õpilase kunstientsüklopeedia

Õpilase

KUNSTI entsüklopeedia Inglise keelest tõlkinud Kalle Klein

LONDON, NEW YORK, MELBOURNE, MÜNCHEN ja DELHI

Sisukord

Originaali tiitel: Art: A Children’s Encyclopedia Esmatrükk Suurbritannias 2017. aastal Dorling Kindersley Limited 80 Strand, London, WC2R 0RL Koostanud Rob Colson ja David John Kujundanud Ben Ruocco Copyright © 2017 Dorling Kindersley Limited A Penguin Random House Company Kõik õigused kaitstud. Ühtki selle raamatu osa ei tohi reprodutseerida mehaaniliste või elektrooniliste vahenditega ega mingil muul viisil kasutada, kaasa arvatud fotopaljundus ja info salvestamine, ilma autoriõiguse omaniku loata.

ISBN 978-0-2412-9765-0 (ingl k) ISBN 978-9985-3-4440-8 (eesti k) © Tõlge eesti keelde. Kalle Klein, 2018 Tõlke toimetanud ja korrektuuri lugenud Eha Kõrge Kirjastus Varrak Tallinn, 2018 www.varrak.ee www.facebook.com/kirjastusvarrak www.dk.com

MAALIKUNST 6 Teema ja kompositsioon 8 Perspektiiv 10 Värv ja toon 12 Ürgaja kunst 14 Nõiduslikud olevused 16 Uri standart 18 Vana-Egiptuse kunst 20 Sennedjemi hauakamber 22 Surematud 24 Minose, Kreeka ja Rooma kunst 26 Minose müüt 28 Kreeka maalikunst ja mosaiik 30 Rooma freskod ja mosaiigid 32 Aasia kunst 34 Varakristlik kunst 36 Kirikuikoonid 38 Püha keiser 40 Varane islami kunst 42 Kellsi raamat 44 Itaalia esiletõus 46 Gooti kunst 48 Renessanss Euroopas 50 Firenze kunst 52 Renessansi uuendused 54 Sangarlik rüütel 56 Primavera 58 Meisterkunstnikud 60 Leonardo da Vinci 62 Renessansi meistriteosed 64 Ateena kool 66 Veneetsia kunst 68

Veneetsia meistrid 70 Noor Kristus 72 Põhjasuunad 74 Jan van Eyck 76 Alatud trikid 78 Saadikud 80 Maneristlik stiil 82 Barokk ja rokokoo 84 Caravaggio 86 Baroki hiilgus 88 Las Hilanderas 90 Rokokoo ilu 92 Hollandi kuldne ajastu 94 Jan Vermeer 96 Igapäevaelu stseenid 98 Rembrandt 100 Turistipildid 102 Lood vaprusest 104 Inspireeriv Rooma 106 Horatiuste vanne 108 Romantism 110 Romantilised stseenid 112 Maastikud 114 Imekaunid maastikud 116 J.M.W. Turner 118 Realism 120 Maalid kaasaegsest elust 122 Matus Ornans’is 124 Prerafaeliidid 126 Elu maalimine 128 Muu maailma moodne kunst 130 Jaapani graafika 132 Édouard Manet 134 Impressionism 136 Hetke jäädvustamine 138 Veeaed 140 Postimpressionism 142

Tähine öö Fantaasiarikas kunst Emotsioonide maalimine Edvard Munch Kubism ja futurism Pablo Picasso Uued abstraktsed stiilid Dadaism ja sürrealism Georgia O’Keeffe Abstraktne ekspressionism Peidetud figuurid Pop- ja opkunst Kaasaegne kunst

144 146 148 150 152 154 156 158 160 162 164 166 168

SKULPTUUR 170 Antiikskulptuur 172 Kreeka ja Rooma skulptuur 174 Terrakotasõdalased 176 Renessansiaja skulptuur 178 Neoklassitsismist edasi 180 Kaasaegne skulptuur 182 Barbara Hepworth 184 FOTOGRAAFIA 186 Varajane fotograafia Tetoni mäed – Maojõgi Kaamera areng Fotograafia tüübid Julia Margaret Cameron Võidu hetk

188 190 192 194 196 198

LISAD Sõnastik 200 Register 203 Tänusõnad 207

MAALIKUNST

MAALIKUNST

KUNSTNIKU ATELJEE, u 1666, JAN VERMEER

See 17. sajandi Madalmaade meister maalis tihti ruume, mis olid täis kumavat valgust.

MAALIKUNST

Inimesed on maalinud tuhandete aastate vältel, kasutades oma teoste jaoks kõikvõimalikke pindu – muu hulgas koopaseinu, kirikulagesid, puutahvleid, paberit ja lõuendit.

MAALIKUNST

Teema ja kompositsioon

▼ PARK LUZERNI LÄHEDAL, 1938, PAUL KLEE Selle abstraktse teose loomiseks ammutas Klee inspiratsiooni Šveitsis Luzerni lähistel tehtud jalutuskäikudest, mida ta koos oma naise Lilyga nautis. Park on täis siksakilisi radu, mis looklevad värviliste lehtedega puude vahel.

