MASER 3 TUTVUSTUS

•

2026 3

Siit leiad ohutumad ja tõhusamad raviviisid

WWW.AJAKIRJAD.EE

Suur testosterooni Botox: ilu krahh tumedam pool Miks selle tase kõikjal maailmas langust näitab

Ilusüstidel võivad olla eluohtlikud kõrvalmõjud

PLUSS: Taaskäivitus ravimtaimede abil • Vähiennetus sinu

enda kätes • Kas paljajalujalatsid teevad jalale head?

• Taimed kuumahoogude ja allergia vastu • Testosteroon kui naise varjatud jõuhormoon • Maksaga sõbraks • Sidekirme revolutsioon – moehullus või läbimurre?

Kas NOORUST saab osta?

Tilgutid ja toidulisandid teaduse luubi all

HIND: 11,90 €

Seekordses numbris uurime, miks meeste testosteroonitase on aastakümneid langenud ning millist rolli võivad selles mängida töödeldud toit, keskkonnasaaste, vähene liikumine ja kehv uni. Vaatleme ka testosterooni tähtsust naiste tervisele ning anname nõu, kuidas hormonaalset tasakaalu loomulikul moel toetada.

Juttu tuleb ka NAD+-ist, rakkude energiavahetuses olulisest molekulist, millest on saanud üks vananemisvastase meditsiini moesõnu. Selgitame, mida räägib teadus kulukast NAD+-tilkravist ja millised võimalused võivad selle taseme tõstmisel tegelikult tõhusamad olla.

Pöörame tähelepanu polütsüstiliste munasarjade sündroomile, mis puudutab umbes iga kümnendat viljakas eas naist. Uurime, mis võib olla selle hormonaalse häire juurpõhjus ning milliste elustiili- ja toitumismuudatustega saab organismi loomulikku rütmi toetada.

Tutvustame ka sidekirmet ehk fastsiat – kogu keha läbivat võrgustikku, mille tähtsust on alles viimastel aastatel põhjalikumalt mõistma hakatud.

Selgub, et sidekirme võib olla seotud nii kroonilise valu, külmunud õla ja lõualiigese probleemide kui ka stressi ja meeleoluga.

Võtame vaatluse alla ka ravimtaimed. Õpetame, kuidas valmistada ise tinktuure, õlisid, kreeme ja salve ning kasutada looduse ande koduse tervise toetamiseks.

Räägime vähi varajasest avastamisest. Mida varem haigus leitakse, seda paremad on üldjuhul ravivõimalused. Anname ülevaate uuematest diagnostikameetoditest ning sellest, millist teavet võivad need anda juba enne selgete sümptomite tekkimist.

Nagu ikka, leiad ajakirjast ka värskeid terviseuudiseid ja praktilisi nõuandeid – alates sellest, miks tasub süüa metsmustikaid ja rohkem liikuda, lõpetades sellega, kuidas igapäevased väikesed valikud võivad aidata tervist hoida.

UUDISFOOKUS PERE TERVIS

ALTERNATIIV

täiskasvanu

ravimtaimede abil

8 40 70 Õnnetu laps, õnnetu Tasakaal tagasi paika Taaskäivitus 44 Võta rütm tagasi 48 Maksaga sõbraks

pikendab eluiga

SUUR ÜLEVAADE

14 Suur testosterooni krahh

22 NAD

+

UUDISFOOKUS

VÄHIRAVI

54 Vähiennetuse tegevuskava

58 Plusspool 62 Analüüsid,

Vananemisvastane tilkravi, mis ei pruugi analüüsid… mõjuda

30 Sidekirme

revolutsioon

82 Salapärane harknääre

PILT SELGEKS!

12 Mitmekesisus

76 Jalad alla

PILT SELGEKS!

68 Väikesed asjad loevad palju

88 Botox: ilu tumedam pool

ALTERNATIIV

92 Lillede jõud

Tõlkija Aet Süvari Keeletoimetaja Lembi Kaasik Kujundaja Marge Pervik-Kaal Trükikoda Printall Mida arstid sulle ei räägi 2026/3 Väljaandja Ühinenud Ajakirjad OÜ ISBN 978-9908-54-068-9 Väljaanne “Mida arstid sulle ei räägi” on välja antud WDDTY News Limited UK loal. Kõik õigused litsentseeritud materjalidele kuuluvad WDDTY Newsile ja nende avaldamine ilma kirjastuse loata on keelatud.

