TARTU KADUNUD VAATED
TARTU KADUNUD VAATED Aare Olander
TÄNAPÄEV
Toimetanud Armand Torm Kujundanud Andres Tali
Esikaanel: Reaalkool Lille mäel tänase Kohtumaja kohal 1915. aasta paiku (vt fotod 238–240). Tagakaanel vasakul: kino Apollo Riia ja Aleksandri tänava nurgal (vt fotod 243–245). Tagakaanel paremal: Lodjad Emajõel. Vaade Kivisillalt allavoolu, Peipsi suunas (vt fotod 312–316).
Esmatrükk 2013 Kolmas, parandatud ja täiendatud trükk © Aare Olander ja Tänapäev, 2016 Fotod © Autorid, erakogud ja muuseumid (Allikad täpsemalt raamatu lõpus) ISBN 978-9949-85-026-6 Trükitud AS Pakett trükikojas www.tnp.ee
TA R T U K A D U N U D VA AT E D
/ I S U K O R D
S
Sisukord Sissejuhatus 7 1. Raekoja plats–vanalinn 2. Toomemägi–Tähtvere
11 57
3. Vanemuine–Veski tänav 85 4. Riia tänav–Võidu sild 111 5. Puuturg–pärmivabrik
159
6. Barclay plats–Bürgermusse
203
7. Kivisild–Supilinn 247 8. Ülejõe 279 Lühendid 314 Kirjandus 315 Fotode allikad 317 Tänavanimede register 319
5
TA R T U K A D U N U D VA AT E D
/ I S S E J U H A T U S
S
Sissejuhatus “Juba Jaroslav Tark tõmbas linna maha, poolakad, rootslased, sakslased, kõik on siit üle käinud. Sest nad tundsid, et siin on see vaim, mis teeb selle leidja igavesti õnnelikuks. See on nagu püha graal. Aga keegi ei leidnud mitte midagi. Vähe põletasid ja tapsid, sellepärast. Aga mina teen linna täiesti maatasa, küll see Tartu vaim siis välja tuleb. Ta ei saa enam kaugel olla, ma tunnen ta hingust!” Need sõnad pani tsaar Peeter I suhu Urmas Vadi (“Tartu vaimu saladus!”). Juulis 1708 tegigi Peeter kavandatud hävitustöö teoks. Järgmiseks Tartu vaimu otsijaks osutus matemaatikaõpetaja Sengbusch, Hermann Hesse vaarisa, kelle õlleteost 1775. aasta juunis suurem osa linna maha põles. Järgmise 166 aasta jooksul kerkis uus linn. Tänavanurkadele püstitati klassitsistlikud kolmnurkfrontooniga majad, kesklinna ümber laiusid puuelamutega agulid: Supilinn, Karlova, Ülejõe, nende vahel nooblimad kvartalid Tähtveres, Toome taga ja mujalgi. Uus häving saabus juulis 1941 ja veelkord augustis 1944. Varemeväljad kaeti muruga, sirgusid puud. Alles viimasel 30 aastal on kesklinna pargialadele taas hooned kerkinud, algul küll üsna arglikult ja tigedat kriitikat taludes. Kriitikale vaatamata pole uusehitisedki Tartu vaimu minema ajanud. Tartu linna väljanägemisest enne XVIII sajandi kaht katastroofi on väga vähe teada. Muid pildiallikaid peale paari joonistuse (1682. aasta Raekoja plats ja kaheldava tõepärasusega üldvaade 1553. aastast) ning 1686. aasta maketi (vt Kalle Krooni artikkel “Käsu Hansu aegne Tartu Rootsi Kuninglikus Armeemuuseumis”, Horisont 4/2012) õieti polegi säilinud. Viimase pooleteise sajandi Tartu muutumisi saab seevastu jälgida üsna üksikasjalikult. Selle raamatu peamiseks sihiks ongi näidata, et see suures osas 1940-ndail kadunud ja uuena kerkinud linn on ikka seesama Tartu. Teose ülesehitus ja koostamispõhimõtted järgivad üldjoontes “Kadunud vaadete” Tallinna raamatut. Erinevalt Tallinnast ei ole siin kesklinna kvartaleid 7
