mustrikogu

LESLEY STANFIELD ja MELODY GRIFFITHS

Kuduja

mustrikogu ÜLE 300 JUHENDIGA KOEKIRJA: UHIUUED MUSTRID JA AJATU KLASSIKA

Inglise keelest tõlkinud Tiina Viil

Originaali tiitel: Lesley Stanfield and Melody Griffiths The Knitter’s Stitch Collection A Creative Guide to the 300 Knitting Stitches You Really Need to Know Copyright © 2010 Quarto Inc. Kõik õigused kaitstud. Ühtki selle raamatu osa ei tohi reprodutseerida mehaaniliste või elektrooniliste vahenditega ega mingil muul viisil kasutada, kaasa arvatud fotopaljundus ja info salvestamine, ilma autoriõiguse omaniku loata.

ISBN 978-1-60652-183-0 (ingl k) ISBN 978-9985-3-2391-5 (eesti k) © Tõlge eesti keelde. Tiina Viil, 2012 Tõlke toimetanud Kadi Uustalu Kirjastus Varrak Tallinn, 2012 www.varrak.ee

Sisukord Sissejuhatus

6

Raamatu ülesehitus

8

Mustrikogu

10

Parem- ja pahempidikoes mustrid

12

Viklid

26

Palmikud

48

Pitskoed

80

Nupud ja lehed

104

Lõngajooksudega koed ja intarsia

130

Ebatavalised koed

152

Tähed ja numbrid

168

Kudumise põhitõed

184

Mustrite kasutamine

186

Ideede galerii

192

Olulised kudumisvõtted

194

Skeemide lugemine

200

Lühendid ja tingmärgid

204

Sisuloend

206

Tänusõnad

208

6

Sissejuhatus Meie 300 koekirjast koosnev kogu on koostatud erinevate võimete ja taotlustega kudujatele, pakkudes nii lihtsaid mustreid, mis on aluseks teistele koekirjadele, kui ka keerulisemaid ja põnevamaid ideid.

Kudumise lummust on võimatu selgitada, eriti mittekudujale, ja on tõsi, et sel teel võib ette tulla ka pettumusi. Aga kui silmuste moodustamise mehaaniline pool on selge, on ohjad sinu käes. Võid valida värve ja lõngu, kombineerida mustreid, olla nii kriitiline kui ka loov.

Kui kudumine on sulle seltskondlik tegevus, siis eelistad võib-olla lihtsamaid kirju ja selles kogumikus leidub neid rohkesti. Rikkalikumad mustrid nõuavad sageli pigem rohkem kannatust kui oskusi; eksperimenteeri julgesti, sest mitte miski ei paku suuremat rahuldust kui millegi saavutamine, milleks sa ennast võimeliseks ei pidanud, ja seejärel avastus, et see polnudki nii raske.

Otsisime välja ka mõned vanad unustatud mustrid ning tundsime suurt naudingut, luues palju uusi, lootuses, et suudame edasi anda oma vaimustust kudumise vastu.

Naudi lõnga ja varraste võlu!

8

Raamatu ülesehitus Raamat sisaldab peatükkidesse jagatult 300 koekirja, iga peatükk on märgitud eri värviga, et oleks võimalik kergesti üles leida, mida soovid. Alguses on lihtsad koed (parem- ja pahempidised), raamatu edenedes tuleb ette mitmesuguseid mustreid ja kogumik lõpeb ebatavaliste kudedega. Raamatu lõpus on juhtnöörid, mis näitavad, kuidas kasutada mustreid oma kavandi loomisel, seal on ka ülevaade vajalikest kudumisvõtetest.

KATALOOG Mustrigaleriid

Olulised kudumisvõtted

Iga peatüki alguses on mustrigalerii, kus on kõrvuti kõik selle peatüki mustrid, nii et saad neid võrrelda.

