Ruutaiandus

Anne-Marie Nageleisen

Ruutaiandus Rikkalik saak v채ikeselt pinnalt

Saksa keelest t천lkinud Monika Reedik

4

Sisukord Milleks ruutaed? . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

9

Nii sai kõik alguse: iluaed . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

Lihtne põhimõte . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

Ilus ja mänguline. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

10 10 12

Köögiviljaaia planeerimine: kõigepealt põhiplaan . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

Aiapidaja mugavus . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

Jalgrajad on tähtsad . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

28 30 32

Õige valik: materjalid ja töövahendid. . . . . . . . . . . . . . . . . .

Erinevad äärised. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

Ruutude eraldamine . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

Hoolitsetud jalgrajad . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

Väikesed aiatööriistad . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

34 34 38 38 40 42 42 48 49 51

52

Eriline idee: köögiviljaaed ruudu sees. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

Ruudulise aia plussid . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

Millele pöörata erilist tähelepanu? . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

13 15 15

Austada loodust: ökoloogiline tee. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

16

Peenarde rajamine . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

19

Esimesed sammud: mulla ettevalmistamine . . . . . . . . . . .

Aiapidaja ja metsikud taimed . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . Ääriste paigaldamine . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

Viljakas pinnas. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

Parim aeg . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

Mõistmaks üksteist: kasutatud mõisted. . . . . . . . . . . . . 20 Valgus on oluline: parim koht . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

24

Väikeaeda ja terrassile: köögiviljad taimeanumas . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

5

Kasvatada ise köögivilja . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

57

Planeerimine, külvamine, istutamine: värvirõõmus mitmekesisus . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

Mida kasvatada? . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

Kultuuride planeerimine . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

Lilled on rõõmuks aiapidajale ja mesilastele . . . . . . . . . . . .

Mulla ettevalmistamine on lihtne . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

Külvamine ja istutamine . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

58 58 58 62 64 66

Regulaarsed aiatööd: mulla harimine ja taimede tervis . .

Regulaarsed aiatööd . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

Käsitsi hooldamine . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

Väärtuslik vesi . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

Põhk ja multš . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . Õnnestunud taimekooslused . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

70 70 70 72 76 78

Küllusliku saagi nimel: viljavaheldus . . . . . . . . . . . . . . . . . .

Viljavahelduse põhimõte . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

Väetamine . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

Ruutpeenra neli aastaaega. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

Enda ettekasvatatud taimed . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

80 80 86 90 92

Ökoloogiline aiandus: looduslik köögiviljaaed . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

95

Mulla kvaliteedi hoidmine . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 96 Head ideed viivad heade tulemusteni . . . . . . . . . . . . . . . . . . 96 Ideaalne muld . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 98 Vaja on komposti. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 102 Haljasväetis – pea peale pööratud rohelus . . . . . . . . . . . . . . 106

Austus liigirikkuse ees: looduslik tasakaal. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

Looduslik meetod – perspektiivne taimekasvatus. . . . . . . .

Pritsimise eesmärk . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

Erinevate tõrjevahendite valmistamine . . . . . . . . . . . . . . . . .

Erinevatest taimedest valmistatud vahendid . . . . . . . . . . . .

Retsepte taimede ja mulla töötlemiseks . . . . . . . . . . . . . . .

Kasurputukad on aiapidaja abilised . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

Lilli ja tarbetaimi täis dekoratiivkast . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

108 108 110 110 112 113 116 120

Kui päike ja kuu kohtuvad: biodünaamiline aiapidamine . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 124

Võimaluste maa: unistusest aiaks . . . . . . . . . . . . . . . 127 Ideid aia rajamiseks: ruutaiandus igaühele. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

Uus ja ökoloogiline . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

Suur mitmekesisus väikesel maalapil . . . . . . . . . . . . . . . . . .

