Stalinitytar issuu

STALI N I T Ü TAR

Kaheksa-aastane Svetlana koos isa Jossif Staliniga puhkusel Sotšis.

Rosemary Sullivan

Stalini t체tar SVETL ANA ALLILUJEVA ERAKORDNE JA TORMILINE ELU

Inglise keelest t천lkinud Matti Piirimaa

Originaali tiitel: Rosemary Sullivan Stalin’s Daughter The Extraordinary and Tumultous Life of Svetlana Alliluyeva Published by arrangement with Harper, an imprint of HarperCollins Publishers © 2015 Rosemary Sullivan Kõik õigused tagatud. Ühtki selle trükise osa ei tohi ilma kirjastaja kirjaliku loata levitada ega reprodutseerida, välja arvatud lühitsitaatidena kriitikaartiklites ja ülevaadetes.

Toimetanud Tiia Penjam Kujundanud Villu Koskaru Tõlge eesti keelde © Matti Piirimaa ja Tänapäev, 2015 ISBN 978-9949-27-847-3 www.tnp.ee Trükitud Tallinna Raamatutrükikojas

Minu emale Leanore Marjorie Gutherie Sullivanile

Sisukord Džugašvilide ja Allilujevite sugupuu •••••••••••••••••••••••••••••••••••••8–9 Eessõna •••••••••••••••••••••••••••••••••••••••••••••••••••••••••••••••• 10 Proloog Ülejooksmine•••••••••••••••••••••••••••••••••••••••••••••••••• 13 ESIMENE OSA: Kremli-aastad 1. peatükk See päikeseline paik ••••••••••••••••••••••••••••••••••••••••••• 21 2. peatükk Emata laps••••••••••••••••••••••••••••••••••••••••••••••••••••• 38 3. peatükk Majaemand ja talupoeg•••••••••••••••••••••••••••••••••••••••• 50 4. peatükk Terror ••••••••••••••••••••••••••••••••••••••••••••••••••••••••• 64 5. peatükk Saladuste ja valede ring•••••••••••••••••••••••••••••••••••••••• 74 6. peatükk Armastuse lugu ••••••••••••••••••••••••••••••••••••••••••••••• 85 7. peatükk Juudi pulm •••••••••••••••••••••••••••••••••••••••••••••••••••• 99 8. peatükk Kosmopoliitidevastane kampaania••••••••••••••••••••••••••• 109 9. peatükk Vaikus enne tormi•••••••••••••••••••••••••••••••••••••••••••• 122 10. peatükk Juhi surm••••••••••••••••••••••••••••••••••••••••••••••••••••• 137 TEINE OSA: Nõukogude reaalsus 11. peatükk Viirastused naasevad••••••••••••••••••••••••••••••••••••••••• 149 12. peatükk Generalissimuse tütar •••••••••••••••••••••••••••••••••••••••• 162 13. peatükk Sulajärgne aeg•••••••••••••••••••••••••••••••••••••••••••••••• 172 14. peatükk Õilis braahman••••••••••••••••••••••••••••••••••••••••••••••• 183 15. peatükk Gangese kallastel••••••••••••••••••••••••••••••••••••••••••••• 196 6

Stalini tütar

KOLMAS OSA: Põgenemine Ameerikasse 16. peatükk Itaalia koomiline ooper•••••••••••••••••••••••••••••••••••••••207 17. peatükk Diplomaatiline raev •••••••••••••••••••••••••••••••••••••••••• 215 18. peatükk Advokaadid tööhoos••••••••••••••••••••••••••••••••••••••••••223 19. peatükk Saabumine •••••••••••••••••••••••••••••••••••••••••••••••••••234 20. peatükk Mõistatuslik tegelane•••••••••••••••••••••••••••••••••••••••••242 21. peatükk Kirjad sõbrale •••••••••••••••••••••••••••••••••••••••••••••••• 252 22. peatükk Julm äratõukamine •••••••••••••••••••••••••••••••••••••••••••260 23. peatükk Ainult üks aasta•••••••••••••••••••••••••••••••••••••••••••••• 274 24. peatükk Taliesini fiasko •••••••••••••••••••••••••••••••••••••••••••••••289 25. peatükk Montenegro õukondlane •••••••••••••••••••••••••••••••••••••304 26. peatükk Stalini tütar niidab muru••••••••••••••••••••••••••••••••••••• 319 27. peatükk KGB provokaator••••••••••••••••••••••••••••••••••••••••••••• 332 28. peatükk USA kodanik Lana Peters ••••••••••••••••••••••••••••••••••••345 29. peatükk Nüüdisaja vabadusedžungel •••••••••••••••••••••••••••••••••• 358 NELJAS OSA: Lääne elu õppimas 30. peatükk Chaucer Road •••••••••••••••••••••••••••••••••••••••••••••••• 371 31. peatükk Tagasi Nõukogude Liidus•••••••••••••••••••••••••••••••••••••384 32. peatükk Vahemäng Tbilisis••••••••••••••••••••••••••••••••••••••••••••399 33. peatükk Ameerika tegelikkus•••••••••••••••••••••••••••••••••••••••••• 416 34. peatükk „Enesetappu kavandades ära kanna

