Issuu

SAATEKS

Hiiumaa 8 Saare maakond 44 L채채nemaa 96 P채rnumaa 150

SAATEKS

Teejuht on abiks neile, kes on võtnud eesmärgiks tutvuda läänepoolse Eesti loodusega ja siinsete ajalooliste paikadega. Raamatus rändame läänesaartel, Läänemaal ning Pärnumaal. Vaatame ringi, milliseks on aegade jooksul selle osa Eestimaast kujundanud vääramatud loodusjõud ning siinse rahva ja võõraste ammused-hiljutised tegemised. Valik on subjektiivne ja balansseerib kultuuri ning looduse kokkupuutepunktis, kus loodus on saanud inimese kaudu laiema tähenduse või kus inimeste kätetööle lisab ümbritsev loodus kaalukust. Nende hulgas on maastikke ja üksikobjekte, mis antud piirkonna eriliseks teevad. Lääne-Eestis asuvad kõik meie suuremad saared ning enamik väiksematest saartest, laidudest ja rahudest. Kogu maailmas väga haruldased loopealsed ehk alvarid – õhukese mullakattega paepinnal laiuvad kadakased rohumaad – iseloomustavad Hiiu-, Saare- ja Muhumaa ning lääneranniku maastikke. Esineb rohkesti liigirikkaid puisniite. Suhteliselt tasast maastikku ilmestavad luitevallid ja järsud paekaldad, aga mõnel pool ka kaugele paistvad vägevad rändrahnud. Madalad lahed, avarad rannaniidud ning lahesoppe katvad ulatuslikud roostikualad on sobivad pesitsuskohad ja peatuspaigad tohutul hulgal siit läbirändel olevatele linnuliikidele, lisaks rabamaastikud, kunagistest merelahtedest tekkinud jäänukjärved ja kadakavõsad… Leiame ka okupatsioonide ja sõdade käigus muljutud maastikke ja militaarehitisi, mis on kunagi rajatud rannikute kõige kaunimatesse paikadesse. See on läänepoolse Eesti looduse nägu.

Olen teinud valiku enda jaoks emotsionaalselt enam pakkuvatest paikadest lootusega, et lugeja raamatust midagi uut ja huvitavat leiab või kohtub vana hea tuttava lemmikkohaga ning saab ehk mõtlemisainet edaspidiseks sammude seadmiseks neissegi kohtadesse, millest teejuhis juttu pole. Mõned paigad puuduvad siit loodust säästvatel kaalutlustel sootuks ja suur hulk on jäetud igaühe enda avastada. Eestimaa ainulaadse ja hapra põhjamaise looduse vanimad jäljed ulatuvad miljonite aastate taha, maastike vaheldusrikkus ning omapära on kujunenud sajandeid kestnud inimese ja looduse tegevuse koosmõjul. Sestap peaksime seda unikaalset aaret hoidma sel lihtsal viisil, et oma rännakutel uudishimu maandades ei tekitaks me loodusele ega selle elanikele mingisugust kahju. Soovitused looduspaikade külastajatele pole kontimurdvad: • Loe läbi loodusradade algusesse või üksikobjektide juurde paigaldatud infotahvlid, siis tead, mida vaadata. • Kasuta tähistatud või juba sissetallatud radu. • Kasuta koeraga liikudes alati jalutusrihma. • Liigu vaikselt, siis näed ja kuuled rohkem, sest ka liigne müra reostab. • Ära kahjusta ega risusta ümbritsevat loodust. • Jäta paik endast maha järgmistele tulijatele igas mõttes võimalikult puutumatuna, sest kauneid paiku külastavad aasta jooksul tuhanded inimesed ja nemadki loodavad näha puhast rikkumata loodust.

