Karin Kaup LapĂľnin
Etioopia vahepala Merle Voola
Vaba tahe
Etioopia vahepala © Karin Kaup Lapõnin ja Rahva Raamat AS, 2019 Vaba tahe © Merle Voola ja Rahva Raamat AS, 2019 Esikaane foto: Sarunas Falkauskas Tagakaane foto: Mati Lohu Toimetaja: Kairi Jurtom Kujundaja: Enno Piir Projektijuht: Dea Oidekivi Trükitud trükikojas Print Best ISBN 978-9949-664-53-5
Etioopia
A A F R I K A ৯
1000 km
Etioopia vahepala
Autojuht saab lapse
S
eda, et autojuht Sebsib abiellus, sain teada alles hiljem Annika käest. Annika on hea asjade teadasaaja, sest Soddos on ta harjunud kohalikega palju suhtlema, oskab kasutada natuke amhari keelt ja teda huvitab. Olevat olnud vaid registreerimine, ilma pulmadeta. Ma ei ole kunagi autojuhi naist näinud. Seda, et autojuht lapse saab, saime teada paar kuud tagasi. Mina ei taha autojuhi eraelust midagi teada, aga lapse sünd liigutab mindki. Kui ma kord autos uurin, kas naise ja rasedusega on kõik korras, annab ta teada, et kingituseks oleks vaja väikest külmkappi beebi piima jaoks: „You know, I have baby, I need small freezer for baby“33. Kui emaga on kõik korras ja laps saab rinnapiima, siis ei ole külmkappi vaja, mõtlen, aga Jumal temaga, lihtsam on, kui ta ise ütleb, mida on kingituseks vaja. Kui uurin autojuhi käest, millal sünnituse tähtaeg on, saan vastuseks et juba on kümnes kuu, tähtaeg on järgmisel kuul... Enne kui me Aarega Rwandasse Euroopa Liidu ja Aafrika inimõiguste dialoogile sõidame, on juba märgid, et autojuhi laps hakkab sündima. Autojuht on pidevalt närvis ja sehkendab Black Lion haigla vahet.
33
Sa tead, mul on tita, mul on tita jaoks vaja väikest külmkappi (ingl. k)
162
Luban tal paar korda meie autot kasutada, kuna mäletan, mis tunne mul endal oli sünnitusvaludes mööda Tallinna augulisi tänavaid haiglasse sõita. Ma ei tahtnud tollal takso peale mõeldagi. Annika tuleb linna Richardile seltsiks, et meie enda laps ei peaks olema üksi lapsehoidja ja sünnitava autojuhiga. Me ei luba Richardil lapsehoidajaga üksi tänaval käia, kuna oleks käkitegu nõrga naise käest laps ära röövida. Annan majavalvuritele karmi käsu, et ainult erandkorras, kui tõesti on vaja sünnitama minna, võib autojuht võtta auto ja oma naise haiglasse viia, aga enne peab Annika käest küsima. Ühel hommikul helistab Annika meile Kigalisse, et hommikul kell neli autojuht lihtsalt tuli ja võttis auto ilma küsimata ja valvurid lubasid. Etioopias sõltub meie elu ja turvalisus paljuski kohalike heatahtlikkusest. Ükskõik kui palju sa instrueerid, on tulemus ikka see, et kohalikud otsustavad omavahel midagi ja nii läheb. Kell neli hommikul lihtsalt üks etiooplane otsustas, et teine etiooplane võib võtta valgete välismaalaste auto. Kui tegemist oleks elu ja surma küsimusega, siis oma valvurite peale ma küll loota ei saaks. Nad kahtlemata annaksid oma parima, aga nende parim on lihtsalt püüe kuni esimese takistuseni. Kui Kigalist tagasi saabume, tellin tööauto lennujaama vastu, sest meie autojuht sünnitab koos meie autoga juba mitmendat päeva. Järgmisel hommikul pärast koju jõudmist saan autojuhilt sõnumi „Congura, Karin, I find baby“34. Hiljem saame teada, et sündis poisslaps, nädal hiljem näidatakse ka pilti.
