rodod ja hortensiad

Rododendronid ja aedhortensiad MIHKEL SAAR PIRET VEIGEL RAILI KERS

Sisukord Saateks 7

8

Mihkel Saar, Piret Veigel RODOD JA TURBAAED Tere, rododendron! 11

Aretustöö ja tee kultuuraiandusse 37

Kes on rododendronid ja kust nad tulevad 13

Avastamist väärt rodosorte 47

õied

valgete õitega sordid

16

roosade õitega sordid

kasvukuju, kõrgus ja lehestik juurestik

17

Sobivaim kasvukoht on eduka rodokasvatuse A ja O 23 happeline pinnas

24

lupja taluvad inkarho rodod

Turbaaias kasvavad rodod peaaegu kõikjal 27

59 punaseõielised 61 kollaste õitega 62 oranžide õitega 65

hooldus ja väetamine

35

25

mitmevärviliste õitega

66

Rodode hädad ja haigused 69 Rododendronite head naabrid 73

28

kes varju, kes päikesesse

4

violetsete ja lillade õitega sordid

18

töövahendid

51 55

32

76 Raili Kers HULLUTAVAD HORTENSIAD Võiste Puukooli perenaine 79

lihtne kastmisnipp

98

noor taim vajab aega varakevad

Milles on erinevus? 83

98

–

parim aeg ümberistutamiseks

aedhortensia

(hydrangea

paniculata)

83

puishortensia

(hydrangea

arborescens)

85

suurelehine hortensia

(hydrangea

macrophylla)

86

tuul ja tüvivormid

Mulla hapustamine 107

tüvivormi lõikamine

89

tuuline kasvukoht

Väetamine 103

Hoolduslõikus 113

Kasvu­tingimused 89 niiskus

99

90 91

Istutamine 95 97 kas lisada ka väetist?

97 hekile tilkkastmisvoolik 98 kui hapu on mu muld?

114

Paljundamine 119 Aedhortensia sorte 123

5

Tere, rododendron!

A

ednikud hindavad ja ihaldavad värvikat rododendronit kahel põhjusel: esi­ teks paelub tema õieilu, teiseks lisab igihalja taime jõuline kasvukuju ja lehes­ tiku silmatorkav muster aiamaastikule kõnekat püsiväärtust.

Rodo ehk rododendron (Rhododendron) on Eesti koduaedades viimastel aasta­ kümnetel koduseks saanud liik. Tõsi, neid sai varemgi botaanikaaedades ning üksi­ kuis paigus imetleda. Aga enamasti leidsid isegi asjatundjad, et see taim on liiga pirt­ sakas ja hoolt nõudev: kardab nii külma kui tuult, põlgab lubjarikast pinnast.

Varasem hoiak on tänaseks põhjalikult muutunud. Teadmised ja kogemused on jär­ jest täienenud, Eestisse on jõudnud palju külmakindlaid aretisi, aiandusärides saada olevate turbatoodete jm abil on määratult lihtsustunud rododendronile sobiva kasvu­ koha rajamine. Kindlasti oleme aga kõige rohkem tänu võlgu julgetele entusiastidele, kelle katsetused uute sortidega on andnud meile kogemusi ja enesekindlust. Selles raamatus avaldatud rodode soovitussortimendi koostas oma värskeima hinnangu põhjal tuntud rododendroni-pioneer Mihkel Saar, kelle rodoaed asub Põhja-Eesti karmi kliimaga rabamännikus.

Rododendronid on suursugused metsa­ aia taimed. Värvikirev hinge­ mattev õitemöll kestab mai keskpaigast kuni juuni lõpuni. Pärast seda vaheldub uhkus uhke rahuga, mida ilmestavad eri­ nevates toonides rodode uued kasvud.

Kui istutada neile naabriteks teisi kanar­ bikuliste sugukonda kuuluvaid hapu­ lembeseid taimi, näiteks kännasmusti­ kaid, on rodoaias ka suvel, mida vaadata ja suhugi pista.

w Tuulevaikne ja poolvarjuline metsaalune on rododele sobivaim looduslik kasvukoht.

