ROHETERAAPIA

EESSÕNA Roheteraapia on lai termin, mis hõlmab endas kõike loodusega seonduvat. Et ka meie ise oleme osa loodusest, siis vajame tervise ja tasakaalu jaoks tema olemas­olu ja tuge. Käsiraamatusse on kokku pandud loodusest inspireeritud terapeutilised tegevused, mille abil turgutada nii ennast kui ka lähedasi, et püsiks tervis ja heaolu. Kirjeldatud tegevused on kõik enam või vähem seotud taimedega ning sobivad omaette toimetamiseks, aga ka koos teistega tegutse­ miseks. Neil on teraapiline mõju nii füüsiliste kui ka vaimsete võimete ja oskuste arendamisele ja taastamisele, täpsem teave on iga tegevuse juures eraldi välja toodud.

Käsiraamat on mõeldud kasutamiseks tavalisele Eesti perekonnale.

Tegevused on valitud raamatusse Eestimaa olusid arvestades – kaante vahele on jõudnud ideed, mis meile kliima, roheruumide või kultuuri taustal sobivad.

Raamatul on küll tervist toetav ülesanne, aga tegemist ei ole meditsiinilise käsi­ raamatuga, mistõttu kõik konkreetsete haiguste või spetsiifiliste erivajadustega seonduv on välja jäetud. Küll aga leidub siin lihtsaid igapäevaseid nõuandeid nii lapsevanematele kui ka eakamatele pereliikmetele.

13

Peatükid on jaotatud tegevuste vanuselise sobivuse järgi kolme suuremasse ossa: lastele, täiskasvanutele ja põlvkondadeülesed ehk kõikidele sobivad tege­ vused. Jaotus on tinglik ja mõeldud pigem raamatu kasutamise hõlbustamiseks.

Kõige olulisem valikukriteerium on kasu, huvi ja nauding, mida tegevus võib pakkuda, seega on lugeja enda otsustada, millisest osast ta sobiva tegevuse leiab. Iga peatüki alguses on ülevaade sellest, mida tasub silmas pidada, koos konkreetsete nõuannetega, et tegutsemiskogemus oleks tõhusam. Järgneb hulk tegevuste kirjeldusi koos piltidega ning lisaks on iga tegevuse juures ära toodud, mida selle abil arendada saab. Eraldi peatükina on käsiraamatu lõpus ergonoo­ mikat puudutav osa, kus tutvustatakse eri võtteid keskkonna ja tegevuse kohan­ damiseks või lihtsustamiseks. Neid oma vajaduste järgi sättides saame enne­ tada või leevendada füüsisega seotud terviseprobleeme, mis tulenevad näiteks valest tegevusasendist või liiga suurest koormusest liigestele.

Autorite igapäevatöö on seotud looduse, tervise ja tegevuste kasutamisega sellisel viisil, et need oleksid ohutud, arendavad ja jõukohased. Raamatu kirju­ tamise tingis huvi teema vastu, mis tuli ilmsiks Tallinna Tervishoiu Kõrgkoolis aiandus­teraapia koolitusi korraldades. See, mis on nüüd nende kaante vahel, sisaldab nii koolitusel kasutatud materjale kui ka ammu meeles mõlkunud mõt­ teid. Iga spetsialist on teemat täiendanud oma valdkonna teadmistega: tegevus­ terapeudid tegevusvõime toetamise ja arendamise seisukohalt, maastiku­arhitekt maastiku kujundamise ja visiooni seisukohalt ning botaanik lisanud tegevuste juurde sobivad taimed. Arenesime selles protsessis ka ise ning leidsime inspi­ ratsiooni teadmistest ja tegemistest. Loodame, et igaüks leiab siit endale meele­ pärase tegevuse ja kinnitame, et lisaks tegemise rõõmule on tulemuseks midagi isetehtut ja ainuomast.

Loodus on palju enamat kui roheline mass – ta võib olla abiline, turgutaja, lõõgastaja või lihtsalt pelgupaik.

Loodus ei pea tingimata tähendama ürgmetsa või raba, piisab ka potilillest aknalaual või kimbukesest vaasis – igaühele leidub sobilikke tegevusi omal ajal ja omas kohas.

14

SISSEJUHATUS Tänapäeval veedavad inimesed olulise osa ajast ekraanide taga ning elu on suu­ res osas kolinud õuest tuppa virtuaalmaailma. Kuigi tehnika on mitmes vald­ konnas abiks, kipume sellega kohati endale liiga tegema. Loodusest võõrdumise kohta on avaldatud palju kirjutisi, kus muu hulgas leitakse, et mida kaugemal oleme kodukoha looduslikust rütmist, seda raskem on elus eesmärke saavu­ tada, või jälle, et siis kaob side toidu ja selle päritoluga, kuna porgand tuleb poest, mitte põllult.