34
Õnn, Karin, ma leian tita (vigases ingl. k)
163
Autojuht saab kohe meilt uue hüüdnime „Congura Baby“. See on nii nakkav, et pean paluma, et Richard seda tema ees ei kasutaks. Anname Congurale pool nädalat vabaks, sest ta teatab meile, et „baby not normal“35. Ei tundu, et lapsega midagi viga oleks, saame puudulikust inglise keelest aru, et laps on inkubaatoris ja saab kanüüli kaudu toitaineid. Pühapäeva hommikul, kui parajasti trenni teen, saan tekstisõnumi, et autojuhil on kiiresti vaja 1000 birri avanssi beebi haiglaarve tasumiseks. Kohe järgneb ka teine tekstisõnum instruktsiooniga, et raha tuleb jätta valvur Asrese kätte. See on halenaljakas, vaevalt, et nad üldse püüdsidki ise seda raha otsida, kohe SMS valgele naisele ja mure lahendatud. Kas Etioopia haiglates sünnitamine on tasuta või tasuline, ma ei hakka üldse küsimagi. Haigekassat siin riigis ei ole, iga arstiabiga seotud liigutuse eest peavad maksma ka kõige vaesemad etiooplased. Esmaspäeva hommikul ilmub autojuht tööle tagasi, teatab, et „baby normal now“36. Anname talle auto, et ta saaks naise ja lapse haiglast koju sõidutada. Plaanisin nädalavahetusel talle kingituseks beebiasju osta, aga kuna ma ühtegi lasteasjade poodi siin linnas ei tea, ja ma ei taha oma pühapäeva raisata putkamajanduse peale, siis otsustame lihtsalt raha kinkida. Leian riiulist ilusa kollase sünnipäevakaardi, mis soovib inglise keeles Happy Birthday, paneme kaardi vahele 2000 birri ja
35 36
Tita ei ole normaalne (ingl. k) Tita nüüd normaalne (ingl. k)
164
kirjutame ümbriku peale Baby. Autojuht tänab pärast väga heldelt, ütleb, et naine on väga õnnelik. Kuna aga olime lubanud kinkida ka külmkapi, siis läheb Aare järgmisel hommikul koos autojuhiga Victoria supermarketisse, kus müüakse nõusid, mööblit ja kodutehnikat ning kus maksmine võtab alati 10 minutit kahe erineva leti ääres. Osad külmkapid on odavamad kui teised, Aare saab selgituseks, et need odavamad, need on katki... Mina kujutasin ette, et kingituseks tuleb väike Morozka-tüüpi külmik, nagu meil talu juures vanasti oli, aga tulemus on poolsuur ja poolkallis 5000-birrine külmkapp. Ma ei tea, kas autojuhil lubatakse üldse kodus nii palju elektrit kasutada. Olen kuulnud, et üürileandjad nõuavad, et teenijatetubade üürnikud ei tohi söögi tegemiseks isegi kasutada üheplaadilist elektripliiti, isegi kui nende tööandjad on nõus elektriarve kinni maksma. Kuhu ta selle elektriröövlist külmiku paneb ja kuidas elektritarbimise eest maksab, pole mul aimugi. Pakun, et ta müüb selle lihtsalt maha ja ostab odava jura asemele. Ega ma ei tea, mis staatuses autojuht tuba üürib, äkki ta on abielumehena endale paremad tingimused välja kaubelnud. Loeme külmkappi enda isiklikuks arenguabiks Etioopia vastsündinule ja jumal temaga, müüb kapi maha, siis müüb. Mis lapse nimi on, ei saagi me veel teada. Hüüdnimi pidi Richard olema, minu Richardi järgi. Pärisnime ei ole veel pandud, võibolla Kidus naise suguvõsa järgi, arvab autojuht ühel hommikul. „Nad tulevad su ellu, sa pead nende probleeme kuulama ja neid lahendama,“ ütleb kolleeg Nathalie, kui arutame, miks ta ei taha aednikku võtta. „Mida 165
rohkem on sul koduabilisi, seda rohkem nad su ellu tungivad. Kõik, mida tahan on päeval kontoris töö ära teha ja õhtul puhata, mind ei huvita mu koka hambavalu ega aedniku lahutus.“ Etioopia töötajad ei suuda töö- ja eraelu lahus hoida. Ja Jumal on pannud valge inimese etiooplase teele, et talt raha küsida.
