EESTI MÕISAD. REGIO REISIJUHT

REISIJUHT

EESTI MÕISAD MÕISATE AJALUGU 674 MÕISA TUTVUSTUSED

Maarjamäe loss

EESTI MÕISATE AJALUGU

EESTI MÕISATE AJALUGU Eesti maastikku kaunistavad sajad kaunid mõisakompleksid. Mõisate hiilgeaegadel oli Eestis koguni kaks tuhat erinevat mõisasüdant, mille ajalugu on kirev ja vähemalt kaheksa sajandit pikk.

Arvatavatest muinasmõisatest keskaegsete valduskeskuste ja kindlusmõisateni Pikka aega arvati, et esimesed mõisad tekkisid Eestisse Põhjala ristisõdade ajal, 13. sajandi alguses pärast muistset vabadusvõitlust.

Samas on sõna „mõis“ muinaseesti päritolu, mistõttu arvab enamik kaasaegseid ajaloolasi, et Eesti ühiskond oli piisavalt kihistunud juba varem ning mõisad muistsete Eesti ülikute ja vanemate maavalduste ning majapidamistena levinud tõenäoliselt juba siis.

13. sajandi ristiusustamisega jagati Eesti erinevate Euroopast pärit peremeeste vahel – maa keskosa läks ordule, Harju- ja Virumaa Taanile ning Lääne-Eestis, saartel ja Tartumaal moodustati piiskopkonnad. Sel ajal hakati usinalt rajama mõisaid nii ordu, piiskopkonna kui ka Taani aladele ning need leidsid esmakordselt kajastamist ka kirjalikes ürikutes. Kui algul rajati mõisad eelkõige kui ordu, piiskoppide, linnade (rae) ja kloostrite maavalduste majanduskeskused, siis üsna pea, alates 14. sajandist tekkisid nende kõrvale ka läänimõisatest välja kasvanud eramõisad. Kuigi läänimõis ei olnud läänivõtja eraomand (pärus- ehk pärandatav omand), võis seda siiski suguvõsa sees pärandada ja hiljem ka osta-müüa. Riik (maaisand ehk maahärra) võttis läänivalduse tagasi reeglina vaid juhul, kui näiteks läänivõtja oli maaisandat reetnud või vaenlase poolele üle läinud. Eriti suur oli läänimõisate osakaal Harju- ja Virumaal ehk aladel, mis algselt Taani kuningale kuulusid ja alles 1345. aastal ordule läksid.

Keskaja lõpuks, mida tähistab 1558. aastal alanud Liivi sõda, oli Eesti aladel moodustatud umbes 500 erinevat mõisat. Tõenäoliselt oli üsna märgatav osa neist kindluslikeks kivihooneteks välja ehitatud, sest keskaegne õhkkond oli pinev – ringi luusis röövleid ja halbade kavatsustega väiksemaid väesalku, kelle eest tuli end kaitsta. Kivist kindluslikke mõisaid oli nii väiksemaid kui ka suuremaid; väikestest tornlinnustest on alles näiteks Kiiu ja Vao, suurem kindluslik mõisamaja on säilinud aga Purtses.

Kiiu tornlinnus

5

6

EESTI MÕISATE AJALUGU

Tollal määras mõisa asukoha ära enamasti kas vesiveski või oluliste teede ristumispaik, mida kindlusmõis kaitsma pidi.

Siiski jäid nii mõnedki keskaegsed mõisad edasi muinaseesti ülikute mõisakohtadesse, mistõttu on oletatud, et ligikaudu viiendik siinsetest baltisaksa aadliperekondadest olid tegelikult muinaseesti ülikute saksastunud järeltulijad, kellel oli eestlastest talupoegadega selge keele- ja klassivahe. Hiljemalt 14. sajandiks olid läänipidajad (mõisavaldajad) saksastunud ja teadvustasid end kuni 20. sajandini kohalike sakslaste – baltisakslastena.

Aastatel 1558–1583 möllanud Liivi sõda ja sellele järgnenud PoolaRootsi sõda hävitas kogu keskaegse mõisapärandi, jättes terveks vaid väga üksikud hooned ning ellu vaid kuni viiendiku siinsest rahvastikust.

Liivi sõda ja sellele järgnenud Rootsi aeg Liivi sõda hävitas ka kogu Vana-Liivimaa varasema riikliku korralduse: sõja lõppedes läks Põhja-Eesti Rootsile ja Lõuna-Eesti Poolale, kuid üsna pea järgnenud Poola-Rootsi sõja, mille põhitegevus toimus Eesti aladel aastatel 1600–1621, tulemusel sai Rootsi endale ka LõunaEesti.

