seltsilistaimed-teaser

SELTSILISTAIMED

RÕÕM ISE T EH A

SELTSILISTAIMED

Bob Flowerdew MAALEHE RAAMAT

Originaali tiitel: Companion Planting (Bob’s Basics)

by Bob Flowerdew First published in Great Britain in 2010 by Kyle Cathie Limited 23 Howland Street London, W1T 4AY www.kylecathie.com Text 2010 © Bob Flowerdew Design 2010 © Kyle Cathie Limited Photography 2010 © Peter Cassidy Illustration 2010 © Alison Clements

Kõik õigused kaitstud.

Autoriõigus tõlkele: OÜ Hea Lugu ja Ulrika Jõemägi, 2012 Kujundus: Kyle Cathie Limited Fotod: Peter Cassidy ja Bob Flowerdew (lk 7, 11, 67, 73 ja 91) Tõlkinud Ulrika Jõemägi Toimetanud Eve Veromann Keeletoimetaja: Annika Reiljan ISBN 978-9985-64-438-6 Trükkinud trükikoda Printon

Sisukord Mida tähendab seltsilistaimede kasutamine? 10

7. Taimed, millega meelitada ja toita kasulikke “sitikaid”

56

8. Taimed, mis meelitavad linde

58

Kuidas tekkisid taimedevahelised koosmõjud? 14

9. Taimed, mis aitavad loomkahjureid eemal hoida 60

Ajalugu ja mütoloogia

16

Ökoloogia, areng ja looduslik koosluste järgnevus

22

10. Taimed, millega tõrjuda või pärssida seennakkusi ja teisi taimehaigusi

62

Taimerühmad

26

Seltsilistaimede koosmõjude kasutamine enda hüveks – ja mõningad miinused ka

64

Eelseltsilistaimed ja seltsiliste pikaajalised mõjud

68

Külvikorrad

72

Sissejuhatus

6

Kuidas seltsilistaimede koosmõjud toimivad 36 1. Taimed, mis aitavad üksteist otseselt

38

2. Taimed, mis aitavad üksteist kaudselt – mulda rikastades

42

3. Taimed, mis ei sobi kokku ja kahjustavad üksteist

Seltsilistaimede koosmõjud, mida kasutada või vältida

46

köögiviljaaias

80

4. Taimed, mille väike hulk on teiste kasvule abiks, suurem aga kahjuks või lausa ohtlik 48

marja- ja puuviljaaias

92

iluaias

94

katmikalal

98

5. Taimed, mis aitavad tõrjuda kahjureid

Seltsilistaimede kasutamise tulevik 100 50

6. Taimed kahjurite meelitamiseks ja lõksu püüdmiseks 53

Lisad

102

Register

112

Sissejuhatus Mida enam ma süvenen, seda rohkem taipan, kui oluline on õppida tundma taimede suhteid omavahel ja ka teiste elusolenditega, nii suurte kui väikestega. Nad on ju miljonite aastate jooksul koos arenenud, üksteisega kohanenud, enda eeliseid silmas pidades kohastunud, samas muuseas ka teisi taimi aidanud.

Taimed käituvad nagu meie – mõned saavad teistega läbi, teised mitte; paljudel on ükskõik, kus nad kasvavad, ning võivad ajast ja kohast sõltuvalt muutuda. Oleks kummaline, kui iga taim kasvaks teistest sõltumata nagu oma isiklikus katseklaasis. Veelgi kummalisem oleks arvata, et ükski nendest kümnetest tuhandetest taimedest, mida me kasvatame ja mida oleme oma aedadest kasvamas leidnud, ei mõjuta teisi taimi, nende sõpru ega vaenlasi.

Rohkem kui tuhande aasta jooksul on aednikud pannud kõrva taha hulga tähelepanekuid taimede koosmõjudest. Praegusel ajal uurivad nende koosmõjude mehhanisme, biokeemiat, taimede füsioloogilisi ja keemilisi vastuseid ka teadlased.

Paremal: Lõhnavad ürdid õunapuu all on mitmekülgselt kasulikud ning näevad head välja.

6 SELTSILISTAIMED

Tunnistan, et meil on taimede n-ö seltsimisest veel palju õppida, kuid põhitõed on teada. Taimed suhtlevad teiste taimede ja elusolenditega mitmel erineval moel, ja kui me teame kuidas, saame seda enda huvides ära kasutada. Hea näide on liblikõieliste sugukonda kuuluvad herne ja oa perekonnad, mille liigid rikastavad mulda toitainetega. Istutades liblikõielisi vaheldumisi toitainete suhtes nõudlikemate taimedega, rahuldame vaevata viimaste vajadused ise kulutusi tegemata.

Lillherned, lupiinid, luudpõõsad ja veel mitmed teised toidavad taimi enda ümber, nagu ka herned ja aedoad toidavad sinu kapsaid ning suhkrumaisi. Lisaks sellele ajab läbisegi kasvatamine segadusse kahjureid ja takistab taimehaiguste levikut. Samas tuleb arvestada, et kõik taimed ei saa omavahel läbi. Näiteks ei soovi mõned laugulised kasvada liblikõieliste läheduses – sibulad ei edene herneste kõrval ja vastupidi.