Fotol sort ’Haaga’. s ’Hachmann’s Charmant’ on kaunis keskmise talve­k indlusega rodosort. Õiepungad taluvad 26 °C külma.

rododendronid | 11

Kes on rododendronid ja kust nad tulevad

R

ododendroni sünonüümina kasutatud roosipuu pärineb taimetaksonoomia isa Carl von Linné huulilt. Tema võttis 1753. a taimele nime panekul aluseks kreeka­keelsed sõnad rhodon (roos) ja dendron (puu). Selleks hetkeks oli rodo­ dendron Euroopas aiataimena tuntud juba sadakond aastat. Samas tekitas Rootsi loodusteadlane Linné aga suure segaduse, luues eraldi perekonna Azalea kuuele liigile (miskipärast oli ta eksiarvamusel, et heitlehisele rodole meeldib ka kuiv kasvukoht).

Hiljem nimetati asalead ümber rododendroniteks, kuid rahvasuus kinnistunud nimi jäi heitlehise rodo sünonüümina siiski käibele.

Kuigi rodo on tänapäeval üks enim uuritud ja aretatud taimi, ei ole botaanikud tema liikide süstematiseerimise ja nimetuste asjus siiani päris ühele nõule jõudnud.

Süvitsi minevale huvilisele on erinevate maade kirjanduses ekseldes suureks abiks internetis olev eestikeelsete taimenimede andmebaas www.ut.ee/taimenimed, kus on toodud ka võimalikud teada olevad sünonüümid. Üldistades võib öelda, et rodod on kas igihaljad, pooligihaljad või heitlehised puit­ taimed, kes kuuluvad kanarbikuliste (Ericaceae) sugukonda. Rododendroneid leiab igast maailmajaost-mandrilt peale Aaf­ rika ja Lõuna-Ameerika. Erinevatel andmetel on maailmas kokku loetud üle

w Kõige talvekindlam igihaljas rodoliik on lühiviljaline rododendron (Rhododendron brachycarpum) ja tema alamliik (Rhododendron brachycarpum ssp. Tigerstedtii). See on nimetatud Soome Mustila arboreetumi rajaja Carl Tigerstedti järgi.

Originaaltaimed on toodud 1955 Kungwan-­do mägedest Põhja-Korea lõunaosast.

See liik on talunud isegi kuni 45 °C pakast!

Paljude talvekindlate Soome sortide ühe esivanemana on kasutatud just seda liiki. s Õitsev Rh. sinogrande Bremeni rododendronipargi kasvuhoones.

rododendronid | 13

14

| rododendronid

qs Eesti oma rodo­dendron – sookail. x Õitsvad rododendronid Himaalaja veel lumistel nõlvadel. w Rodoväli pilve piiril Ukraina Karpaatides.

800 rodoliigi, millest suur osa pärineb mägistelt aladelt. Nii suur liikide arv tähendab seda, et nende seas võib leida nii 20 meetri kõrgusi põõsaspuid kui ka pool­epifüütseid teiste puude võrades kasvavaid kääbuspõõsaid. Lehestik on liikidel samuti väga varieeruv. Näiteks Rh. sinogrande igihaljad lehed võivad olla kuni 60 cm pikkused!

Looduses on rodode kõige liigirikkam kasvukoht Himaalaja mäestik, rohkem kui pooled neist kasvavad Hiina riigi piirides. Liigirohked on veel Põhja-Ameerika, Jaapan ja Edela-Aasia, troopilised rodod levivad ka Uus-Guineas ning Austraalias.

Euroopa Alpides kasvavad madalakasvulised liigid, nagu roostepruun rododendron (Rh. ferrugi­neum). Näiteks soomlased kutsuvadki rodot alppiruusu’ks – Alpi roosiks.

Huvitav on fakt, et ka meil Eestis kasvab oma rododendron – sookail, kes on saanud varasema ladinakeelse nime Ledum palustre sünonüümiks Rhododendron tomentosum. rododendronid | 15

Milles on erinevus?

E

nne kui süveneme aedhortensia kasvatamisse, tutvustame lühi­ dalt ka teisi liike. Eriti kiputakse segamini ajama aed-, puis- ja suurelehist hortensiat.