kunagi liibuvat seelikut”••••••••••••••••••••••••••••••••••••••427 35. peatükk „Mu armas, nad pole üldse muutunud”•••••••••••••••••••••••441 36. peatükk Lõplik tagasitulek•••••••••••••••••••••••••••••••••••••••••••••447 Tänu ••••••••••••••••••••••••••••••••••••••••••••••••••••••••••••••• 459

Intervjuud•••••••••••••••••••••••••••••••••••••••••••••••••••••••••••••••462 Tegelased •••••••••••••••••••••••••••••••••••••••••••••••••••••••••••••••463 Allikmaterjalid•••••••••••••••••••••••••••••••••••••••••••••••••••••••••• 471 Märkused ••••••••••••••••••••••••••••••••••••••••••••••••••••••••••••••• 473

Bibliograafia••••••••••••••••••••••••••••••••••••••••••••••••••••••••••••• 510 Filmid ja TV-saated••••••••••••••••••••••••••••••••••••••••••••••••••••• 515 Publitseerimata intervjuud•••••••••••••••••••••••••••••••••••••••••••••• 516 Illustratsioonide autoriõigus••••••••••••••••••••••••••••••••••••••••••••• 517

Džugašvilide sugupuu Vissarion alias Beso Džugašvili

Jekaterina alias Keke Geladze a.

(isa) 1850–1909

1874

Stalin – Jossif Vissarionovitš Džugašvili

a.

(ema) 1858–1937

Jekaterina alias Kato Svanidze

1906

1878–1953

Julia Meltser surnud 1967

a.

1885–1907

1938

Jakov alias Jaša Džugašvili 1907–1943

Gulja (tütar) snd 1938

Aleksandra alias Sašiko

Maria alias Mariko (õde)

(õde)

1894–1942

Aleksandr alias Aljoša Svanidze

Maria alias Marusja Korona 1889–1942

Johnreed/Ivan alias Johnik Svanidze 1927–1990

(vend) 1886–1941

a.

Allilujevite sugupuu The Djugashvili Family Tree Sergei Allilujev

a.

1866–1945

Jevgenia alias Ženja Zemljanitsõna

a.

1898–1974

Olga Fedorenko

1893

1877–1951

1919

Kira

Sergei

Aleksandr

snd 1920

snd 1928

snd 1931

Stanislav Redens

a.

1893–1940

Pavel

Fjodor

1894–1938

1898–1955

Anna

1920

1896–1964

Leonid

Vladimir

snd 1928

snd 1935

Stalin – Jossif Vissarionovitš Džugašvili

a.

1918

1878–1953

Vassili alias Vasja

Svetlana

1921–1962

1926–2011

Galina Burdonovskaja Aleksandr Burdonski (poeg) snd 1941

a.

1940

a.

1944

1901–1932

Grigori Morozov Jossif

Nadežda

(poeg) snd 1945–2008

(tütar) snd 1943

a.

Katja Timošenko

a.

Kapitolina Vassiljeva

a.

Maša

Nadežda alias Nadja

1949

Juri Ždanov Katja

1946

(tütar) snd 1950

a.

1950 a.

1962

Ivan alias Johnreed/ Johnik Svanidze

a.

1970

Wesley Peters

1960

Olga Margedant (tütar) snd 1971

Eessõna Mida tähendab sündida Stalini tütrena ning kanda kogu elu isa nime raskust, millest pole kunagi võimalik vabaneda? Nõukogude Liidus oli Stalin müüt. Tema oli vožd, kõrgeim juht, kes kujundas Nõukogude Liidu ülijõuks ja võitis sõja natsidega.

