Meele ja mõistuse

SISUKORD EESSÕNA TOIT, TERVIS JA

........... . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 8

VANANEMINE ... . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 10

AJU JA NÄRVISÜSTEEM KUIDAS MÄLU

. . . . . . . . . . . . . . 16

FUNKTSIONEERIB . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 29

MÄLUHAIGUSED 32 MÄLUHAIGUSI SOODUSTAVAD ..........................

TEGURID ........... . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 45

MÕISTUSE TOIT ADAPTOGEENID

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 65 . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 67

Ženšennijuur . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 69 Harilik maralijuur . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 73 Hiina sidrunväändik . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 77 Harilik eleuterokokk (ogapaanaks) . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 81 Uimastav juustumari . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 83 Pööris-vähipõõsas (suma) . . . . . . . . . . . . . . 85 Mugulkress (maka) . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 87 Sasi-vesikaak (brahmi) . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 89 Aasia vesinaba . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 91 Roosilõhnaline kuldjuur . . . . . . . . . . . . . . . 95 Püha basiilik (tulsi) . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 97 Kõrvenõges .... . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 99 Adaptogeensed seened . . . . . . . . . . . . . . . . 101 6 MEELE JA MÕISTUSE TOIDUD

HEAD RASVAD

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 104

Seemned . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 109 Pähklid . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 112 Taimeõlid . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 114 Portulak . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 116 Õlisalvei . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 118 Siberi seedermänniseemne õli . . . . . 120

MÄLU PARANDAVAD

MARJAD . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 121 Maasikas . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 122 Must sõstar . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 124 Mustikas . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 125 Astelpaju . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 127 Ploom . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 129 Kibuvits . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 130 Viinamari . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 131

MÄLU PARANDAVAD

MAITSEAINED . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 133 Basiilik . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 134 Ingver . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 135 Kollajuur (kurkum) . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 137 Must pipar . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 139 Rosmariin . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 141 Safran . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 143 Salveid . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 145

TERVISLIKUD KÖÖGIVILJAD

. . . 148

Seller ............ . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 149 Spargel ......... . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 150 Kapsad ......... . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 153 Sibulad ......... . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 157 Tomat .......... . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 159 Punapeet ...... . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 160 Aed-moorputk (pastinaak) . . . . . . . . . . 162

NÄRVISÜSTEEMI VIRGATSAINEID ROHKENDAV TOIT . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 164 Aprikoos ....... . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 165 Viigimari ...... . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 168 Dattel ........... . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 170 Banaan ......... . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 172 Avokaado ..... . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 174 Oad ja herned . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 176 Täisteraviljad . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 179

SEEDEENSÜÜMID

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 182

Papaia .......... . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 183 Ananass ........ . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 185 Mango.......... . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 188

ERGASTAVAD JOOGID

. . . . . . . . . . . . . . . . 190

Kohv . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 191 Guaraana . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 194 Kakao ja šokolaad . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 196 Tee . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 198

HÕLMIKPUU TOIDULISANDID MÄLU JA VAIMSET HEAOLU

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 201 . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 204

MÕJUTAVAD TOIMEAINED . . . . . . . . 214

LISA Kokkuvõte: taimed, toidud ja toidulisandid . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 249 Lühendid ja selgitused . . . . . . . . . . . . . . . . 256 Sõnastik . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 257 Kirjandust . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 273 Register . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 277

TOIT, TERVIS JA VANANEMINE Ravitsemist on alati iseloomustanud püüe taastada haigestunu tasakaaluseisund iseenda ja ümbritsevaga. Tänapäeval nimetatakse sellist lähenemisviisi holistiliseks, terviklikkuse filosoofiast lähtuvaks. Tasakaalustatust taotlevad nii eri kultuuride šamaanid, Hiina meditsiin, ajurveda, unani kui muudki koolkonnad, sealhulgas homöopaatia.

