Muumimamma aed ISSUU

MUUMIMAMMA AED

Koduaia lilled

Ja ta kadus aeda.

SABATÄHT TULEB

TSITAADID ON PÄRIT JÄRGMISTEST TOVE JANSSONI RAAMATUTEST: „Sabatäht tuleb“, Tiritamm 1995, rootsi keelest tõlkinud Elo Sova, algupärand „Kometen kommer“ (1968) „Nähtamatu laps ja teisi jutte“, Eesti Raamat 1975, rootsi keelest tõlkinud Vladimir Beekman, algupärand „Det osynliga barnet och andra berättelser“ (1962) „Ohtlik jaanipäev“, Tiritamm 1995, rootsi keelest tõlkinud Elo Sova, algupärand „Farlig midsommar“ (1954) „Muumipapa ja meri“, Eesti Raamat 1975, rootsi keelest tõlkinud Vladimir Beekman, algupärand „Pappan och havet“ (1965) „Trollitalv“, Eesti Raamat 1975, rootsi keelest tõlkinud Vladimir Beekman, algupärand „Trollvinter“ (1957) „Võlukübar“, Tiritamm 2004, rootsi keelest tõlkinud Vladimir Beekman, algupärand „Trollkarlens hatt“ (1948) „Hilja novembris“, Tiritamm 1995, rootsi keelest tõlkinud Elo Sova, algupärand „Sent i november“ (1970)

Algupärand: „Muumimamman puutarha. Pihamaan kukat“ Published in Estonian by arrangement with Rights & Brands © Moomin Characters™ Tsitaadid: Tove Jansson | Tekst: Johanna Vireaho Mustvalged fotod ja lehekülgedel 16–17, 32–33, 44–45, 66–67, 72–73 ja 94–95 olevad ühevärvilised pildid ning kaanefotod: Tove Jansson | Värvifotod: Anni Pöyhtäri Kaas ja graafiline disain: Riikka Turkulainen Werner Söderström Osakeyhtiö, 2026

Soome keelest tõlkinud Sander Liivak Teadustoimetaja Kaja Kurg Toimetaja ja korrektor Marika Kullamaa Kujundaja Anu Ristmets Tõlke autoriõigus Sander Liivak ja Hea Lugu OÜ, 2026 ISBN 978-9908-56-111-0 Trükkinud Tallinna Raamatutrükikoda www.healugu.ee

MUUMIMAMMA AED

Koduaia lilled

Sisukord Saateks ............................................................. 7 Pinnas ja muld ................................................. 8 Toitained ....................................................... 10 Looduslähedane aed ..................................... 12 Lillede kasvatamine seemnest ....................... 14

Sibullilled ................................................. 16 Väikesed sibullilled ........................................ 20 Nartsissid ....................................................... 24 Tulbid ............................................................ 26 Püvililled ........................................................ 30 Laugud .......................................................... 31

Õitsvad puud.......................................... 32

Õitsvad ronitaimed.............................. 66

Viljapuud ....................................................... 34

Elulõngad ...................................................... 70

Muud õitsvad puud ....................................... 40

Õitsvad põõsad ................................... 44

Suvelilled ja külmaõrnad sibullilled................................................ 72

Sirelid ............................................................ 48 Ebajasmiinid ................................................. 49 Roosid............................................................ 50 Hortensiad .................................................... 58 Rododendronid ............................................. 60 Asalead .......................................................... 61 Magnooliad ................................................... 62 Muud õitsvad põõsad..................................... 64

Valguslembesed suvelilled ............................. 76 Varjulembesed suvelilled ............................... 80 Üheaastased ronitaimed ................................ 81 Pelargoonid ................................................... 82 Mugulate ja juurikatega paljunevad lilled ..... 84 Daaliad .......................................................... 86 Kasvata lõikelilli ............................................ 88 Lilleniit .......................................................... 92

Püsililled

Vihm rabises vaikselt aias.

Kõikjal valitsesid rahu, kord ja vaikus.

Küll nüüd alles läheb kõik kasvama, ütles Muumimamma iseendale.