Vaba tahe
Etioopia tavad. Tüdrukute ümberlõikamine
A
lustan oma päeva väikeses söögikohas, kus Emmabeth valmistab alati midagi ubadest, hernestest, munast, läätsedest, tomatitest, sibulast, kartulitest või avokaadost. Ta naudib söögi tegemist ja seda on tunda. Emmabeth tundub üks vähestest, kes peab imepäraselt koos oma abikaasaga äri. Teenindav mees ei ole siinses kultuuris tavaline nähtus. Ometi on nende söögikoht nõutud paik ja avaldab ka minule muljet just pereettevõttena. Kell on 7.20. Väljas on jahe, umbes 17 kraadi. Liikumine tänavatel ei ole veel alanud. Just viimase nädala jooksul enne lahkumist on alati midagi uut, mis üllatab nii, et mõtteid pole võimalik teistele teemadele suunata. Proovin mõista erinevate kultuuride traditsioone. Ometi on see võtnud mult ka une. Elasin kolm aastat protestandi pastori hoovimajas, teades, et mõistame pühakirja sarnaselt. Käisin eile külastamas üht pisikest Aronit. Ta oli seitsmepäevane. Endine koolidirektor oli saanud oma esimese lapse. Kuna intiimsetest asjadest pole siin 361
kombeks rääkida, arvasin siiani, et naiste ümberlõikamine on kadumas. Paljudel plakatitel on näha riigi võitlust selle traditsiooni vastu. Arvasin kindlameelselt, et protestantlikes kirikutes on see tava ammu unustatud. Minu veendumus, et 30-aastased ja nooremad naised ei ole selle traditsiooni ohvrid, oli jällegi minu enda ettekujutus. Selgus aga hoopis midagi muud. Alles kaks-kolm aastat tagasi hakkas riik seda traditsiooni ebaseaduslikuks pidama. Tundus, nagu oleksin nõidade põletamise aega sattunud. Kuulsin veel ka kombest, mida kohalikud reesuskonfliktiga ette võtavad. Sel puhul söödetakse emale tema vastsündinud lapse kõrvalestast pisike tükike. Seda, mida emale söödetakse, öeldakse talle alles siis, kui ta on tükikese alla neelanud. Kui ema lõpuks teada saab, mida ta on söönud, pidavat probleem lahenema. Kogu see lugu ei pannud mind ka uusi küsimusi esitama, sest tundus, et rohkema rahvameditsiini ja kommete vastuvõtmiseks pole ma hetkel valmis. Olen siis juba ööpäeva mööda saatnud teadmisega, et ainult mõned väikesed tüdrukud siin minu ümber Soddos on lõikamata, sest pole leidunud hoolivat lapsevanemat, kes selle korraldaks. Võitlus selle vastu käib ja sama hooga ka lõikamine. Etioopia on tuntud oma mitmekülgse kultuuriajaloo ja tavade poolest. Mõned neist tavadest on kasulikud ühtse ühiskonna korrashoiuks ja kestlikuks arenguks, teisalt on osad neist tavadest juba pikemat aega mõjutanud paljude elanike sissetulekuid ja heaolu, eriti laste ning naiste puhul. Positiivsed tavad, nagu imetamine, sünnitusjärgne ravi, tülide lahendamine, 362
ühiskondlikud kogunemised, laiendatud pere ja elatise jagamine, on kasulikud nii kogu ühiskonna sotsiaalpsühholoogilisele heaolule ja kui ka tervisele. Samas eksisteerivad kahjulikud tavad, nagu naiste suguelundite moonutamine, varajased abielud ja lapsabielud, toitumist puudutavad tabud, hõimu markeeringud ja muud naha lõikumise tavad. Kahjulike tavadega tegelemiseks asutati 1987. aastal Etioopia Traditsioonide ja Tavade Rahvuslik Komitee. Komiteele seati keeruline eesmärk likvideerida Etioopias sügavale juurdunud kahjulikud tavad, eeskätt need, mis on seotud naiste suguelundite moonutamise ja teiste naha lõikumise tavadega. Kui arvestada Etioopia rahvaarvu (100 miljonit elanikku) ja pindala, mis katab umbes 1,1 miljonit ruutkilomeetrit, näib see ülesanne päris hirmuäratav. Olukord muutub veel keerulisemaks, kui võtta arvesse, et need tavad on osa kultuurist ja seega tihti rahvus- ja keelespetsiifilised. Etioopias tähendab see projektide korraldamist rohkemale kui seitsmekümnele etnilisele grupile. Kahjulike tavadega võitlemine sedavõrd keerulises olukorras nõuab väga põhilikult läbimõeldud tegevust. Naiste suguelundite moonutamine on arenenud riikides üks kõige rohkem kõneainet põhjustanud kahjulik tava, mis ei ole levinud ainult Etioopias, vaid kogu Sahara-taguses Aafrikas. Etioopias ei esine ümberlõikamist kahekümne kaheksas etnilises grupis. Ümberlõikamise põhjuste sõnastamiseks kasutavad etiooplased erinevat terminoloogiat. Kõige levinumad ümberlõikamise põhjendused on ikka meeste vaatepunktist ja selleks, et naisi „ohjeldada“. 363