Kõik need ravitsemissuunad loodavad looduse oma parandamisvõimele, kuigi inimene vajab vahetevahel siiski ka välist abi või nõuannet, olles väärade eluviisidega ise endale häda põhjustanud. Kõigis neis ravitsemismeetodeis on kesksel kohal psüühika mõju inimese elulaadile.

Sinikka Piippo, Luonnon lääkeyrtit 1 (2004)

Tervis tähendab inimese hingelise, psüühilise ja füüsilise olemuse tasakaalu või õigemini tasakaalustamist. Keha suudab ennast ise parandada, kui talle luuakse selleks soodsad tingimused. Tasakaalustamatus tähendab alati nii keha kui ka teadvuse tasakaalustamatust, sest neid ei saa teineteisest eraldada. Igal meie elundil ja süsteemil on teatud optimaalne tase, ja haigus näitab kõrvalekallet sellest soovitud tasemest. Meie närvisüsteem ja kogu me keha otsib sisemist tasakaalu ümbritseva keskkonnaga.

Aegade jooksul on tasakaalu otsimiseks kasutanud paljusid taimi. Taimed mõjutavad nii meie mälu, ärksust, tundeid, mõistust kui ka psüühilisi võimeid.

Taimed aitavad mure, stressi ja hirmu 10 MEELE JA MÕISTUSE TOIDUD

vastu, leevendavad ängi, pingeid, negativismi, masendust, kurbust ja vaimset väsimust. Nad tugevdavad närve, lõdvestavad ja rahustavad, aitavad vabaneda ärritusest ja tarbetuist mõtteist ning kergendavad uinumist. Nad kindlustavad emotsionaalset tasakaalu, pakuvad rõõmu- ja õnnetunnet. Paljud taimed teravdavad mõistust ja mälu, tugevdavad keskendumisvõimet ja taipu, parandavad suhtlemisvõimet, tõstavad tarmukust. Taimeravi ei piirdu enam vaid teatud vaevuste parandamisega üksikute rohtude abil, sest lõpuks on aru saadud sellest, mida teati juba ammu: taimeravi ei saa hoida lahus toitumisest. Kõik, mida me sööme, nii taimed kui muugi toit, mõjutab me tervist kas soodsalt või ebasoodsalt.

Sajandeid on inimesed otsinud panatsead, imerohtu, mis annaks igavese elu ja täieliku tervise. Eri kultuurides on teatud (söödavatel) taimedel olnud tähtis koht vanade ravitsemissüsteemide osana, ja nende abil on üritatud tagada nii teadvuse kui ka keha heaolu. Peaaegu kõigis kultuurides on olnud eriti kõrgesti hinnatud toiduaineid. Näiteks Hiinas ja Indias on püütud selliste taimedega pikendada eluiga ning tagada vaimset ja kehalist reipust kogu elu jooksul. Niisuguseid ürte on peetud surematuse imerohtudeks või siis arvatud, et need vähemalt aitavad kasutajal jõuda surematusele lähemale. Indias on sellised olnud rasayana-taimed, mida on arvatud tervendavat nii vaimu kui ka keha.

Hiina traditsiooniline meditsiin on ennetav teraapia, holistiline ehk kõikehõlmav ravi. Lähtepunktiks on õige toitumine – ainult siis, kui see ei aita, määratakse ravimeid. Sööke valitakse ühtviisi nii ravitoimet kui ka toitvust ja maitset silmas pidades. Esmatähtis on tasakaalustatuse ja harmoonia taotlus, sest mikrokosmos ehk inimene peaks olema makrokosmosega alati tasakaalus. Kreeka filosoofiast pärineva mõtteviisi järgi on kõik kõiksuse tasandid, maailmakõiksusest (makrokosmosest) inimeseni (mikrokosmoseni) omavahel ühenduses. Taoismis on eesmärgiks tasakaal ja kohandumine. Taoism suunas elueliksiire otsima ja ühtlasi taimeravi arendama. Taod, kohandumist ja tasakaalustatust, soodustavad adaptogeentaimed või toonikumid ehk üldise enesetunde tugevdajad.