AEDHORTENSIA (Hydrangea paniculata) Pole ühtegi teist ilupõõsast, kes õitseks nii jõuliselt ja nii pika perioodi vältel: õied hakkavad avanema suve keskel ning kaunistavad aeda külmade ja lume tulekuni. Eriti hinnatav ongi see, et aed­ hortensia õitseb nii hilise ajani, mil aias pole enam ühtegi püsililleõit. Õisi leidub hilissügisel vaid roosidel.

w Aedhortensia ’Limelight’. q Aedhortensia ’Sunday Fries’. u Aedhortensia ’Grandiflora’.

aedhortensiad | 83

q Aedhortensia õievärvi muutumise võlu sordil ’Pinky Winky’: valgena puhkenud õied muutuvad lõpuks purpurpunaseks.

Kuna põõsas õitseb sama aasta võrsetel, on õisi alati rikkalikult. Õitsemisele lisan­ dub paljudel sortidel õievärvi muutumise võlu – valgena puhkenud õied muutuvad aja jooksul roosakaks, punaseks või purpurseks.

Tohutu õiekülluse kõrval on aedhortensia äärmiselt vähenõudlik ega tee õitsemise ajal kasvatajale vähimatki tüli – mitme kuu jooksul ei pudise istutusalale ainsatki kroonlehte ega äraõitsenud õietutti, mida peab koristama. Õievahus põõsas on sel ajal ainult nautimiseks.

Aedhortensia kasvab ja talvitub Eesti kliimas ilma probleemideta. Ta on meil täiesti külma- ja talvekindel.

Sorte on tublisti üle 100 ja igal aastal tuleb uusi aina juurde.

84

| aedhortensiad

q Puishortensia ’Annabelle’.

PUISHORTENSIA (Hydrangea arborescens) Puishortensia on tuntud kui vanaema aia hortensia, sest teda on ammusest ajast kasvatatud meie aedade kaunistamiseks.

Vanadest taluaedadest tuntud sort ’Anna­belle’ on populaarne ka täna­päeval, tema õisikud on tohutu suured – läbi­ mõõt kuni 30 cm. Ligi 100 aastat tagasi võis aedades näha ka lumivalgete õisiku­ tega (läbimõõt kuni 20 cm) sorti ’Grandiflora’.

See liik kasvab looduslikult Põhja-­ q ’Pink Annabelle’.

Ameerikas samadel laiuskraadidel, kus asub Euroopas sooja, vahemerelise kliimaga Itaalia. Seetõttu on enamik tema sorte Eestis talveõrnad ja võivad maani maha külmuda. Õnneks puishortensia taastub hästi ning õitseb suvel taas. Nii võibki puis­hortensiaid võrrelda püsililledega, kes asuvad igal kevadel uuele ringile.

Kuigi tema nimi vihjaks justkui sellele, et tegemist on tugeva taimega, ei saa külma­ õrnuse tõttu temast meie kliimas puud kujundada.

Uute sortide hulgas on ka heledamaid ja tumedamaid roosasid: ’Pink Annabelle’, ’Ruby Annabelle’, ’Sweet Annabelle’. aedhortensiad | 85

q Suurelehine hortensia ’You & Me’.

s ’Forever & Ever Red Sensation’.

SUURELEHINE HORTENSIA (Hydrangea macrophylla) Kõige rohkem leiame neid taimi lille­ poodidest ja supermarketite lillelettidelt.

Kerajad õisikud on avanedes kohe roo­ sad, punased või sinised.

Kui on soov peenral kasvatada suure­ lehiseid hortensiaid, on väga tähtis õige sordivalik. Nimelt on neist enamik meie kliimas külmahellad.

Tuleb teada, et suurelehine hortensia õitseb teise aasta võrsel, mis tähendab, et esimesel aastal kasvatab ta võrse ja see q ’Early Sensation’. hakkab õitsema järgmisel aastal. Paraku ei talvitu suvel kasvanud võrse meil avamaal.

Järgmisel suvel kasvab taim nagu „kapsas“ – lehed on, aga õisi ei tule, sest esimese aasta võrsetel see liik ei õitse.

Kõige õigem on suurelehiseid hortensiaid kasvatada anumas ning viia need talveks külmakindlasse ruumi, kus võrsed saavad talve üle elada.

Aiapidajate rõõmuks on aretajad suutnud luua siiski ka külmakindlate sortide see­ riaid: Early Sensation, Forever & Ever, You & Me jt.

86

| aedhortensiad