Issuu

P R A K T I L I N E A I AV I H I K

AEDMUSTIKAD HOSTAD JA SOBIVAD KAASLASED METSAST

ISBN978-9908-540-29-0 978-9908-54-122-8

Hind 6.49 €

U K ASV U N Õ H O O L DA M

DED

INE

SO L I I G I D JA

RDID

Sisukord 4 6 9 12 14 16 23 27 30 31 34

Vastupidavad leheiludused Hostad kujunduses Kasvatamine Hostad potis Teod ja nälkjad Levinumaid liike ja sorte Suured hostad Miniatuursed hostad Lõhnavad hostad Erilised hostad Hostad, kes ei taha edeneda

Autor: Jüri Annist Toimetaja: Kaja Kurg Keeletoimetaja: Mare Nurmoja-Sildam Kujundus: Anu Maarand Fotod: Jüri Annist, Shutterstock

 Põnevate lehemaalingutega hosta tekitab aias alati elevust.

Vastupidavad leheiludused

hel varakevadel õgvendasime natuke meie aiateid, mille tulemusena jäi üks hostakogum paiknema täpselt aiarajale. Mõtlesin ta hiljem ümber istutada, aga paraku mattus see hüva plaan hädalisemate tegevuste alla. Rohkest kasutusest johtuvalt sai rada kiiresti „asfaldiks” trambitud. Ühtäkki avastasime, et hosta alustas uuest olukorrast välja tegemata nobedasti ülespoole sirutumist. Rajal tatsujad aktsepteerisid lahtirulluvaid lehti ja püüdsid hostale enam mitte peale astuda. Hosta jätkab endiselt samal kohal, sest

ümberistutamiseks vajalikud terav labidas, sobiv tuju, vaba aeg ja uue kasvukoha olemasolu pole siiani koondunud üheks lähtepunktiks. Ega mul kiiret ole kuhugi! Hostade mis tahes kasvukohas hakkamasaamise võime võiks olla teistele taimedele etaloniks. Kobarpeade kergelt lontis lehestik osundab, et vihmaga on kitsas käes. Pikk põud kustutab esimesena astilbede elaani. Riburada pidi järgnevad kopsurohud, brunnerad, floksid jt. Turgor kaob, lehestik käkrub pruunistununa kokku. Põua süvenedes ei pruugi mõnest enam asja saadagi.

Loomult niiskuslembesed hostad taluvad kuivust seevastu imetabaselt hästi. Nende pärast ei pea alatasa kastekannuga asjatama. Tuleb leppida vaid tõdemusega, et kuivaga on hostade lehed pisut tuhmimad ja üldine kasv aeglustub või peatub. Kevadel juhtub, et mõnele uuele taimele kohta otsides otsustad selle istutada paika, kus tegelikult juba kasvab hosta. Sa lihtsalt ei märka teda, sest hosta võtab talvepuhkusest viimast ega ole veel kasve välja ajanud.

 Pikaealiste taimedena võivad hostad püsida

samal kasvukohal aastakümneid.

Vajutad labida ropsti hostakogumisse, kangutad sellest osa ülespoole ja siis alles taipad, et kohavalik oli vale. Tõmbad labida välja, vajutad lahti murtud kamaka tagasi ja hakkad muretsema hosta edasise käekäigu pärast. Ent ei midagi hullu: hosta alustab kasvu, nagu poleks midagi juhtunud. Hulk teisi taimi sellist vägivalda enda kallal välja ei kannata. Kuni pilgu alla pole sattunud mõnd hostahiiglast, siis ei oska kujutledagi, et need taimed seda võrd suureks võivad kasvada. Proua Tiina-Mai aias vägevat ’Sun Poweri’ puhmikut nähes mõistsin, et mõni hostagigant võib aias olla vaieldamatu primadonna. Teisalt mahub miniatuurne ’Teeny-weeny Bikini’ probleemitult meie väiksesse moldaeda, lisades sellele kelmikat kirjusust. Hostad on väga pikaealised. On kirjeldatud juhtumeid, kus taimed on püsinud samal kohal kogu nende kasvataja eluaja ning jäänud sinna edaspidigi. Hostasid pole vaja iga mõne aasta tagant üles võtta, jagada ja tagasi istutada.