Indias on ajurveda põhimõte ravimite kõrval hoolitseda tervise eest ja vältida haigusi tasakaalustatud toitumise, füüsiliste ja

Kibuvitsamarjad, suurepärane antioksüdantide allikas.

vaimsete harjutuste, positiivse mõtlemise ning harmoonilise keskkonnaga. Nõnda püütakse tugevdada keha elujõudu ja õilistada vaimu. Meetodi aluseks on usk keha kalduvusse iseenesest paraneda. Ajurveda valib ravimeid selle järgi, kuidas need säilitavad tasakaalu haige ja elu eri tegurite vahel.

Roomas loodi Pontose kuninga Mithridates VI (132–63 eKr) eestvõtmisel mitridaatsium, aine, mis sisaldas 54 eri koostisosa mürkide vastu. Arst Andromachus arendas esimesel sajandil eKr mitridaatsiumist välja tõhusa universaalravimi nimega Theriaca

T O I T , T E R V I S J A VA N A N E M I N E

11

andromachi, mis sisaldas 64 eri taimse ja loomse päritoluga droogi. Teriakk, nagu see nimi aja jooksul lühenes, oli Euroopas kasutusel üle 1500 aasta ja seda hakati pidama „kõike parandavaks”. Teriaki retsept oli ära toodud veel Rootsi-Soome esimeses farmakopöas (1686), kuid aastal 1876 väljaantud mürke käsitlev seadus keelas ära oopiumi kasutamise teriakis. Selle ravimi valmistamine vähenes ja 20. sajandi algul lõppes hoopiski. Teised samalaadsed universaalravimid olid Nero arsti leiutatud „Veneetsia siirup”, Tarsuse Philoni loodud philonium ja Jerome Frascata katkuvastane ravim diascordium. Egiptusest ja Kreekast jõudsid Rooma pühad tinktuurid hiera picra, millel oli samuti kõikeparandav maine. „Rootsi tilgad” on traditsiooniline ürditoonikum, mida on Euroopas kasutatud 18. sajandist alates. Tänapäeval on supertoidud „Rootsi tilgad” kõrvale tõrjunud.

Otsime üha võlu- või supertaimi või nende ühendeid, mille abil meie keha ja vaim võiks kaua noorena püsida, soovitavalt igavesti. Vananemisvastased eliksiirid, tabletid ja salvid täidavad reklaamilehekülgi.

Noorust säilitavat võluainet pole seni siiski leitud. See-eest on uuringud andnud uut teavet meie keha ja aju komplitseeritusest ja ajule vajalike toitainete mitmekesisusest.

Me elame väga mitmetahulises maailmas, kus puutume iga päev kokku paljude stressi põhjustavate teguritega. Koormame ennast lisaainete ja mürkidega ja sööme toitu, mille koostisosadevaheline suhe ei ole soodne. Tuleb vaid püüelda tasakaalu poole selles keerulises ja vastuolulises maailmas ning leida õige toiduvalik, mis on kooskõlas pärilikkustegurite ja elukorraga.

12 MEELE JA MÕISTUSE TOIDUD

Oma 40 aasta pikkuse kogemusega tervise vallas usun, et üks tervise lähtealus on tervislik looduslik toit, millel on suuresti haigusi ennetav mõju. Nüüdisaja teadus on hakanud esile tõstma värske ökotoidu tervistavat mõju, sest sellises toidus on säilinud immuunkaitset tugevdavad mikroobid. Fütoteraapia ehk taimravi ei toimi ilma toitumist kavandamata, sest laias laastus on kõigil toiduks kasutatavatel taimedel terapeutiline mõju, kui me seda ise oma toimingutega ei riku või ei kasuta taimi valesti.

