THÍCH NHẤT HẠNH
SUHTLEMISE KUNST
Inglise keelest tõlkinud Aet Karolin
Originaali tiitel: The Art of Communicating Thích Nhất Hạnh HarperOne 2013 Published by arrangement with HarperOne, an imprint of HarperCollins Publishers. Toimetanud Terje Metsavas Kujundanud Ivi Piibeleht © Tõlge eesti keelde. Aet Karolin, 2014 ISBN 978-9985-3-3079-1 Kirjastus Varrak Tallinn, 2014 www.varrak.ee www.facebook.com/kirjastusvarrak Trükikoda AS Pakett
2
SISUKORD 1. Elutähtis toit 5 2. Suhtlemine iseendaga 13 3. Teiste inimestega suhtlemise põhialused 35 4. Armastava Kõne kuus mantrat 63 5. Kui suhted on keerulised 83 6. Teadlik suhtlemine tööl 105 7. Kogukonna loomine maailmas 115 8. Meie suhtlemine on meie jätkumine 125 9. Kaastundliku suhtlemise harjutused 133
3
4
>1< ELUTÄHTIS TOIT
5
6
I
ga elusolend vajab eluks toitu. Kõigel, mida sööme, võib aga olla kas tervendav või mürgitav mõju. Tavaliselt kipume me pidama toiduks vaid seda, mida saab suhu pista, kuid toit on ka see, mida näevad silmad, kuulevad kõrvad ning tunnevad nina, keel ja keha. Meie ümber ja meie osalusel aset leidvad vestlused on samuti nagu toit. Kas tarbime ja loome sellist toitu, mis on tervislik ja aitab meil kasvada? Kui ütleme midagi, mis kosutab meid ja parandab meie kaaslaste enesetunnet, siis toidame armastust ja kaastunnet. Kui aga räägime ja käitume viisil, mis tekitab pinget ja viha, siis toidame vägivalda ja kannatust. Meid ümbritsevate inimeste vestlustest ja kuuldustnähtust ahmime sageli sisse mürki. Kas sööme midagi, mis aitab paremini mõista ja kaasa tunda? Kui jah, siis on see hea toit. Tihti toitume aga suhtlusest, mis paneb meid end halvasti tundma, endas kahtlema, end halvustama või teistele ülalt alla vaatama. Suhtlemisest võikski mõelda toitumise terminitega. Siinjuures on internet toit, mis on tulvil nii tervistavalt kui mürgiselt mõjuvaid toitaineid. Äärmiselt kerge on ammutada väga palju vaid 7
ühe minutiga online’is. See ei tähenda, et internetti ei tohiks kasutada, kuid endale tuleks teadvustada, mida loen ja vaatan. Kui viibite arvutis kolm või neli tundi, siis olete omadega täiesti läbi; see on nagu friikartulite söömine – neid ei tohiks süüa ega arvuti taga olla päev läbi. Tõenäoliselt ei vajagi enamik meist rohkem kui mõni üksik friikartul ja paar tundi arvutis. See, mida loete või kirjutate, võib aidata teil terveneda, nii et vaadake hoolega, mida alla neelate. Kui kirjutate e-kirja või kirja, millest õhkub mõistmist ja kaastunnet, siis toidate kirjutamise ajal ennast. Isegi kui see on vaid lühike sõnum, võib iga kirjapandud sõna kosutada nii teid kui kirja saajat. TEADLIK SÖÖMINE
Kuidas aru saada, kas jutuajamine on tervisele hea või mürgine? Teadlikkuse energia on tervisliku jutuajamise vajalik koostisosa. Teadlikkuseks on vaja vabaneda kriitilisest meelest, pöörata tähelepanu hingamisele ja kehale ning keskenduda ümbritsevale. See aitab märgata, kas äsja tekkinud mõte on tervislik või kahjulik, kaastundlik või tige. Suhtlemine on üks toitumise allikas. Me kõik tunneme üksindust ja tahame kellegagi rääkida. Aga kui teise inimesega juttu ajada, siis võivad tema sõnad olla täis selliseid mürke nagu näiteks vihkamine, viha või 8
pettumus. Teisi kuulates neelategi kõik need mürgid alla. Sellega aga viite mürgid oma kehasse ja meeltesse. Seepärast ongi teadlik rääkimine ja teadlik kuulamine väga olulised. Te imate endasse mõtteid, sõnu ja tegusid, mida olete loonud ise ja mida leidub teid ümbritsevate inimeste suhtluses. See on üks söömise vorm. Niisiis tuleks olla ettevaatlik kedagi kuulates ja toitu süües: mürkidel ei tohiks lasta tuua kannatust ega rikkuda teie, kellegi teise või mõne inimrühma tervist. Selle tõe selgitamiseks kasutas Buddha pilti lehmast, kellel on nahahaigus. Lehma ründavad kõikvõimalikud putukad ja mikroorganismid, mis on pärit mullast, puudelt ja veest. Ilma nahata ei saa lehm ennast kaitsta. Inimese nahk on teadlikkus. Ilma teadlikkuseta võime alla neelata seda, mis on mürgine meie kehale ja meelele. Te sööte isegi siis, kui sõidate vaid autoga läbi linna. Pilk peatub reklaamidel ja te olete sunnitud infot tarbima. Te kuulete helisid; võib-olla ütlete isegi midagi sellist, mis on tekkinud rohkest mürkide tarbimisest. Meil tuleb ennast kaitsta teadliku tarbimisega ja teadlik suhtlemine on osa sellest. Me saame suhelda viisil, mis kinnistab meis rahu ja kaastunnet ning toob teistele rõõmu.