Rootsi ajal loobuti kindluslike kivimõisate ehitamisest, kuna väikelinnused sõdades suurte vägede eest kaitset ei olnud pakkunud.

Koos Madalmaadest veidi varem siia jõudnud kahhelahjude ehitamise oskusega juurdus Rootsi ajal nn vanabalti planeeringuga mõisahoonete ehitamine. Sellise planeeringuga hoone keskel asus söögitegemise paigana mantelkorsten (kiviruum, kus seinad ahenesid ülapool lage korstnaks), mille ümber olid kahhelahjudega toad-saalid ja korstnapoolsetes nurkades ahjud.

Vanabalti planeeringuga mõisahooneid ehitati lihtsamaid ja esinduslikumaid, nii puidust kui ka kivist. Kui lihtsamad puidust vanabalti mõisahooned meenutasid paljuski hilisemaid taluelamuid,

Keskvere mõis - üks vanimaid vanabalti planeeringuga puidust mõisahooneid

48

EEsti mõisad - a B C d E F G H i J K L m N O P R s t U V õ Ä Ö Ü

on keskaegne kindlusmõis (ehitatud mitmes osas 14.–16. saj), mis 17. saj algul ehitati ümber renessanss-stiilis, veelgi hiljem lisati pikad ühekorruselised tiibhooned. Peale 1993. a tulekahju on varemeis (säilinud enamik

põhimüüre). Hoonel oli kolm haruldast renessanss-stiilis ümarportaali – üks välisportaal ja kaks väiksemat samas stiilis siseportaali –, mis 2000. aastate algul lõhuti.

Kiltsi (Schloss Ass) Lääne-Virumaa, Väike-Maarja vald, Liivaküla kihelkond: Väike-Maarja N 59.0775 E 26.1941 kaart lk 163 D4

Tekkis tõenäoliselt 13.–14. sajandil varasema veskikoha juurde, esmamainitud 1466. Kuulunud keskajal Assedele, Wrangellidele ja Gilsenitele (sealt nimi), hiljem olnud pikemalt von Rosenite, von Benckendorffide, von Krusensternide ja 1911–19 von Uexküll-Güldenbandtide omanduses.

Kahekorruselise peahoone põhiosa on keskaegne kindlusmõis, mida ehitati kuni 16. sajandini mitmes järgus.

1784–90 rekonstrueeriti hoone varaklassitsistlikuks lossiks. Säilitades varasema nurgatornidega põhiplaani, lisati ümartornide vahele vestibüül ning kujundati ringi teise korruse ehk peakorruse planeering. Ümartor-

nidele tehti lamedad kuppelkatused, nendevaheline vestibüüli osa ilmestati aga klassitsismipärase kolmnurkfrontooniga, mis kannab aastaarve 1292 (tollal oletatud algne ehitusaasta) ning 1790. Hoone põhiosale lisati kaks kaarjat tiiba – ait ja kõrvalhäärber –, mis ääristavad auringi ning on kujundatud 11 ümarkaarest koosnevate kaaristutega. Restaureeriti põhjalikult 1994–2010.

1820–46 oli mõis kuulsa meresõitja admiral Adam Johann von Krusensterni omanduses, kes juhtis 1803–06 Vene esimest ümbermaailmareisi ning koostas hiljem mõisas oma kuulsa Lõunamere atlase.

Kingli (Müllershof)

Asutatud 16. saj, olnud pikemalt seotud von Bergide ja von Nolckenitega.

Puidust peahoonest (19. saj 2. pool) on alles u kolmandik.

Saaremaa, Saaremaa vald, Kingli kihelkond: Pöide N 58.4647 E 23.0720 kaart lk 169 C2

Kirbla kirikumõis (Pastorat Kirrefer) Pärnumaa, Lääneranna vald, Kirbla kihelkond: Kirbla N 58.7284 E 23.9404 kaart lk 171 B2

Kirimäe (Kirrimäggi) Läänemaa, Lääne-Nigula vald, Kirimäe kihelkond: Lääne-Nigula N 58.9374 E 23.7343 kaart lk 160 B4; 171 A1

Massiivne kivist vanabalti peahoone (18. saj või varasem) on varemeis, alles vaid põhimüürid.

Esmamainitud 1522 (Maydellid), hiljem olnud pikemalt (1801–1906) taas von Maydellide käes. Ühekorruseline kivist peahoone pärineb 19. saj 1. poolest, tiibhoone ja praegune välimus 19. saj lõpust.