Mustrinäidised Mustrinäidised on jagatud peatükkidesse: parem- ja pahempidised mustrid, viklid, palmikud, pitskoed, nupud ja lehed, lõngajooksudega koed ja intarsia, ebatavalised koed ning tähed ja numbrid.

KUDUMISE PÕHITÕED Mustrite kasutamine

Skeemide lugemine Leheküljed 200–203. See osa selgitab, kuidas kasutada skeeme, nii et saad raamatus pakutavast võimalikult palju tulu.

Lühendid ja tingmärgid

Leheküljed 184–191. Paljudel kudujatel on olemas terve hulk mustreid, kuid nad ei tea, kuidas neid kasutada.

See osa selgitab, kuidas luua mustrite abil oma kavandeid, kasutades nii pinda katvaid mustreid kui lihtsamaid vööndeid ja motiive, võttes aluseks raamatus esitatud tekstuurseid ja mitmevärvilisi kirju.

Mustrigalerii Kui kõik peatükis esitatud mustrid asetsevad kõrvuti, on lihtne valida, mis sulle meeldib.

Leheküljed 194–199. Selles osas on kõik olulised kudumisvõtted töö alustamisest kuni keerukamate osadeni (nagu kasvatused ja kahandused) välja, siin antud selgituste abil saad otsustada, millised võtted sobivad kõige paremini mustriga, mida sa kuduma hakkad.

104

Leheküljed 204–205. Selles osas on ära toodud raamatus kõige sagedamini kasutatavad lühendid ja tingmärgid.

Kõik ebatavalised lühendid ja tingmärgid, mis on iseloomulikud teatud kindlale mustrile, on eritingmärkide nime all esitatud vastava skeemi juures. Lühendite meelespea on ära toodud ka lahtikeerataval lakal 207. lehekülje kõrval.

MUSTRIKOGU

MUSTRIGALERII

Nupud ja lehed

Nupud ja lehed

Nupud ja lehed avaldavad alati muljet, sest tänu oma kolmemõõtmelisusele jäljendavad nad tõesti reaalseid objekte. Ära lase ennast j juhtnö öridest heidutada. Kui sa kord kasvatamisest aru saad, p pole neid mustreid sugugi liiga raske kududa ja tulemus on tõepoolest eriline.

167 Lehtedega soonik

168 Nupusoonik

171 Astelpõõsaleht

174 Mummumuster

175 Väikeste lehtedega soonik

169 Nupulised sakid

170 Väikesed lehed

178 Nupuline rombivõrestik 179 Kokard

180 Paaris lehed

172 Marjakobarad

173 Nupulised lained

182 Nupurombid

183 Kepsnukk

184 Stiliseeritud leht

176 Väikestest nuppudest

177 Nupulised oksaharud

185 Päevalill

186 Leht ja vanik

187 Võsu

diagonaalid

181 Nooleots

188 Rippuv oks

105

Raamatu ülesehitusest | Mustrinäidised Iga peatüki alguses on sissejuhatav osa, kus algajatele mõeldud lihtsad mustrid on varustatud nii rida-realt lahti kirjutatud kirjelduste kui kergesti loetavate skeemidega.

128

Kasutatud lõng Näidised on kootud siledatest lõngadest, mille puhul muster hästi esile tuleb.

Oskuste tase Mustrid on vastavalt kuduja eeldatavatele oskustele jaotatud kolmele tasemele, 1. tase on mõeldud algajatele.

MUSTRIKOGU

Nupud ja lehed

Kiri 202

Sulg g

Kiri 203

Kiri 204

Leht rombis

TASE 3

Viinamarjakobar j

TASE 3

Ühekordsed kasvatused ja suur mitmikkasvatus tõstavad selle kaarja lohkus motiivi pahempidikoes taustal esile.

Võib kududa ka korduva pinda katva mustrina.