Arvan siiski, et lisaks toidule vajame ka teatud toidulisandeid. Me ei saa elada täiesti stressivabas keskkonnas ja vabana

Barcelona turul.

pärilikkustegureist. Ka maapinda on aegade jooksul vaesestatud ja mürgitatud, mistõttu taimede ja loomade toit ei sisalda enam kõiki nende heaoluks vajalikke elemente. Viimased geeniuuringud on andnud mõista, et mäluhaigused hakkavad arenema juba lapsepõlves. Meie kõigi üks tähtsaimaid ülesandeid peaks olema aidata iseennast ja oma lähedasi, tagades ajule parimad võimalikud keskkonnatingimused ja toitumise.

M IS

O N VA NA N E M I N E Vanus on vaimu võit mateeria üle.

Millest sa ei hooli, sel pole tähtsust.

Mark Twain

Oleme alati tahtnud aru saada, miks me vananeme. Kasvame, areneme, jõuame täisikka – ja samas toimub ähvardav vananemine. Miks oleme üha vastuvõtlikumad haigustele? Vananemine algab juba noorpõlves, aga kiireneb paljudel, kui aastaid on nii 60–65. Siiski on iga, mil inimene ei tule enam ilma kõrvalise abita toime, küllaltki erinev ja jääb seitsmekümne ja saja aasta vahele. Osa on heas vormis veel isegi 90-aastasena, teistel on vananemine oma töö teinud juba seitsmekümnesena. Viimastel aastakümnetel on arenenud maades inimeste keskmine eluiga eriti jõudsalt pikenenud, aga seejuures ei ole üksikinimese maksimaalne eluiga otsustavalt kasvanud.

Vananemine on väga individuaalne.

Vananemine kuulub inimelu juurde, aga inimesed ei vanane ühesuguses rütmis. Suur

tähtsus on pärilikkusel, aga ka eluviis, tervisesport, toitumine ja traumad ja nende tagajärjed mõjutavad vananemise kiirust. Üldiselt tähendab vananemine organismis halvemuse suunas toimuvaid muutusi. See ongi paljude kehaliste, vaimsete ja sotsiaalsete muutuste mitmetahuline kogum. Küllap on kõigi jaoks tähtsaim elukvaliteedi parandamine, kuigi see ei pruugi tähendada eluea pikenemist.

Inimkeha taandareng algab juba kolmekümnendate eluaastate paiku. Vananemine annab end tunda eriti selliste rakkude talitluses, mille hulk aastatega väheneb. Rakkude ja kudede vananemist mõjutavad paljud asjaolud. Kesksed biokeemilised tegurid on vabadest radikaalidest põhjustatud oksüdatsioonistress, valkude ja rasvade suhkrustumine (glükatsioon) ja karbonüülimine. Kõigi krooniliste haiguste puhul on tegemist nii oksüdatsioonistressi kui ka põletikuga. Need lühendavad rakkude telomeere, kiirendades sellega vananemismuutusi ja lisades vananemisega kaasnevaid haigestumisriske. Telomeerid on kromosoomide DNA-molekulides olevad otsmised osad, milles on piiratud hulk korrapäraseid, rakkude jagunemisel irduvaid aluspaare.

Kui telomeerid saavad otsa, lõpeb ka rakkude jagunemine. Uusi rakkusid enam ei moodustu, mis tähendab, et koed ei uuene enam sama kiiresti, kui vanad surevad. Need uuenematud rakud jätkavad oma talitlust ja neist vabanevad molekulid võivad organismis haigusi põhjustada. Vananedes muutume vastuvõtlikumaks pikenenud stressi kahjustavale toimele. Vananedes mõjutab stress kilpnäärme talitlust, anaboolsete

T O I T , T E R V I S J A VA N A N E M I N E

13

Rikkalikus valikus puu- ja köögivilju.

hormoonide toodang väheneb, lihasmass muutub väiksemaks ja kahjuliku rasva ladestumine suureneb.