Näiteks arvatakse, et ümber lõikamata naine on lõtvade elukommetega ja seksikas. Tal on abikaasale liiga kõrged seksuaalsed ootused või on vahekord abikaasale füüsiliselt keerukas. Ümberlõikamise sagedaseim põhjus on naisele abielueelse seksi vältimine, süütuse kaotamise oht ja sellest tulenevad probleemid perekonnale. Kardetakse, et abikaasal võivad tekkida seksuaalsed raskused, et naine on allumatu ja tal puudub tagasihoidlikkus. Ülimalt levinud arusaam, mida on mainitud peaaegu igas kogukonnas, kus praktiseeritakse naiste suguelundite moonutamist, on austus traditsioonide vastu. Tihti mainitakse, et ümberlõikamisega kontrollitakse emotsioone, sel on rahustav efekt, muidu naine lõhub tarbeesemeid, on pillav ja hajameelne. Perekond tahab iga hinna eest vältida põlatust, sest naine, keda pole ümber lõigatud, on põlatud ja toob perele ning endale häbi, teda võivad kõik solvata, ta ei ole meheleminekuks sobilik ja on ebapuhas. Samuti arvatakse, et ümberlõikamisel on hügieenilised põhjused, muidu tekkivat naistel ussid, nad on räpased ja lehkavad. Põhjenduseks tuuakse ka sünnitusraskuste vältimist. Või hoopis esteetilisi põhjusi, nagu veniks muidu häbememokad välja või näeks naise vagiina ebaesteetiline välja. Ja loomulikult on levinud ka usulised ajendid, et ümber lõikamata naise palved ja ohverdused on sobimatud ja vastuvõetamatud. Arvatakse, et usk dikteerib, et „see, mis ulatub väljapoole keha on üleliigne ja tuleks maha lõigata“. Samuti et koraan nõuab seda või et ümber lõikamata naisel puudub surres sulat. 364
Näiteks keffade seas on ümber lõikamata jätmine Jumala solvamine. Enamjaolt viiakse tüdrukute suguelundite moonutamine läbi kodus või ümberlõikaja juures. Grupiviisilised ümberlõikamised (riitused) on harvad. Sündmuse tähistamiseks korraldatakse pidustused, kuhu kutsutakse lähemad sugulased. Külaliste arv varieerub sõltuvalt lapsevanemate jõukusest ja sotsiaalsest staatusest. Lisaks tasustatakse ümberlõikaja heldelt lahkuste või rahaga. Ümberlõikajateks on tihtilugu kogenud ja sellele spetsialiseerunud eakamad naised. Sageli on ümberlõikajatel ka muu amet, näiteks ämmaemandad. Ümberlõikamise iga varieerub erinevate etniliste gruppide juures. Tihti teostatakse ümberlõikamine enne (poiss)lapse kaheksa päevaseks saamist. Mõnedel rahvastel, näiteks amharadel, on konkreetsed päevad poiste ja tüdrukute jaoks. Teised rahvad, näiteks fedašid, teevad seda mõned päevad enne abiellumist ning oromod päev pärast abiellumist. Protsess sõltub east ja suguelundite lõikamise tüübist. Last hoiab kinni sugulane, sageli ema, ja ümberlõikaja amputeerib vastavad osad (ilma tuimestuseta) noa, teravaks ihutud kivi (Sufach) või küünte abil. Enamikul juhtudel eemaldatakse ainult osa kliitorist. Muudel juhtudel eemaldatakse kogu kliitor ning väikesed häbememokad osaliselt või üleni. Mõnedes etnilistes gruppides, kus praktiseeritakse sunna tüüpi ümberlõikamist, ei moonutata suguelundeid juhul kui tütarlast peetakse loomulikult ümberlõigatuks. Pärast ümberlõikamist pannakse haavale mitmeid traditsioonilisi 365
ravimeid, et vähendada veritsemist, kiirendada paranemisprotsessi ja kui võimalik, vähendada valu. Tegelikkuses kahjustab naiste suguelundite moonutamine naise tervist jäädavalt, tegemist on brutaalse meestekeskse praktikaga, mille Maailma Tervishoiuorganisatsioon on karmilt hukka mõistnud. Levinud suhtumine ja trend Etioopia elanikkonna hulgas pooldab naiste suguelundite moonutamist. Mõnede regioonide esindajad on viidanud asjaolule, et opositsiooni ja võimule vastuhaku kolded tekivad linnades elavate noorte ja haritute seas, kes ümberlõikamist ei poolda. Parim moodus, kuidas pidurdada ümberlõikamise tava jätkumist, on haridus. Etioopia seadustega on naiste ümberlõikamine alates 2004. aastast küll keelatud, kuid täpset statistikat tegeliku olukorra üle ei ole ja üldist hukkamõistmist ei ole see väärinud. Riigis tegutseb palju rahvusvahelisi ja valitsusväliseid organisatsioone, kes aktiivselt ümberlõikamise vastu võitlevad ja programme ning teavitustööd teevad. Suure töö saab ära teha meditsiiniteenuste kättesaadavuse laiendamise kaudu, samuti lähenedes usuliste juhtide ja teiste arvamusliidrite kaudu. Häid tulemusi on andnud ümberlõikajatele ja traditsioonilisele ämmaemandale hariduse võimaldamine. ÜRO on võtnud eesmärgiks koos Etioopia tervishoiuministeeriumiga naiste ümberlõikamine 2025. aastaks lõpetada.