahel näida pime ja okkaline, siis see suurepärase huumorimeelega kirja pandud raamat lisab sinna suure hulga valgust ja elurõõmu.

kirjastus.postimees.ee