mis mutukas

Pühendatud Irisele ja Astridile Originaali tiitel ”Mikä ötökkä?” © Silva Lehtinen ja Avain 2020 Raamat on uusversioon 2007. aastal WSOY poolt välja antud samanimelisest raamatust.

Fotod ja tekst Silva Lehtinen Tõlge Lauri Juursoo Keelekorrektuur Janne Raavik Küljendus RidRis OÜ Väljaandja © Kirjastus Elust Enesest info@elustenesest.ee Raamatu fotod on pildistatud looduses ilma loomi vangistamata ja kahjustamata.

Kõik õigused kaitstud. Ilma autoriõiguse omaniku eelneva kirjaliku loata pole lubatud selle raamatu ühtegi osa kopeerida, reprodutseerida ega edastada ühelgi kujul ega ühegi vahendiga.

ISBN 978-9949-7441-3-8 Trükk Printon AS, Tallinn, 2021

Sisukord Liidriklased ......................5 Tondihobulased................7 Sinikiil .............................9 Harilik vesikiil................11 Harilik loigukiil..............13 Tirtslased........................15 Ritsiklased ......................17 Euroopa metsaprussakas ..18 Kõrvahark ......................19 Lutikalised......................21 Kiilassilmlased................27 Koonlased ......................29 Pääsusaba .......................31 Naeriliblikas ...................33 Lapsuliblikas ..................35 Päevapaabusilm ..............37 Leinaliblikas ...................39 Väike kärbtiib.................41 Ohakaliblikas .................43 Admiral ..........................45

Koerliblikas ....................47 Suur-pärlmuttertäpik......49 Rohusilmik.....................51 Harilik tõmmusilmik .....53 Rohetiib .........................54 Leek-kuldtiib..................55 Valgetäpp-kuldtiib..........57 Sinilibliklased .................59 Niidupunnpea................61 Sulgtiiblased ...................63 Väike-verikireslane..........64 Kollapaabusilm...............65 Vaksiklased.....................67 Sääriksääsklased..............69 Pistesääsklased ................71 Parmlased.......................73 Röövkärblased ................75 Surukärblased.................77 Sirelased .........................79 Laibakärblased................81

Munetilised ....................83 Kuklased ........................85 Voltherilased...................87 Kimalane........................89 Põlluliivikas ....................91 Metsasitikas....................93 Karuspõrnikas ................95 Kuldpõrnikas..................97 Naksurlased....................99 Pehmekoorlased ...........101 Lepatriinulased.............103 Siklased ........................107 Roomardikas ................115 Suur-haavapoi ..............117 Kärsaklased...................119 Koibikulised .................121 Võrkurlased ..................123 Huntämbliklased..........125 Krabiämbliklased..........127

Metsa-tondihobu Aeshna cyanea

4

Tondihobulased Aeshnidae Suurekasvulised tondihobulased on oskuslikud piloodid, kes suudavad manööverdada igas suunas: edasi, tagasi ja isegi küljele. Mõnikord põrisevad nad ka lihtsalt niisama ühe koha peal.

Päikesepaistelisel päeval võivad tondihobulased lennata hommikust õhtuni peaaegu vahetpidamata. Jahedama ilmaga on nad nii kohmetunud, et ei saa oma tiibasid kuidagi keha küljest lahti.

Vasakul näed metsa-tondihobu, kelle tiib on ilmselt territooriumi eest võideldes murdunud. Hoolimata sellest suudab ta ikkagi lennata.

Parempoolsel pildil on emane pruun-tondihobu, kes parasjagu vee alla muneb.

Pruun-tondihobu Aeshna grandis

5

Euroopa metsaprussakas Ectobius sylvestris Prussakaliike on tuhandeid, aga Eesti looduses võib neist kohata vaid kahte: harilikku metsaprussakat ja euroopa metsaprussakat. Mõlemad on inimestele ohutud.

Lõunamaades on paljud looduslikud prussakad kahjurid.

Tänu lamedale kehale on tal kerge end päev läbi ehitiste väikestes pragudes ja õõnsustes varjata. Öö saabudes asub ta aga tegutsema ja toitu otsima. Söögiks kõlbab talle igasugune toidujääde.