Valdava osa teiste taimede kasvatamisel on nimetatud tegevus kohustuslikuks sunnitööks. Loodan, et esitatud boonused on piisavad, langetamaks otsust hostade aeda sättimiseks. Olgu viimase piisana karikasse lisatud, et raske on nimetada teist püsikut, kelle sordivalik on sama hoomamatu kui hostal. Muide, nime saamine läks hostadel üle kivide ja kändude. 1812. aastal anti nende taimeperekonnale nimi Austria botaaniku Nicholas Thomas Hosti (1761–1834) auks. 1817. aastal tunnistati see aga sobimatuks ning uueks nimeks sai Funkia botaanik Heinrich Christian Funki järgi. Rahvusvaheline botaanikute kongress taastas algupärase nime Hosta 1905. aastal. Jüri Annist

Proua Tiina-Mai aias vägevat ’Sun Poweri’ puhmikut nähes mõistsin, et mõni hostagigant võib aias olla vaieldamatu primadonna.

SELGITUSEKS Suured tähed sordikirjeldustes tähendavad järgmist: A Inglise Kuninglik Aiandusselts on määratlenud väärtuslikuks aiataimeks (Award of Garden Merit, AGM). https://www.rhs.org.uk/plants/pdfs/ agm-lists/agm-ornamentals.pdf B Ameerika hostaühingu American Hosta Society auhind (Benedict Garden Performance Award, BGPA). https://americanhostasociety.org/ C Ameerika hostakasvatajate assotsiatsiooni American Hosta Growers Association aasta parima hosta tiitel. http://www.hostagrowers.org/

 Hostade lausistutus moodustab kena pinnakatte.

Kasvatamine MULD JA NIISKUS Valdav enamik hostade ligi 50 liigist on pärit Jaapanist, üksikud Koreast, Hiinast ja Venemaa Kaug-Ida aladelt. Vihma sajab nois paigus vähemalt 1500 mm aastas. Meil on sademeid jämedas joones poole vähem. Järelikult on esmatähtis, et kasvukoha muld oleks loomuldasa püsivalt üsna niiske. Oleks väga tüütu panna end järjepideva kastmisvaja duse ikkesse. Liivarikast kuiva mulda saab tempida turba ja saviga vetthoidvamaks, aga rahvasuu ütleb õigesti, et „liiv sööb mulla ära”. Veenappus vähendab mõõtmeid. On täheldatud, et kui suvel pole vett piisavalt, siis jäävad taimed järgmisel suvel madalamaks ka juhul, kui enam veepuudust pole. Mõnikord võib 3–4 aastat lustakalt edenenud hosta kasv ootamatult seiskuda. Esmalt tuleks kahtlustada vee vähesust. Kopsaka hostapuhmiku päevane veetarve on suurem, kui oskaksid arvata. Hosta kasvas

lopsakaks ja moodustas oma suurtest lehtedest enda kohale sisuliselt vihmavarju. Lehed juhivad vihmavee juurtest eemale. Veider küll, aga lehtedealuse vihmajärgne kastmine võib osutuda tarvilikuks. Kasvu takerdumise teiseks põhjuseks võib olla see, et suured naabertaimed (puud-põõsad) panevad hosta eest pihta vee ja toitained. Jälle võib abi olla kastmisest ja lisaväetamisest, aga kui hosta ikkagi ei elavne, siis tuleb ta ahistajast kaugemale paigutada. Hostadele meeldib nõrgalt happeline muld (parimaks peetakse pH = 6,0, mis võib olla ka kriipsuke üles- või allapoole). Aluselises mullas tekib mõne toitaine puudus ning taimed jäävad kloroosi, mistõttu lehed kahvatuvad (kolletuvad) ja/või nende servad pruunistuvad. On täiesti kindel, et liiga lahja ja kuiva mullaga kasvukohal ei saavuta hostad oma normaalmõõtmeid. Osa neist on nägusad ka kääbustununa, teised mitte eriti. 9