................................................. 94 Päikese käes asuv lillepeenar ......................... 98 Varjus asuv lillepeenar ................................ 102 Pinnakatteks sobivad püsililled .................... 106 Põlised püsililled .......................................... 108 Pojengid ....................................................... 112

Võlukübar

Register ja allikad ........................................ 114

6 | Sisukord

Saateks Õitsvaid taimi on tohutult – ainuüksi tulpe on kümneid liike ja tuhandeid sorte.

Siia raamatusse on koondatud paarsada levinumat, toredamat ja huvitavamat taime. Kaasatud on traditsioonilisi lilli, aga ka uuemaid aretustöö tulemusi.

Raamatus võetakse läbi kõik aiarinded suve- ja püsililledest õitsvate põõsaste ja puudeni. Õites aed rõõmustab silma ja hinge. Õitsvate taimede istutamine on suure tähtsu­sega ka tolmeldajate seisukohast. Me saame loodust hoida, kui teeme oma aia võimalikult mitmekesiseks ja rikkalikuks!

KASVUKOHA SOOVITUSED Peaaegu kõik taimed tunnevad end hästi värskes, keskmise toiteainesisaldusega lubjatud mullas. Taime nime järel olev tähis näitab, kas taimel on erivajadusi niiskusolude, toitainete ehk väetamise või mulla happesuse osas.

VALGUSOLUD Päike Poolvari Vari NIISKUSOLUD Kuiv Värske Niiske TOITAINEVAJADUS Lahja

TALVEKINDLUSE TSOONID

Rammus

Talvekindluse tsoonid võivad muutuda seoses kliima­ muutusega – seetõttu ei ole neid iga taime juurde eraldi märgitud. Raamatusse on võetud erinevatesse tingimustesse ja talvekindluse tsoonidesse sobivaid liike. Kontrolli igale liigile sobiv talvekindluse tsoon üle taimede soetamisel.

PINNASE HAPPESUS Eelistab happelist mulda Eelistab neutraalset või aluselist mulda

Saateks | 7

Pinnas ja muld Lillepeenra rajamisel on kõige tähtsam õige kasvusubstraat. Kobe muld on kohev ja hoiab tõhusalt kinni vett ja toitaineid, mida taimed vajavad kasvamiseks ja õitsemiseks. Viljakas mullas on ka ohtralt elu: baktereid, seeneniidistikke, vihmausse ja lülijalgseid.

VARU TAIMEDELE PIISAVALT MULDA mullakihi paksus

PINNAKATTEKS SOBIVAD PÜSILILLED

10 cm

PÜSILILLED SÕLTUVALT SUURUSEST

20–40 cm

PÕÕSAD

VÄIKESED

30–40 cm

KOGUKAMAD

kuni 60 cm

PUUD

50–80 cm

LILLEPEENAR KAEVAMATA Lillepeenra saab rajada ka auku kaevamata. No-dig-meetod jätab maa all elavad seened, mikroorganismid ja vihmaussid rahule. Muld muutub vähehaaval kobeda­maks ja rammusamaks, kui lisada sellele igal aastal paras kiht komposti.

• Kitku välja mitmeaastased umbrohud.

• Laota maapinnale pruuni pappi, ajalehti või paks kiht puulehti. Need lämma­tavad heintaimi ja üheaastaseid umbrohte.

• Pane peale kõdunevat materjali, näiteks komposti, muruhaket või hagu.

• Lisa selle sekka kanasõnnikugraanuleid, mis käivitavad orgaanilise materjali komposteerumise ja väetavad ühtlasi mulda.

• Pane peale kiht head mulda, kuhu istutad taimed või külvad seemned.

8 | Pinnas ja muld

MULLAD JA MULLAPARANDUS Muld on eri komponentide segu. Muld koosneb mineraalsest osast (kruus, jämeda­ teraline liiv, peeneteraline liiv, aleuriit ja savi) ja orgaanilisest osast (huumus ja turvas).