129

Kiri 205

Lehed jja marjad j

TASE 3

Lehed, nupud ja palmikud koos moodustavad väga silmatorkava vööndi, milles on midagi Arani kirjadest, kuid mis on siiski päris omaette muster.

TASE 3

Suur hulk nuppe vastandub õrnade lehtedega, see kõik koos meenutab viinapuu marju.

Taustast palju kõrgemale kerkivad lehed ja nupud aitavad luua muljet, et see oks väänleb ülespoole.

Märkused • Koo leheskeemide järgi lehed ühest silmusest ja neljateistkümnerealistena põhiskeemil märgitud kohtadele.

• Vaja läheb palmikuvarrast.

23

Eritingmärk

21

Tõsta 3 s palmikul k vardale töö taga, 2 pp, tõsta lähim silmus palmikuvardalt tagasi vasakule vardale, (1 pp, õ, 1 pp, õ, 1 pp) kõik sellest silmusest, siis koo pp 2 palmikuvardale jäänud silmust.

22 20 19 18 17 16 15 14 13 12 11 10 9

42 25

40

23

38

21

36

19

34

17

32

15

30

13

28

7

29

5 4 3 2 1

1 silmusest kasvav motiiv, muutuv silmuste arv

• Motiiv algab ühest silmusest, kasvab üheksa silmuseni ja kahaneb viimasel real tagasi ühe silmuseni.

• Vaja läheb palmikuvarrast.

10

27

11

26

9

24

7

22

5

20

3

18

1

16

25

21

6

19

4

14

12

1 11

10

10

9

8

7

6 5

4

3

2 1

6 4 2

15 13 12

Leht A

17 15

14

13

12

11

10

9

8

7 5 3 1

6

5 4 3 2 1

23-silmuseline motiiv

Eritingmärgid

13 11 9 7 5

4

3 2

(1 pp, 1 ph, 1 pp, 1 ph, 1 pp) kõik ühest silmusest, pööra, 5 ph, pööra, tõsta 4 just kootud silmust ükshaaval üle viimase silmuse,, koo 1 ppks. pp Tõsta 1 s palmikuvardale töö ees, 1 pp, 1 ph, siis 1 pp palmikuvardalt.

Tõsta 2 s palmikuvardale töö taga, 1 pp, siis 1 ph, 1 pp palmikuvardalt.

Tõsta 2 s palmikuvardale töö taga, 1 pp, siis 2 ph palmikuvardalt.

Tõsta 1 s palmikuvardale töö ees, 2 ph, siis 1 pp palmikuvardalt.

6

(1 pp, õ, 1 pp, õ, 1 pp) kõik ühest silmusest, pööra, 5 ph, pööra, 5 pp, pööra, 5 ph, pööra, tõsta 4 just kootud silmust ükshaaval üle viimase s, koo 1 ppks.

PH real ppks.

Vaja läheb palmikuvarrast.

19

Eritingmärgid

7

Märkus

21

9 8

(1 pp, pp 1 ph, ph 1 pp, pp 1 ph, ph 1 pp) kõik ühest silmusest, silmusest pööra pööra, 5 ph, pööra, 5 pp, pööra, 5 ph, pööra, tõsta 4 just kootud silmust ükshaaval üle viimase silmuse, siis 1 ppks.

Tõsta 3 s palmikuvardale töö taga, 2 pp, tõsta lähim s palmikuvardalt tagasi vasakule vardale, koo see pp läbi, siis koo pp 2 palmikuvardale jäänud silmust.

23

11 10

Eritingmärgid

25

1

19-silmuseline vöönd, muutuv silmuste arv

14

17-silmuseline vöönd

27

14 1 4 13 12 11 10 1 0 9 8 7 6 5 4 3 2 1

14

12

17

2

16

13

8 23

8

18

Leht B

31

16

12

20

33

18

Märkused

22

35

14

6

24

37

20

8

26

39

22

14 1 4 13 12 12 11 10 9 8 7 6 5 4 3 2 1

28 41

26 24

128–129 Põhitingmärgid PP real pp, PH real ph

PP real ph, PH real pp

2 pp 1 ph palmik taga

2 ppk

2 pük

Põhitingmärgid Põhitingmärgid on iga kord esitatud lehekülje alumises servas.