VALGUSOLUD Lopsakuse annab ka õige valgusrežiim. See oleneb sedavõrd mitmest muutujast, et sobiva leidmiseks aitab vaid katse ja eksituse meetod. z On pandud tähele, et valgekirjude ja sinkjate lehtedega kultivarid näevad paremad välja varjulisemas kohas. z Kangesti tahaks kollasekirjude ja kollase lehiste hostadega kirgastada sünget aianurka, aga paraku saavutavad nood õige tooni alles siis, kui neile langeb mingilgi määral päikesevalgust. z Vast pakub mõtteainet fakt, et looduses kasvavad mitmed hostaliigid aasadel käsikäes päevaliiliatega, kes on tuntud päikesenautijad. Lihtsalt muld peab seal olema kogu aeg märjapoolne. Pöördpidiselt lähenedes peaks siis olema nii, et sügavas varjus kasvades piisaks hostadele kuivast mullast. See on vale! Rängas varjus, kus ükski taim kasvada ei suuda, ei tule toime ka hostad, olgu muld märg või kuiv.

VALEST KASVUPAIGAST ISTUTA KOHE ÜMBER Kui on näha, et taime värvus pole ootuspärane ja juurdekasv on olematu, siis ilmselt sai hostale valitud väga vale kasvupaik. Lootus, et ta samas kasvukohas, kus jäi kiduma, äkki lopsakaks muutub, on alusetu. Parimaks lahenduseks on kohene ümberistutamine. Põhimõtteliselt võib hostasid teisaldada ükskõik millal, peaasi, et muld sula on. Kevadine ümberistutamine, kui taime kasvupungad jäävad veel alla 3 cm, kulgeb siiski kõige sujuvamalt.

TÖÖDE AASTARING z Hostasid võid hakata istutama kevadel kohe pärast mulla sulamist. z Meenuta, kui tihti sulle lennukis juua pakuti, ja pane postiga saadetud paljasjuursed hostad enne istutamist mõneks tunniks vette. z Mulla viljakuse suurendamiseks hosta jaoks vajalikule tasemele kaeva võimalikult suur istutusauk (mõne gigantse sordi oma võiks olla meetrise läbimõõduga ja kuni 40 cm sügav) ning täida see mulla ja korraliku komposti seguga (1 : 1 kuni 2 : 1). Vabalt võid kasutada ka veel mitte lõplikult lagunenud komposti. 10

z Vastselt istutatud hostat tuleb kasta üle päeva kahe nädala jooksul ja seejärel veel paari jooksul kaks korda nädalas. Vihmutamine pole kõige parem viis hostade kastmiseks, sest: y kohrutunud lehtedele jääb vesi kauaks seisma ja võib tekitada mädaniku; y Eestile omane suure karedusega (kraani) vesi jätab aurustudes lehtedele näotuid halle plekke; y sinihallidele lehtedele annab lõpliku kolo riidi seal olev vahakiht, mida vesi võib õhendada või suisa minema ujutada.

NÄPUNÄITEID HIIGLASE KASVATAMISEKS X Vajab kasvuruumiks vähemalt 120

 ’Empress Wu’.

Suured h ostad

elleks et saada ahhetama paneva hosta omanikuks, peab varuma kannatust. Hiir saab suguküpseks mõne kuuga, elevandil kulub soo jätkamiseni vähemalt 15 aastat. Suured hostad kasvavad täismõõduni 5–6 aastaga. On täiesti kindel, et liiga lahja ja kuiva mullaga kasvukohal ei saavuta suurekasvulised hostad kunagi gigantseid mõõtmeid. Parimal juhul suudavad nad kosuda vaid pooleni nendest mõõtudest, milleks oleksid võimelised. Osa neist on nägusad ka kääbustununa, teised mitte eriti.