Paljusid organismis toimuvaid vananemisega kaasnevaid muutusi põhjustavad haigused, mis tabavad nõrgenenud vastupanuvõimega vanureid. Rakkude energiatoodang väheneb ja põletikutsütokiine tekib rohkem. Organismis toimub ikka veel miljoneid mutatsioone, aga DNA vigu parandavad ensüümid ei toimi ruineerunud elundkonnas enam endise tõhususega, mistõttu mutatsioonide mõju tuleb rohkem esile. Rakkude jagunedes tekib geenides üha rohkem vigu, sest koopiatest võetakse üksteise järel üha uusi koopiaid. Vananedes koguneb rakkudesse jäätmeid, mis on organismi jaoks mürgised ja 14 MEELE JA MÕISTUSE TOIDUD

häirivad selle talitlusi. Immuunkaitse nõrgeneb ja taandareng kiirendab seda protsessi veelgi. Lisaks geenimuutustele toimub valkude, rasvade ja suhkru (glükoosi) oksüdeerumine, mis häirib elundkonna oksüdatsiooni-reduktsiooni tasakaalu ning põhjustab valesti voltuvate valkude kogunemist ajju. Selle tagajärjeks on neurodegeneratiivsed (närvisüsteemi laostavad) haigused.

Kuigi me vananeme, tasub siiski meeles pidada, et positiivne ellusuhtumine aitab nooruslikkust säilitada. Ega öelda ju asjatult, et tarkuse, julguse ja armastusega saame asju muuta. Aju suudab mis tahes vanuses luua uusi närvirakkude ühendusteid! Tervisesport, eriti välisõhus – väljas saab me aju ja kogu keha elustavat hapnikku – ja lihaste vormis hoidmine on

ülimalt vajalikud mälule ja positiivsele mõtlemisele. Aktiivne liikumine rohkendab aju kasvutegureid mälu jaoks tähtsas hipokambis, takistades selle kõhetumist ja tõrjudes liigsest rasvast ja suhkrust tingitud kahjustusi. Vaid aeroobne liikumisharrastus vabastab uusi endorfiine, mis ergutavad hipokambi rakkude kasvu. Sotsiaalsus, sõprusringi säilitamine, huvi kaasinimeste vastu ja elav suhtlemine aitavad tõrjuda ajule kahjulikku masendust. Harrastused ja vaimne aktiivsus, nagu ristsõnade lahendamine või uue keele õppimine, treenivad mõistust ja toovad ellu vaheldust, mis on vananedes väga vajalik.

Mango ja papaia.

Värvikas taimtoit tervise heaks: sojauba, kõrvits ja arbuus.

T O I T , T E R V I S J A VA N A N E M I N E

15

HARILIK KOLLAJUUR (KURKUM) CURCUMA LONGA (SÜN C. DOMESTICA)

ingl turmeric, amomoum curcuma, Indian saffron, Indian yellow root; sks Gelbwurzel, Kurkuma; sm kurkuma, keltajuuri

Meil kasutatakse kurkumit üsna vähe. Hiinas ja Indias tehakse kollajuurest kapsleid, tinktuure, toormahla, suhkurdatud preparaate, kaetud tablette ja kombineeritud tooteid. Kurkuminoidid on antioksüdandid, mis pakuvad kaitset põletike vastu ja tugevdavad immuunsust. Kurkum tõstab antioksüdantse glutatioonperoksüdaasi, glutatioon-S-transferaasi ja NADPHkinoonreduktaasi määra. Kurkuminoidid kaitsevad tõhusalt närvirakke. Kurkum takistab põletikuliste prostaglandiinide (leukotrieenide, COX-2, LOX-5 ja LOX12, IL-6, TNF-α, NF-κβ) moodustumist.