Kunstnikud maalivad kõikvõimalikel teemadel ja teevad seda erinevatel põhjustel. Mõned maalid räägivad mingi loo või on loodud inimeste või sündmuste auks, teised aga mõjutavad vaataja tundeid, neid rõõmustades või provotseerides.

Paljud kunstnikud maalivad selleks, et vaatajaid millestki teavitada või panna neid asjadest ootamatul viisil mõtlema.

TEEMA JA STIIL

Teemade ring, mida kunstnikud käsitlevad, on lõputu – inimesed, maastikud, armastus ja sõda on vaid üksikud neist. Tavaliselt väljendatakse neid teemasid tõepäraselt ehk realistlikus stiilis. Kuid 20. sajandil hakkasid mõned kunstnikud looma maale, millel kujutatu oli tihti äratundmatu. Selles stiilis, mida nimetatakse abstraktseks kunstiks, kasutatakse tunnete või ideede edasiandmiseks vorme või värve.

KUJU JA KOMPOSITSIOON

Maali kuju nimetatakse formaadiks.

Kaks kõige levinumat formaati on püstformaat (vertikaalne) ja rõhtformaat (horisontaalne). Ent kunstnikud ei loo pilte üksnes raamiga üles riputamiseks; nad maalivad ka seintele ja lagedele ning selliseid maale nimetatakse freskodeks. Kompositsioon on viis, kuidas kunstnik teema valitud formaati paigutab.

ÕUNAD, PIRNID, VIRSIKUD JA VIINAMARJAD, 1880, PAUL CÉZANNE Kompositsiooni esemete rühmast, nagu näiteks sellest puuviljavaagnast, nimetatakse natüür­mordiks ehk vaikeluks. ◀

8

MÕJU JA REAKTSIOON

lugeda vaid vähesed, jutustati piiblilugusid maalide vahendusel.

SUURED KUNSTITEOSED

MAALIKUNST

Kunstnikud tahavad, et nende teosed tekitaks teatud mõju ja põhjustaks teatud reaktsiooni, olenemata teemast. Piltjutustused on tavaliselt koostatud nii, et vaataja saaks sündmuste käiku jälgida; maastikumaalidel on tihti esiplaan, keskplaan ja tagaplaan, mille eesmärgiks on pilku läbi pildi juhtida. Portreedel on Ajal, mil Läänetegelasi kujutatud tavaliselt Euroopas oskasid jõuliselt suurendatuna.

SIXTUSE MADONNA, 1512, RAFFAEL Maalil domineerivad suured kesksed figuurid – neitsi Maarja ja Jeesuslaps.

Maarja jalge ees põlvitab kaks pühakut, kellest üks vaatab allapoole, tõmmates tähelepanu kahele inglile. ▶

Andekate kunstnike omaenese valitud stiilis loodud suurepärased maalid paeluvad inimesi veel kaua pärast nende valmimist. Vaatamata aja möödumisele jääb hea kunstiteose teemas ja kompositsioonis ikka alles midagi ainulaadset, mis vaatajaid jätkuvalt lummab ning paneb neid maailma uuel või pisut teistsugusel viisil nägema.

JAHIMEHED LUMES, 1565, PIETER BRUEGEL VANEM Läbi lume rühkivad jahimehed viivad vaataja talvisele maastikule, mille arvukad detailid kirjeldavad Põhja-Euroopa maaelu peaaegu 500 aastat tagasi. ▲

9

MAALIKUNST

Perspektiiv

Kunstnikud kasutavad perspektiivitehnikat, et tekitada illusioon reaalsest kolmemõõtmelisest maailmast lamedal pinnal, nagu näiteks paberil või lõuendil. Kaugel asuvaid objekte kujutatakse väiksemate ja üksteisele lähemal paiknevatena kui lähedal asuvaid. Lisaks sellele kasutavad kunstnikud oma teostes erinevaid valguse ja varju vahekordi, et luua mulje sügavusest.

LINEAARPERSPEKTIIV

15. sajandi alguses töötas Itaalia arhitekt Filippo Brunelleschi välja matemaatilised reeglid perspektiivi joonistamiseks.

Brunelleschi süsteemis, mida nimetatakse lineaarperspektiiviks, kasutatakse sirgjooni, mis koonduvad kokku kauguses asuvas tuumpunktis.

▲

LAVAKUJUNDUSE KRIIDI­JOONISTUS, 1700. AASTAD, TORINO KOOLKOND Selles perspektiivjoonistuses asub tuumpunkt teisel pool kõige kaugemat võlvi.

TUULEVESKI WIJK BIJ DUURSTEDES, u 1670, JACOB VAN RUISDAEL Kauged pilved on lähedal asuvatest heledamad ja sinisemad, luues sügavustunde. ▲

ÕHUPERSPEKTIIV

PUIESTEE MIDDELHARNISES, 1689, MEINDERT HOBBEMA Puudega ääristatud tee kulgeb perspektiivijooni järgides horisondil asuva tuumpunkti suunas.