Ajalugu on see, millele toetume ja mida mäletame, ning mis annab meile sideme maa ja sellel kasvavaga, sest suurem osa meist tänapäeval enam põllul ei tööta. Lähedal asuv maalapp oli vanavanematele põllumaa, kus süüa kasvatati, vahepealsele põlvkonnale sai see heinamaaks, ning nüüd on sel kohal sadades värvitoonides rohetav park. Maa sügavam tähendus, see, mis me talle anname ja mida temalt vajame, on muutunud, ning oluline on tekitada uus seos – uus loodusega kooskasvamise rütm. Kuigi meie teadmised elusa looduse kohta on muutunud, vajame jätkuvalt ja jäämegi vajama tema tuge – seda aeg ei mõjuta. Et olla tasakaalustatud, terve ja õnnelik, peaksime elama rohkem loodusega ühes rütmis, meenutama, et oleme ka ise osake loodusest ning võtma oma heaolu 15

tagamise eesmärgil kasutusele nii vanad ja tuntud kui ka uudsed tegevused, mis toimuvad looduses või loodusest saadud vahendeid kasutades. Siin saabki appi tulla käsiraamat mitmekesiste roheteraapiat sisaldavate tegevustega.

Roheteraapia (ingl green care) on suhteliselt uus mõiste, kuid põhimõttel on päris pikk ajalugu – see hõlmab looduse loomuliku ja positiivse mõju kasuta­ mist parema tervise saavutamiseks, alates lihtsalt istumisest-vaatamisest kuni aktiivse füüsilise tegevuseni. Oleme rohkem keskendunud taimedele ja neid kasutavatele tegevustele, aga roheteraapia laiemalt kaasab ka kõike muud loo­ duses leiduvat. Näiteks talu, kus on kanad ja maitsetaimede aed.

Kas iga loodusega seotud tegevus on automaatselt roheteraapia? Vastus on korraga nii EI kui JAH, sest tegevusel ja tegevusel on vahe. Terapeutiline moment lisandub juhul, kui mõju suunatakse teadlikult, et arendamist vajavaid võimeid ja oskusi toetada-treenida. Internetist võib leida palju huvitavaid mõtteid looduses tegutsemiseks, kuid tavaliselt ei ole lisatud, miks seda tehakse, mida ja kuidas sellega arendatakse. Seepärast tõime oma raamatus iga tegevuse juures välja, mida selle abil mõjutada saab. Kui on teada, mida soovitakse arendada, piisab vaid sobiva tegevuse väljaotsimisest. Sellise metoodika kasutamine võimaldab kiiremini soovitud eesmärgini jõuda ning mõttega eesmärgistatud tegevuse juures olemine annab parema tulemuse, olgu selleks siis täpsemad liigutused, suurenenud vastupidavus või hoopis mälu ja keskendumisvõime paranemine.

Seejuures ei tohi ära unustada valitud tegevuse nautimist. Tasub meenutada Maailma Terviseorganisatsiooni käsitlust, mis ütleb, et tervis on seotud füüsilise, vaimse ja sotsiaalse heaoluga ega seisne ainult haiguse või häire puudumises.

Kõik see, mis pakub rõõmu, naudingut ja tekitab helge tunde, on ka tervisele hea.

Lihtsuses peitub jõud.

Jõu taga seisavad teadmised.

Selle raamatu tegevustega saavad hakkama kõik – need on mängulised ja põnevad nooremale põlvkonnale ning toovad mälusopist välja meenutusi ja mälestusi vanemal põlvkonnal. Siin ei pea ennast tõestama ega võistlema, vaid nautima protsessi ja selle tulemusi nii emotsionaalselt kui ka oma kätega 16

loodud eseme või tehtud töö näol. Kõike on võimalik loovalt muuta, täiendada või kohandada koduste vahenditega. Taimmaterjali võib vajadusel leida ka toidu­ poest, apteegist ravimtaimede riiulilt või aianduspoest. Lisaks tasub meeles pidada, et kiireid lahendusi esineb haruharva ja mõne üksiku tegevuse läbi­ viimine ei pruugi esile kutsuda soovitud muutusi. Parem lülita loodusest inspi­ reeritud tegevused harjumuspärasesse rutiini ning kaasa sinna lähedasi. Kes tahab end paremini distsiplineerida, võib leida hobi, mis ei luba end unarusse jätta ja sunnib tegutsema. Nii võib stabiilsust hindav lillearmastaja valida hoole­ alusteks eriti pikaealise liigi – näiteks pojengid, mis kasvavad ühes kohas umbes 20 aastat järjest. Mõnele inimesele võib selline püsivus anda kindlustunde, et vähemalt siin, minu aias, ei muutu asjad nii järsku ja ootamatult, nagu täna­ päeva kiiresti tormavas maailmas muidu. Ning see, kes soovib kogeda muutusi vaid ette­nähtavas ja rahulikus tempos, näeb, kuidas taimed kasvavad, muuda­ vad värvi ja muutuvad vastavalt hooajale või lausa päeva eri aegadele. Nii tekib turvaline paik, kus tunda ennast elusana, areneda ja kasutada käesirutuse kau­ gusel olevat materjali rõõmupakkuvateks tegevusteks.