Head avastamist ja äratundmist! Tiit Hunt

8 HIIUMAA

Meelste l a h t Ka

Mudaste

Sigala Ogan

Palli Hirmuste

3 Pihla

Kõrgessaare

L 7 8

Rei

Rootsi

Kõpu ps

Lauka L u i d j a Jõeranna Napi laht Paope

Poama

Kur Isabella 6

HIIUMAA

Luidja Suurepsi 9 Mägipe Kalana Heistesoo Villamaa Kopa Lil Heiste 10 Kaleste Puski 15 Viita Viitasoo Ojaküla Kõpu Kaleste 11 Suureranna Sülluste Nõmme Hüti Ülendi 13 laht Tammistu Jõesuu 16 Laasi Mardihansu 12 14 Tiharu Kiduspe Lei

1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20

Mardihansu laht

Tahkuna tuletorn Tahkuna Reigi Jeesuse kirik Pihla-Kaibaldi Kurisu neeluauk Isabella metsamõisa puhkekoht Ristna tuletorn Ristna kaitserajatised Mägipe rändrahn Kõpu tuletorn Põrgukivi Kõpu Suurkivi Ülendi niinepuu Vanajõe org Hüti klaasikoja asukoht Sülluste must mänd Tihu järved Mäenspe kirik Emmaste Immanueli kirik Harju-Rätsepa tuulik

1 Õngu

Mä

Pärnse L

Mänspe

18 Haldi Kaderna Laartsa Haldreka Nurste Kitsa Leisu Lassi Külaküla Kuri Prähnu Ole Selja Sinima Vanamõisa Külama Kab Sepaste Tohvri Hindu Viiri Sõru Pärna ..

Ranna

Soe

HIIUMAA 9

1 Tahkuna

Lehtma

Meelste

Tahkuna ps

uste Kodeste

Saxby

Palade

Lõpe

Partsi Sääre Sakla Harju Hellamaa Reikama

Ala

Metsaküla M Määvli

Loja Nõmba Tempa Vilivalla Undama Tammela

H IIUMAA Nõmmerga

Kolga Kaigutsi Moka

ännam

elja Lelu

Ühtri

Selja Kleemu

Aadma Kuriste Ligema isu

Muda

una

Ulja Valgu Harju

Mets Tilga

Emmaste

aküla Tärkma 1,5 h Triig

la väin

Käina Nasva 21

Utu Jausa Orjaku

Kalgi

Villemi

Putkaste

Jausa laht

Prassi

Ristivälja

30 Kerema

Vohilaid

Vahtrepa

29 la ohukü Suuremõisa 28 Hilleste 1,5 h R Viilupi Heltermaa 26 27 Kaasiku

gri

Värssu Puliste Hagaste

Jõeküla Niidiküla Vaemla

Kassari

Valipe

Aruküla

Soonlepa

Heinlaid

Sarve Salinõmme

Esiküla

Kassari Taguküla laht

22 Kassari 21 22 23 24 25 26 27 28 29 30 31 32

Kaevatsi Saarnaki

Hanikatsi

Käina laht ja Kassari Vareslaid Leiger Kassaris Hiiumaa laiud Hiiumaa jääteed merel Sarve maastikukaitseala Suuremõisa loss Pühalepa kirik Vanapagana kivi Põlise leppe kivid Kallaste ehk Vahtrepa pank Kukka kivi Helmerseni kivikülv

risu

Tubala

Hari kurk

Suuresadama

31Kukka

Koidma

Nõmme Linnumäe Prählamäe Paluküla

Heigi

Hausma

Ahelaid

VORMSI

KÄRDLA

Risti Kidaste Kanapeeksi

ndi

Tareste

Malvaste

0 KL-14-049

10 HIIUMAA

Tahkuna tuletorn

Valge, 42,6 meetri kõrgune rohelise kupliga Gordoni tüüpi malmtuletorn valmis 1875. aastal. Tahkunalt plinkiv majakatuli paistab ligi 35 km (18 meremiili) kaugusele. Torni lahenduse töötas välja inglasest insener Alexander Gordon, kes oli esimese malmkonstruktsioonist valmisdetailidest torni projekteerinud 1841. aastal Jamaikale Morant Pointi. Originaalprojekti järgi valmistati malmplaadid ja muud torni detailid Prantsusmaal. Eestis on Gordoni süsteemis valminud malmtuletorne teisigi – Vormsi, Kihnu, Vaindloo ja tänaseks hävinud Virtsu tuletorn. Tahkuna tuletorn on Eesti kõrgeim malmtorn. Tuletorn on suvekuudel külastajatele avatud.