EEsti mõisad - a B C d E F G H i J K L m N O P R s t U V õ Ä Ö Ü

Kirna (Kirna) Järvamaa, Türi vald, Kirna kihelkond: Türi N 58.8503 E 25.4767 kaart lk 173 C1

Tekkis Gustav II Adolfi 1614. a läänistusest Hans von Fersenile, hiljem olnud pikemalt von Manteuffelite, von Osten-Sackenite ja 1816–1919 Pilar von Pilchaude käes. Mõisa peahoone on kahekorruseline varaklassitsistlik kelpkatusega hoone (18. saj lõpp), mis 19. saj algul sai klassitsistliku kujunduse ja kaheksa rühmitatud toskaana sambaga portikuse. Nii portikusel kui ka ühe akna laiustel külgrisaliitidel on

klassitsistlikud kolmnurkfrontoonid.

Portikuse frontooni karniisi kaunistab hammaslõikeline riba, külgrisaliitide frontoone aga ovaalaknad. Tagakülg on fassaadist tunduvalt lihtsam. Hoone soklikorruse neogooti kujundus ning mõned teravkaarsed aknad tagafassaadil pärinevad 19. saj 2. poolest. 750 m loodes asuvad klassitsistliku matusekabeli varemed.

Kiviloo (Fegefeuer) Harjumaa, Raasiku vald, Kiviloo kihelkond: Harju-Jaani N 59.2855 E 25.2512 kaart lk 162 B3

Esmamainitud 1322 Tallinna piiskopi mõisana, hiljem olnud pikemalt von Nierothide, von Handtwigide ja 1842–1919 von Stackelbergide käes.

Historitsistlik mõisahoone (u 1908) on ehitatud 1905. a mahapõletatud puit-

hoone asemele. Mõisahoovis asuvad keskaegse (15.–16. saj) piiskopilinnuse vähesed varemed.

Kloodi (Peuth) Lääne-Virumaa, Rakvere vald, Kloodi kihelkond: Rakvere N 59.3848 E 26.2792 kaart lk 163 D2

Tekkis Gustav II Adolfi 1618. a läänistusest Kloot’idele (Clodt von Jürgensburgid, sealt ka nimi). Hiljem on kuulunud Brüningkidele, von Stackelbergidele, von Schwenghelmidele ja von Derfeldenitele. Ühekorruseline hilisbarokne kivist peahoone (18. saj

Klooga (Lodensee) Harjumaa, Lääne-Harju vald, Klooga, Kloogamõisa allee 5 kihelkond: Keila N 59.3118 E 24.2421 kaart lk 161 C2

lõpp) on kaotanud oma murdkelpkatuse ja pealeehitise, säilinud on fassaadi külgfrontoonid.

Esmamainitud 1504, on kuulunud Ungernitele, Brackelitele, Heydemannidele, von Klugenitele ja von Krusensternidele. Mõisa kahekorruseline varaklassitsistlik peahoone (1790) on varemeis, alles on müürid ja jäänused katusest.

49

66

EEsti mõisad - a B C d E F G H i J K L m N O P R s t U V õ Ä Ö Ü

Lasila (Lassila) Lääne-Virumaa, Rakvere vald, Lasila, Vahtra pst 17/1 kihelkond: Kadrina N 59.2508 E 26.2161 kaart lk 163 D3

Tekkis Gustav II Adolfi 1629. a läänistusest Axel Oxenstiernale, hiljem olnud pikalt von Baeride ja von Ungern-Sternbergide käes. Historitsistlik peahoone valmis 1862. Osalt ühekorruselise, osalt aga kahekorruselise puhtavuugilise tellishoone eripäraks on suur liigendatus. Eriti kaunis on hoone fassaad kahe ümara nurgatorni ning arvukate kaarakendega. Hoone ümarkaarsed aknad on renessanslikud, koonusjate

Lasva (Eicchof) Võrumaa, Võru vald, Lasva, Palo tee 11 kihelkond: Vastseliina N 57.8582 E 27.1812 kaart lk 179 C3

Laugu (Laugo) Saaremaa, Saaremaa vald, Laugu kihelkond: Karja N 58.5779 E 22.6066 kaart lk 166 B4; 168 B1

kiivritega tornide puhul on näha keskaegseid mõjutusi. Keskaja jäljenduseks võib pidada ka peaukse ümbrust, mis on kujundatud tollase linna- või lossivärava vaimus kahe ehistornikesega.