Kuigi enamik prussakaid suudab ka lennata, siis metsaprussakas parema meelega hoopis jookseb, sest tegu on tõelise sprinteriga!

66

Kõrvahark Forficula auricularia

Oi kui uhked kombitsad on sellel harksabal!

Neid keha tagaosas asuvaid tange kasutab ta ründamiseks ja jahipidamiseks. Talle peale sattudes tõstab ta selle hargi enda kaitsmiseks hirmuäratavalt püsti.

Kõrvahark varitseb ämblikke, lehetäisid ja tõuke, kuid lisaks võib ta toiduks ka taimi tarvitada. Ta tunneb end mugavalt niisketes ja varjulistes kohtades. Peamiselt liigub ta ringi öösiti ja päeval poeb ta tavaliselt väikestesse aukudesse või kivide alla peitu.

Sügisel muneb emane maa-alusesse pessa kümneid mune. Munade ja neist kooruvate vastsete eest hoolitseb ta hellalt, kuid on oht, et pojad pistavad näljasena oma ema nahka.

7

88

Väike-kärbtiib Polygonia c-album Väike-kärbtiib on oma nime saanud selle järgi, et peale talveunest ärkamist paistavad tema sakilised välisservadega tiivad kuidagi räsitud ja kärbunud välja.

Uus põlvkond saab tuule tiibadesse juuli lõpus.

Valmikuna talvitutakse kas heinakulus või samblas.

9

10

Pistesääsklased Culicidae Kas on üldse olemas ärritavamat häält kui sääse pinin sumedal suveööl, kui üritad just magama jääda?

Hääl tekib tiibadest, mis löövad sadu kordi sekundis.

Ka sääse hammustus ei ole just tore.

Verd imevad üksnes emased, et kasutada kõhutäit uute munade munemiseks.

Isased sääsed rahulduvad taimedelt saadava õienektari või lehetäide magusa eritisega.

Emased munevad oma munad madalasse vette, kust järgmisel suvel arenevad välja uued sääsevastsed.

Vastsed hingavad õhku sabaotsas asuva hingetoru abil, lükates selle veepiirist kõrgemale. Peale mitmeid elutsükli etappe lendab peagi meie kõigi rõõmuks ringi uus põlvkond pistesääski!

11

12

Metsasitikas Anoplotrupes stercorosus Sitika eriliseks hõrgutiseks on värskelt lõhnav sõnnik.

Erksate tundlatega tunneb ta oma lemmiktoidu lõhna juba kaugelt. Lisaks sõnnikule sobivad talle toiduks ka seened, korjused ja mädanenud taimed.

Metsasitikas kaevab maa sisse augu, kuhu emane oma munad muneb. Munast koorunud järglasi kohtleb ta väga hellalt, toites neid – sõnnikuga!

13

14

Karuspõrnikas Trichius fasciatus Karvast karuspõrnikat on kerge segamini ajada kimalasega, kuna mõlemate kattetiivad on kaetud kollaste ja mustade vöötidega ning mõlemad lendavad väsimatult lillelt lillele.

Karuspõrnikas ei ole aga kiletiivaline, vaid mardikaline. See osav lendur on on levinud üle kogu Eesti.

Karuspõrnikas ise toitub lillede õietolmust, kuid vastsed pugivad peamiselt pehkinud puitu.

15

Harilik ristiämblik Araneus diadematus

1616

Võrkurlased Araneidae Võrkurlane ehk ristämblik koob härmalõngaga okste vahele sõõrikukujulise püügivõrgu. Siis teeb ta pausi ja jääb ootama, et saak sinna võrku lendaks.

See pakub leevendust, kui nälg juba kõhus möllab!

Marmorvõrkurlane Araneus marmoreus

Mõni võrkurlane ootab oma saaki avalikult võrgu keskel, teine aga redutab kusagil peidikus.

Signaalniidi võbelus annab märku, et keegi on võrku lennanud ja siis hakkab ämblikul kiire!