Mõnikord on inimesel vajadus suurema toe järele, aga ta ei pea oma prob­ leeme nii suureks, et väljastpoolt abi otsida. Näiteks võib lapsevanemal olla raske iseseisvalt lapse nõrgemaid külgi arendada või last suunata. Täiskasvanul võib olla keeruline vanemate või vanavanemate abistamine, kui nähakse, et nad ei tule enam nii hästi iseseisvalt toime ning hakkavad kaotama lootust ja elu­ rõõmu. Ning iseennast vaadates võib-olla avastame, et oleme kiire elutempo juures unustanud võtta aega, et tegeleda oma emotsioonide ja soovidega ning kasvõi kuulata oma mõtteid. See raamat soovib vähemalt osaliselt seda tühi­ kut täita ja olla abiks vaimsete, füüsiliste ja sotsiaalsete võimete-oskuste aren­ damisel, tajumisel, nautimisel, oma tundemaailmas sügavamale liikumisel ja samas tegevuste kohandamisel – toetudes teadmistele ja nõuannetele tegevus­ teraapiast, botaanikast ja maastikukujundusest. Tegevuste sooritamine koos laste või vanavanematega võimaldab luua ühiseid mälestusi ja toob pere kokku.

Kui tekib kahtlus, et kas nii lihtsatest tegevustest, mis siin käsiraamatus kirjel­ datud on, võib tõesti abi olla, siis olgu sulle teejuhiks tegevusteraapia üks alus­ teadmistest, mis ütleb, et 17

tegevusel, mis on sinu jaoks tähendusrikas ning huvitav, kaasahaarav ja inspireeriv, on tervisele positiivne mõju.

Eesti inimene on jõudnud ajajärku, kus ta kujundab endale niisuguse kodu ja rohe(terapeutilise) koduümbruse, mis teda toetab ja kust enam lahkuda ega ümber kolida ei tahaks – oma turvalise pesa. Peale möödunud sajandi üheksa­ kümnendaid, kus haljastuses kõik võimalik maha võeti, on nüüd periood, kus pannakse midagi juurde või tagasi. Me avastame end rohelust külvatesistutades-­kujundades uuesti ning vaatame asju uue pilguga. Sellega loome uut rohekultuuri ja traditsioone, mida pole kunagi varem päris samasugusel kujul olnud. Kõik aias kasvav ei pea enam potti ja kaane alla talve ootama minema, vaid muutub millekski palju laiaulatuslikumaks ja mitmetähenduslikumaks.

Meie, selle teose autoritena, soovime olla osake nendest muutustest ja loodame, et sina, armas lugeja, võtad käsiraamatus pakutu vastu ja kasutusele ning tun­ ned sellest samasuurt rõõmu nagu meie neid ridu kokku pannes. Soovime sulle häid elamusi ja kogemusi siinkirjeldatud tegevuste seltsis. Jõudu tööle!

18

1

ROHETERAAPIA JA LAPSED

T

änapäeva lapsed on võrreldes varasemate põlvkondadega tehnika­ asjades osavamad. Levinud on internetipõhised arvutimängud, robootikaringid ja muud põnevad ettevõtmised, aga teisalt veedavad nad vähem aega õues ega tunne näiteks kodukohas kasvavaid taimi.

Samuti on laste käitumine looduses rohkem kammitsetud, kuid lehtedes möl­ lamine või poriloigus hüppamine kuulub lapsepõlve juurde, vajades vaid õigeid õueriideid, millega pesumasin kergesti toime tuleb. Looduses aset leidvad tege­ vused toetavad lapse loomulikku arengut kergelt ja mänguliselt – nii paranevad nii füüsilised (tasakaal, liigutuste koordinatsioon, lihasjõud ja vastupidavus) kui ka kognitiivsed võimed (ruumitaju, tähelepanu, keskendumine, mälu, orienteeru­ mine, loogiline mõtlemine, tegevuste planeerimine ja õppimisvõime). Kui lisada psühholoogilised aspektid ja sotsiaalsed oskused, saab see nimekiri veel pikem, kuna võtmesõna on tegevusvõimaluste mitmekesisus.