Ent miljonite nõukogulastest ohvrite silmis vastutas just tema terrori ja kurikuulsa GULAG-i eest. Läänes nähti temas deemonit, maailma üht julmemat diktaatorit. Ükskõik kuidas Svetlana Allilujeva ka üritas, ei pääsenud ta kunagi Stalini varjust.

Ta kurtis: „Kuhu ma iganes läheksin, Austraaliasse või mõnele saarele, jään ma alati oma isa nime poliitvangiks.”1 Nõukogude Liidus oli Svetlana elu kujuteldamatult piinarikas. Tema ema Nadežda Allilujeva läks vabasurma, kui tütar oli kõigest kuue ja poole aastane. 1930. aastate suure terrori puhastustules ei säästnud Stalin isegi omaenda perekonda. Stalini esimese naise vend Aleksandr Svanidze ja tolle naine Maria, keda Svetlana nimetas onuks ja tädiks, arreteeriti rahvavaenlastena ja hukati ning nende poeg Johnik, Svetlana lapsepõlve mängukaaslane, jäi kadunuks. Ema õe Anna mees Stanislav Redens hukati.

Ema vend onu Pavel suri vapustusest tingitud südameataki tagajärjel. Kui Svetlana oli saanud seitsmeteistkümneseks, saatis isa tema esimese armastatu Aleksei Kapleri kümneks aastaks vangilaagrisse. Svetlana poolvenna Jakovi tapsid natsid sõjavangide laagris 1943. aastal. Kui 1947. ja 1948. aastal vallandus kosmo­poliitidevastase kampaania terrorilaine, mõisteti Svetlana tädi Anna ja Paveli lesk Ženja seitsmeks aastaks üksikvangistusse. Ženja tütar Kira vangistati ja seejärel pagendati.

Svetlana tragöödia jätkus pärast isa surma 1953. aastal. Tema vanem vend Vassili arreteeriti ning suri 1962. aastal alkoholismi tagajärjel. Svetlana 1960.

10

Stalini tütar

aastate kirjandussõbrad saadeti sunnitöölaagritesse. Kui Svetlana lõpuks leidis rahu armusuhetes Brajesh Singhiga, keelati neil ametlikult abielluda kuni mehe surmani, aga Svetlana sai loa viia Singhi tuhk Indiasse.

Keskikka jõudnud neljakümne ühe aastane Svetlana Allilujeva otsustas impulsiivselt üle joosta. 1967. aasta 6. märtsi õhtul sisenes ta New Delhis Ameerika Ühendriikide saatkonda ja palus poliitilist varjupaika. See oli pagemine oma minevikust ning soov leida vabadust, mida talle ei võimaldatud Nõukogude Liidus, kus teda oli koheldud valitsuse omandina. Esialgu keeldus USA riigidepartemang Svetlanat ühendriikidesse lubamast, sest tema ülejooksmine halvendanuks suhteid nõukogulastega. Svetlana ootas Šveitsis, kuni diplomaadid otsisid riiki, mis oleks valmis teda vastu võtma.

Kui Svetlana lõpuks turistiviisaga USA-sse pääses, tervitasid ühendriiklased teda kui kõige kuulsamat Nõukogude Liidust pärit ülejooksikut. Temast sai peagi m i l j o- n ä r i s t ülejooksik, sest 1963. aastal kirjutatud ja Nõukogude Liidust kaasa võetud memuaaride „Kakskümmend kirja sõbrale” eest maksti talle avansina poolteist miljonit dollarit. Ent Svetlana ei mõistnud raha tähendust, ta jagas suure osa laiali ja kaotas peagi ka ülejäänu Frank Lloyd Wrighti lese Olgivanna mahhinatsioonide tõttu. Too peibutas Svetlana abiellu Wrighti Taliesini sihtasutuse peaarhitekti Wesley Petersiga. Neljakümne viie aastaselt sünnitas Allilujeva Olga Petersi. Tütar pakkus Svetlanale lohutust. Nõukogude Liidust põgenedes oli ta hüljanud oma 21-aastase poja Jossifi ja 16-aastase tütre Katja. KGB sepitsuste tõttu ei saanud naine nendega kohtuda tervelt viisteist aastat.