HIIUMAA 11

Tahkuna

Tahkuna 1654 hektarit hõlmavast looduskaitsealast on suurem osa kaetud metsaga, kusjuures enamik puistutest on looduslikud ning inimtegevusest vähe mõjutatud. Tegemist on Eesti ühe suurima loodusmetsaalaga. Siin on esindatud peaaegu kõik Eesti metsakasvukohatüübid. Kaitsealal leidub kõiki soometsade kasvukohatüüpe, kuid erilise väärtusega on siinsed palumetsad ning poolsaare lääne- ja põhjaranniku luitemetsad. Tahkuna jugapuude kasvuala on Eestis suurimate seas, olgugi et 1960. aastate võimsad tormid seal kasvavaid puid tugevasti räsisid. Maastikud vahelduvad kaitsealal tavatult ruttu ning hämmastav on nende

12 HIIUMAA

Tahkuna rand

mitmekesisus nii väikesel maa-alal. Kaitsealale lisavad väärtust ja omapära kinnikasvavad ja soostunud kunagised järved, millest suuremad on Tahkuna ehk Lehtma Suurjärv ja Kodeste järv. Mõlemat nimetatakse tänapäeval ka sooks. Lehtma järv ja selle ümbrus asub Hiiumaa ainsas loodusreservaadis, mis tähendab, et ala võib külastada vaid teaduslikel eesmärkidel, ja sedagi ainult vastava loa olemasolul Kaitseala liigirikka elustiku krooniks on Tahkunas juba alates 1930. aastast pesitsenud merikotkad. Paljudest teistest siin pesitsevatest linnuliikidest on tähelepanuväärsemad täpikhuik ja mudanepp ning Soome rahvuslind laululuik. Haruldastest taimeliikidest püüavad pilku jugapuud, soostunud aladel kasvavad kaitsealused loim-vesipaunikas, tume nokkhein ja lääne-mõõkrohi ning orhideedest kõdu-koralljuur ja roomav öövilge. RannaJugapuu

HIIUMAA 13

luidetel leidub rand-orasheina ja rand-seahernest. Üle tuleks vaadata ka looduskaitsealune Kandle mänd (kõrgus 15 (20) m, tüve ümbermõõt 3,15 m), viieharuline Hargnev kuusk (kõrgus 17,5 m, ümbermõõt 3,4 m) ja Tahkuna hiidrahn (ümbermõõt 31 m). Omamoodi huviväärsused on ka Peeter Suure rannakaitsepatarei jäänused ja Nõukogude okupatsioonivägede sõjalised rajatised.

Reigi Jeesuse kirik

Tänaseni heas korras säilinud Reigi kivikirik Pihla külas on ehitatud aastail 1799–1802. Selle laskis oma poja Gustav Dietrich Otto von Ungern-Sternbergi mälestuseks püstitada tema isa parun Otto Reinhold Ludwig von Ungern-Sternberg. UngernSternbergidele viitab ka kuke asemel kiriku tornis tuulelipu varrast kaunistav liiliaõis suguvõsa vapilt. Kiriku karget lihtsat ilu täiendavad kirikaia rohtunud haudadel kasvavad valged habenelgid.