Litsents: WDDTY News Limited.

Väljaandes pakutav teave ei ole mõeldud asendama meditsiinilist nõustamist või ravi. Küsimuste tekkimisel soovitame esmalt nõu pidada arstiga.

UUDISED Rattasõit pikendab eluiga

Eakatel tasub jalgrattaga sõita. Rattasõit on suurepärane moodus enese vormis hoidmiseks, lisaks annab see uue uurimuse kohaselt iseseisvuse tunde.

Jaapanis asuva Tsukuba ülikooli teadlased jälgisid 10 aasta jooksul ühe eakate katserühma tervist ja heaolu, et näha, kas regulaarne rattasõit avaldab neile positiivset mõju.

Katserühma ratturid olid kõige suurema tõenäosusega 10 aasta pärast elus, suurem osa neist elas iseseisvat elu. Paljud teised vaatlusalused, kes rattasõitu ei harrastanud, olid kas surnud või hooldekodus. Teadlased avastasid, et kõige rohkem said tervisekasu need, kes ei sõitnud autoga.

Uurimuse tulemused kinnitavad varasemaid uuringuid, mis on samuti näidanud, et jalgratturid on parema tervisega ja sotsiaalselt seltskondlikumad.

Transpordiuurimus, osa F:Traffic Psychology and Behaviour, 2025; 111, lk 296-305

Mikroplast võib eesnäärmevähki põhjustada Peaaegu kõigist pahaloomulistest eesnäärme­ kasvajatest on leitud mikroplasti jälgi – saaste­ ained võivad vähijuhtumeid kasvatada.

Kasvajakoes leidub peaaegu 2,5 korda rohkem plasti kui seda ümbritsevas terves eesnäärmekoes.

New Yorgi ülikooli Langone’i tervise­

teaduskonna teadlased avastasid pisikesi plastiosakesi kümnest üheksas eesnäärmevähi diagnoosi saanud mehe koeproovis, kus mikroosakesed olid kogunenud vähirakkudesse.

Lisaks leidus mikroosakesi ka 70 protsendis terve eesnäärme koeproovides.

Teadlased pole kindlad, kas või kuidas mikroplast vähki põhjustab, ent nad on veendumusel, et see võib eesnäärmekoes esile kutsuda pikaajalise põletikureaktsiooni. Aja jooksul võib krooniline põletik rakke kahjustada ja põhjustada geneetilisi muutusi, millest tekib vähk.

Elu jooksul kujuneb vähk välja igal kaheksandal mehel.

Toidupakendites, kosmeetikatööstuses ja paljudes igapäevatoodetes kasutatav plastik võib kuumutamisel, kulumisel või keemilisel töötlemisel laguneda imepisikesteks osakesteks, mis sisenevad toidu, õhusaaste või nahakontakti kaudu inimese organismi. Eelnevad uuringud on näidanud, et mikroplasti leidub peaaegu kõigis elundites, samuti kehavedelikes ja isegi platsentas.

J Clin Oncol, 2026; 44 (7. lisa), lk 379

6

UUDISED

Hommikukohv teeb ajule head

Kaks-kolm tassi kohvi või teed igapäevaselt vähendab dementsuse ja kognitiivsete võimete languse riski kuni 18 protsenti. Kaitsev mõju avaldub isegi juhul, kui inimesel on dementsusele geneetiline eelsoodumus.

Hea toime avaldub aja jooksul. Bostonis asuva Mass General Brighami tervisekeskuse uurimisrühm jälgis enam kui 40 aasta jooksul peaaegu 132 000 inimest, et teha kindlaks, millist mõju avaldavad kohv ja tee organismile.

Kohv ja tee sisaldavad ühendeid, nagu polüfenoolid ja kofeiin, millel arvatakse olevat aju tervisele toetav mõju, kuna need vähendavad põletikku ja vähendavad rakukahjustusi. Just neid kaht probleemi seostatakse kognitiivsete võimete langusega.

