Skip to main content

#ööraamat

Page 1

ma annan sul aega head aega


kuumaks kĂźta tuba hakatus vĂľin olla mina


Ta ütleb: räägi mulle midagi et magama jääda … Mina: Mäletad, kui käisime otsimas taevast langenud kuud? Jalutasime mööda kruusateed, mida ümbritsesid hiiglaslikud puud. Taevalaotusel valitses pilkane hilisöö, mis mattis endasse kõik. Ühtäkki taamal kostus salalik hõik. Silpigi vahetamata tundsime ta ära, korraga haarasid mul käest. Jooksusammul, üksmeeles, ruttasime kõigest väest. Üle künka, aasa, jõe. Ometi saaks välja tuua tõe. Läbi tiheda alusmetsa kumas hõbedane valgus. Oli oma nahal tunda, see üksnes algus. Sinu kannul, kui rada sumpasid valevuseni, hoidsin silma peal küünlaleegil, mis põles mu käes kõikuvas laternas. Ületades tõkked, jõudsime metsa rüpes olevale lagendikule, kus leidsime eest maja, peegeldus meist too aknas. Kostis teispool metsaonni tuttav hääl, mis kajas. Iseäralik olustik andis mõista, päästjat see vajas. Ümber nurga piilusime, tasaselt lähenedes. Südameis kõhedus aina vähenes. Vaatepilt, maaliline, avanes sealpool. Keset maarohu aeda seisis stoiliselt päevinäinud tool. Ta kandis seda, mille järele tulnud olime. Küll imeline oli see! Üksik peosuurune kera, mässitud tumelillasse riidesse, mis siidist. Olime päris lähedal, käega katsudes, justkui kriidist. Sa võtsid kindlalt oma kätele õhtupäikese. Heakskiidu pilgu viskasin väikese. Astudes toolile asetasid ta sinna, taevamusta. Maailmas polnud enam kübetki tuska. Kuu võis olla küll ebatäiuslik, lohke ja kumerusi kandes, kuid ta võitis pimeduse, lõi särama. Avas ta võime lukus olnud värava. Keset põlismetsa, kus ürtide aroom ergutas olema, hundidki hõbeduse poole taas said ulguma. Istusime metsamaja trepile, leidsid mu õlgadel koha tekile. Uudistasime tähtedega ümbritsetud kuud, tuules sahisesid õrnalt ka puud. Öö oli hele, nii kuis peab. Tema seal üleval näeb ja teab!

Magab


ta pilk räägib: “Sa heidad riided liivale lippad merre külma veidi ehid saladuse kiivale ümber soolase kleidi” #põgeneme


Sa jätad mind nagu vits vette ma ei upu uurin taevas semmivaid pilvi ja unistan Sinust vaata ette


Turn static files into dynamic content formats.

Create a flipbook
#ööraamat by Rahva Raamat - Issuu