Kurkum kuulub tähtsaimate maitseainete hulka, mis kaitsevad organismi tõsiste krooniliste põletike vastu. Tugevdades neerupealisi, kaitseb kurkum ka stressi vastu ehk toimib adaptogeenina.

Kurkum stimuleerib kõhunäärme lipaasi, amülaasi, trüpsiini ja kümotüpsiini aktiivsust, parandades toidu lõhustumist ja

 Ingver.

imendumist. Tal on ka anaboolne mõju.

Südame ja veresoonkonna seisund paraneb: halva LDL- ja VLDL-kolesterooli ja triglütseriidide määr kahaneb ning hea HDL-kolesterooli hulk kasvab, rasvade oksüdatsioon ja vereliistakute kämpumine väheneb ning vererõhk langeb. Kurkum aitab ka diabeeti ära hoida.

Kurkumiin suudab ületada vere-ajutõket. Närvirakke kaitstes ja antioksüdatiivse glutatiooni määra ajus suurendades hoiab see aju nooremana. Kurkum ongi tõhus vahend Alzheimeri tõve vastu ja võib parandada ka juba haigestunud inimese võimekust. Kurkumi antioksüdatiivsus ja põletikke tõrjuv mehhanism kaitseb organismi dementsust põhjustava oksüdatsioonistressi ja põletike eest, takistab vigastatud amüloidproteiini kogunemist ajusse ning vähendab tublisti selle määra. Kurkum võib isegi lahti lõhkuda juba kogunenud β-amüloidnaaste.

HARILIK KOLLAJUUR (KURKUM)

137

TOIMEAINED

Maitseainena kasutatakse taime lihavat risoomi, mis sisaldab kurkuminoide, nt kurkumiini ja monodesmetoksükurkumiini, bisdesmetoksükurkumiini, dihüdro- ja tetrahüdrokurkuminoide; eeterlikku õli, milles on seskviterpeene ja veidi monoterpeene, tsingibereeni, turmeroone, arturmerooni, dehüdroturmerooni, salitsülaate, diarüülpentaani derivaate, kumarüülmetaane.

Fenoole on eriti palju jahvatises. Kurkumipulber sisaldab immunoloogiliselt aktiivseid

polüsahhariidi arabinogalaktaane; 1,5-diarüülpenta-1,4-dieeni-3-ooni derivaate, vees lahustuvat peptiidi (turmeriini), rohkesti kiudaineid ja rasva; vitamiinidest B3, B6 ja folaati; mineraalaineist väga ohtralt kaaliumi, aga ka kaltsiumi, fosforit, magneesiumi, rauda, mangaani ja tsinki. Antioksüdatiivsuse näitarv T-ORAC on eriti kõrge pulbris: 127 068 / 159 277.

Kurkumiin takistab Alzheimeri ja Parkinsoni tõvega seostuvat ebanormaalset ajurakkude kasvu. Alzheimeri tõve vältimiseks on oluline kurkumi pidev tarvitamine väikeste annustena. Kurkumis sisalduvad kurkuminoidid aitavad maksal toota ensüüme, näiteks glutatioon-S-transferaasi, mis neutraliseerivad ajju jõudnud mürke, sealhulgas liigset rauda, elavhõbedat ja vaske. See kaitseb ka DNA-d mürkide kahjustava toime eest, aeglustades sellega organismi vananemist. Kurkumiin võib ka eemaldada ajust raskmetalle.

Kapsaste ja sinepite söömine koos kurkumiga (ja soovitatavalt koos adaptogeenidega) tugevdab nende kõigi tervistavat toimet. Kurkumi mõju tõhustab ananassist saadav bromelaiin, samuti toidurasv. Kurkumi annusteks soovitatakse 4 g pulbrit veega 1–2 korda päevas, 2–10 g juurt näiteks teena, keedusena või toidusse lisatuna või siis 2–10 ml tõmmist (1 : 1) päevas.