Kuna mõisahoone esise suure auringi keskel on tiik, avaneb selle tagant hoonele kauneid veepeegeldusega vaateid. 19. sajandil veetis osa lapsepõlvest mõisas ka maailmakuulus bioloog ja munaraku avastaja Karl Ernst von Baer.

Eraldati Vastseliina mõisast 19. saj keskel, samast ajast pärineb ka viilkatusega puidust mõisahoone.

Tekkis 17. saj Rehrenitele läänistatud maadele, hiljem kuulunud pikalt von Buxhoevdenitele ja alates 1846 kuni 1919 von Helmersenidele. Pikk viilkatusega kivist peahoone pärineb u 19. saj keskelt.

Laupa (Laupa) Järvamaa, Türi vald, Laupa kihelkond: Türi N 58.7614 E 25.3729 kaart lk 173 C2

Tekkis Gustav II Adolfi 1614. a läänistusest Claus Trällole, hiljem oli Fersenite ja 1849–1919 von Taubede käes. Kahekorruseline neobarokne peahoone kerkis mõisa peale 1905. a mahapõletamist, vana puidust peahoone kivisoklile. Hoone on keskosas kahekorruseline, otstest aga ühekorruseline. Nii ühe- kui ka kahekorruselisi osi katab murdkelp- ehk mansardkatus koos tihedate baroksete vintskappide reaga. Hoone püstitati tulekahjus terveks jäänud vanema mõisahoone kivisoklile, mistõttu on ta suhteliselt kitsas. Fassaadi keskosa ilmestab

barokne ehisfrontoon koos segmentkaarse aknaga, mille alune osa peaukse ümbruses on kaunistatud rikkaliku stukkdekooriga. Kahel pool peasissepääsu paiknevad verandad, mida ilmestavad poolsambad ning laiad ümarkaarsed aknad. Tagakülg sarnaneb fassaadile, kuid seal on verandade asemel esimesel korrusel lahtine terrass ning teisel korrusel kolme akna laiune konsoolrõdu. Auringi küljel asub väike puidust valitsejamaja, mis on arvatavasti ümber ehitatud 17. sajandi peahoone.

EEsti mõisad - a B C d E F G H i J K L m N O P R s t U V õ Ä Ö Ü

Leetse (Leetz) Harjumaa, Lääne-Harju vald, Paldiski linn, Leetse tee 20d kihelkond: Harju-Madise N 59.3644 E 24.1327 kaart lk 160 B2

Tekkis 1646. a läänistusest, on kuulunud von Scheidingitele, von UexküllGüldenbandidele, von Essenitele, von

Rammidele ja von Ungern-Sternbergidele. Kivist peahoone (19. saj 2. pool) põles varemeteks 1993, alles on müürid.

Lehola (Lehhola)

Tekkis Gustav II Adolfi 1618. a läänistusest Krämeritele. Hiljem on kuulunud von Scheidingitele, von Gernetitele ja Girard de Soucantonitele. Mõisa ühekorruseline poolkelpkatusega kivist peahoone (18. saj, 19. saj algul muudetud) põles 1999, alles on müürid.

Harjumaa, Lääne-Harju vald, Lehola, Mõisa tee 7 kihelkond: Keila N 59.2916 E 24.3248 kaart lk 161 C3

Lehtse (Lechts) Lääne-Virumaa, Tapa vald, Tõõrakõrve kihelkond: Ambla N 59.2730 E 25.8619 kaart lk 163 C3

Esmamainitud 1467, mil ordumeister läänistas alad Hans Lechtesile. Alates 1785 kuni 1919. a riigistamiseni kuulus von Hoyningen-Huenedele. Suursugu-

ne neogooti peahoone lammutati 1933, alles on viiekorruseline otsatorn.

Lelle (Lelle) Raplamaa, Kehtna vald, Põllu kihelkond: Vändra N 58.8452 E 24.9557 kaart lk 172 B1

Keskajal oli ordu majandusmõis. Rootsi ajal kuulus von Staudenitele, hiljem oli Pilar von Pilchaude, von Stackelbergide ja alates 1870 kuni 1919. a riigistamiseni (jäänukmõis kuni 1929) von Hoyningen-Huenede käes. 1878 valminud historitsistlik peahoone põletati 1905 ja

taastati vaid parempoolne, kahekorruseline tiib (umbes kolmandik hoonest). Ülejäänud hoone müürid (sh kolmekorruseline torn) lammutati u 1930.

