Issuu

Seletav teadus Vastused küsimustele teaduse müütide, müsteeriumide ja imelugude kohta

Jay Ingram Inglise keelest tõlkinud Lauri Liiders

THE SCIENCE OF WHY, VOLUME 3: Answers to Questions About Science Myths, Mysteries, and Marvels by Jay Ingram Copyright © 2018 by Mr. Science Productions Inc. This translation published by arrangement with Westwood Creative Artists Ltd.

Projektijuht: Dea Oidekivi Toimetaja: Tuuli Kaalep Küljendaja: Heiko Unt Trükitud Tallinna Raamatutrükikojas ISBN (trükis) 978-9949-664-37-5

See raamat on pĂźhendatud Oscar Alexander Quinlanile, kuigi ma ei usu, et ta seda lĂ¤hiaastatel loeb.

Sisukord I osa. Imelised loomad 1. Miks linnud ühel jalal seisavad? . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 3 2. Kas haid suudavad tõesti haista tilka verd miili kauguselt? . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 7 3. Miks ma sääsetorkeid tähele ei pane? . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 11 4. Kas on tõsi, et ämblikud suudaks nahka panna kogu inimkonna? . . . . . . . . . . . . . 15 5. Miks rähnidel pea valutama ei hakka? . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 19 6. Kas on tõsi, et ükskõik mis hetkel magab vaid pool delfiini ajust? . . . . . . . . . . . . . 23 7. Miks on rohutirtsul kõrvad kõhu peal? . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 27 8. Kes oli dodo? . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 31 9. Kuidas oskavad monarhliblikad Mehhikost Kanadasse ja tagasi rännata? . . . . 35 Ajaloomüsteerium: Kas tulnukad on kunagi maad külastanud? . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 40

II osa. Keha 1. Miks inimesed keeleotsa suust välja ajavad? . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 49 2. Miks on mõned inimesed vasakukäelised? . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 53 3. Kas on tõsi, et kasutame vaid kümmet protsenti oma ajust? . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 59 4. Miks paberihaavad ja äralöödud varbad ühtmoodi ei valuta? . . . . . . . . . . . . . . . . . . 63 5. Kas juuksed lähevad üldse halliks? . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 67 6. Kas inimesed ajavad nahka? . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 71 7. Kas oleme liigina lõpuni arenenud? . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 75 8. Miks on küüntega tahvli kriipimise heli nõnda ärritav? . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 81 9. Kas abikaasad on ühte nägu? . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 85 10. Miks me punastame? . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 89 Ajaloomüsteerium: Kas Shakespeare kirjutas tõesti kõik oma näidendid ise? . . . . . . . . . 94

III osa. Veider, vapustav ja vaimustav 1. Miks kingapaelad lahti tulevad? . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 2. Kas kaugvõtme vastu pead surumine parandab selle tegevusulatust? . . . . . . . 3. Mida kujutab endast peatuva kella illusioon? . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 4. Kui asteroid kihutab Maa poole, siis kas me suudaks selle alla tulistada? . . . 5. Kuidas me teame, et Maa pole lame? . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 6. Miks mõned inimesed ärkavad just enne äratuskella tirisemist? . . . . . . . . . . . . . . 7. Kas rahatähtedel elutseb baktereid?. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . Ajaloomüsteerium: Mida kujutasid endast Babüloni rippaiad? . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

103 107 111 115 119 123 127 132

IV osa. Saladuslik söögipoolis 1. Kas mõnede inimeste maitsemeel on teistest tundlikum (või parem)? . . . . . . . 2. Miks meie ei söö liha toorelt nagu paljud teised loomad? . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 3. Miks tekitab kokakoola segamine piparmündikommidega kihiseva geisri? . . . 4. Kuidas popkorn lõhki popsatab? . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 5. Mis muudab piprad vürtsikaks? . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 6. Kas nätsunärimine teeb sind targemaks? . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . Ajaloomüsteerium: Mida kujutavad endast Nazca hiigeljoonistused Peruus? . . . . . .

141 145 149 153 157 163 166

Tänuavaldused . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 171

Miks on rohutirtsul kõrvad kõhu peal? Asjaolu, et rohutirtsudel on kõrvad kõhu peal ja nende sugulastel kilkidel suisa jalgadel, tundub meile imelik. Aga vahest oleme imelikud hoopis meie koos kõigi teiste selgroogsetega, sest meie kõrvade asupaik piirneb pea külgedega. Putukatel võivad kõrvad asuda ükskõik kus: mõnedel ööliblikatel asub kõrv suu kandis; parmudel seal, kus esijalg kehaga kokku saab; palvetajaritsikatel jälle tagajalgade vahel. Vali putuka kehal mistahes koht ja arvatavasti leiad mõne liigi, kel asub seal kõrv. Või kaks, või vähemalt ühel juhul lausa kaksteist!! Välimuse poolest on putukate kõrvad meie omadest üpris erinevad, peamiselt seetõttu, et need ei pruugi üldse välja paista. Pole selliseid keerukaid kurde ja avausi nagu meie kõrvadel; tavaliselt on need vaid kohad putuka kehal, kus kõva väliskest on veidi õhem, mõnikord lausa läbipaistev, aga alati võnkumisvõimeline. Nii et need kohad, asugu nad kus tahes, meenutavad inimese trummikilet: struktuurid, mis vastavalt sissetulevatele helilainetele edasi-tagasi liiguvad. 27

Kas teadsid?