välja jäetud. Raamat algab Raekoja platsilt ja teeb vastupäeva ringi üle vanalinna, Toome ja Jakobi mäe ning Toometaguse, jõuab mööda Riia tänavat Emajõe ja pärmivabrikuni, läbib risti ja põiki praeguse kesklinna Barclay platsi ja kaubamaja vahel ning kulgeb siis piki Emajõge ja Narva maanteed Peetri kirikuni. Paar peatust tehakse ka Supilinnas ja mõnes muus tähelepanuväärses paigas. Kummalisel kombel on säilinud fotopärand Tartu ja Tallinna puhul üsna erinev. Tartu esimesed säilinud jäädvustused algavad 1860ndate keskelt, 1870ndaist on olemas juba mitusada parima kvaliteediga ülesvõtet peamiselt Carl Schulzilt, edasi tulevad Jaan Christini, Gustav Valdmanni, Karl Eduard Söödi ja teiste tööd, valiku tipuks on Johannes Pääsukese enam kui 400 võtet 1914. aastast. Vabariigi ajal fotograafide huvi Tartu vastu vaibus, eriti vähe on säilinud fotosid 1930ndaist. Tallinna vaadete valik on kuni 1890ndateni Tartust mitmeid kordi napim, sealt edasi aga jaotub ajas ühtlasemalt. Sõja ajal ja järel on Tartut taas oluliselt rohkem jäädvustatud kui Tallinna – Eduard Selleke, Ilja Pähn, Eerik Laid; novembris 1944 tegi hävinud linnast mitusada ülesvõtet Ahti Rada, ENSV ajal on ülekaal jälle tublisti Tallinna poolel. Pealegi pole erinevalt Tallinna raamatust autoril kasutada olnud Tartu fotode erakogusid 1960–70-ndatest. Fotode 76, 136, 137, 350 ja 524 puhul on tegemist XIX sajandi lõpul levinud stereofotodega, mis stereoskoobiga vaadates peaksid andma ruumilise efekti. Tegelikult on stereofotod teisedki Gustav Valdmanni tööd, aga neist on raamatusse paigutatud vaid üks pool. Pea kõik vanad fotod selles raamatus on pärit avalikest arhiividest ja muuseumidest. Kõige rikkalikumaks on osutunud Eesti Rahva Muuseumi Tartu-fotode kogu, tublisti täiendavad seda Filmiarhiivi, Ajaloomuuseumi ja Tartu Linnamuuseumi, samuti Kirjandusmuuseumi, Arhitektuurimuuseumi, Spordimuuseumi ning Ajalooarhiivi fotokogud. Huvi pakuvad ka Marburgi fotoarhiivi fondid (Bildarchiv Foto Marburg), Tartu poolest eelkõige kaks fotoalbumit Georg von Krusenstjerni kogust (Baltisches Heimatbildarchiv). Siin raamatus avaldatud arhiivifotod on varustatud täpsete allikaviidetega; fotoregistris raamatu lõpus on enamasti viidatud ka foto autorile. Fotod on dateeritud nii täpselt kui võimalik, lähtudes nii konkreetse foto arhiiviandmetest kui ka raamatu autori hinnangust. Tänapäevased fotod on kõik autori tehtud maikuust 2012 kuni oktoobrini 2013, lisaks 7 fotot septembris 2016. Omaaegse võttepunkti täpset tabamist pole eesmärgiks seatud, küll on üritatud raamatus samast punktist tehtud fotod kohakuti sättida. Kui tänapäeva foto pole vana fotoga kohakuti sattunud või ei ole vastavus muidu äratuntav, on tänapäeva foto järjekorra järjekorranumbri juures kaldkriipsu taga vastava vana foto number (näiteks 563/562 – mõlemad fotod on tehtud samast kohast). Tartust ei ole teada ühtki üksikuid maju näitavat kaarti XIX sajandi keskpaigast kuni 1920-ndateni. Siis (umbes 1927) valmis linnavalitsuse väljaandel H. Rumma koostatud kaart, mille kesklinna osa leidub käesoleva raamatu esimesel sisekaanel. Teisel sisekaanel on väljavõte Nõukogude armee 8
