Minu Sansibar_algus

MINU SANSIBAR

JANIKA VAIKJÄRV ANDRE PÕLM

Minu Sansibar RIIK RIIGIS

Autoriõigus: Janika Vaikjärv ja Petrone Print OÜ, 2026 Peatoimetaja: Mae Lender Toimetaja: Birgit Itse Keeletoimetaja ja korrektor: Kaile Kabun Kujundaja: Heiko Unt Kaardi kujundaja: Kudrun Vungi Küljendaja: Aive Maasalu Trükk: Greif OÜ ISBN 978-9916-82-264-7 (trükis) ISBN 978-9916-82-265-4 (epub) Sansibari rahvaarv maakaardil põhineb 2025. aasta andmetel.

www.petroneprint.ee

MINU SANSIBAR

5

Sisukord Sisukord

Sissejuhatus . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .9 Karibu Zanzibar!. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 15

Charles, Cholos ja kollane koer . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 23 Kirikust giidiks. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 39 Orjuse vari . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 55 Laululind Bi Kidude . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 63 Uks kui staatus . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 72 Riik riigis . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 79 Tiivuline hirm – Popobawa. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 87 Teekond rahvameditsiini juurde . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 104 Pisarate kukkumise kaja . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .118 Ariim, kadunud paadimeister . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 129 Kooliõpetaja Ramiida . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 138 Sansibari kanga – mitte lihtsalt riidetükk . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 143 Läti kandlehelin troopikas . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 148 Nurga taga on ärika paradiis . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 153 Doktor Aibolit. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 159 Peenraha tagasi ei ole vaja . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 166 Jambo-jambo-rannapoisid . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 175

6

Sisukord

Maasai lavastus . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 186 Paljasjalgne maffia . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 193 Pembal piprateri lugemas . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 203 Lõpeta siis, kui jalad ei kanna! . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 218 Julgus, eitamine või strateegia? . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 232 Hotelliinvestori teejuht . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 239 Russo-Ukraina sõda . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 249 Sääsk, see surmav sigidik . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 255 Bohemian Rhapsody . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 259 Jõulupettumus . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 264 Lugu, mis kestab veel . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 270 Retsepte minu kokaraamatust . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 274

8

Sisukord

MINU SANSIBAR

9

Sissejuhatus Aafrika muudab sind, mitte sina ei muuda Aafrikat.

Kui kutsutakse sööma, on kuuljaid palju, kui tööle, siis mitte kedagi.

Lennukirattad puudutasid kriginal veidi kulunud asfalti.

An-2 ehk „metsavahti“ meenutav lennuk rappus maandumisel ja piloot võttis kurvi nii järsult, et mu põsk suruti vastu akent lamedaks. Kõik reisijad kõikusid oma istmetel nagu jonnipunnid. Viimane pidurdus lõi mu nina kokku eesistuja kuklaga. Kohal.

Olime just maandunud Sansibari lennujaamas. Aasta oli 2001 ja õhustik lennujaamas kõike muud kui tänane klaas ja konditsioneer. Kuum õhk lõhnas diislikütuse, küpsete mangode, tolmu ja ookeanituule järele. Pisike terminal elas omasoodu: värvilised kardinad liikusid laisalt trellitatud akende ees, tolmunud ventilaator laes oli unustatud sisse lülitada ja ametnikud toimetasid rahuliku rütmiga, mida ei kõigutanud ei järjekorrad ega reisijate kärsitus.

Keegi ei kiirustanud, kõik lihtsalt kulgesid. Ja juba enne, kui lennuki trepile olin astunud, sain aru, et olen saabunud maailma, kus kaosel on soe ning inimlik nägu.

Mul oli kinnisidee, et enne enda 30. sünnipäeva pean külastama nii Uus-Meremaad kui ka Sansibari. Üheksa-

10

Sissejuhatus

kümnendate lõpus ja nullindate alguses ei olnud reisimis­ võimalused veel nii lihtsad kui praegu. Lennupiletid olid ülikallid ja ümberistumisi palju. Abiks oli see, et töötasin sel ajal lennunduses ja lendamine oli ka üks minu töö­ülesannetest.