Lihula (Schloss Leal) Pärnumaa, Lääneranna vald, Lihula linn, Linnuse tee 1 kihelkond: Lihula N 58.6932 E 23.8387 kaart lk 171 A2

Keskajal oli Lihulas ordu ja Saare-Lääne piiskopkonna ühislinnus, millest on säilinud vähesed varemed mõisahoovis.

Mõis tekkis Gustav II Adolfi 1631. a

läänistusest Åke Tottile, hiljem olnud pikemalt von Manderstjernade, von Stackelbergide, von Wistinghausenite ja von Buxhoevdenite käes. Kahe-

67

116

EEsti mõisad - a B C d E F G H i J K L m N O P R s t U V õ Ä Ö Ü

Salajõe (Sallajöggi) Läänemaa, Lääne-Nigula vald, Salajõe kihelkond: Lääne-Nigula N 59.0291 E 23.6275 kaart lk 160 A4

Tekkis Gustav II Adolfi 1625. a lää-

Salla (Sall) Lääne-Virumaa, Väike-Maarja vald, Salla kihelkond: Simuna N 58.9540 E 26.3778 kaart lk 163 D4; 174 B1

Samma (Samm) Lääne-Virumaa, Viru-Nigula vald, Samma kihelkond: Viru-Nigula N 59.4076 E 26.6890 kaart lk 164 A2

nistusest von Aderkasidele. Hiljem oli seotud von Stenbockide, von Gernetite, von Knaufide ja von Schnakenburgidega. Hilisbarokne kõrgel soklil olev kivist peahoone (18. saj 2. pool) jäi varemeisse 1950.–60. aastatel, alles on umbes kolmveerand müüridest.

Esmamainitud 1479, on olnud von Plettenbergide ja 1868–1919 von Essenite käes. Peahoone on kahekorruseline varaklassitsistlik ehitis 18. saj lõpukümnenditest. 1921–2014 tegutses seal kool.

Esmamainitud 1583, on olnud Treydenite, von Baggehufwudtide, Clapier de Colonque'ide, von Brevernite, Clodt von Jürgensburgide ja alates 1891 Staël von Holsteinide käes. Kivist peahoonest (18. saj lõpp–19. saj) on alles ühe otsa varemed.

Sangaste (Schloss Sagnitz) Valgamaa, Otepää vald, Lossiküla kihelkond: Sangaste N 57.9018 E 26.2803 kaart lk 178 A3

Keskajal asus Sangastes piiskopimõis. Mõningatel andmetel oli mõis olemas juba 13. saj, kindlalt on seda esmamainitud 1559. Alates 1808 kuni 1919 (jäänukmõis kuni 1939) oli mõis von Bergide käes. 1883 valmis arhitekt Otto Pius Hippiuse projekti järgi Eesti üks suurejoonelisemaid neogooti stiilis mõisahooneid. Hoone fassaadi kaunistab keskaegsest linnusearhitektuurist inspireeritud neljakorruseline sakmelise rinnatisega torn. Torni alakorrus on kujundatud lahtise võlvitud katusealusena. Eriti kaunis on hoone suur saal, kus gootikale lisanduvad idamaa kujunduselemendid. Väga liigendatud tagafassaadi kaunistavad teravkaaraknad ning sakmelised viilud ja tornikesed.

Kaunid on ka fuajee ja jahisaal. Torni teisel korrusel asub raamatukoguruum, kus on säilinud algsed seinakapid, selle ees asuvas lugemissaalis aga kaunid

koobaltmaalingutega kahhelahjud. Säilinud on mitmeid peahoonega ühtses stiilis kõrvalhooneid – tallikompleks, väike veetorn jt. Peahoone taga teisel pool tiiki asub liigirikas metsapark.

Mõisast kihelkonnakeskusesse suundunud 6 km pikkusest alleest on säilinud üks puuderida. Mõisast on pärit kindralfeldmarssal Friedrich Wilhelm Rembert von Berg. 1854 oli ta Krimmi sõjas üks väejuhte, 1855–61 Soome kindral-kuberner, 1863–74 aga Vene tsaari ametlik esindaja Poolas. Mõisa viimane omanik Friedrich Georg Magnus von Berg oli tuntud sordiaretaja ning kohaliku põllumajanduse edendaja.

1875 aretas ta kohalikele oludele väga sobiva rukkisordi Sangaste. Muuhulgas oli ta ka üks varasemaid lokomobiili ehk aurumasina kasutajaid põllumajanduses, samuti Liivimaa üks esimesi autoomanikke.