138 MEELE JA MÕISTUSE TOIDUD

MUST PIPAR PIPER NIGRUM

ingl pepper; sks Pfeffer; sm mustapippuri

Mustas pipras sisalduvad fenoolid on väga tõhusad antioksüdandid. Must pipar on põletikuvastane COX-2-inhibiitor, mis stimuleerib kilpnääret ja kogu organismi.

Eeterliku õli koostisosad ja kavikiinvaik võivad stimuleerida rasvarakkude lõhustumist ja olla abiks kaalust alla võtmisel.

Piperiin parandab rasvaainevahetust mitme tunni vältel pärast sööki. Kõige paremini mõjub värskelt jahvatatud pipar.

Pipar aitab langetada kolesteroolitaset, takistab vereliistakute kämpumist ja ateroskleroossete liistakute ladestumist tuiksoonte seintele. Piperiin tõhustab seedeensüümide lipaasi, maltaasi ja sukraasi tööd ning ergutab sülje, maonõrede ja sapi eritust, parandades sel moel toitainete ärakasutamist keha ja aju tarvis. Piperiin kaitseb maksa, parandab insuliinresistentsust ja tõrjub diabeeti. See ergutab rakkude ATP-aktiivsust.

Musta pipart arvatakse aitavat ka stressi ja unetuse vastu. Kurkumis sisalduv kurku-

TOIMEAINED

Mustas pipras on eeterlikku õli, mis koosneb eriti paljudest komponentidest: see sisaldab muuhulgas borneooli, kamprit, kamfeeni, eugenooli, mürtseeni, sabineeni, piperoleiin A-d ja B-d, limoneeni, p-tsümeeni, 1,8-tsineooli, karvakrooli, safrooli, pineene, karüofülleeni ja salitsülaate. Fenoole on rohkesti, paljusid flavonoide ja fenoolhappeid; alkaloididest piperiini, piperetiini jm; bensoeja oksaalhapet, kavikiinvaiku. Must pipar sisaldab ka ubikinooni ja GABA; mineraalaineist kaaliumi, kaltsiumi, magneesiumi, fosforit, rauda, mangaani. Antioksüdatiivsus T-ORAC on mustal pipral 27 618 / 34 053, õlil 79 700, valgel pipral 40 700.

miin ja musta pipra piperiin toimivad üheskoos efektiivselt Alzheimeri tõve vastu.

Loomkatsetes on täheldatud, et piperiin parandab mälu ja takistab rakkude hävingut kaugmälu jaoks olulises hipokambis. Mustas

M U S T P I PA R

139

pipras sisalduv müristitsiin pidurdab serotoniini taset tõstes MAO-ensüümi toimimist ajus. Mustast piprast saadud eeterlik õli teravdab kognitiivseid võimeid ja teeb vaimselt erksamaks. Must pipar suurendab teiste

toidu- ja maitseainete, näiteks kurkumi tervistavat mõju, parandades nende imendumist. Piisav kogus on vähem kui gramm musta pipart päevas.

Must pipar

140 MEELE JA MÕISTUSE TOIDUD

HARILIK ROSMARIIN ROSMARINUS OFFICINALIS

ingl rosemary; sks Rosmarin; sm rosmariini

Rosmariin on eriti mõjus antioksüdant.

Rosmariin- ja kohvhape, karnosool, karnosiinhape, epirosmanool ja ursoolhape, mida leidub rosmariinis rohkesti, on kõik tugevad antioksüdandid. Rosmariinist kasutatakse õitega võrseotsi, lehti ja õisi teena, lehtedest ja võrsetest destilleeritud õli ja tinktuuri nii auruga sissehingamiseks kui ka massaažiõlina.