Uuringu 40 aasta jooksul kujunes enam kui 11 000 uurimisalusel välja dementsus, ent neil, kes jõid suuremas koguses kofeiiniga kohvi, oli dementsuse risk 18 protsenti madalam kui neil, kes jõid kohvi harva või ei joonud üldse. Samuti esines kohvijoojatel veidi vähem kognitiivsete võimete langust ning nad said kognitiivsetes testides paremaid tulemusi. Sarnast mustrit nägi ka teejoojate puhul.

Kofeiinivabu jooke pruukinud uurimisalustel aga dementsuse risk ei vähenenud, samuti ei paranenud nende kognitiivne sooritus.

Kaks-kolm tassi kofeiiniga kohvi või üks-kaks tassi teed päevas näib olevat parim kogus, mille ületamine ei suurenda dementsuse riski, kuid ei kasvata ka kaitsvat toimet.

JAMA, 2026; 335 (11), lk 961-74

TERVISEFAKT Maomürk sisaldab kuni 500 farmakoloogilist ühendit, mis inimorganismile mõju avaldavad, ent vähem kui 0,01 protsenti neist ühenditest on tuvastatud.

Ravi põletikulisi hambaid – nii võid diabeeti ennetada Põletikulist hammast ravides võid saavutada palju enamat kui hamba päästmine – see võib vähendada põletikku kogu organismis, mis võiks muidu viia diabeedi, südamehaiguste või koguni vähi väljakujunemiseni.

See tõstab organismi võimet suhkruid lagundada, millega väheneb teist tüüpi diabeedi risk ja langeb põletikutase.

Londoni King’s College’i teadlased hindasid hambaravis levinud juurekanali ravi positiivset mõju 65 inimesest koosneval katserühmal ja jälgisid nende tervist järgneva kahe aasta jooksul. Nad analüüsisid patsientide veres ringlevaid molekule, et näha, kuidas organism suhkruid ja rasvu töötleb ning kuidas reageerib põletikule ja selle ravile.

Teadlaste sõnul võimaldas pikaajaline hambapõletik bakteritel vereringesse jõuda ja põletikureaktsiooni vallandada.

Vastajatest, hambaarsti oskustest ja hamba seisukorrast olenevalt võib juurekanali ravi 5–50 protsendil juhtudest aga ebaõnnestuda. Bioloogilist ravi pakkuvad hambaarstid väidavad, et raviprotseduuriga lukustatakse infektsioon organismi, et säilitada surnud hambal närimise funktsioon ning et see põhjustab süsteemset põletikku. Nemad soovitavad alternatiivseid ravivõimalusi, näiteks osoonidesinfektsiooni ja trombotsüütidega rikastatud fibriinravi.

J Transl Med, 2025; 23 (1), lk 1195

7

Uudisfookus

Õnnetu laps, õnnetu täiskasvanu Lapsepõlvetraumad mõjutavad kõiki kroonilisi terviseprobleeme. Uue uurimuse kohaselt võivad need olla ka soolestikuprobleemide epideemia (näiteks ärritunud soole sündroomi) põhjustajaks

K

ui jesuiidid oleks olnud arstide ordu, oleks nad võinud nentida, et lapseeas juhtunust oleneb täiskasvanu saatus. Hea algus elule – rinnaga toitmine, toitaineterikas menüü jne – on eluliselt tähtis. Kuid veelgi olulisem võib olla üks teine lapsepõlve tegur: üleskasvamine armastavas ja õnnelikus kodus.

Nii vaimset kui ka füüsilist kuri­ tarvitamist peetakse aina enam krooniliste haiguste ja isegi enne­aegse surma suureks põhjuseks. Lapsepõlve­traumat ja negatiivseid kogemusi (ACE-d ehk adverse childhood experiences) peetakse teadustöödes enneaegse surma neljandaks põhipõhjuseks, samuti seostatakse neid südamehaiguste ja vähiga.

Eriti traumaatilist lapsepõlve kogenud inimesed, kellel on kuus või enam ACE-d, surevad lausa kuni 20 aastat varem kui need, kellel sääraseid kogemusi pole või on registreeritud vaid üks selline trauma. Vähem üllatav on tõsiasi, et ka opioidide, alkoholi ja uimastite kuritarvitamise epideemia juured on kinni lapsepõlvetraumades.

Kaiser Permanente ja USA haiguste kontrolli ja ennetamise ameti (CDC) teadlased hakkasid ACE mõjust rääkima 1997. aastal. Nad tõid välja 18 traumaatilise kogemuse näidet laste peale karjumisest kuni füüsilise, seksuaalse kuritarvitamise, intsesti, vanemate alkoholismi ja lahutuseni välja (vt infokast lk 9).