EEsti mõisad - a B C d E F G H i J K L m N O P R s t U V õ Ä Ö Ü

Sarakuste (Sarrakus) Tartumaa, Kastre vald, Sarakuste kihelkond: Võnnu N 58.3673 E 26.9422 kaart lk 175 C3

Asutati u 1750, oli seotud Villebois’dega, von Hassedega, von Bulgarinitega, Thomsonitega ja alates 1871 von Nolckenitega. Kahekorruseline neorenessanss-stiilis peahoone (19. saj keskpaik, hiljem lisatud tiibhoone) on varemeis, säilinud on põhiosa esimese korruse müürid.

Sargvere (Sarkfer) Järvamaa, Paide linn, Sargvere, Pikk 2 kihelkond: Peetri N 58.8906 E 25.7165 kaart lk 173 D1

Eraldati 18. saj algul Esna mõisast, on olnud von Essenite, von Fersenite von Delwigite, von Kaulbarside, von Buddenbrockide, von Kursellide, von Drentelnide, von Schillingite, von Baggehufwudtide ja von Riesenkampffide käes. 1760. aastatel kerkis mõisa barokne kelpkatusega peahoone. Tegu on kahekorruselise kellerdatud ehitisega, mille esinduskorruseks on olnud esimene korrus. Fassaadi keskosa kolme akna laiust keskrisaliiti ilmestab kolmnurkfrontoon, kitsamaid külgrisaliite aga lihtsad ristkülikukujulised ehisfrontoonid. Keskosa aknad-

uksed on peakorrusel kujundatud segmentkaarsetena. Peaukse ees asub neljale sambale toetuv väike rõdu.

Hoones on säilinud hulganisti algset sisekujundust, neist väärtuslikumad on rokokoostiilis stukk-kaunistustega laed, barokktrepp ja arvukad siseuksed ning seinakapid. Tegu on Eesti ühe väljapeetuma hilisbarokse mõisahoonega, mis on nii väliselt kui ka sisekujunduses ja ruumijaotuses säilitanud algse kuju.

Saue (Friedrichshof) Harjumaa, Saue vald, Saue linn, Pärnasalu 38 kihelkond: Keila N 59.3250 E 24.5662 kaart lk 161 C2

Eraldati Sausti mõisast 17. saj algul, olnud Scharenbergide, von Fersenite, von Rehbinderite, von Ruckteschellide ja alates 1871 kuni 1919 von Staëlbornide käes. Kahekorruseline varaklassitsistlik peahoone ehitati aastatel 1770–90. Hoone arhitektiks peetakse kubermanguarhitekt Johann Schultzi. Ainulaadne on teise korruse

Sauga (Sauk) Pärnumaa, Pärnu linn, Uus-Sauga 53 kihelkond: Pärnu N 58.4018 E 24.4604 kaart lk 172 A3; 176 A1

(peakorruse) ülirikkalik stukkdekoor (tänaseks enamik restaureeritud), mis katab pea kõiki ruume. Tõenäoliselt on ka suur osa stukki Johann Schultzi töö, kes muuhulgas kujundas ka tänaseks ümber ehitatud Toompea lossi (tollase kubermanguvalitsuse) valge saali.

Fassaadi pealeehitis kolmanda korruse osas on arvatavasti lisatud 19. sajandil.

Esmamainitud 1480, alates 1561 kuulus Pärnu linnale. Hilisklassitsistlik (19. saj keskpaik) peahoone on alates 1990. aastatest varemeis, alles on võsastunud müürid.

117

132

EEsti mõisad - a B C d E F G H i J K L m N O P R s t U V õ Ä Ö Ü

Türi kirikumõis (Pastorat Turgel) Järvamaa, Türi vald, Türi linn, A. Kurrikoffi 9 kihelkond: Türi N 58.8087 E 25.4368 kaart lk 173 C1

Türi-Alliku (Allenküll) Järvamaa, Türi vald, Türi-Alliku kihelkond: Türi N 58.8228 E 25.4497 kaart lk 173 C1

Esmamainitud ordu majandusmõisana 1429, hiljem kuulunud von Buxhoevdenitele, von Rosenitele, 1771–1884 von

Ühekorruseline poolkelpkatusega kivihoone (18. saj lõpp või 19. saj 1. pool) on varemeis, 20. saj ümberehitus on jäänud pooleli.

Baranoffidele ja seejärel kuni 1919. a riigistamiseni von Engelhardtidele.

Barokne kivist peahoone (1753, tõenäoliselt keskaegsetel ja 17. saj müüridel) on 20. saj tundmatuseni kahekorruseliseks ümber ehitatud ja varemeis, kaotanud kõik ehisdetailid. 300 m lääne pool asub viinavabrik.

