Mountolive
I Noore töötajana, kes oli ülimalt paljutõotav, oli ta saadetud aastaks Egiptusse, et ta täiustaks oma araabia keelt, ja Ülem komissariaadi atašeena leidis ta end kirjutaja rollis, kes ootab määramist esimesele diplomaatilisele ametikohale; aga juba käituski ta nagu noor saatkonnasekretär, olles täiesti teadlik oma tulevikuameti kohustustest. Ainult et täna oli tal omajagu raskem kui tavaliselt end vaos hoida, sest kalalkäik tekitas temas suurt põnevust. Ta oli tegelikult üsna unustanud oma kunagi laitmatu tennise riietuse ja kolledžibleiseri, ning fakti, et pilsivee tõusmine läbi põrandalaudade oli ta valgete tenniskingade ninadele tekitanud mustad randid. Egiptuses näis igaüks end kogu aeg niiviisi unus tavat. Ta õnnistas juhuslikku soovituskirja, mis oli toonud ta Hosnanide maavaldusse nende suurde vanamoodsasse majja, mis oli ehitatud Aleksandria lähedal asuvate järvede ja kaldapealsete lähedusse. Jah. Lamedapõhjaline paat, mis teda praegu kandis ja häguses vees aeglaste tõugetega edasi liikus, pöördus tasapisi ida poole, et asuda oma positsioonile suures paatide poolringis, mis järk- järgult sulgus ümber sihtala, mustadest pilliroovartest ümbrit setud kalarikka järveosa. Ja sedamööda kuidas paadid tõmmetõmbelt ringjooneks sulgusid, laskus maale Egiptuse öö – kõigi esemete äkiline madaldumine bareljeefiks kuldsel ja violetsel ekraanil. Maa oli muutunud päikese lillakas järelkumas tihedaks nagu gobelään, millel võis siin-seal tõusvas udus näha värelevaid veepinna miraaže, mis paisutasid ja tõmbasid kokku silmapiire, kuni järele jäi vaid mõte maailmast, mida peegeldas värisev seebi mull kaduviku äärel. Hääled tundusid vee kohal kord valjud, 11