28 26 24 22 20 18

Leht B 14 4

16 14

13

12 2

12

1 11

10 0

10

9

8

8

7

6 5

4

3

2 1

6 4 2

14 1 4 13 1 3 12 1 2 11 10 9 8 7 6 5 4 3 2 1

25 23 21 19

Leht A

17

19-silmuseline vöönd, muutuv silmuste arv

õ

ppks vahelt eest

pp vahelt tagant

Keerukamad mustrid Keerukamad mustrid on esitatud ainult skeemidena, kui rida-realist lahtikirjutamist just selguse huvides vaja ei ole.

27

14 4 13 3 12 2 11 10 0 9 8 7 6 5 4 3 2 1

2 üt 1 pp tksü

silmust pole

2 palmik taga

1 ph 1 pp palmik ees

2 palmik ees

1 pp 1 ph palmik taga

1 ph 2 pp palmik ees

15 14

13

12

11

10

9

8

7 5 3 1

6

13 3 11 9 7 5

4

3 2

1

Mustriskeemide kopeerimine Skeemid on trükitud mustvalgelt, nii et neid saab kopeerida või skaneerida ning siis suurendada (see on eriti kasulik, kui sul pole just hea nägemine, kui kood kehvasti valgustatud kohas või seltskonnas, näiteks rühmas või klassis).

Eritingmärgid Ebaharilikud ja harva kasutatavad tingmärgid on lahti seletatud vastava mustri ja skeemi juures.

Lahtikeeratav lakk 207. lehekülje kõrvalt leiad lahtikeeratava laka, kus on mustrites kasutatavad lühendid ja vardanumbrite võrdlev tabel.

9

16

| MUSTRIKOGU

Kiri 009

Kiri 010

Üks-üks soonik

Keerdsilmustega üks-üks soonik

TASE 1

TASE 1

Kududes igal real vaheldumisi parem- ja pahempidiseid silmuseid, saame elastse sooniku, millel on palju kasutusvõimalusi. Seda võib kududa paarisarvu silmustega, aga tavalisem on tasakaalustada seda soonikut paaritu arvu silmustega.

See variatsioon üks-üks soonikust, mis pole küll nii elastne kui eelmine, on aga ometi väga selgejooneline.

Parempidised silmused töö paremal pool ja pahempidised silmused töö pahemal pool tuleb kududa keerdsilmustena, silmuse tagumisest aasast.

2 1

Töö käik 1. rida (PP) [1 pp, 1 ph] viimase silmuseni, 1 pp.

2. rida [1 ph, 1 pp] viimase silmuseni, 1 ph.

Need 2 rida moodustavad mustri.

Näidatud paaritu arvu silmustega, 2ga jaguv arv silmuseid pluss 1

Märkus Paarisarvu silmuste puhul kududa [1 pp, 1 ph] rea lõpuni, teine rida kududa samamoodi.

1. rida (PP) [1 ph, 1 ppks] viimase silmuseni, 1 ph.

2. rida [1 pp, 1 phks] viimase silmuseni, 1 pp.

Need 2 rida moodustavad mustri.

Kiri 011

Kiri 012

Katkestatud üks-üks soonik

Kaks-kaks soonik

TASE 1

TASE 1

Kui töö edasiridadel kududa vaheldumisi parem- ja pahempidiseid silmuseid, aga tagasiridadel ainult pahempidiseid, siis saame reljeefse pinna, mis ei ole kuigi elastne.

See klassikaline mõlemalt poolt ühesugune kude on ilmselt soonikute hulgas kõige sügavamate vagudega. Kude nimetatakse vahel ka topeltsoonikuks ja see on kasutatav nii terve rõivaeseme kui servade kudumiseks.