cm läbimõõduga platsi. Naabertaimede pitsituse all jääb maksimaalne kasv saavutamata. X On eriti oluline, et koljatile oleks kasvu ajal tagatud pidevalt piisavalt niiske, aga mitte üleujutatud muld. Toetan paljude fännide väidet, et lisakastmisega mammuthostad oma maksimaalseid mõõtmeid ei saavuta, muld peab olema looduslikult püsimärg. Viljakat mulda peaks olema vähemalt 25 cm paksune kiht. X Vägevakasvulise hosta istutamisel täida istutusauk toitaineterikka substraadiga. Sega kaks osa komposti ühe osa aiamullaga ja lisa segusse peotäis pikatoimelist kompleksväetist. X Kevaditi anna gigantidele aeglase toimega täisväetist pakil toodud normi järgi. Selle põhiainete sisaldus (NPK) võiks olla 15 : 10 : 10. Hostadele ei sobi kloriide sisaldavad väetised. X Kui hostad alustavad kasvu, kasta neid kord nädalas mõne ilutaimede vedelväetise lahusega vastavalt etiketil näidatud normile. Lisa kastekannu ka 1 sl magneesiumsulfaati. X Suve hakul hõrenda vedelväetamist kahele korrale kuus ja pärast jaanipäeva lõpeta see üldse. Väetise pakendil näidatud normi ületamine ei suurenda hostade mõõtmeid, vaid võib esile kutsuda juurte kahjustumise või isegi taime hukkumise. X Kolmandaks põhjuseks – vee ja toitainete nappuse kõrval –, miks hosta vägevaks ei kasva, võib olla asjaolu, et aastatega on puu, mis talle varju pakkus, liiga tihedaks kasvanud ja vajab hõrendamist. 23

Lõhnavad hostad

undub uskumatu, et hostade u 6000 sordist on vaid paarkümmend selliseid, kelle õied lõhnavad sedavõrd, et tavainimene seda adub. Lõhnahostade ühisnimetajaks on teelehise hosta (H. plantaginea) omamine sugupuus. Kui kõik ontlikud hostad avavad õied varahommikul, siis teelehine laseb õied valla pärastlõunal, et pika imilondiga ööliblikad saaksid tulla asjatama. On pandud tähele, et hostade õied lõhnavad tugevamalt, kui taimedele on langenud hommikust päikest ja siis veel ka sutsakas pärastlõunast. Ideaalis võiksid nad kokku saada 5–6 tundi päikesekulda. Sordi ’Fragrant Bouquet’ (A, C) puhul peab olema kroonilises nohus, et mitte pidada seda kultivari lõhnavate õitega hostade lipukandjaks. Kuulus ameeriklasest hostaaretaja, keda fännid nimetavad hostade kuningaks ja kes ise kutsus end nimega Father of Hosta – Paul Aden (1925– 2010) –, suutis 1982. aastal esmakordselt sellesse hübriidi kokku panna lõhnavad õied, lehtede kirjususe ja sinihalli hosta (H. sieboldiana) suured ümarad lehed. Sordi šartröössetel lehtedel on lai kreemvalge ääris. Lõhnapilve tekitavad suured valged õied. Kasvab 50 cm kõrgeks. On suhteliselt vilgas edeneja. Paul Aden jätkas seeriat sortidega ’Fragrant Candelabra’, ’Fragrant Gold’ ja ’Fragrant Tot’. Kahte esimest paari pannes sai ta sordi, mis kannab nime ’Sweetie’. ’Guacamole’ (A, B, C) on sordi ’Fragrant Bouquet’ mutant. Tema auhinnakapp on pungil kõikvõimalikest aunimetustest. Tavakõrgusega (60 cm) puhmiku lehed on laiovaalsed, õunrohelised, tumedama sinkjasrohelise äärisega. Suvel koloreeruvad lehed kollasemaks. Värvimänguks vajab mõnda tundi särtsu päikest. On suhteliselt 30

nobedasti kasvav ja paljunev. Augustis avanevad suured valged (kahvatulillad) tugevasti lõhnavad õied. ’Stained Glass’ (A, C) on ’Guacamole’ mutant. Tema lehtede kollane keskosa on tunduvalt kuldsem. Leherood annavad lehtedele vitraažiefekti. Suudab näiliselt probleemitult kasvada päikese käes. Lõhnavad kahvatulillad õied avanevad hilissuvel. Kasvab 35 cm kõrgeks. ’Fried Bananas’ (A) on lopsakate südajate lehtedega suur (u 70 cm kõrge) hosta. Kuldkollased kergelt lainjad lehed on tugeva läikega. Õitseb lõhnavate valgete õitega suve teisel poolel. On nobe kasvaja ning vajab erksa kollasuse tekkeks palju päikest.  ’Stained Glass’ (esiplaanil).

 ’Guacamole’ suured valged õied lõhnavad tugevalt.