Mulda parandatakse sõltuvalt selle kvaliteedist ja koostisest eri viisil: LIIVMULD Liivmuld ei hoia kinni vett ega toit­ aineid. Mulla parandamiseks lisatakse sellele savi ja orgaanilisi materjale, näiteks komposti.

MOREEN Moreen on kive, liiva ja isegi pisut savi sisaldav muld. Selle toitainesisaldust ja veemahutavust saab parandada orgaanilise taimse materjali ja kompostiga.

LIIVSAVIMULD Liivsavimuld on liiv- ja savimulla vahepealne vorm. Seda parandatakse kasvusambla ja orgaanilise materjaliga.

HUUMUSRIKAS MULD Huumusrikas muld on tume ja rammus ning selles on rohkesti orgaanilist materjali. Huumusrikas muld on hea universaal­muld, mida saab väetada kompostitud hobusesõnniku ja kompostmullaga.

SAVIMULD Savimuld on rammus, aga tihke. Seda parandatakse kasvusambla, liiva ja orgaanilise materjaliga

MULLA HAPPESUS Enamik taimi tunneb end kõige paremini neutraalses või kergelt lubjatud mullas – sellises, mille vesinikeksponent ehk pH on vahemikus 6–7. Osa liike aga õilmitseb happelises pinnases, mille pH on 4,5–6. Tavaliselt on pinnas enam-vähem neutraalne. Kui tahad kontrollida pinnase pH-d, saad seda kergesti teha test­ ribadega, mida müüakse aianduspoodides.

Istandike rajamisel lisatakse mullale universaalset aiamulda, kompostmulda ja lupja.

Lupjamine tõstab mulla pH-d, nii et taimed suudavad toitaineid kergemini omastada.

Mulda lubjatakse edaspidi vastavalt vajadusele iga mõne aasta järel.

Hapulembeste taimede istutusalale lisatakse okaspuu- ja rodomulda. Teine võimalus on segada aiamulla hulka metsamulda ja okka­ varist. Happelise mulla taimed lupja ei vaja!

Kasvusammal on kiiresti taastuv turbasambla pinnakiht, mida saab kasutada mulla­ paranduses turba asemel.

Kasvusammal on keskkonna­ sõbralikum variant kui taastumatu turvas.

Toitained Taimed vajavad kasvamiseks toitaineid, mida saadakse mullast ja väetisest.

Toitainete puudus aeglustab kasvu ja põhjustab kasvuhäireid. Mineraalväetised annavad taimedele toitaineid kergesti omastataval kujul. Kompost aga hoolitseb selle eest, et aiajäätmetes olevad toitained pääsevad tagasi ringlusse.

TÄHTSAIMAD TOITAINED Kolm kõige tähtsamat taime­ toitainet on lämmastik (N), fosfor (P) ja kaalium (K).

Lisaks nendele vajavad taimed muu hulgas kaltsiumi, boori, mangaani ja rauda.

KAALIUMI puudus ajab lehtede servad kollaseks ja pärsib kasvu.

Rakuseinad jäävad õhukeseks ja taim muutub haigustele vastu­­ võtlikuks. Kaalium mõjutab ka õite hulka ja saagi suurust – see on lilleaia kõige tähtsam toitaine!

LÄMMASTIK töötab kasvumootorina – ilma selleta ei teki uusi rakke, kasv jääb seisma ja lehed koltuvad.

Lämmastikupuuduses taimed ka foto­ sünteesivad halvasti ja saak jääb väheseks.

10 | Toitained

FOSFOR on rakuseinte ehitusmaterjal ja seda on vaja kasvuks, juurte arenguks ja õite kujunemiseks. Fosfori puuduse all kannatavate taimede lehed võivad hakata punetama ja kasv jääb kängu.

Peale selle vajavad taimed rakukoe ehitusmaterjaliks näiteks KALTSIUMI. Selle puudus avaldub uue kasvu ja ladvavõrse vigastustena ja võib närtsitada noori lehti ja õisi.

Kõik toitained koos annavad tugeva taimestiku!