Uderna (Uddern) Tartumaa, Elva vald, Uderna kihelkond: Rõngu N 58.1821 E 26.3991 kaart lk 178 A1

Esmamainitud 1486 (Tiesenhausenid), hiljem olnud pikemalt von Diedrichs’ite ja 1873–1919 Fuschide käes. Historitsistlik kahekorruseline kivist peahoone pärineb tõenäoliselt 1880. aastatest ning on ehitatud ilmselt vanema hoone põhjal. Fassaadi keskosa kaunistab kol-

Udeva (Uddewa) Järvamaa, Järva vald, Udeva kihelkond: Koeru N 58.9222 E 26.0157 kaart lk 174 A1

me akna laiune kolmnurkfrontooniga keskrisaliit, vasakul tiival on tornitaoline osa, millel algselt oli kõrge tornikiiver (kaasajal hävinud).

Tekkis peale Gustav II Adolfi 1629. a läänistamist Jakob Hastferile. 1753– 1909 oli von Knorringute käes. Ühekorruseline kivist peahoone (mitmes järgus 19. saj) on varemeis, alles müürid.

Udriku (Uddrich) Lääne-Virumaa, Kadrina vald, Udriku kihelkond: Kadrina N 59.2961 E 26.0609 kaart lk 163 C2

Eraldati u 1630 Polli mõisast, kuulus kuni 1919 von Rehbinderitele. Kahekorruseline luksuslik varaklassitsistlik peahoone püstitati 1797–1803. Hoone katuseäärt kaunistab hammaslõikeline friis ning aknaid nende kohal kolmnurksed ehisfrontoonid. Fassaadi keskosal on nelja joonia sambaga kolmnurkfrontooniga portikus. Portikuse ees asuvad kaks malmist lõvikuju

(osaliselt kahjustatud). Säilinud on ka suursugused interjöörid, sh joonia paarispilastrite ja kunstipärase friisiga saal. Hoones on mitmeid ornamentaalseid laemaalinguid, uste kohal asuvaid figuurseid reljeeftahvleid ning maalingutega täiendatud kassettlagesid. Tegu on Eesti ühe varaseima kõrgklassitsistlikus stiilis mõisahoonega.

EEsti mõisad - a B C d E F G H i J K L m N O P R s t U V õ Ä Ö Ü

Uhtna (Uchtel) Lääne-Virumaa, Rakvere vald, Uhtna, Nooruse 2 kihelkond: Rakvere N 59.3942 E 26.5677 kaart lk 164 A2

Esmamainitud 1489 (Tolksid), hiljem olnud pikemalt von Wrangellide ja von Ungern-Sternbergide käes. Pikk ühekorruseline k lassitsistlik peahoone (19. saj algus), keskel kaheksa rühmitatud sambaga portikus (hiljem

akendega kinni ehitatud); eeskojas neogooti ehisvõre. Põles 2012 varemeiks.

Kõrvalhooneist on säilinud kvaadernurkadega tallihoone ning maakividest historitsistlik kuivati.

Ulvi (Oehrten) Lääne-Virumaa, Vinni vald, Ulvi, Mõisa tee 5 kihelkond: Viru-Nigula N 59.3255 E 26.6318 kaart lk 164 A2

Esmamainitud 1489. aastal, hiljem kuulunud Clapier de Cologne’idele ja alates 1803 kuni 1919 (jäänukmõis kuni 1939) von Winkleritele. Mõisa peahoone on ehitatud kahes järgus.

Hoone vanem osa – ühekorruseline klassitsistlik ehitis – pärineb tõenäoliselt 19. saj algusest. 1880–81 lisati selle parempoolsesse otsa mahukas kahekorruseline juurdeehitis. See on vanema osaga risti oleva viilkatusega, mille all

on katusekorrusena veel mõned ruumid kolmandalgi korrusel. Hoone uueks fassaadiks sai lühike otsakülg koos selle keskel asuva uue peauksega. Peaukse osa kujundati kergelt eenduva keskrisaliidina, mis ülal lõppes pilkupüüdva neljakorruselise torniga. Torni ülemine korrus on kujundatud renessanslike ümarkaaravadega lahtise rõduna. Ka juurdeehitise teise korruse aknad on kujundatud kaarakendena.