Loodus stimuleerib kõiki meeli. Silmadega saadakse kätte kõige suurem osa ümbritsevast ning teadlik looduse vaatlemine aitab lapsel avastada palju roh­ kem kui lihtsalt looduses viibimine. Sageli vajab laps kõrvale täiskasvanut, kes aitaks suunata tähelepanu ümbritsevatele lindudele, loomadele ja taimedele, sest lapsed ei veeda enam nii palju aega looduses ning pole harjunud loodust sellisel viisil uudistama. Kui aga paluda lapsel panna näiteks mere ääres sil­ mad kinni ja küsida, mis heli sa kuuled, mis lõhna tunned ja kuidas tundub liiv sinu jalataldade all, saab last suunata avastama loodust veel rohkemate meelte kui ainult nägemise abil. Oluline on teada, et lapsed võivad olla mõne stiimuli suhtes ülitundlikud ehk mõni lõhn võib tunduda liiga intensiivne, tekstuur eba­ mugav katsuda, heli liiga valju või ebameeldiv ning visuaalselt kirev keskkond võib last häirida. Mõni laps oskab ebamugavust selgelt väljendada, kuid on ka neid, kes lihtsalt väldivad kohti ja tegevusi, mis neile ebameeldivad on. Seega, 21

kui laps väljendab vastumeelsust mõne taime ja loodusega seotud tegevuse või koha avastamisele, siis jälgi, kas tal võib esineda mõne heli, tekstuuri, lõhna või visuaalse pildi suhtes ülitundlikkus. Näiteks ei taha laps mängida liivakastis.

Sellisel juhul arvesta kindlasti lapse emotsioonidega, aga pea meeles, et üli­ tundlikkust on võimalik tasapisi leevendada. Seega, paku lapsele jätkuvalt koge­ musi kõikidele meeltele ning kindlasti ära eemalda teda täielikult teatud tüüpi stiimulitest. Kompimismeele puhul on kasulik teada, et kuivi tegevusi on esialgu alati lihtsam taluda kui märgi. Nii et kui laps on mõne materjali ja tekstuuri suh­ tes ülitundlik, siis alusta väga vaikselt harjutamist kuivade materjalidega ning liigu hiljem edasi märgade juurde.

Suhtlemisraskustega laste puhul arendab koos perega looduses tegutse­ mine emotsionaalset poolt ja eneseväljendusoskust, õpetab uusi eluks vajalikke oskusi ning tõstab enesekindlust ja huvi ümbritseva vastu. Elavad taimed aias või aknalaual annavad palju kõneainet ning nende eest hoolitsemine võimaldab pereliikmetel lapselt pikki lauseid välja meelitada. Kui on vaja õpetada kesken­ dumist, püsivust ja kannatlikkust, siis on taime näol tegemist elusolendiga, kelle eest hoolitsedes tunneb laps oma tegevuse eest vastutust – temast sõltub, kui­ das taim kasvab ja areneb, nii et seemnest sirgub lõpuks vilja kandev suur taim.

Isegi kui lapse ülesandeks on vaid taime regulaarne kastmine, õpib ta juba vara­ kult aega ja kohustusi planeerima.

Omaette teema on loovuse arengu toetamine, sest seda läheb vaja igas elu­­valdkonnas. Loovus aitab muuta igapäevaseid tegevusi lihtsamaks, leida lahendusi probleemidele ja tulla toime tundmatus olukorras. Kui oled kuulnud soovitust „Improviseeri!”, siis on tegemist üleskutsega kasutada loovust, kuna teada-­tuntud tegutsemisjuhis puudub. Loovuse arendamine on midagi, millel puudub aegumistähtaeg või vanusepiirang. Paraku näevad tegevus­terapeudid pidevalt lapsi, kellel on ideede ja loovuse puudus. Arvutist, televiisorist ja nuti­ seadmest saab laps kätte kõik põneva ning ise palju mõtlema ei pea. Kui laps on looduses ilma internetita, siis ei kulu kaua aega, kuni kostab lause „Mul on igav!”. Loova lähenemise puhul hakkab harva igav, sest loovus aitab leida ja välja mõelda igavust peletavaid tegevusi. Nii nagu last saab toetada looduse avastamisel, saab teda toetada ka looduses tegevuste leidmisel ja oma loovuse 22

23

rakendamisel. Näiteks võib pargis ehitada olemasolevatest materjalidest ora­ vale maja, otsida mere ääres südamekujulist kivi või mõelda välja muinasjutte putukatest-loomadest-­lindudest, keda metsajalutuskäigul näha on. Järgnevast peatükist saab rohkem ideid ja teadmisi, milliseid tegevusi koos lapsega õues või toas teha võiks ja millised on nende eesmärgid.

24