Liikuvad ruudud. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

Aed näitab iseloomu. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . Ümbrusest inspireeritud . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

128 130 132 135 136 139

Sahver täitub: saagikoristusaeg. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 140 Marie aed . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 140

Taimekaardid: ruutpeenra planeerimine ja hooldamine . . . . . . . . 145 Tänusõnad. Fotod . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 166 Register . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 167

6

7

Sissejuhatus

q

Ruutaia eripäraks on taimede kasvatamine väikesel pinnal. Selles raamatus kirjeldatakse, kuidas rajada ja hooldada sellist ruutudeks jaotatud aeda. Võiks ju arvata, et ruutudeks liigendatud köögiviljaaed on lihtsalt ühe tavalise köögiviljaaia väikevorm, ehk siis aed, mida peetakse eelkõige lõbu pärast. Kuid nii see kindlasti ei ole. Köögivili ei ole ju väiksem, kui teda väikesel pinnal kasvatada, vaid annab samamoodi saaki nagu mis tahes muus kohas. Ka muld vajab samasugust hoolitsust. Ruutpeenrasse kipub samamoodi umbrohi ja seal kasvavaid taimi kimbutavad samasugused haigused nagu mujal.

Ruutaia rajamine ja pidamine vajab küll mõningaid eriteadmisi, kuid üldjoontes on aiatööd ikka ühed ja samad.

Mahemeetodite kasutamine sellises aias on enesestmõistetav. Kuna kasvupind on piiratud, kurnavad taimed mulla kiiresti välja. Seepärast ei jää üle muud, kui mulla eest korralikult hoolt kanda. Ruutaed kujutab endast tõelist mikrokosmost: kemikaalide kasutamine oleks siin liiast. Sellise aia omanik peab õppima bioloogilise mitmekesisuse eeliste ja puudustega toime tulema.

Raamatu igas peatükis on kasti sisse paigutatud eraldi tekstid, mis täiendavad käsitletud teemat, olgu selleks siis taimede nõudlus mullale, fauna ja floora koosmõju või teatud töövõtete lähem selgitus. Need lisatekstid on mõeldud ülevaate andmiseks teemadest, millesse võiks huvi korral põhjalikumalt süveneda.

Ja kas lõpuks pole köögiviljaaia rajamise üheks eesmärgiks ka rõõm, mis aia kujundamisega kaasneb?

Ruutaed on jätkuks inimese ja maa pikaaegsele, traditsioonidest kantud suhtele.

Raamatus leiduvad fotod ajaloo ja kultuuri seisukohalt olulistest köögiviljaaedadest illustreerivad erinevate aednike loomingut.

Siin kasutatakse palju sõna „köögiviljaaed”, kuid selle all ei mõelda mitte lihtsalt tarbeaeda, vaid aeda, kus kasvab ka lilli ja muid ilutaimi.

See on koht, kus on lihtsalt hea olla ja ümbrust nautida. Ruutaed on tükike omaenda loodust, kus toimetada. Ruuduline aed meeldib ka lastele.

Ruutaed tähendab teatud kindlat aiapidamisviisi, mida järgitakse suurema või vähema rangusega; tegelikult pole olemas tüüpilist ruutaeda – nii palju kui on aiapidajaid, on ka aedu. Sellest raamatust leiate erinevaid ideid ruutpeenarde rajamiseks, aga ka seda, milliseid taimi neil peenardel ja aias üldse kasvatada. Nagu fotodelt näha, võivad ruutpeenrad olla tõepoolest väga eriilmelised.

Köögiviljaaed lisab maitsvat suupoolist toidulauale, ja seda, mida just, saab igaüks ise otsustada ja kasvatada.

Raamatu lõpus on 50 taimekaarti, millest igaüks tutvustab lähemalt ühte taime, mida võiks ruutpeenras kasvatada.

128

Ideid aia rajamiseks

Ruutaiandus igaühele Ruutaiandus ei põhine kindlaksmääratud rangel reeglistikul, mis kõik aiad ühesuguseks muudaks.

Otse vastupidi! Siin saab vabalt tegutseda ja oma fantaasiat arendada.