Pealegi ei saanud siis osta viisasid nipsti netist või otse piirilt riiki saabudes. Mäletan, et internetist hotellide ja pakettreiside broneerimine oli küll võimalik, kuid millegipärast eelistati, et maksad saabudes kohapeal ja sularahas.

Uus-Meremaal sai ka pangakaardiga tasuda, kuid Tansaania ja Sansibar ei aktsepteerinud mingeid kaardimakseid. Makse­terminale veel igal pool ei olnud ja su krediitkaart kelgutati pressraua vahelt läbi. Lisaks mitmesugused tasud, mis kaardiga makstes lõpphinnale lisati. Viisalõivude eest tuli maksta kas sularahas või minna panka, et seal välismakse­ korraldus teele panna. Viisataotluste juurde küsiti kogu su elulugu, pangaväljavõtet, tööandja kinnituskirja ja vahel tundus, et igaks juhuks tuleks ka keskkooli lõputunnistus kaasa panna.

Aastal 2001 saigi mõlemas riigis käidud: Sansibaril kevadel ja sama aasta sügisel elasin kolm kuud Uus-Meremaal.

Raha eriti ei olnud ja reisikuludeks tuli enda armas roheline Volkswagen Bora maha müüa. Kuna ma ei olnud varem „päris“ Aafrikas käinud, siis Sansibarile otsustasin minna turistina, kes laseb endale kõik ette ja taha ära organiseerida.

See oli paganama kallis lõbu tol ajal. Lisaks Sansibarile tahtsin ka Serengeti rahvusparki minna ja Ngorongoro kraatrit

MINU SANSIBAR

11

näha. Seljakotireisijana sinna aga ei pääsenud ega pääse praegugi.

Lapsepõlvekodus on mul raamat „1001 ööd“, see sai kooli­ajal kapsaks loetud. Tol ajal arvasin, et raamatu sultan oli Sansibarilt. Sultani nimi oli Šahriyar ja ta valitses mõnes versioonis Lähis-Ida piirkonda. Tema lugu algas sellega, et ta tundis naiste truudusetuse pärast pettumust ning hakkas iga päev abielluma uue naisega, kes aga tapeti järgmisel hommikul. See õudne muster katkes, kui sultani viimane naine Šahrazad jutustas talle igal ööl üht põnevat lugu, jättes selle samas lõpuni rääkimata, et hoida tema huvi ärkvel ning päästa niimoodi ka oma elu.

Sansibar kuulus Omaani sultanaadi koosseisu alates 17. sa­jandi lõpust kuni 19. sajandi keskpaigani, mil saarestik kujunes araabiakeelse kultuuri ja kirjanduse, sealhulgas „1001 öö“ lugude võimalikuks levikualaks. Seega pole võimatu, et need lood olid kohaliku suahiili rahva seas suuliste juttude kaudu teada ning mõjutasid ka kohalikke legende ja kirjandust. Üks põhjus, miks ma Sansibari vastu nii tugevat huvi tundsin, oli Freddie Mercury lugu. Freddie Mercury, sünni­ nimega Farrokh Bulsara, sündis ja veetis oma varase lapsepõlve Sansibaril, täpsemalt Stone Townis, saare ajaloolises keskuses. Poliitiliste muutuste tuules otsustas tulevase roki­ legendi pere kolida Inglismaale. Kuna rokkarit saatsid läbi elu skandaalid, mis ei sobinud kokku Sansibari religioosse maa­ilmaga, siis ega ta tegelikult enda sünnisaarel mingi tegija olnud.

12

Sissejuhatus

Kolmas, ja ma arvan, et üks olulisemaid huvi tekkimise põhjusi oli Lonely Planetist saare hipiliku Nungwi küla ja sealse kurikuulsa Cholose baari kohta loetu. Ühe kanepi­ pläru võiks ju elus ära proovida? Cholosesse ma oma esimesel saarekülastusel veel ei sattunud, kuid see koht sai aastatega mulle vägagi armsaks. Õhtuti koguneti alati ümber Cholose baarileti ja räägiti oma päevast või lihtsalt unistati.

Sealt leidsin endale ka sõbrad, kellega suhtlen ja kohtun veel praegugi.