8

Soolestiku reaktsioon Uus uurimus on rõhuasetust veelgi täpsus­ tanud ning seostab ACE-d ärritunud soole sündroomiga (IBS), mille algpõhjus on kuni 60 protsendil juhtudest seletamatu ning sageli peetakse seda idiopaatseks – arstide keeles tähendab see, et nad ei oska selle põhjust selgitada.

Kuigi IBS-i algpõhjus on teadmata, seostatakse seda sageli stressiga, mis võib mängida rolli 38–60 protsendil juhtudest. Uus uurimus on aga avastanud, et tegemist võib olla spetsiifilise stressiga, mille juured on kinni lapsepõlvetraumas. Varajane traumakogemus võib katkestada soolestiku-aju sideme, mis vanemas eas väljendub valu, kõhukinnisuse ja IBS-ina, väidavad New Yorgi ülikooli teadlased.1 Nad uurisid hiirtel tehtud katsetega elu varases järgus kogetud stressi ja võrdlesid uuringu tulemusi kahe suure lapsi vaadelnud uurimusega. Loomkatsete puhul eraldati vast­ sündinud hiired emadest iga päev mitmeks tunniks, et simuleerida stressiolukorda.

Murdekohaks näib olevat neli negatiivset lapseeakogemust, millega kasvab Walesis asuva Bangori ülikooli teadlaste hinnangul hingamis­probleemide, vähi ja südame­haiguste, aga ka vaimse tervise hädade risk.

Mitu kuud hiljem väljendus hiirtel uuringutes ärevuskäitumine, kõhuvalu ja soolte motoorika probleemid. Motoorika probleemid olid sooti erinevad – emaseid hiiri vaevas kõhulahtisus, isaseid kõhukinnisus.

Sarnaseid tulemusi on nähtud ka inimesi käsitlevates uurimustes. Mõned on lapseea kõhukinnisust seostanud ema depressiooniga ja märkinud, et ema-lapse sideme häired võivad selles rolli mängida.2 Teised on leidnud, et rasedusaegne depressioon mõjutab vastsündinu mikrobioomi 3 ja võib viia allergia ja seedetrakti probleemide väljakujunemiseni.4 See mõju ei piirdu varase lapseeaga, vaid jätkub kogu lapsepõlve vältel 5, mis viitab võimalusele, et ema sünnieelne depressioon võib samuti ACE-ks liigituda.

Ka teised ACE-d suurendavad seedeprobleemide tõenäosust eri mehhanismide kaudu, näiteks mõjutavad need mikrobioomi ja uitnärvi, mis on soolestiku ja aju vaheline informatsiooni kiirtee.6 Need võivad seedeelundkonna talitlust mõjutada ka täiskasvanueas, suurendades IBS-i riski 40–200 protsenti ja süvendades selle sümptomeid.7 „Kui patsientidel on soolestikuhädad, ei tuleks uurida üksnes nende praegust stressitaset – väga oluline on küsida ka lapsepõlves juhtunu kohta, sest see on tegur, mida peaksime kaaluma,“ märgib üks New Yorgi ülikooli teadlastest Kara Margolis.

Alguses Idee, et lapsepõlvetraumad võivad tervist – ja lausa pikaealisust – mõjutada, pärineb peaaegu 30 aasta tagusest ajast, kui Kaiser Permanente ja CDC teadlaste rühm selle teemaga tegeles.

Teadlased küsitlesid umbes 9500 inimest, kellele oli Kaister Permanente kliinikus tehtud läbivaatus. Selgus, et patsientidel, kellel oli olnud üle nelja traumaatilise lapseeakogemuse, oli kuni 12 korda suurem tõenäosus depressiooniks, enesetapukatseteks või alkoholi- ja uimastisõltuvuseks.8 Lisaks suurenes krooniliste tervisehädade, näiteks südamehaiguste ja vähi tõenäosus. Kuue või enama ACE-ga inimeste oodatav eluiga oli 20 aastat lühem kui neil, kes olid kogenud vaid üht sellist kogemust või kellel need üldse puudusid.9