Alates ajast, kui Mel Bartholomew Ameerika Ühendriikides ruutaiandusega algust tegi, on see aiapidamise viis paljusid aiapidajaid vaimustanud, ta on ületanud riigipiire ja ookeane ning kohanenud kohalike oludega: näiteks Kanadas kasutatakse ruutpeenarde ääristeks jämedaid palke, mida saadakse kohalikest metsadest, Marokos raamistatakse peenrad niisutussüsteemide eeskujul ookrikarva muldvallidega, Prantsusmaal tehakse äärised punutud pajuokstest nii nagu keskajal.

Tänu ruutaiale saavad paljud inimesed endale ise köögivilja kasvatada, isegi kui aialapp on päris tilluke, pealegi sobitub see viljelusmeetod iga inimese elurütmiga, sest aiaharimisele ei kulu palju aega. Ruutudes

peenrad meeldivad ka lastele. Lisaks kujundavad need laste ilumeelt, nad õpivad loodust tunnetama ja seeläbi ka austama, kõik see aitab aga kaasa rahumeelse ja ühtehoidva elu säilimisele. Aed on koht, kus on tore koos olla ja üheskoos ümbritsevast rõõmu tunda. Ruutaiandus avab uusi võimalusi suhete loomiseks teiste aiapidajatega ja vestlusteks naabritega. Kui peenar on kõrgem, saavad seda harida ka liikumisvaegusega inimesed.

Ruutviljelus pakub palju erinevaid võimalusi. Kogemused on näidanud, et seda meetodit võib järgida nii sellisena, nagu ta kunagi välja mõeldi, kui ka endale sobivamaks kohandada, varieerides nii ruudukeste suuruse kui ka köögiviljasortidega. Igaüks võib

Ruutaiandus igaühele

oma köögiviljaaia rajada vastavalt enda maitsele, vajadustele ja fantaasiale: kas sobitades selle ümbrusega, olemasoleva aiaga, maja stiiliga, kaunistusi lisades jne.

Oma aias võivad täide minna ka soovunelmad: laual on tervislik toit omakasvatatud bioköögiviljade kujul, olemas on kontakt loodusega ja roheline nurgake, kus end hästi tunda.

Oma ruutaias saab niisiis kultiveerida nii köögivilju kui elustiili. „Põimunud aiad” Wesserlingi pargis Et Wesserlingi köögiviljaaaed on rajatud kunagise kuningliku tekstiilimanufaktuuri maa-alale, on aiakujunduses inspiratsiooni saadud seal kunagi toodetud kangastest. Igal aastal toimuvale festivalile kutsutakse kunstiinimesi (maastikukujundajaid, disainereid, üliõpilasi jt), et nad saaksid ellu viia oma ideid „elavast aiast”, millesse on kaasatud köögiviljad, lilled ja puuviljad. Siin saab imetleda installatsioone ja eksperimente ning koguda uusi ideid, mida oma aias kasutada.

129

130

Uus ja ökoloogiline Fotol on rohelise muru sees 150 x 150 cm suurused ruudud üksteise kõrval sirges rivis, mis annab aiale korrapärase ilme. Maasse kaevatud tugipostidele toetuvad üsna kõrged peenraäärised on valmistatud laiadest plankudest. Sellisel juhul on vaja kaevata ja rohida ainult peenrasse jäävat ala, peenarde ümbrus jääb aga puutumata. Peenrad on täidetud aiamullaga.

Kõrvalolevatel fotodel on vähem kui aasta tagasi rajatud ruutpeenrad.

Juba siin tuleb ilmsiks aiapidaja suuremeelsus ja leidlikkus: peenrad on jaotatud diagonaalselt, kasurputukatele on loodud pelgupaigad, koos kasvavad maitsetaimed, lilled ja köögiviljad.

Läänetuule eest pakuvad peenrataimedele kaitset hekid, kust leiavad suurepärast pelgupaika ka kasurputukad. Hekid ise moodustavad kena rohelistes toonides mosaiigi, millesse seguneb siin-seal ka muid värve (erinevat värvi lehtede, õite ja viljadega taimed), mis harmoneeruvad aia üht külge piiravate õunapuude kollaste ja punaste toonidega.