14 HIIUMAA

Pihla-Kaibaldi

Pihla-Kaibaldi looduskaitseala asutati 1998. aastal Hiiumaa keskosa soode, liivikute ja metsakoosluste ning haruldaste taime- ja loomaliikide kaitseks. Hiiumaa 17 suuremast soost on suurim Pihla raba, mida iseloomustavad veel välja kujunemata laukad ja saare kõige paksem (kuni 5 m) turbakiht. Sakkasoo esindab haruldast liivavallide ja õhukese turbakihiga nõmmraba, kus männiseljandikud vahelduvad puis- ning lagerabaga. Kaibaldis laiuvad aga Eesti suurimad lahtise liiva alad. Siinne erakordne maastik tekitab mõnikord segadust isegi veelindude hulgas, kes suuri liivavälju ilmselt järveks peavad. Sellest annavad tunnistust peamiselt partide ebalevad jäljeread Kesk-Hiiumaal paiknevas „liivakõrbes”. Kaibaldi liivikuid ümbritsevad nõmmemetsad kasvavad Litoriinamere tasandiku luitestunud alal. Liiv Tedre jäljed liival

HIIUMAA 15

on kui avatud raamat, kust võib lugeda siin viibinute tegevusjälgi: tedremängu ajal leiab siit tiivaga tõmmatud kaarjaid triipe ja muid võitlusmärke, ainult talle teadaoleval põhjusel on siin kõndinud sookurg, oma jäljed on liivale jätnud põder, rebane ja ilves ning hea õnne korral võib näha isegi Liivikul on tetrede mängukoht hundi jälgi. Pihla-Kaibaldi looduskaitseala soodes ja metsades on endale elupaiga leidnud kaitsealused soo-loorkull ja kaljukotkas ning taimedest porss ja mitmed käpalised. Kui marjulisedseenelised välja arvata, on kaitseala tänapäeval inimtegevusest peaaegu täiesti puutumata. Rahvasuu teab pajatada, et omal ajal põletatud just siin Hiiumaa viimane nõid, kes sajatanud, et nii kaugel, kui tema kisa kostab, pole inimestel enam võimalik elada. Ja tõepoolest, kõik soosaartel kunagi asunud külad ja üksiktalud on tühjaks jäänud ning ka lähikonnas ei ole ühtki püsielanikku.

112 LÄÄNEMAA

Lennarti putka

President Lennart Meril oli Paslepa lahe ääres suveresidents ja alati kui ta sellest putkast mööda sõitis, tundis ta tõsist ärritust. Kord andnud ta käsu see okupantide kontrollpunkt maha lõhkuda, aga vald sõdinud vastu – ikkagi pärandkultuuri objekt. President löönud käega ja pärandkultuurne putka seisab ikka siin.

Noarootsi kirik

Noarootsi Püha Katariina kirik on ehitatud umbes 1500. aastal ja on mitmes aspektis Eestis eriline: matmiskabel on ehitatud lääneportaali ette, lõunaportaali kõrval on reformatsioonieelne püha vee anum, seinakapp on tabernaakli all. Vaatamisväärsusteks on ka altariruumis asuv, 16. sajandist pärit ristimisvaagen ning dolomiidist barokkepitaaf koori idaseinal.

Lagled ja kirik

LÄÄNEMAA 113

Sutlepa meri

Sutlepa meri, mida tuntakse ka Sutlepa lahe ja Saaremõisa järve nime all, asub Silma looduskaitsealal ja hõlmab umbes 300 hektarit. See on madal rannikulõugas, mille keskmine sügavus on vaid 1 meeter. Järve põhja katavad mändvetikad ja valdav osa kallastest on roostunud, kus vohab ka hundinuiastik. Soolatoiteline järv on taimestikurohke. Ümbritsevatest rannaniitudest on suurim läänekaldal paiknev Kulani niit, lõunaosa vesisel niidul asub kaitsealuse lääne-mõõkrohu kasvukoht. Sutlepa meri on linnusõprade paradiis, mis pakub kuhjaga põnevust ja elamusi. Kevad- ja sügisrändel peatub siin korraga kuni 3000 veelindu, kellest arvukamalt on esindatud tutt- ja punapea-vart, sinikael-, viu- ja piilpart, sõtkas ning lauk. Väiksemate seltsingutena puhkavad ja toituvad järvel luitsnokk- ja rägapart, tuttpütt ja väikekoskel. Maikuus kajab ümbrus väike- ja naerukajakate hüüetest. Röövlindudest on üsna tavalisteks läbirändajateks merikotkas, roo- ja välja-loorkull, raudkull ja hiireviu. Harvem viib siit üle kalakotka rännutee. Sutlepa meres ööbivad rändeperioodil ka haned ning roostikus suured pääsukeste ja kuldnokkade parved. Eriti haruldastest külalistest on siinmail kohatud punanokk-varti, väikepütti, must-toonekurge, mõnikord on linnusõbra