Töö käik 1. rida (PP) [1 pp, 1 ph] viimase silmuseni, 1 pp.

2. rida ph.

Need 2 rida moodustavad mustri.

2 1

2ga jaguv arv silmuseid pluss 1

Töö käik 1. rida (PP) [2 pp, 2 ph] viimase 2 silmuseni, 2 pp.

2. rida [2 ph, 2pp] viimase 2 silmuseni, 2 ph.

Need 2 rida moodustavad mustri.

16–17 Põhitingmärgid PP real pp, PH real ph

2

Töö käik

PP real ph, PH real pp

PP real ppks, PH real phks

1

2ga jaguv arv silmuseid pluss 1

2 1

4ga jaguv arv silmuseid pluss 2

Parem- ja pahempidikoes mustrid |

Kiri 013

Kiri 014

Katkestatud kaks-kaks soonik

Vahelduvad soonikusambad

TASE 1

TASE 2

Kui kududa sooniku tagasiread parempidikoes, tekivad parempidiste triipude vahele ripskoelised triibud. Kude pole enam nii sügavate vagudega, kuid moodustab konkreetse reljeefse pinna.

24

23

22

21

20

19

18

17

16

15

14

13

12

11

10

1. rida (PP) [2 pp, 2 ph] viimase 2 silmuseni, 2 pp.

2. rida ph.

Need 2 rida moodustavad mustri.

9

8

Töö käik 2 1

4ga jaguv arv silmuseid pluss 2

Kui vaheldumisi paigutatud kaks-kaks soonikusammaste vahele kududa kaks rida parempidist kude, tekib ilmekas reljeefne pind, mis erineb tavalisest soonikust üsna palju.

7

6

5

4

3

2

1

4ga jaguv arv silmuseid pluss 2

Kiri 015

Kiri 016

Parem- ja pahempidistest silmustest diagonaalid TASE 2

Kaldus ristkülikud

Parem- ja pahempidiste silmuste rühmad, mis igal real ühe silmuse võrra nihkuvad, moodustavad selge nurga all kulgevad, hästi eristuvad diagonaalid.

Kui parem- ja pahempidistest silmustest moodustuvad diagonaaljooned katkestada, saadakse teistsugune pinda kattev koekiri.

TASE 2

Töö käik Töö käik

1. rida (PP) [4 ph, 4 pp] rea lõpuni.

1. rida (PP) [4 pp, 4 ph] rea lõpuni.

2. rida [3 pp, 4 ph, 1 pp] rea lõpuni.

3. rida [2 ph, 4 pp, 2 ph] rea lõpuni.

4. rida [1 pp, 4 ph, 3 pp] rea lõpuni.

5. rida [4 ph, 4 pp] rea lõpuni.

6. rida [3 ph, 4 pp, 1 ph] rea lõpuni.

7. rida [2 pp, 4 ph, 2 pp] rea lõpuni.

2. rida [3 ph, 4 pp, 1 ph] rea lõpuni.

8 7 6 5 4 3 2 1

8ga jaguv arv silmuseid

3. rida [2 pp, 4 ph, 2 pp] rea lõpuni.

10

4. rida [1 ph, 4 pp, 3 ph] rea lõpuni.

8

5. rida [4 pp, 4 ph] rea lõpuni.

6

6. rida [4 ph, 4 pp] rea lõpuni.

4

7. rida [1 pp, 4ph, 3 pp] rea lõpuni.

8. rida [2 ph, 4 pp, 2 ph] rea lõpuni.

8. rida [1 ph, 4 pp, 3 ph] rea lõpuni.

9. rida [3 pp, 4 ph, 1 pp] rea lõpuni.

Need 8 rida moodustavad mustri.

10. rida [4 pp, 4 ph] rea lõpuni.