9
SUHTED EI PÜSI ILMA ÕIGE TOIDUTA
Keeruliste suhete tõttu kannatavad meist paljud. Tihti on tunne, et meid ei mõisteta ja et eelkõige ei mõista meid lähedased. Niisiis tuleb teistele pakkumiseks valida selline toit, mis aitab suhteid edendada. Kõik – kaasa arvatud armastus, vihkamine ja kannatus – vajab kestmiseks toitu. Kui kannatus kestab, siis toidame järelikult jätkuvalt kannatust. Iga kord, mil räägime ilma teadvustatud teadlikkuseta, toidame kannatust edasi. Teadvustatud teadlikkusega saame kannatuse olemust lähemalt uurida ning avastada, millist toitu oleme kannatusele pakkunud, et teda elus hoida. Kui kannatuse toiteallikas on leitud, saame toitmisele lõpu teha ning kannatus kuhtub. Romantiline suhe algab sageli kaunilt, kuid siis hakkab armastus hääbuma, sest me ei oska seda toita. Suhtlemine saab armastuse uuesti ellu äratada. Suhet toidab iga meie peas ja südames – Hiinas öeldakse „kõhus” – loodud mõte. Kui loote mõtte, mis on kantud kahtlustusest, vihast, hirmust või ärritusest, siis ei mõju see mõte hästi ei teile ega teie kaaslasele. Kui suhe on muutunud keeruliseks, oleme järelikult toitnud oma kriitilist meelt ja viha ega ole hoolitsenud kaastunde eest. Kõnelesin kord oma elukohas Plum Village’is, Prantsusmaal asuvas retriidikeskuses* sellest, kuidas tuleks oma Raamatu autor asutas selle keskuse Prantsusmaal 1982. a (vt lk 151). Sõna „retriit” on otsene laen inglise keelest, kuid seda on Eestis kasutanud nii kirikuringkondade kui new age’i esindajad. Retriit tähendab üksikus kohas palvetamist, maailmast tagasitõmbumist, mõtisklemist ja süvenemist. (Siin ja edaspidi tõlkija märkused.) *
10
kalleid lähedasi toita armastava suhtlusega. Rääkisin suhetest kui lilledest, mida tuleb armastuse ja suhtlemisega kasta, et nad kasvaksid. Esireas istus üks naine, kes kogu mu kõnelemise aja nuttis. Pärast esinemist läksin selle naise abikaasa juurde ja ütlesin: „Kulla sõber, sinu lille tuleks kasta.” Mees oli minu esinemise ajal olnud kohal ja mõistis, mida tähendab armastav suhtlemine, kuid vahel on vaja, et mõni sõber seda meile meelde tuletaks. Niisiis viis mees pärastlõunal naise linnast välja autoga sõitma. Neil oli aega vaid tund, kuid kogu sõidu vältel tegeles mees heade seemnete kastmisega. Kui nad tagasi jõudsid, näis naine täiesti muutunud – väga õnnelik ja rõõmsameelne. Nende lapsed olid hämmingus, sest veel hommikul, kui nad vanemaid viimati nägid, olid nood olnud kurvad ja närvilised. Seega saab vaid ühe tunniga muuta nii ennast kui teist inimest: tuleb vaid kasta häid seemneid. See on tegevusse rakendatud teadlikkus, mitte teooria. Kosutav ja tervendav suhtlemine on meie suhete toit. Mõnikord võib üks õel lause panna teise inimese aastateks kannatama ning meiegi kannatame aastaid. Viha või hirmu seisundis võime öelda midagi mürgist ja purustavat. Allaneelatud mürk võib aga jääda meisse pikaks ajaks ja hävitada aeglaselt suhet. Me ise ei pruugigi teada, millise ütlemisega suhte mürgitamine alguse sai. Aga meil on olemas vastumürk: teadlik kaastunne ja armastav suhtlemine. Armastus, 11
austus ja sõprus vajavad kõik elus püsimiseks toitu. Teadlikkusega saame luua mõtteid, sõnu ja tegusid, mis toidavad meie sõprussuhteid ning aitavad neil kasvada ja edeneda.
12