UUDISFOOKUS

18 NEGATIIVSET LAPSEEAKOGEMUST 1. Lapse sõimamine või solvamine vanema poolt 2. Lapses oma käitumisega füüsilise ohu hirmu tekitamine 3. Lapse sage löömine, tõukamine või sakutamine vanema poolt 4. Lapse sage löömine vanema poolt nii tugevasti, et sellest jääb nähtav jälg või vigastus 5. Lapse käperdamine vanema poolt 6. Lapsevanema soov, et laps teda seksuaalselt puudutaks 7. Lapsevanema katse lapsega mingil moel sugulisse vahekorda astuda 8. Lapsevanema astumine lapsega seksuaalsesse vahekorda 9. Lapsevanema alkoholi- või sõltuvusainete tarvitamine 10. Lapsevanema uimastisõltuvus 11. Lapsevanema depressioon või vaimuhaigus 12. Lapsevanema enesetapukatse 13. Lapse ema tõukamine või sakutamine 14. Lapse ema löömine, hammus­ tamine või rusikaga äigamine 15. Lapse ema korduv peksmine 16. Lapse ema ähvardamine noa või tulirelvaga 17. Lapsevanema sattumine vanglasse 18.Vanemate lahku kolimine või lahutus Mõned noorte kuritegevust uurinud teadlased on soovitanud loetelu veelgi pikendada ja lisada sellesse teisigi negatiivseid kogemusi, näiteks kuritarvi­ ta­mine mõne teise täiskasvanu, mitte lapsevanema poolt, lapsevanema surm, kiusamise või naabruskonnas valitseva vägivalla ohvriks langemine, hooldusperesse sattumine ja stabiilsuse puudumine pideva kolimise tõttu.

9

UUDISFOOKUS

ÕNNETU LAPSEPÕLVE LAHTIHARUTAMINE Kui sinugi lapsepõlv oli õnnetu, on võimalik sellest siiski üle saada. Esimese asjana on oluline mõista negatiivsete lapseeakogemuste ulatust – vaata läbi lk 9 toodud loetelu ja tee selgeks, kui paljud neist sinu kohta kehtivad. Kui sul esineb üle kolme ACE, tuleks teemaga edasi tegeleda. Üks kogemuste mõju leevendav tegur on see, kui üks vanematest oli hooliv, ehk teisisõnu, kui kogemused seostuvad vaid ühe vanemaga. Ka tervislik eluviis vähendab ACE-de mõju. Kahjuks kannatavad paljud negatiivsete lapseeakogemustega inimesed aga uimastisõltuvuse all, millest saab alguse nõiaring.

Tugev mõju võib olla ka andestamisel. Minnesota meditsiinikooli teadlased on selgeks teinud, et parimat mõju avaldab see, kui vanem ja laps jõuavad üheskoos enesele ja teineteisele andeksandmiseni, kuigi sageli on lapsel vanematele raskem andestada.1 Bryan Hubbardi väljatöötatud aja-valguse teraapiast võib samuti probleemi lahendamisel kasu olla. See käsitleb trauma mõju energiana, mis mõjutab elu ja tervist. Rohkem infot leiab veebiaadressil timelighttherapy.com..

VIIDE

1 J ChildAdolescTrauma,2023;16 (4),lk 1-9

Uurimuse olulisest järeldusest hoolimata on seda tagantjärele nimetatud kõige märkimis­väärsemaks rahvatervise küsit­ luseks, millest avalikkus kuulnudki pole.”

lapsena kogenud nelja või enamat ACE-d.

Selle tulemusel kannatas 52 protsenti sellest rühmast kroonilise tervisehäda käes, 21 protsenti vaevasid südamehaigused.11

Philadelphia lugu Üks Philadelphias tegutsev uurimisrühm tahtis selle vea parandada ning võttis negatiivsed lapseeakogemused oma terviseuuringutes luubi alla. Nende hinnangul võis CDC uurimus kahe silma vahele jääda põhjusel, et osalised olid valgenahalised keskklassi inimesed, seetõttu laiendasid nad ACE-de loetelu veelgi, et kaasata eri kogukondade liikmeid ning nende võimalikke kogemusi.