Isane võrkurlane on emasest märgatavalt väiksem ja peab olema koguaeg valvel, et emane teda nahka ei Marmorvõrkurlane Araneus marmoreus

Araneus quadratus 17

Loetelu Admiral ........................... 45 Alpi-pehmekoor ............ 101 Ankurtriinu................... 105 Euroopa metsaprussakas .. 18 Harilik kiitsaksikk ......... 110 Harilik laikvaksik ............ 66 Harilik loigukiil............... 13 Harilik niidutirts ............. 14 Harilik ristiämblik......... 122 Harilik tõmmusilmik ...... 53 Harilik vesikiil................. 11 Harkkärsakas................. 118 Huntämbliklased........... 125 Järvekibun....................... 73 Kahevärviline rohutirts.... 15 Karuspõrnikas ................. 95 Kase-kilplutikas ............... 20 Kase-kärbvaksik............... 67 Kiilassilmlased................. 27 Kimalane......................... 89 Kirisarv-õiesikk ............. 106 Koerliblikas ..................... 47 Kollapaabusilm................ 65 Koonlased ....................... 29 Krabiämbliklased........... 127 Kuklased ......................... 85 Kuldpõrnikas................... 97 Kuldtirts.......................... 15 Kõrvahark ....................... 19 Kärsaklased.................... 119

18 18

Laibakärblased................. 81 Lapsuliblikas ................... 35 Leek-kuldtiib................... 55 Leinaliblikas .................... 39 Lepatriinulased.............. 103 Liidriklased ....................... 5 Lutikalised....................... 21 Lutsernilutikas................. 23 Marmorvõrkurlane ........ 123 Mesika-sinitiib ................ 59 Metsasitikas..................... 93 Metsa-tondihobu............... 6 Munetilised ..................... 83 Muskussikk ................... 112 Naeriliblikas .................... 33 Naksurlased..................... 99 Niidupunnpea................. 61 Nõgivaksik ...................... 67 Oblikaklutikas................. 24 Ogasäär-sinitiib ............... 58 Ohakaliblikas .................. 43 Ohakasikk ..................... 113 Parmlased........................ 73 Pehmekoorlased ............ 101 Pistesääsklased ................. 71 Pruun-tondihobu .............. 7 Punane keerukärsakas.... 119 Põlluliivikas ..................... 91 Päevapaabusilm ............... 37 Pääsusaba ........................ 31

Rohekas õiesikk............. 107 Roheline haisulutikas....... 21 Rohelutika nümf ............. 21 Rohetiib .......................... 54 Rohusilmik...................... 51 Roomardikas ................. 115 Ruuge-küttkärbes ............ 74 Röövkärblased ................. 75 Sale-rohulutikas............... 23 Seitsetäpp-lepatriinu...... 102 Siklased ......................... 107 Silmiktriinu................... 105 Sinikiil .............................. 9 Sinilibliklased .................. 59 Sini-õiesikk ................... 111 Sirelased .......................... 79 Sooritsikas ....................... 17 Sulgtiiblased .................... 63 Surukärblased.................. 77 Suur-haavapoi ............... 117 Suur-haavasikk .............. 113 Suur-pärlmuttertäpik....... 49 Suur-õiesikk .................. 108 Sääriksääsklased............... 69 Südatähn-pehmekoor .... 100 Tirtslased......................... 15 Tondihobulased................. 7 Triiplutikas...................... 23 Triip-roomardikas.......... 114 Tuisusikk....................... 111

Tume-pehmekoor.......... 101 Vaksiklased...................... 67 Valgetäpp-kuldtiib........... 57 Veiseparm........................ 72 Voltherilased.................... 87 Võrkurlased ................... 123 Võsaritsikas...................... 16 Väike-aasatriinu............. 104 Väike-kiitsaksikk ........... 107 Väike-kärbtiib ................. 41 Väike-verikireslane........... 64 Ääris-niiduritsikas ........... 17 Araneus quadratus......... 123 Carpocoris purpureipennis ................ 21 Corizus hyoscyami .......... 22 Empis tessellata ............... 76 Hybomitra bimaculata .... 73 Misumena vatia............. 127 Mitopus morio .............. 120 Neoitamus socius ............ 75 Nephrotoma scurra ......... 68 Panorpa vulgaris .............. 29 Picromerus bidens ........... 25 Rilaena triangularis........ 121 Tipula lateralis................. 69 Xysticus ulmi................. 126