Kõrgeim vaatepunkt on vaade linnulennult, mille korral kunstnik vaatab otse alla maastikule.

TUUMPUNKTID JA VAATEPUNKTID

▼

Tuumpunkt on koht, kus paralleelsed jooned näivad perspektiiv­joonisel kohtuvat. Tavaliselt paikneb see silmapiiril.

Tuumpunktide paigutus pildil muutub sõltuvalt kunstniku vaatepunktist: see võib asuda kõrgel, madalal või keskel. Mida lähemal asuvad objektid tuumpunktile, seda väiksemad nad maalil paistavad.

LÜHIPERSPEKTIIV

Kui objekt asub vaataja lähedal, näib selle kuju olevat moonutatud efekti tõttu, mida nimetatakse lühi­perspektiiviks. Selle tagajärjel paistavad objekti lähimad osad suured, kaugemad aga väiksemad ja lühemad.

Kunstnikud kasutavad lühiperspektiivi sügavuse illusiooni tekitamiseks.

AGOONIA AIAS, u 1455, ANDREA MANTEGNA Maalil esiplaanil oleva figuuri jalad paistavad lühiperspektiivi tõttu peast suuremad ja pikemad. ▲

MAALIKUNST

Kunstnikud suudavad tekitada ruumi ja kauguse illusiooni värvide abil. Seda meetodit nimetatakse õhuperspektiiviks. Reaalses maailmas paistavad kaugemal asuvad objektid Maa atmosfääri mõjul heledamad, sinakamad ja vähem detailsed. Itaalia kunstnik Leonardo da Vinci kirjeldas seda efekti järgmiselt: „Värvid muutuvad kahvatumaks proportsionaalselt nende kaugenemisega vaatajast.”

Värv ja toon MAALIKUNST

Mõned kunstnikud kasutavad maalimisel ümbritsevast maailmast pärinevaid loomulikke värvitoone, teised aga oma fantaasias looduid.

Värve võib kasutada erinevate meeleolude loomiseks ja emotsioonide väljendamiseks. Toon mõjutab viisi, kuidas valgus ja vari objektidel paistavad, ning aitab pildile sügavust lisada.

VÄRVIKONTRASTID

Kui värviringil otse teineteise vastas asuvad värvid paigutatakse kõrvuti, paistavad nad eredamad.

Neid nimetatakse täiendvärvideks ning need paarid koosnevad alati primaarsest ja sekundaarsest värvist. Täiendvärvid on: punane ja roheline, sinine ja oranž, kollane ja lilla.

Kunstnikud kasutavad tihti neid kombinatsioone, et oma teostele väljendusrikkust lisada.

19. sajandil eksperimenteerisid impressionistid teaduslike värviteooriatega, luues uusi varjundeid ja toone.

EIFFELI TORN, 1926, ROBERT DELAUNAY Prantsuse kunstnik Delaunay maalis sellest kuulsast ehitisest palju erinevaid pilte. Sellel maalil on kasutatud ereda mulje tekitamiseks täiendvärve.

▲

12

KÜLMAD JA SOOJAD VÄRVID

Sinine, roheline ja lilla on külmad värvid. Reeglina ei püüa need pilku ja neid kasutatakse sageli taustal.

Soojad värvid, nagu punane, oranž ja kollane, tõstavad objektid esile.

Lisaks sellele võib värvidega väljendada meeleolu, näiteks viha, armukadedust või kurbust.

MAALIKUNST

AREAREA, 1892, PAUL GAUGUIN Prantsuse maalikunstnik Gauguin kasutas eredaid värve Vaikse ookeani saarte tugeva valguse ja lopsaka taimestiku kujutamiseks. ◀

VALGUS JA VARI

Toon on seotud viisiga, kuidas kunstnikud maalil valgust ja varje loovad. Erinevad toonid aitavad tasapinnalisi pilte kolmemõõtmeliseks muuta. Esile tõusevad heledamad valguslaigud, varjud aga moodustuvad tumedamatest toonidest. Mida suurem on valguse ja varju vaheline kontrast, seda tugevamaks muutub illusioon.

◀ AUTOPORTREE, 23-AASTASENA, 1629, REMBRANDT VAN RIJN Maalimisviisi, kus dramaatiliste efektide loomiseks kasutatakse heledaid valguslaike ja tumedaid varje, nimetatakse varjutustehnikaks.

VÄRVIRING

Värviring koosneb kõikidest vikerkaarevärvidest. Sellel on primaarvärvid (punane, kollane ja sinine), sekundaarvärvid (oranž, roheline ja lilla) ning tertsiaarvärvid (nt punakasoranž ja sinakas­roheline). Värviringi konstrueeris 19. sajandil prantsuse keemik Michel Eugène Chevreul, et näidata, kuidas erinevaid värve kõrvuti paigutades on neid võimalik eredamaks või tuhmimaks muuta.

13