NÕG

ESE

LEO

TIS 1 kg v ärske id kõ 5 liitr rvenõ it vet geseid t

LOODUSLIK VÄETAMINE Mulda saab parandada, lisades peenrale igal aastal orgaanilist materjali ehk komposti, kompostitud hobusesõnnikut või muru­haket.

Orgaaniline materjal sisaldab toitaineid, parandab mulla veesidumisvõimet ja annab toitu mulla mikrofloorale ja mutukatele.

Mikroorganismid lõhustavad surnud taimeosi, väetavad mulda oma aine­vahetuse jääkainetega ja kobestavad seda oma liikumisega.

• K alla v e ja jäta si nõgeste pea s e gu nä • Sõ dalak le kaanega elu ja s se ämbr l ahjen 1 osa isse da ka isma. nõges s t e väetis evett Nõge e k 1 s 0 seleot vahek osa p is sisa uhta orras ja vä ldab vee k ohtra • V etab iga ta ohta. l õid m t läm ime. masti u kku sellele uta leotis e m veel k õne k • K angem anasõ asuta ak n lämm leotist eriti nikugraan s, lisades uli. astiku varas uvel – vajad us vä heneb hilissuvel .

Umbrohud kui mulla indikaatorid Umbrohud on taimed, mis kasvavad aedniku arvates vales kohas.

Need räägivad siiski palju koha kasvu­ tingimustest, sest iga liik tunneb end hästi vaid talle sobivates tingimustes.

Näiteks suur teeleht kasvab peamiselt kohtades, kus pinnas on tihke ja lahja. Koduoblikas aga tunneb end kõige paremini happelises mullas ja nõges lokkab eriti rammusal pinnasel.

Võilille peetakse enamasti umbrohuks, kuid ta on ka kasulik aedniku abiline.

Sügavajuurelise taimena kobestab ta tihkeks muutunud mulda ja tõstab toitaineid maapinnale.

Looduslähedane aed Looduslähedases aias elatakse kooskõlas ümbritseva loodusega.

Mitmekesine aed on mitmerindeline, rikkalik ja lopsakas – just nii nagu looduski.

KOMPOSTIMINE Kompostimisel taaskasutatakse orgaanilisi aia- ja köögijäätmeid ning lastakse nende toitained tagasi ringlusse. Toidu- ja taimsetest jäätmetest tekib termokompostris kohev mullalaadne materjal: kompost, mida saab kasutada aias keemiliste väetiste asemel.

Komposti tegemisel on oluline lisada koostisained kihiti: lämmastikurikka rohelise massi või toidujäätmete peale pannakse alati kiht kuiv süsinikurikast orgaanilist materjali, näiteks kuivanud lehti, hakkpuitu või kompostiturvast. Siis toimub komposteerumine õhuliselt ja tõhusalt ning koostisained ei hakka hapnikuvaestes tingimustes mädanema.

Pooleldi lagunenud kompostimaterjal on teraline, ebatasane ja jäme. Seda saab kasutada peenarde aluskihina või laotada katteks maapinnale varakevadel või sügisel. Sellel võib lasta ka edasi komposteeruda.

Täielikult kõdunenud materjal on tume, lõhnatu ja mullalaadne. See sobib ka multšiks ja seda saab segada otse põhimulla hulka. Hea segamisvahekord on tavaliselt kolmandik komposti, kolmandik põhimulda ja kolmandik liiva või kivituhka.

MULTŠ Okkad, puude ja põõsaste lehed, püsilillede varred ja hagu tasub peenardel ära kasutada multšina. Multš lihtsustab aiapidamist mitut moodi. Rohimisvajadus väheneb, kuna umbrohu­seemned ei pääse mulda. Ka kastmisvajadus väheneb, sest multš hoiab kinni niiskust ja selle all püsib muld niiskena pinnani välja.

Multš takistab kooriku tekkimist mulla peale ja lihtsustab sel moel sademe- ja sulamisvee imendumist maasse. Vähehaaval multš kõduneb – muld muutub kobedamaks ning selle koostis ja elurikkus paranevad.

12 | Looduslähedane aed