Pisut aitas teda väike huumor. Ta ütles: „Mul pole enam meeldivat illusiooni, et võiksin vabaneda Stalini tütre sildist. [---] Pole võimalik oma saatust kahetseda, kuid ometi kahetsen ma, et mu ema ei abiellunud puusepaga.”2 Suurema osa oma neljakümne neljast läänes veedetud aastast elas Svetlana nomaadina, vahetades üle kolmekümne korra elukohta, kusjuures lühemaks ajaks pages ta tagasi Nõukogude Liitu.

Svetlanat peeti labiilseks. Ajaloolane Robert Tucker nentis, et „kõigest hoolimata sarnanes ta teatud mõttes isaga”.3 Ometi on üllatav, kui v ä h e oli ta isa moodi. Svetlana ei uskunud vägivalda. Tal oli riskija paindlikkus, elupühendumus ja ootamatu optimism, hoolimata sellest, et ta oli näinud oma elus 20. sajandi julmusi kõige südantlõhestavamal viisil ning kogenud inimelu neid tumedaid külgi, millega vähesed on sunnitud kokku puutuma. Jäänud ida ja lääne vahelise külma sõja ajal kahe maailma vahele, ei saatnud teda kummalgi pool edu. Tal tuli aegamööda õppida, kuidas lääs funktsioneerib. Õppimisprotsess oli lummav, kuid sageli kurb.

Eessõna

11

Allilujeval oli isast aru saada sama raske nagu kõikidel teistelgi. Tema suhtumine Stalinisse oli paradoksaalne. Svetlana taunis selge sõnaga Stalini kuritegusid, kuid ometi mäletas ta teda armastava isana – kuni see enam polnud nõnda.

Allilujeva püüdis mõista, mis ajendas Stalini julma poliitikat, kuid selles saatis teda ainult osaline edu. „Ma ei usu, et ta südametunnistus oleks kordagi võpatanud; ma ei arva, et ta üldse tundis midagi niisugust. Ent ta polnud ka õnnelik, ehkki oli saavutanud oma ülimad soovid, tappes paljusid, muserdades teisi ja pälvides väheste imetluse.”4 Siiski hoiatas Svetlana, et nimetada Stalinit lihtsalt koletiseks oleks ränk viga.

Küsimus on selles, mis juhtub inimese isikliku eluga teatud poliitilises süsteemis, mis kujundab ajaloo. Svetlana rõhutas alati, et isa ei tegutsenud kunagi üksinda.

Tal oli tuhandeid kaassüüdlasi.

Svetlana Allilujeva lootis, et läänes saab ta kirjanikuna elada privaatselt ning leiab kellegi, kellega oma elu jagada. Vapratest pingutustest hoolimata pidi ta tõdema, et need kavatsused nurjusid, ehkki teistele ei pruukinud see nii paista.

Hämmastav, kuidas Svetlana üldse vastu pidas.

P R OLO O G

Ülejooksmine 1967. aasta 6. märtsil kell 7 õhtul sisenes New Delhis Shantipathi puiesteel asuva Ameerika Ühendriikide saatkonna avatud väravast takso. India politseiniku valvsa pilgu all sõitis see aeglaselt mööda kaarjat sissesõiduteed. Sõitja tagaistmel silmitses suurt peegelsileda pinnaga sõõrikujulist basseini, mis kustuvas päevavalguses näis olevat iseäranis tüüne. Vett purskavate jugade vahel ujusid ikka veel mõned pardid ja haned. Saatkonna välisseinad olid ehitatud võrejatest betoonplokkidest, mis andsid ehitisele kerge, õhulise väljanägemise. Naine pani tähele, kui väga maja erines Nõukogude tuimast saatkonnahoonest, kust ta oli äsja lahkunud. Niisugune oli siis Ameerika.

Svetlana Allilujeva tõusis laia treppi mööda üles ning jäi silmitsema klaas­ uksele jäädvustatud kotkast. Kõik oma elu tähtsad otsused oli Svetlana langetanud kiirustades. Ta teadis, et üle selle läve astudes kaotab ta tagasipöördumatult oma senise elu. Vähimagi kahtluseta teadis ta, et peagi langeb talle Kremli raev. Ta tundis trotsi tõusvat. Tal oli hirm. Ta oli jõudnud oma elu tähtsaimale otsusele. Ta oli pääsenud, seejuures siiski teadmata, kuhu just. Ta ei kõhelnud. Kohvrikese sanga pihku surunud, vajutas ta kellanupule.