Kuna putukate kõrvad võivad asuda ükskõik kus, võiks küsimuse ka ümber pöörata: miks on inimestel sarnaselt teiste selgroogsetega kõrvad peas, mitte näiteks põlve otsas? Kõigil selgrooga loomadel on kõrvad peas silmade taga ja lõuast kõr gemal. See märkimisväärne sarnasus tuleneb kuulmisaparaadi evo lutsioonilisest arengust. Sarnaselt enamikule meie keha süsteemidele pärineb seegi kuskilt, ning selgroogsete puhul on see nähtavasti (sadade miljonite aastate jooksul) tekkinud peaga seotud embrüo struktuuridest.

Sel on mitmeid põhjusi, miks putukate kõrvu võib leida paljudelt kehaosadelt. Putukate kõrvad arenesid välja struktuuridest, mis määrasid keha ja selle erinevate osade (nagu jalad ja tundlad) ruumilise paiknemise. Evolutsiooni käigus oli neil suhteliselt kerge kõrvadeks muutuda, ning kuna selliseid meeleorganeid võib putuka kehalt leida vaata et kõikjalt, siis mõnede järkjärguline spetsialiseerumine kuulmisorganiteks tõigi kaasa selle, et erinevatel putukaliikidel asuvad kõrvad mitmetel muudel kehaosadel peale pea.

Kas said aru, mida ma mõtlen?

Jah, kuulsin küll.

Veel üks põhjus, miks putukate kõrvu võib leida mitmetelt kehaosadelt, seisneb selles, et paljud putukaliigid peavad aru saama, kust heli pärineb. Olgu siis tegu emase kilgiga, kes üritab määrata, kust suunast kostis isase paaritumishüüd (kuigi antud juhul tekkis see „paaritumishüüd“ isakilgi jalgade üksteise vastu hõõrdumisest!), või ööliblikaga, kes tahab teada, kust lendab ligi kajasignaale saatev ohtlik nahkhiir, on oluline, et heli tulekusuunda saaks määrata kiiresti ja täpselt.

SELETAV TEADUS

Üheks võimaluseks on võrrelda heli saabumishetke või intensiivsust paremal ja vasakul. Mida kaugemal asub parem kõrv vasakust, seda paremini saab seda teha. Putukate kehaehituse tõttu võib see edukamalt töötada siis, kui kõrvad paiknevad näiteks jalgadel, mitte pea külgedel (kuigi see on teoreetiline arutluskäik, sest selliseid putukaid ei pidavatki olema, kelle kõrvade asukoht meenutaks meie oma), ning säärastel putukatel on teiste ees eelis. Kõrgsagedusega helide suunda on üsna lihtne määrata saabumishetke järgi. Madalsageduslike helide puhul see sama edukalt ei toimi, nii et putukatel, kel on vaja tajuda ka selliseid helisid, asuvad kõrvad paikades, kus heli mõjutab trummikilet nii seest kui väljast.

Teadusfakt! Paljude liikide kuulmine keskendub just neile sagedustele, kus häälitsevad nende liigikaaslased. Isakilgid „siristavad“ emaste ligimeelitamiseks. Emase kilgi kõrv kuuleb kõige paremini just toda helisagedust. Ööliblikate kuulmine keskendub ultraheliplõksudele, mida nahkhiired jahipidamiseks kasutavad, ning neid tajudes sooritavad nad vältimismanöövri, pannes tiivad kokku ja kukkudes nagu kivi. Viimaks tuleb mainida, et arvatavasti poleks putuka peas ruumi kõrvapaari või isegi üheainsa kõrva jaoks. Need putukad, kel on arenenud kuulmissüsteem, kasutavad kombinatsiooni retseptorrakkudest, õhuga täidetud torukestest ja muudest seonduvatest struktuuridest. Ilmselt on kehaõõnsused ainus mõistlik paik, kuhu kõik need osad mahuvad.

Teesklen, et olen oksaraag. Ma tean, et kuskil siin ta on.

I osa: Imelised loomad

Nii et putukatele on põhjust aplodeerida: nad on väikesed ja nende kehas on vähe ruumi, kuid nemadki on varustatud erakordsete kõrvadega, mille evolutsioon neile meisterdas.

Olen tõesti erakordne.

SELETAV TEADUS