Need 10 rida moodustavad mustri.

2

9 7 5 3 1

8ga jaguv arv silmuseid

17

18

| MUSTRIKOGU

Kiri 017

Kiri 018

Ruudud ruutudes

Pärlkoes rombid

TASE 2

TASE 2

Kududes vaheldumisi parem- ja pahempidiseid ruute, saame selgelt reljeefse pinna, mis muutub veel huvitavamaks, kui kududa ruutude sisse omakorda väiksemaid ruute. Pane tähele, et igas ruudus on ridade arv suurem kui silmuste arv.

Pärlkoes rombid on ümbritsetud kahest pahempidisest silmusest ribaga, moodustades niimoodi selgelt reljeefse mustri.

16 15 24

14

23

13

22

12

21

11

20

10

19

9

18

8

17

7

16

6

15

5

14

4

13

3

12

2

11

1

10 9

16ga jaguv arv silmuseid pluss 1

8 7 6 5 4 3 2 1

18ga jaguv arv silmuseid

18–19 Põhitingmärgid PP real pp, PH real ph

PP real ph, PH real pp

Parem- ja pahempidikoes mustrid |

19

Kiri 019

Kiri 020

Kiri 021

Topeltpärlkoes rombid TASE 2

Raamistatud rombid Kudumata silmustega soonik TASE 2 TASE 2

Need rombidesse paigutatud pärlkoes piirjoontega rombid on parempidises koes taustal.

Keskmistel rombidel on väike pahempidises koes südamik.

Raamistades pahempidises koes rombid kahest parempidisest silmusest koosneva ribaga, saame parem- ja pahempidiseid silmuseid kasutades peaaegu tepitud kanga efekti.

24 23

36 35 34 33 32 31 30 29 28 27 26 25 24 23 22 21 20 19 18 17 16 15 14 13 12 11 10 9 8 7 6 5 4 3 2 1

18ga jaguv arv silmuseid pluss 1

Selle klassikalise sooniku üheks eeliseks on see, et ta on kahepoolne.

Sügavad vaod ja tugevad parempidises koes vaoharjad on saadud silmuseid kudumata teisele vardale tõstes. Muidu on see lihtne ilma pahempidiste silmusteta kaherealine kiri.

22 21

2

20

1

19 18 17 16 15

4ga jaguv arv silmuseid pluss 3

14 13 12 11 10 9 8 7 6 5

Eritingmärk Le, tõsta silmus ph võttega kudumata teisele vardale.

4 3 2 1

12ga jaguv arv silmuseid pluss 1

Töö käik 1. rida (PP) – 3pp [le, tõsta 1 s teisele vardale, 3pp] rea lõpuni.

2. rida – 1pp, [le, tõsta 1 s teisele vardale 3pp] 2 viimase silmuseni, le, tõsta 1 s teisele vardale, 1pp.

Need 2 rida moodustavad mustri.

140

| MUSTRIKOGU

Kiri 221

Kiri 222

Shetlandi täht

Kuigi see riba on laiem kui mõni teine Shetlandi muster, on see lihtne kahevärviline lõngajooksudega kiri, mida on kerge kududa. Rombe, mis tähte ülalt ja alt raamivad, nimetatakse tippudeks. Mustrit võib täiendada, lisades rohkem eri toonides siniseid tippe.

Eri värvi sakid

TASE 1

31 30

29

28

27

26

25

24

23

22

21

20

19

18

17

16 14 12 10 8

30 28 26 24 22 20

16

11

14

9

12

1

18ga jaguv arv silmuseid pluss 1

Värvid Valkjashall Kahvatusinine Sinine

32

13

3

2

34

18

5

4

See Firenzest Bargello paleest leitud tikanditest inspireeritud muster kujutab lihtsaid musti siksakke varjundikaupa muutuval taustal. Taustatriibud varieeruvad punasest kollaseni ja punaseks tagasi, kuid võib kasutada ka teisi värve ja muuta triipude laiust.