tekstides kasutatud nii tänapäeva kui ka vana aja nimesid, olenevalt kontekstist üht või teist eelistades. Tänavanimede suhtes on lugejale abiks ka register raamatu lõpus, kus on toodud fotodel jäädvustatud tänavad (nii täna eksisteerivad kui likvideeritud), nende XX sajandil pikemalt kasutusel olnud nimed ja fotode numbrid. Kaardi asemel on peatükkide algusesse paigutatud lennuvaated (v.a 4. ptk, kus sobivat vaadet ei leidunud, ja 8. ptk, mis algab vaatega Peetri kiriku tornist). Peatükkide 1, 2, 3, 6 ja 7 lennuvaated on pärit Kirjandusmuuseumis säilitatavast fotoalbumist, mille oktoobris 1929 õhuväekapten K. Abel kinkis
TA R T U K A D U N U D VA AT E D
jälle muutunud, aga mis ja millal täpselt, pole enamasti teada. Nii on raamatu
/
did lubavad orienteeruda ka tolle aja tänavanimedes. Need on Tartus ikka ja
I S S E J U H A T U S
ginaal asub Ajalooarhiivis, 1974. aasta kaart on autori kogust. Mõlemad kaar-
S
kindralstaabi kaardist, mis näitab 1974. aasta Tartut. 1927. aasta kaardi ori-
kindralmajor Aleksander Paldrockile, kuulsale meditsiiniprofessorile. Raamatu tekstid põhinevad peamiselt allikatel, mis on loetletud kasutatud kirjanduse nimekirjas. Neist enim on olnud abi Mart Siilivase monograafiast “Tartu arhitektuur 1830–1918. Historitsism ja juugend”. Käepärane on olnud ka “Jalutaja teejuht. Tartu I”. Olulist teavet on andnud Niina Raidi raamatud ja artiklid, samuti Epi Tohvri uurimused. Palju põnevat ja kasulikku leidub Tartu Linnamuuseumi aastaraamatutes. Arhiivimaterjalidest on autor iseseisvalt uurinud Tartu Linnavalitsuse projektikaustu lisaks neile, mis on kajastatud Mart Siilivase monograafias. Teistest kasutatud internetiallikatest olgu märgitud kultuuriväärtusega hoonete register lehel tartu.ee ja Tartu Linnaraamatukogu leidlik veebileht “Tartu ilukirjanduses”. Kasulik oli lehitseda Jossif Zmigrodsky albumit Eesti Rahva Muuseumis, kus fotodele on lisatud albumi koostaja kodulookommentaarid hoonete omanike, võõrandamiste, ümberehituste jm kohta. Nii võttekohtade määramisel kui ka tekstide kokkupanekul on olnud palju abi Rahvusarhiivi kaartide infosüsteemist Autori südamlik tänu kuulub kõigile, kes aitasid leida ja trükiks ette valmistada selle raamatu fotosid: Kairi Kaelep ja Arp Karm Eesti Rahva Muuseumist, Eevi Kärdla Tartu Linnamuuseumist, Merilis Roosalu Ajaloomuuseumist, Vilve Asmer Kirjandusmuuseumist ning teised lahked inimesed Filmiarhiivist, Arhitektuurimuuseumist, Spordimuuseumist, Ajalooarhiivist ja Marburgi fotoarhiivist. Suur tänu Mart Siilivasele raamatu teksti tähelepaneliku ülevaatamise ning asjatundlike tähelepanekute eest. Tänan ka oma peret – Marikat, Sandra-Liisi ja Conradit – mõistva suhtumise eest. Kodu-uurimine nõuab aega ja pühendumist, eriti kui uuritav asub paarsada kilomeetrit kodust eemal. Ja lõpuks ei saa jätta tänamata Tartu linna. Esmatutvusel 1982. aasta sügisel tundus ta kõleda ja hallina, iga järgmise külaskäiguga muutus järjest põnevamaks ja nüüd, seda raamatut lõpetades, olen kindel, et Tartu vaim on olemas, aga kätte teda veel ei saanud… Raamatu teise trüki fotode valik ja paigutus ei ole esimesega võrreldes muutunud. Küll aga on täpsustatud ja täiendatud tekste fotode juures. Tänan Aulis 9