Fotodel olev päikeseline ja samaaegselt tuule eest kaitstud köögiviljaaed on rajatud maalapile, mille suurus on 10 x 6 meetrit. Siin pööratakse erilist tähelepanu liigirikkuse säilitamisele ja sideme hoidmisele traditsioonilise keskaegse aiandusega, kus vahelduvad köögiviljad, maitsetaimed ja viljapuud.

Ruutaiandus iga端hele

131

132

Võimaluste maa

Suur mitmekesisus väikesel maalapil Ruutpeenart võib kujundada mitmel viisil, alates sellest, et peenar ongi üksainus ruut (vt järgmine lk), kuni selleni, et ruute on väga palju. Järgmise lehekülje fotol koosneb üks peenar 16 ruudust, selline jaotus on originaalne ja samas praktiline.

See suur peenar mõõtmetega 240 x 270 cm otsekui sulandub maastikuaia murusse. Sellise peenra võlu on võimaluses kasvatada suurt hulka köögiviljaliike väga väikesel maalapil,

samas on see praktiline, sest aiapidaja ulatub hästi iga ruuduni, seda nii peenra äärtest kui ka peenra keskel olevalt sillutatud rajalt. Peenar on nööri abil korrapärasteks ruutudeks jaotatud, ja et piiridest külvamisel ja istutamisel ka kinni peetakse, mõjub kogu peenar korrapärasena, kuid samas mitte liiga rangena. Ruutpeenrale annab näilise kerguse ja liikuvuse erinevate köögiviljaliikide, nende kasvukujude, värvide ja kõrguste koosmõju.

133

134

V천imaluste maa

Ruutaiandus igaühele

Liikuvad ruudud Üürimaja väikesele maalapile (u 20 m²) on kõige mõttekam rajada köögiviljaaed, mis koosneb tihedalt üksteise kõrval asuvatest 50 x 50 cm suurustest ruutudest, kusjuures ruudud on eraldatud kitsa vahega. Selline aed ei nõua erilisi mullatöid ja kolimisel on peenraääriseid kerge lahti võtta ja uude kohta toimetada. Ruutude puidust äärised asetatakse kõvale aluspinnale. Ruutude vahele jäetakse teerajad või kohad, kuhu saaks astuda, et takistamatult ja mugavalt töötada.

Köögiviljataimed sirutavad end tihti üle ruudu piiride, segunedes üksteisega, aga ka lille- ja maasikataimedega. Üksteisest läbipõimunud taimedest moodustub lõpuks vaheldusrikas ja külluslik kooslus, mis üllatab oma värvi- ja lõhnarikkusega.

135

136

Võimaluste maa

Aed näitab iseloomu Aastatega sobituvad ruutpeenrad aeda üha enam, nad tekivad erilise õhustiku ja meeleolu. Fotodel olev ruutudest koosnev köögiviljaaed ulatub kuni kunagise auväärse puuni, millest nüüd küll enam muud järel ei ole kui känd, kust leiavad varjupaika kasulikud putukad. See aed oleks nagu mõnes maakohas: siin on näha heki jäänuseid, mida on kasutatud peenraservade kujundamiseks ja mis annavad kogu peenrale erilise võlu.

Neli peenart on oma paigutuselt kergelt nihkes, et poleks sirget joont.

Neist ühe servadeks on maa peale asetatud lihtsad puulauad; ruutudeks

on peenar jagatud nööriga, mis on pingule tõmmatud maasse torgatud jämedate roostes naelte vahele.

Teeradade rajamisel on kasutatud erinevaid tehnikaid: siin on nii kinnitrambitud mulda kui ka puukoorest multši, siin-seal on maas puurestid.

Näha on võresein, mis kaitseb peenraid tuule eest ja samas eraldab need muust aiast. Peenarde vahel on mõned savipotid, mõne peenra serva on istutatud priimulaid või üle ääre ulatuvaid lõhnavaid piparmünditaimi, mis aiapidaja tööd aga ei takista.

Köögiviljade vahele istutatud maitsetaimed on märgistatud siltidega.

Tagurpidi savipotid pulkade otsas ootavad pelgupaika otsivaid putukaid.

Ruutaiandus iga端hele

137