114 LÄÄNEMAA

Kiisk

Kuldkoger

nägemisulatusse jäänud isegi väikehuik ja rohunepp. Vilgas linnuelu keeb siin ka pesitsusajal: roostiku varjus toimetavad pesa ümber hallpõsk-pütt, hüüp, hallhani, roo-loorkull, lauk, rooruik, täpikhuik ja kühmnokk-luik. Värvulistest pesitseb arvukamalt tiigi-, kõrkja- ja rästas-roolind ning roo-ritsiklind. Siin on oma pesapaiga leidnud ka roo-habekas. Rannaniitudele meisterdavad oma pesa mustsaba-vigled, kiivitajad, punajalg-tildrid ja tikutajad. Kalarikkas järves on ahvena, kiisa, särje ja kogre kõrval eriti arvukas haug.

Pürksi mõis

Tänaseni säilinud, 1919. aastani Ungern-Sternbergidele kuulunud ühekorruseline mõisahoone ehitati 19. sajandil, aga mõis ise on samal kohal olnud 1620. aastast peale. Pürksi mõisas on juba ligi sada aastat haridust antud: võõrandamisjärgselt asutati härrastemajja rootsikeelne põllumajanduskool, mis töötas kuni 1943. aastani, seejärel kolis sinna kohalik kool. 1990. aastate keskel hoone restaureeriti ja praegu asub seal Noarootsi gümnaasium.

LÄÄNEMAA 115

Roostikurada

Silma looduskaitseala ühe umbes 4 km pikkuse matkaraja viimased 900 m on roostikus kulgev laudtee. Matkaraja alguses Sutlepa mere ääres on kõrge linnuvaatlustorn. Roostikuraja laudtee kulgeb algul soostunud niidu ja kadakate vahel, hiljem kõrguvas roostikus. Roostikurada on parim koht lähemaks tutvumiseks roostikes elavate lindudega. Tuulevaiksed maikuu ööd pakuvad siin unustamatuid elamusi liigirikkast linnukontserdist, mis kogub hoogu Laudtee roostikku päikeseloojangu ajal ja vaibub vaikselt alles siis, kui päike tõuseb. Siin võib korraga kuulda hüübi udupasuna sarnast madalat kärisevat undamist, kõrvulukustavalt valjult siristavaid roo-ritsiklinde, virtuoosseid lauljaid ja andekaid matkijaid kõrkja-roolinde, sea kombel ruigavaid rooruiki, rästas-roolinde ja paljusid teisi valgete ööde häälitsejaid. Roostikurajal kuuleb palju rohkem, kui näeb.

Niidul kulgeval matkaraja lõigul näeb paljusid lubjalembeseid taimi, millest tuntumad on pääsusilm ja põldmari.

116 LÄÄNEMAA

Saare mõis

Lückholmi (Saare) mõis

Noarootsi poolsaare kaguosas asuv Lückholmi (ka Lyckholmi; Saare) mõis rajati 1662. aastal. 18. sajandi algupoolel läks see Rosenite aadliperekonna omandusse, kes 1790. aasta paiku ehitas mõisa väikese hilisbarokse peahoone. Rosenid jäid mõisasüdame rentnikeks ka pärast 1919. aasta võõrandamist. Kahjuks hävis mõisahoone Teise maailmasõja järel täielikult ja selle ehitas 1990. aastate lõpul uuesti üles endiste omanike järglane Gustav von Rosen. Taastatud hobusetallis asub praegu Lückholmi muuseum, mis tutvustab piirkonna kuulsusrikast ajalugu – veel Põhjasõja ajal oli Noarootsi saar