Lisaks CDC 18-le kogemuse näitele lisas Philadelphia uurimisrühm küsitlusse küsimused tulistamise tunnistajaks olemise, nahavärvi tõttu diskrimineerimise ohvriks langemise, kiusamise ja asendusperesse määramise kohta. 1784-st küsitluse täitnud inimesest 35 protsenti märkis, et olid lapsepõlves kogenud füüsilist ja 33 protsenti psühholoogilist vägivalda – seda oli tunduvalt rohkem kui Kaiseri teostatud uuringus.

Teadlased avastasid, et enam kui nelja ACE-ga uurimisaluste depressioonirisk kasvas kolm korda, märkimisväärselt tõusis ka enesetapukatsete tõenäosus.10 Šotimaa valitsuse tellitud riikliku terviseuuringuga saadi sarnased tulemused.

See näitas, et iga seitsmes täiskasvanu oli

Süda rinnus Harvardi T.H. Chani rahvatervise teaduskonna teadlased mitte üksnes ei seosta ACE-sid südamehaigustega – nad on välja arvutanud ka riskiastme.

Südamerikkega sündinud inimeste puhul on ACE-d levinud, iga uus kogemus suurendab hilisemas elus südame-veresoonkonna probleemide – ka südamepuudulikkuse, insuldi, erakorralise meditsiinilise abi vajamise – riski 24 protsenti. Teadlased küsitlesid 153 kaasasündinud südamerikkega inimest, kellest 27 protsenti märkis, et oli lapsepõlves kogenud nelja või enamat ACE-d.12 Teisedki teadlased on sarnaseid tulemusi saavutanud. Inimestel, kellel on enim ACE-sid, kasvab hilisemas elus südameveresoonkonna haiguste tõenäosus 1,5-kordselt, näitas Hiinas Shandongi ülikoolis läbiviidud uurimus.

Nemad jälgisid 12 aasta vältel umbes 143 000 Ühendkuningriigi inimese elustiili ja tervist ning selle uurimuse üks helgeid järeldusi oli tõdemus, et tervisliku elustiiliga võib negatiivsete lapseeakogemuste kõige hullemat mõju vähendada ja südameveresoonkonna haiguste riski kuni 30 protsenti kahandada.13

10

Kõige olulisem Lapsepõlvetraumad mõjutavad peaaegu kõiki kroonilisi terviseprobleeme. Murde­ kohaks näib olevat neli ACE-d, millega kasvab Walesis asuva Bangori ülikooli teadlaste hinnangul hingamisprobleemide, vähi ja südamehaiguste, aga ka vaimse tervise hädade, näiteks alkoholismi või uimastisõltuvuse, vägivaldsete kalduvuste ja depressiooni risk.14 Lapsepõlvetraumad mõjutavad suurel määral ka vähi teket. Hiina Kesk-Lõuna ülikooli uurimisrühm tegi ülevaate 18-st enam kui 406 000 inimest kaasanud uurimusest, et hinnata traumaatiliste lapseeakogemuste mõju vähile. Kaht-kolme ACE-d kogenud inimeste vähirisk kasvas 35 protsenti, ent nelja või enama ACE puhul kasvas risk enam kui kahekordseks võrreldes nendega, kellel sääraseid kogemusi ei olnud.15 Negatiivsed lapseeakogemused kasvatavad ka kroonilise neeruhaiguse riski.16 Inimesed, kellel on neli või enamat ACE-d, kannatavad kolm korda suurema tõenäosusega ka kroonilise valu käes.17 Pole ka üllatav, et haiglasse sattuvad inimesed on suurema tõenäosusega kogenud ACE-sid. 2392 patsiendi seas läbiviidud küsitlus näitas, et 36 protsenti neist oli lapsena kogenud vähemalt üht ACE-d, enam kui kuus protsenti oli kogenud vähemalt nelja.18 Pilt on sünge, aga ainult sellepärast, et me pole seni tunnistanud seost lapse­ põlvetrauma ja tervise ning pikaealisuse vahel. Kui meie – ja arstid – seda tegema hakkame, võime õnnetu lapsepõlve kahjustustest tasapisi taastuma hakata..