Valvekorras olnud merejalaväelane Danny Wall avas ukse. Mees silmitses enda ees seisvat väikest naist. Too oli keskealine, korralikult rõivastatud, ilmetu olekuga. Danny Wall kavatses juba öelda, et saatkond on suletud, ent naine ulatas talle passi. Danny jahmus. Ta lukustas naise järel ukse ja juhatas saabunu väikesesse

Proloog

13

kõrvaltuppa. Seejärel võttis ta ühenduse saatkonna teise sekretäri Robert Rayle’iga, kes tegeles ülejooksikutega. Rayle polnud kohal, kuid helistas mõne minuti pärast tagasi. Wall lausus talle salakoodi, mis tähendas, et saatkonda on tulnud nõukogulasest ülejooksik, keda Rayle poleks vaiksel esmaspäevaõhtul India pealinnas kuidagi oodata osanud.

Kui Rayle kell 19.25 saatkonda jõudis, juhatati ta ruumi, kus keegi naine rääkis konsul George Hueyga. Naine pöördus sisenenud Rayle’i poole ja lausus kohe: „Noh, arvatavasti te ei usu seda, aga ma olen Stalini tütar.”1 Rayle silmitses tagasihoidlikku vasekarva juuste ja kahvatusiniste silmadega veetlevat naist, kes seiras teda kindlal pilgul. Too polnud seda moodigi, nagu võinuks ette kujutada, ehkki Rayle ei teadnud, missugune ta pidanuks siis olema.

Naine ulatas talle Nõukogude passi. Rayle nägi kohe nime: Nõukogude Liidu kodanik Svetlana Jossifovna Allilujeva. Ta teadis, et Jossifovna tähendab Jossifi tütart.

Rayle kaalutles võimalusi. Naine võis olla nõukogulasest nuhk, ta võis olla vastuluureagent, ta võis olla hull. Hämmastunud George Huey küsis: „Niisiis te väidate, et teie isa oli Stalin? T o o s a m a Stalin?”2 Nõukogude bloki ülejooksikutega tegeleva ohvitserina pidi Rayle tuvastama naise isiku. Pärast põgusat küsitlemist siirdus mees saatkonna sidekeskusse, kust võttis ühenduse juhtkonnaga Washingtonis, nõudes kõiki Svetlana Jossifovna Allilujeva toimikuid. Tund aega hiljem saabus vastus: „Ei vähimatki jälge.” Keskus ei teadnud Svetlanast midagi – polnud CIA toimikuid, FBI toimikuid ega riigidepartemangu toimikuid. USA valitsus ei teadnud isegi seda, et Stalinil üldse o l i tütar.3 Washingtonist vastust oodates küsitles Rayle Svetlanat. Kuidas ta sattus Indiasse? Svetlana teatas, et ta oli lahkunud kombetalituse täitmiseks Nõukogude Liidust 19. detsembril. Nõukogude valitsus oli andnud talle Indiasse sõitmiseks eriloa, et ta saaks puistata oma elukaaslase Brajesh Singhi tuha mehe kodukülas Uttar Pradeshi osariigis Kalakankaris Gangese jõkke, nagu nõuab hindude traditsioon. Svetlana lisas kibestunult, et kuna tegemist oli välismaalasega, keelas ministrite nõukogu esimees Aleksei Kossõgin isiklikult tal abiellumise Singhiga, kuid pärast mehe surma lubati tal viia kadunu tuhk Indiasse. Seal veedetud kolme kuu jooksul oli Svetlana armunud sellesse riiki ning palus, et tal lubataks sinna jääda. Taotlus lükati tagasi. „Kreml peab mind riigi omandiks,” lausus Svetlana tülgastunult. „Ma olen Stalini tütar!” Ta ütles Rayle’ile, et Nõukogude surve tõttu oli India valitsus keeldunud tema viisat pikendamast. Svetlanal oli villand, et teda koheldi nagu rahvuslikku reliikviat. Ta oli otsustanud jätta Nõukogude Liitu naasmata. Ta vaatas Rayle’ile kindlalt otsa ning teatas, et palub Ameerika Ühendriikide saatkonnas poliitilist varjupaika.4

14

Stalini tütar