Lückholmi muuseum

LÄÄNEMAA 117

ja Sutlepa meri praeguseks kinni kasvanud merelahe kõige sügavam koht ning 1715. aastal purjetas keiser Peeter I Kantskopli alt Haapsallu. Lückholmi mõisa lähedal metsas asub Kantskopli (ka Skanskopli) nime all tuntud ajalooline paik. Selle kohta, mis see õigupoolest on, kindlad andmed puuduvad, aga oletatakse, et tegu võib olla keskaegse kaitserajatise vundamendi jäänustega. Kuna Noarootsi ja mandri vaheline väin oli veel 18. sajandilgi paadiga läbitav, siis kaitserajatise vajalikkus Haapsalu lahe põhjaosas on loogiline, aga küllap loobuti mõttest, kui märgati lahe kiiret kinnikasvamist.

Salajõe Allika rändrahnud

Kui enamik Eesti hiidkive koosneb rabakivist või graniitidest, siis Läänemaal võib kohata väga iseäraliku välimuse ja kindla päritoluga gneissbretša rahne, mis kõik pärinevad veealusest Neugrundi metoriidikraatrist Osmussaare lähistel. Neugrundi meteoriidikraater tekkis sadu tuhandeid tonne kaaluva raudmeteoriidi kokkupõrkel Maaga umbes 500 miljonit aastat tagasi. Kokkupõrke plahvatusjõudu on hinnatud sama suureks, nagu

118 LÄÄNEMAA

olnuks 75 000 Hirošima tuumapommi plahvatusjõud. Selline tohutu plahvatus tekitas merepõhja ligi 7 km läbimõõduga kraatri. Plahvatus eraldas merepõhjast tohutul hulgal aluspõhja kivimeid, mida jää jääajal edasi liigutas. Salajõe Allika rändrahnud on kaks suurt kivimürakat, mis võeti kaitse alla juba 1937. aastal. Nende gneissbretšast rahnude pind on väga ebatasane ja kivimi välimus iseloomustab selle omapärast teket: tardkivimist aluspõhjast välja paiskunud kivimid sulasid plahvatuse toimel ning tardusid siis uuesti. Allika talu rahnuna tuntud kivi ümbermõõt on 19,6 m, Kasemetsa talu rahn on pisut väiksem – selle ümbermõõt on 17,6 m.

Tahu matkarada

Tahu matkarada asub Pürksi lähedal Tahu lahe ääres ja see rajati linnusõprade huve silmas pidades. Rände ajal peatub lahel tuhandeid linde, kellest silmapaistvaim on ohustatud väike-laukhani; suurel hulgal kohtab siin viu- ja piilparti, punapea- ja tuttvarti, valgepõsk-laglet, raba-, hall- ja suur-laukhane, kühmnokk- ja väikeluike. Kõige põnevamaks haudelinnuks siinsetel laidudel on aga omapärase välimusega naaskelnokk.

LÄÄNEMAA 119

Tahu matkarada

Madal laht (keskmine sügavus on napp 0,8 m) ja selle äärsed lauged rannaniidud on üleeuroopalise tähtsusega elupaigad. Taimharuldustest leidub siin põhja- ja klibutarna, mis kasvavad kõrvuti tavalisemate rannaniidu taimedega, nagu valge kastehein, tuderluga, soomusalss ja rand-õisluht.

Linnuvaatlustorn Haapsalus

Haapsalu kesklinnas asuv Promenaadi linnuvaatlustorn on paljude linnusõprade meelispaik Tagalahe ääres, kus vaatamist jätkub ka rändevälisel ajal. 15 meetri kõrgune kanttorudest torn ehitati Aafrika randa 2002. aastal ja on sestpeale leidnud väga aktiivset kasutust. Pole ka ime, sest kevaditi võib rannas näha askeldamas kuni 50 000 veelindu. Haapsalu Tagalaht on ainus koht Eestis, kus läbirändel peatub naaskelnokk.