Rosmariin ergutab sapi eritumist, parandab söögiisu ja seedimist. Turgutab südant, aju ja närvisüsteemi ning kaitseb maksa. Alandab kõrget kolesteroolitaset ja tõstab madalat vererõhku. Selle eeterlikud õlid ja fenoolid takistavad ateroskleroossete liistakute moodustumist veresoontes ja langetavad vererasvade taset. Rosmariin tõrjub diabeeti, vähendab veresuhkrut ja on abiks kaalujälgijale. Rosmariinhape ja diterpeenfenoolid tõrjuvad haigustekitajaid ja hoiavad vaos põletikke. Rosmariini fenoolid tõrjuvad põletikke kõige paremini naha kaudu. Aktiveerib mürke eemaldavaid

ensüüme ja pidurdab ka toidu riknemist.

Teena aitab rosmariin peavalu, migreeni, nõrkuse, kurnatuse, stressi, depressiooni, ärevustunde, mälunõrkuse puhul, rahustab meelt ja aitab uinuda. Rosmariin parandab aju verevarustust, stimuleerib ajutegevust, parandab keskendumis- ja tähelepanuvõimet ning lühimälu. Ajus esineb vähem põletikke ja oksüdatsioonistressi, vereringlus paraneb ja aju saab rohkem hapnikku.

Rosmariinhape takistab β-amüloidnaastude kogunemist ja suurendab nende võimalikku lagunemist ajus, mis võib olla abiks Alzheimeri tõve vältimisel ja selle ravis. Paljud rosmariinis sisalduvad ained pidurdavad atsetüülkoliinesteraasi toimet, suurendades atsetüülkoliini määra. Katsetes on täheldatud, et rosmariin kaitseb dopamiinergilisi rakke ja mitokondrite membraane rakkudes. Rosmariinitõmmis reguleerib ja kaitseb geenivalkusid, mis osalevad rakkude jagunemisel ja aitavad vältida oksüdatsioonistressist tingitud närvirakkude kahjustusi.

HARILIK ROSMARIIN

141

See reguleerib SIRT1-valgu toimet ja muuhulgas mõjutab positiivselt insuliinresistentsust. Karnosiinhape ja karnosool soodustavad närvikasvufaktori sünteesi.

Arvatakse, et rosmariin suudab tõrjuda paljusid oksüdatsioonistressist ja rakusurmadest põhjustatud neurodegeneratiivseid haigusi. Eeterliku õlina leevendab rosmariin tõhusalt stressi ja ängistustunnet.

Eeterliku õlina kasutatult suurendab ka

keskendumisvõimet, aitab kurnatuse, ülemõtlemise, migreeni ja peavalu vastu ning võib parandada Alzheimeri-haigete kognitiivseid võimeid. Rosmariini ei soovitata rasedaile ega kõrgvererõhu all kannatajaile.

Rosmariini võib pidada noorendavaks ürdiks. Kurkum, ingver, roheline tee ja viinamarjad toetavad selle toimet. Annuseks soovitatakse 3–4 g värsket ürti tassitäies vees (1 teelusikatäis on 2 g).

TOIMEAINED

Rosmariinis on eeterlikku õli, mis sisaldab muuhulgas borneooli, bornüülatsetaate, kamprit, 1,8-tsineooli, α- ja β-pineeni, limoneeni, linalooli, mürtseeni, β-karüofülleeni, sabineenasafrooli, kamfeeni, α- ja β-amüriini ja salitsülaate; paljusid triperteene ja steroole, nagu ursoolhapet, β-sitosterooli, karnosiinhapet ja karnosooli; eriti rohkesti

142 MEELE JA MÕISTUSE TOIDUD

fenoole, paljusid flavonoide; fenoolhappeist eriti rosmariin- ja kohvhapet; ränihapet, saponiine. Toores rosmariinis on palju Avitamiini, ka C- ja B-vitamiine, folaati eriti rohkesti, koliini; mineraalaineist kaaliumi, magneesiumi, rauda, tsinki ja mangaani.

Antioksüdatiivsus T-ORAC on kuivatatud ürdil eriti kõrge: 165 280.