15

7

6

TASE 1

Värvid Punane

8

Must

6

Kinaverpunane Oranž Kuldkollane Kollane

Pruun Kollane Roosa

140–141 Põhitingmärgid PP real pp, PH real ph, värvid nagu näidatud

10

4 2

33 31 29 27 25 23 21 19 17 15 13 11 9 7 5 3 1

6ga jaguv arv silmuseid pluss 1

Lõngajooksudega koed ja intarsia |

Kiri 223

Kiri 224

Vaiba servamuster

TASE 1

Muster põhineb Türgi vaipadel. Välja arvatud keskmine kolmevärviline rida, on teised read kootud kahevärvilisena lõngajooksudega. Mustriridu võib kududa nii koos kui eraldi. Kui soovid neid koos kududa, pead iga kolme tähemustri korduse kohta kuduma seitse sakirida.

Värvid

Skeem 2

Hallikassinine

26

11

Erksinine

24

9

Hallikasroheline

22

7

Tumepunane

20

5

Türkiissinine

18

3

Korallroosa

16

1

Kahvaturoosa

14

6 4 2

4

4

2

2

17 15 13

7

3

1

19

9

5

3

21

8 7

6

23

11

8 5

25

10

Skeem 1 7

27

12

14ga jaguv arv silmuseid pluss 1

6

29

13

8

8

30 28

10

TASE 3

See muster on inspireeritud šabloonmustrist, mis kujutab laialipillatud lilli täpilisel taustal. Ebakorrapäraselt paiknevate lillede ja täpikeste kudumine nõuab rohkem tähelepanu kui korrapärane muster, aga kasutusel on ainult kaks värvi, nii et liiga keeruline see ka ei ole. Kui valge lõngajooks tuleb rohkem kui nelja silmuse pikkune, kinnita see alumise rea sama värvi silmuse külge.

Kahvatusinine

12

Skeem 3

Jaapani šabloonlilled

15 14

6 silmust pluss 1

141

6 5 4 3 2 1

1

6 silmust pluss 1

Kõikide skeemide puhul 42ga jaguv arv silmuseid pluss 1

Värvid Sinine Valge

24ga jaguv arv silmuseid pluss 8

Lõngajooksudega koed ja intarsia |

Kiri 230

India äärised

TASE 3 Selle mustri algtõukeks olid rikkalikud Gujarati tikandid. Suurem osa mustrist on kahevärviline lõngajooksudega kude, vahel on ühes reas kasutatud ka kolme või nelja värvi. Et muster mõjuks võimalikult autentsena, koo säravatest metallihelgiga lõngadest ja rõhuta mustrit litritega.

40 39 38 37 36 35 34 33 32 31 30 29 28 27 26 25 24 23

Must

21

Kuldkollane

19

Sidrunkollane

17

Roosa

15

Punane

13

Oranž

11

Laimiroheline

9

Kreemikasvalge

22 20 18 16 14 12 10 8 7 6 5 4 3 2 1

12ga jaguv arv silmuseid pluss 1

Värvid

145

| MUSTRIKOGU

146

Kiri 231

Lilleline neerumuster

TASE 3

Selle suurepärase mustri puhul tuleb servamustri- ja taustalõnga viia edasi lõngajooksuna, neerukujund ja lilled kududa eri keradest. Mustrit elavdab, kui kududa lilleõied erinevat tooni lilla lõngaga. Kui tahad, jäta ümbritsevad lilled ja servamuster ära ja koo ainult üks neerumotiiv, mis on kolmkümmend silmust lai ja nelikümmend seitse rida kõrge.