Lonely Planetit sirvides sain teada, et Sansibar polegi vaid üks saar. Suurem saar Unguja, mida kutsutakse Sansibariks, ja metsikum Pemba koos väikeste saartega lebavad India ookeanis vaid mõnekümne kilomeetri kaugusel Tansaaniast.

Saarestikus elab veidi üle miljoni inimese: bantud sisemaalt, araablased Omaani ja Pärsia rannikult ning India kaupmeeste järeltulijad. Seetõttu seisavad mošeede kõrval koloniaal­villad ja vürtsipoed, kust saab osta nii nelki kui ka rannaplätusid. Üle 95% elanikkonnast on moslemid. Saare samanimelise pea­linna ajalooline keskus Stone Town kuulub koguni UNESCO maailmapärandi nimekirja.

Ajalugu on olnud tormiline: portugallased, Omaani sultan, orjakaubandus, Briti protektoraat ning 1963. aasta iseseisvumine, millele järgnes liitumine Tanganjikaga ja Tansaania riigi moodustamine. 1964. aastal sündinud riigi nimi Tansaania on kokku pandud Tanganjika ja Sansibari nimest, peegeldades kahe väga erineva ajaloo ja identiteediga piirkonna liitu.

MINU SANSIBAR

13

Oma esimesel külaskäigul olin tavaline turist, kes tegi kaasa kõiksugu tilulilu, mida turistidele seal tol ajal pakuti ja pakutakse tänaseni. Kuna ma ei ole eriline päevitaja, siis rannas otsisin endale aktiivsemat tegevust. Väga palju mängitakse rannas võrk- ja jalgpalli. Just võrkpalliplatsil sai alguse minu tutvus ja hiljem juba ka sõprus Charlesiga, kellega meil kujunes käänuline töösuhe aastateks, kuni ta otsustas Sansibarilt perega sünnikoju Keeniasse Malindi linna kolida. Mina aga jäin Tansaaniasse ja tansaanlastega toimetama aastateks ja tegelen kõige sellega veel praegugi.

Aastatel 2002–2006 lendasin korduvalt Eesti ja Tansaania vahet, veetes palju aega Sansibaril ning õppides seda paika aina paremini ja paremini tundma. 2006. aastal sündisid esimesed suuremad ettevõtmised – projekt „Kõige rohkem eestlasi Kilimanjaro tippu“ ja Vahur Kersna reisifilmid –, mis tõid Tansaania eestlastele senisest märksa lähemale.

Selleks ajaks oli mul edasi-tagasi lendamisest villand ning 2007. aastal tundus aeg küps Sansibarile kolimiseks, kuni saabus masu ja kõik muutus. Raha reisimisele enam endisel moel ei kulutatud ning ka mina pidin oma valikud ümber hindama ja saba jalge vahel Eestisse naasma.

Oma eluetappe ei saa alati ise sulgeda. Ka siis, kui arvad, et üks peatükk on lõplikult läbi, suunatakse sind varem või hiljem tagasi kas seda korrigeerima või järge kirjutama. Nii sai minust aja möödudes Tansaania aukonsul Eestis – roll, mis on mul tänaseni. Viimase 25 aasta jooksul on Tansaania ja Sansibar kiiresti ja pöördumatult muutunud, nagu ka

14

Sissejuhatus

muu maailm meie ümber. Muutused ei ole mugavad ega alati õiged, kuid neid ei saa olematuks mõelda. Oma arvamus on mul olemas, ehkki selle väljaütlemisel tuleb vahel teadlikult pidurit tõmmata.

Kümme aastat tagasi panin päris palju oma elust Tan­ saa­nias kirja raamatusse „Minu Kilimanjaro“ (Petrone Print, 2016). Ennast korrata ei taha ja kellel huvi, see leiab raamatu raamatukogust. Kuigi kirjutasin seal ka enda elust Sansibaril, saan põhjalikuma ülevaate sellest saarest kirja panna alles nüüd.

Minu seiklused, sügav huvi ja seal loodud sõprused kestavad siiani ning mul on hea meel, et saan üht-teist sellest ka lugejatega jagada. Oma lugude sissejuhatuseks kasutan selles raamatus peamiselt Tansaania või ka laiemalt Aafrika ütlusi ja vanasõnu, pikituna ütlemistega meie oma armsalt Eestimaalt.

Pärnu-Tallinn-Sansibar 2025