Hoiad käes raamatut, mis räägibki kõigist neist arvukatest ja mitmekesistest koosmõjudest ning sellest, kuidas inimene neid enda hüvanguks ära kasutada saaks, ning pakub ka valiku taimi, mida koos kasvatada. Me kõik tahame ju saada vähema vaevaga paremaid saake ja kaunimaid õisi. Lubagem siis taimedel ja loodusel suure osa tööst meie eest ära teha – mitte ainult loodusega koostööd tehes, vaid teda kõige leebemal võimalikul viisil enda hüvanguks kasutades.

Vasakul: Lupiinid on suurepärased seltsilised – nad varustavad teisi taimi lämmastikuga, lämmatavad umbrohtu ning takistavad teiste seemnete idanemist.

SELTSILISTAIMED 9

Mida tähendab seltsilistaimede kasutamine?

Lühidalt seisneb seltsilistaimede kasutamine teadmises, milliseid taimi kasvatada koos, milliseid enne või pärast teineteist; milliseid istutada või külvata lähestikku, kuna nad saavad omavahel hästi läbi ja mõjuvad üksteisele soodsalt, suurendades saaki või tõrjudes kahjureid ja taimehaigusi. Kindlasti tuleks vältida tuntud “vanade vaenlaste” kokku istutamist.

Kooskasvamise mõju on reeglina vaevumärgatav – harva pakub see “kohest ravi” – samas ongi ju suur osa aiapidamisest tasapisi paremuse poole liikumine, nii ka seltsilistaimede rakendamine.

Aedniku tööks on kohandada kasvutingimused taimele sobivaks ja seltsilistaimede kasutamine on üks võimalus seda teha. Erinevad seltsilised saavad ümbritsevaid lugematul märkamatul moel nii aidata kui kahjustada. Igatahes, kui proovime järgida kas või väheseid teadmisi taimede kooskasvatamisest, oleme astunud sammu parema saagi ja kaunimate õite ning tervete ja tugevate taimede poole.

Suure loodusteadlase Charles Darwini lugu vanaprouadest, kassidest ja ristikust kirjeldab seda vaevumärgatavat mõju suurepäraselt. Darwin põhjendas, miks küla ümbritsevad niidud, kus elab proportsionaalselt rohkem vanaprouasid, annavad paremat heinasaaki. Ta seletas seda asjaoluga, et vanaprouad peavad kasse ja mida rohkem prouasid, seda rohkem kasse. Kassid püüavad hiiri, seega mida rohkem kasse, seda vähem hiiri. Hiired rüüstavad mesitarusid – mida Paremal: Kapsaste vahel kasvamine mõjub paprikale hästi. Juured on jahedas ja varjus, ta on tuulte eest kaitstud, kuid samas küünib latv kenasti päikese ja õhu kätte.

10 SELTSILISTAIMED

vähem hiiri, seda rohkem mesilasi. Mesilasi on vaja, et tolmeldada ristikut, järelikult mida rohkem on mesilasi, seda rohkem on ka ristikut. Ristik on liblikõieline taim ja toidab heintaimi, mis kasvavad ristiku seltsis paremini. Mida rohkem vanaprouasid, seda rohkem kasse, vähem hiiri, rohkem mesilasi, rohkem ristikut ja selle koosmõjude ahela tulemuseks ongi suuremad heinasaagid.

Sarnaselt Darwini näitega saame kasvatada koos teatud metsa- ja aialilli, mis meelitavad ligi kultuuride tolmeldamiseks vajalikud putukad. Teised seltsilised pakuvad kahjureid hävitavatele röövtoidulistele putukatele elupaiku, nektarit või õietolmu või taluvad lausa ise kahjureid, et kasulikke sõpru toita. Saame valida seltsilised, mis suurendavad mõne kindla taime viljakust Ristik, mesilased ja heintaimed on arenenud üksteist toetades, neil läheb koos paremini kui üksinda.

12 SELTSILISTAIMED

või lausa üleüldist mullaviljakust või on lihtsalt toeks ja kaitseks. Iga seltsiline annab ainult väikese panuse, kuid kõikide koosmõjul saavad taimed vohada seal, kus oleksid muidu vaid hingitsenud.

Siiski, seltsilistaimede soodsad koosmõjud võivad olla tavasilmale suhteliselt vähemärgatavad ja nendest märksa olulisem on õigete aiandusvõtete kasutamine. Seltsilistaimed ei asenda korralikku väetamist ja kastmist, rohimist ning õiget lõikamist ega pane sobimatut liiki lokkama, kuigi suudab muuta kehvad tingimused talutavamaks. Soovitan saada kõigepealt heaks aednikuks ja alles siis loota taimede koosmõjudele. Siiski tasub kindlasti kõrva taha panna, millised taimed saavad läbi ja mis veelgi olulisem, millised kohe üldse läbi ei saa, ning vältida vähemalt neid kooslusi.