Fischerit ja Raimu Hansonit asjalike tähelepanekute eest. Eriti tänulik olen Kalju Leivale, kes vaatas raamatu põhjalikult läbi ning parandas ja täiendas nii mõnegi motiiviga seotud asjaolusid. Muuhulgas saime loodetavasti selgust sildade suhtes siin- ja sealpool tänast turuhoonet. Raamatu kolmas väljaanne ilmub kolm aastat pärast kahe esimese trüki viimaste fotode tegemist. Et ajaga kaasas käia, on nende aastate olulised muutused kajastatud ka uutel fotodel: hotell Lydia Ülikooli tänaval (foto 26), Kvartali keskus vana kaubamaja asemel (fotod 247 ja 266A), kapitaalselt uuendatud Võidu sild (fotod 304 ja 366), valmiv ärikeskus Kitsa ja Ülikooli tänava nurgal (foto 449). Samuti on siia raamatusse mahtunud uus punane elamu Supilinnas Kartuli 11B (foto 565). Ajaloolised fotod kolmandas väljaandes on samad, mis kahes eelmises – autor suutis hoiduda kiusatusest raamatut uute põnevate muuseumileidudega täiendada.
10
1. Raekoja plats–vanalinn
1: 1929; KM
12
TA R T U K A D U N U D VA AT E D
/ V A N A L I N N
– P L A T S A E K O J A
R 2: 1929; KM
1–2: Kaks lennuvaadet Tartu vanalinnale. Foto 1 on tehtud kagu poolt, all servas Kaubahoov, edasi ülespoole vaadates Poe tänav, Raekoja plats Kivisillaga, jõe ääres allpool Söögiturg ja ülalpool Lihaturg ning selle otsas ruudukujuline Politseiplats. Sama Politseiplats paistab ka fotol 2 esiplaanil, platsi külgedelt suunduvad üles Gildi ja Munga tänav. Platsi kõrval paremal paistab lihapoodide madal maja, mille kohale ehitatud pangahoones töötab praegu haridusministeerium. Lihapoodide maja ja Uspenski kiriku vahel on näha kahekorruseline koolihoone, mis 1916. aastal ehitati Tartu Vene gümnaasiumile. Lihapoodidest paremal on pikk ja madal maja – spordisaal, kus korporandid vehklemas käisid (fotod 80 ja 84). 13
3: u.1870; AM, F15017
4: u.1905; ERM, 449-159
14
TA R T U K A D U N U D VA AT E D
/ V A N A L I N N
– P L A T S A E K O J A
R 5: 31.7.1941; ERM, 963-16
3–6: Raekoja platsi ja vanalinna panoraam Ülejõelt, hotell Bellevue aknast (fotod 3–4). Fotol 3 on 1877–1879 ehitatud pangamaja (Dorpater Bank, fotol 8 keskel, praegune Raekoja plats 20) veel ehitamata, Kivisilla apteegi Raekoja plats 18 viltuse hoone idakülg avaneb Emajõele. Sellest paremal paistab kahe kolmnurkse otsaviiluga kunagine Saksa krediitkassa, nüüdne Lutsu raamatukogu maja. Mõlemad hooned asuvad keskaegse linnamüüri kohal. Müür lagunes ja lammutati XVIII sajandi jooksul, müüri ja jõekalda vaheline vallikraav täideti ning sinna tekkisid XVIII sajandi lõpul turuplatsid, mis XIX sajandil kandsid nime Söögiturg-Viktualienmarkt (fotol Kivisillast vasakul) ja Lihaturg-Fleischmarkt (fotol Kivisillast paremal). Turuplatsilt algav tänav, praegune Vabaduse puiestee kandis Lihapoe tänava (Scharrenstrasse) nime. Kauplemine kestis siin 1937. aasta lõpuni, kui sai valmis Tartu uus turuhoone. Foto 4 on tehtud laadapäeval. Fotol 5 on Kivisilla õhkulaskmisest möödunud kolm nädalat. 6: 19.12.2012; AO
15