Toon Tellegen
ORAVA SÜ D
JA TEISED LOO
NNIPÄEV
Tõlkinud Vahur Aabrams
d Illustreerinu e k-Toomper k u L a n i g e R
15
Orava sünnipäev
16
S
elleks, et ükski asi mitte kunagi meelest ei läheks, oli orav kodus seintele nööpnõeltega väikesed sedelid kinnitanud. Ühel sedelil seisis “Pöögipähklid”. Seda sedelit luges orav väga tihti. Ja ütles siis alati: “Oo jaa, pöögipähklid! Küll on hea, et ma neist mõtlen.” Pööras ringi, läks kapi juurde ja istus natuke aega hiljem laua ääres, ees taldrik, mis oli täis magusaid või hautatud pöögipähkleid. Teisele sedelile oli kirjutatud “Sipelgas”. Kui ta seda sedelit märkas, noogutas ta ja mõtles: õige jah, peaks jälle
sipelga üles otsima. Ta libistas end siis pöögitüve pidi alla, võttis suuna sipelga korteri poole ja hüüdis juba kaugelt: “Sipelgas! Sipelgas!” Siis ei läinud kaua aega, kui nad istusid jõekalda rohus ja kõnelesid asjadest, mis kunagi meelest ei läinud ja samal ajal ka iialgi meelde ei jäänud. Harilikult istusid nad seal mitu tundi. Ühele teisele sedelile jälle oli kirjutatud “Lõbus olla”. Mnjaa, mõtles orav seda sedelit lugedes. Ta katsus siis võimalikult lõbus olla. Aga kui ta lõbus ei olnud, siis oli lõbusaks saada väga raske. Sipelgas oli küll ükskord seletanud, kuidas see käib, aga see oli pikk ja keeruline jutt, millest orav polnud aru saanud. Tõtt-öelda on see üks isemoodi sedel, mõtles orav. Aga jättis selle siiski seinale. Kuskil korteri tagasopis, kuhu orav peaaegu kunagi ei sattunud, rippus seinal veel üks sedel. See rippus nii kaugel nurgas, et orav luges seda ainult ühel korral aastas. Sellel sedelil olid sõnad “Minu sünnipäev”.
17
Ühel hommikul, kui orav oli sedelit “Pöögipähklid” juba kaks korda lugenud ja teist, millel seisis “Lõbus olla”, jälle mõtlikult põrnitsenud, nägi ta seda sedelit uuesti. “Minu sünnipäev,” luges ta. Ta laksas endale peoga vastu otsaesist, pigistas silmad kinni ja ütles: “Õige jah! Oleksin peaaegu ära unustanud! Minu sünnipäev ...” Süda orava rinnus tagus. Sünnipäev oli kohe, kohe käes. 18
O
rav astus uksest välja ja võttis oma korteri ees oksal istet. Oli alles varahommik. Päike paistis ja kauguses laulis hoburästas. Orav kahmas pihku tüki kasetohtu ja kirjutas: Kallis sipelgas! Kas sa mu sünnipäevale tuled? See on ülehomme. Orav