P
öörane suvi! Konditsioneeritud õhuga bussist oli koduni minuti tee, aga selle ajaga jõudsin juba mitmendat korda päeva jooksul mõelda, et oli viimane lollus minna hommikul välja tumedas ülikonnas ja lipsuga. Lävel, sunnitud taskus võtmeid kobama, tundsin, kuidas higi lausa voolab mööda selga. Majas oli lämbe, sumbunud ja vaikne. Lülitasin mööda minnes soojuspumba jahutama. Vabanesin kiiruga ülikonnast, tirisin musta lipsu kaelast ja koorisin särgi seljast. Kõik kupatus oli higist märg ja tuli toolikorjudele kuivama jätta. Vannitoas toppisin trussikud pesumasina luugist sisse ja keerasin sooja vee lahti. Kui see boilerist kohale oli jõudnud, avasin ka teise kraani, timmisin vee just nii soojaks, et sinna võis alla minna ja ronisin vanni. Lasin dušil joosta ja kruttisin sooja vähemaks, kuni vesi oli lõpuks karastavalt külm. Siis juba üsna elusana ronisin vett põrandaplaatidele tilgutades vannist välja. Saadud jahutust nautides läksin peegli ette ja kummardusin vaatama. Jah, see olin tõepoolest mina ise, vana mees, märjad hallikirjud juuksed otsmikul salkus ja põskedel tärkamas
5
NII PIKK TEE KODUNI