48 47 46 45 44 43 42 41 40 39 38 37 36 35 34 33 32 31 30 29 28 27 26 25 24 23 22 21 20 19

Värvid

17

Must

15

Kollakashall

13

Tuhmlilla

11

Kollane

18 16 14 12 10 9 8

Sirelililla

8 7

6

7

Fuksialilla

5

Roosa

3

Kahvaturoheline

1

Heleroheline

6 5

4

4 3

2

2 1

31ga jaguv arv silmuseid pluss 1

146–147 Põhitingmärgid PP real pp, PH real ph, värvid nagu näidatud

Servamuster: 10ga jaguv arv silmuseid pluss 1

Lõngajooksudega koed ja intarsia |

Kiri 232

Lõuna-Ameerika tuulelohemustrid

TASE 3

Need mustriribad on inspireeritud erksatest geomeetrilistest mustritest, millega kaunistati Andides erilistel puhkudel lennutatud tohutuid tuulelohesid. Et seda keerulist mustrit teostada, tuleb kasutada tuleb nii intarsiatehnikat kui mitmevärvilist lõngajooksudega kudumist.

Mustri mitmekesistamiseks võib kudumiseks võtta igat värvi lõnga erinevaid varjundeid.

42 41

40

39

38

37

36

35

34

33

32

31

30

29

28

27

26

25

24

23

22

21

20

19

18

17

16

15

14

13

12

11

10

9

8

7

6

5

4

3

2

1

24ga jaguv arv silmuseid pluss 3

Värvid Must Roosa Punane Tume türkiissinine Lilla Kollane Laimiroheline Kahvatu laimiroheline

147

148

| MUSTRIKOGU

Kiri 233

Keldi ääris

TASE 2

See muster kujutab põimunud sõlmemotiivi, mida leidub kiviristidel. Kuigi muster on suur, pole seda keeruline kududa, sest tegemist on kahevärvilise lõngajooksudega koega. Antud skeemil on mustril kummaski otsas lõpujoon. Kui soovid katkematut äärist, koo kirjakorra kakskümmend kaheksa silmust pluss paremale veel üks silmus.

16

15

14

13

12

11

10

Värvid Must Kreemikasvalge

9

8

7

6

5

4

3

2

1

28ga jaguv arv silmuseid pluss 9

Kiri 234

Värvivahetused

TASE 2 26 25

24

23

22

21

20

19

18

17

16

15

14

13

12

11

10

9

8

7

6

5

4 2

20ga jaguv arv silmuseid

Musta valgel vaheldamine valgega mustal on tuntud dekoratiivne võte. Siin lisab see sära Lõuna-Ameerika lõngajooksudega kootud mustrile.

148–149 Põhitingmärgid PP real pp, PH real ph, värvid nagu näidatud

Värvid

3

Kreemikasvalge

1

Must

Lõngajooksudega koed ja intarsia |

149

Kiri 235

Keldi sõlme motiiv

TASE 2

Seegi suurejooneline sõlmemotiiv pärineb kiviristidelt. Tegemist on kahevärvilise lõngajooksudega koega, nii et kuigi muster on suur, pole seda keeruline kududa. Ümbritse motiiv palmikutega, et saavutada tõelist keldi hõngu.

Värvid

44

Must

42

Kreemikasvalge

40

43 41 39

38

37

36

35

34

33

32

31

30

29

28

27

26

25

24

23

22

21

20

19

18

17

16

15

14

13

12

11

10

9

8

7

6

5

4

3

2

1

36-silmuseline motiiv

168

| MUSTRIKOGU

MUSTRIGALERII

T채hed

265

266

269

270

272

273

274

275

276

277

278

279

280

281

282

283

267

268

271

T채hed |

23 22 21 20 19 18 17 16 15 14 13 12 11 10 9 8 7 6 5 4 3 2 1

19 silmust

23 22 21 20 19 18 17 16 15 14 13 12 11 10 9 8 7 6 5 4 3 2 1

16 silmust

23 22 21 20 19 18 17 16 15 14 13 12 11 10 9 8 7 6 5 4 3 2 1

25 silmust

173