Undla (Undel) Lääne-Virumaa, Kadrina vald, Undla kihelkond: Kadrina N 59.3487 E 26.1101 kaart lk 163 C2

Esmamainitud 1453 (Loded), hiljem olnud pikemalt von Tiesenhausenite ja alates 1832 kuni 1919 von Dellingshausenite käes. Ühekorruseline viilka-

tusega neorenessanss-stiilis peahoone pärineb aastast 1877.

Ungru (Linden) Läänemaa, Haapsalu linn, Kiltsi kihelkond: Ridala N 58.9172 E 23.4832 kaart lk 167 D2; 171 A1

Asutatud 1523. a. Gustav II Adolf läänistas 1629. a mõisa Otto von Ungernile (sealt ka nimi). Hiljem on mõis olnud Strobelite, von Stenbockide ja de la Gardie'de omanduses ning 19. saj kesk-

paigast kuni 1919. aastani taas von Ungern-Sternbergide käes. Mõisasse uue, rikkalikult liigendatud historitsistliku

133

Uhtju 164

A

B

Sala

1 Kunda laht

Letipea ps

VIRU-NIGULA

RAKVERE

da

Pada j

Ku n

j

2

Kuresoo

ej

P ur t

s

LÜGANUSE

se

Järvesoo

j

ag

T

aj

õ

gi

Ran

n ap

un ger ja

SIMUNA

j

Im

Av ijõ g

ej ver uk

aj dj Pe

Peedla 4 rab a

Muraka raba

Seli raba

a Mäet gu

3

Ratva jv

Punasoo

VIRUJAAGUPI

j

am a j a

Sirtsi soo

ohtl a

Oj

163

K

i

Peipsi

TORMA

175

A

B

M

D

La

j uga 165

1

h

t

C

a N a r v

a

aj on

Ro s

l

Na

j va

r

JÕHVI Sõtke j

2 VA IVA R A

Kurtna järvestik Konsu jv

Puhatu soostik Puhatu jv

jõgi

N a rv a j

Mu sta

Narva veehoidla

uni j Por

3

Imatu jv A g u s a l u

soostik

IISAKU

Ja am

A l aj õ

aj

gi

Plju ssa j

4

järv

0

C

D

1:375 000

5 km

©2 019

EESTI MÕISAD Eesti maastikku kaunistavad sajad kaunid mõisakompleksid. Mõisate hiilgeaegadel oli Eestis aga koguni kaks tuhat erinevat mõisasüdant, mille kirev ajalugu on vähemalt kaheksa sajandit pikk.

Sajandite vältel on mõisatel olnud nii hiilgeaegu kui ka vaiksemaid perioode. Mõisate allakäik ja järsk lõpp oli 1919.–1920. aastatel, kui mõisate riigistamise järel jäid metsad riigile, põllud jagati aga Vabadussõjas osalenute vahel asundustaludeks. Mõisate esinduslikumatele peahoonetele püüti riigistamise järel leida uus sobilik ning soovitavalt ühiskondlik kasutus. Paljudel juhtudel kolisid mõisahoonetesse koolid, rahvamajad, suveülikoolid, puhkebaasid jms.

Paljud mõisad hävitas või jättis varemeisse Teine maailmasõda.

Nõukogude ajal mõisate häving jätkus, ehkki 1960. aastatel, kui režiim veidi leebus, hakati tasapisi väärtustama ka siinseid mõisakomplekse ning üksikuid mõisaid juba korrastama ja restaureerima. Pärast Eesti taasiseseisvumist on korrastatud ja restaureeritud järjest enam mõisaid ning hakatud väärtustama ka baltisakslaste olulist rolli Eesti ajaloos.

Käesolev reisijuht sisaldab teavet 674 mõisa kohta – see on ligi pool siinsetest peamõisatest või kolmandik mõisasüdamete üldarvust (kui lugeda sekka ka karjamõisad). Reisijuhi valikusse on võetud need mõisad, kus on säilinud midagi olulist ja vaatamisväärset. Peamõisate täieliku nimekirja koos kõigi nende asukohtadega leiab Eesti mõisaportaalist www.mois.ee.

Head mõisapärandiga tutvumist!

Autor Valdo Praust Eesti mõisate reisijuht on valminud koostöös pikaaegse mõisauurija Valdo Praustiga. Valdo Praust on mõisaportaali www.mois.ee ning 13 mõisaraamatu autor, samuti esineb huvilistele mõisaajalooteemaliste loengutega ning korraldab mõisareise. Ühtlasi on Valdo Praust Väätsal asuva Eesti Jalgrattamuuseumi looja ja eestvedaja.

Lisainfo: +372 514 3262, valdo@mois.ee

9

789949

599585