Bryan Hubbard VIITED

1 Gastroenterology,2026;doi:10.1053/j. gastro.2026.02.030 2 J Pediatr Gastroenterol Nutr,2019;69 (6),lk 662-7 3 Front Microbiol,2021;12,lk 664257 4 Br J Psychiatry,2020,217 (1),lk 354-63 5 Acta Paediatr,2022;111 (10),lk 2029-37 6 Wound Manag Prev,2021;67 (11),lk 33-47 7 JAffect Disord,2025;372,lk 66-74;Trans J Psychiatry 2026; 16 (1),lk 70;Int J Environ Res Public Health,2024;21 (1), lk 68;Neurogastroenterol Motil,2016;28 (8),lk 1252-60 8 Am J Prevent Med,1998;14 (4),lk 245-58 9 Am J Prev Med,2009;37 (5),lk 389-96 10 Philadelphia linnapiirkonnaACE küsitluse tulemused (sept.2013),pacesconnection.com 11 Šotimaa terviseuuring 2019 – 1.osa:põhiraport (sept.2020),gov.scot 12 JACCAdvance,2025;4 (6,osa 1):lk 101809 13 JAffect Disord,2024;362,lk 450-8 14 Lancet Public Health,2017,2 (8),lk e356-66 15 ChildAbuse Negl,2021;117,lk 105088 16 Sci Rep,2025;15 (1),lk 6469 17 Diagnostics (Basel),2025;15 (7),lk 839 18 Gen Hosp Psychiatry,2020;64,lk 80-6

PILT SELGEKS!

Mitme­ kesisus pikendab eluiga Pole vaja pidevalt jõusaalis rühmata: ka igapäevased tegevused aitavad elu tervislikumaks muuta

K

õik teavad, et trenn käib tervisliku eluviisi juurde, kuid kui üksnes mõte trenniriiete selga tõmbamisest ja jõusaali siirdumisest tekitab väsimust, on meil sulle häid uudiseid.

Sul ei tarvitse trenni teha – piisab sellestki, kui oled aktiivne ja liigutad end tavapärasel moel, näiteks kõnnid trepist, töötad aias või jalutad poodi.

Harvardi T.H. Chani rahvatervise teaduskonna uus uurimus on nimelt järeldanud, et neist tegevustest piisab täiesti. Õigupoolest – mida rohkem sa igal nädalal selliseid tegevusi teed, seda väiksema tõenäosusega võib sind tabada surm südamehaiguste või vähi tõttu.1 Asja võti on mitmekesisuses. Neil, kes igal nädalal rohkelt erinevate asjadega tegelevad, on varajase surma risk kõige madalam – ent see eeldab sellist tegevust mitme aasta vältel. Teadlased jälgisid enam kui 30 aasta jooksul 111 373 inimese tervist ja aktiivsuse taset. Uurimisalustest 70 725 olid naised ja 40 648 mehed. Uurimisperioodi vältel suri 38 847 inimest: 9901 südameveresoonkonna haigustesse, 10 719 vähki ja 3159 hingamisteede haigustesse.

Kõige vähem aktiivse rühmaga võrreldes oli aktiivseimatel inimestel mistahes põhjusel esineva enneaegse surma tõenäosus 19 protsenti väiksem. Konkreetsete tervisehädade, näiteks südamehaiguste või vähi eest kaitses füüsiline aktiivsus 13–41-protsendilise tõenäosusega.

Teadlased tunnistavad, et sellele võib olla lihtne selgitus: aktiivsemad inimesed suitsetavad ja tarbivad alkoholi vähem, samuti on nad väiksema tõenäosusega ülekaalulised või rasvunud ning toituvad ilmselt tervislikumalt.

VIIDE

BMJ Med,2026;5 (1),lk e001513 12

Tegevused, mis aitavad eluiga pikendada (Protsentuaalselt väiksem surma tõenäosus mistahes põhjusel)

Erinevad tegevused Kõndimine Tennis,squash, padel Sõudmine Jooksmine, jõutreening Sörkjooks Trepist kõndimine Jalgrattasõit

4%

PILT SELGEKS!

19% 17% 15% 14% 13% 11% 10% Tegevuste nädal

MET-iga (metaboolse ekvivalendi ühikuga) mõõdetakse tegevuse intensiivsust. Teadlased soovitavad nädalas tegeleda erinevate tegevusega 20 MET-i ulatuses. Toome näite aktiivsest, mitmekesisest liikumisest ning kulutatud MET-idest. Pühapäev jääb puhkamiseks.

PÄEV

TEGEVUS

KESTUS

MET-I SKOOR

Esmaspäev Teisipäev Kolmapäev Neljapäev Reede Laupäev

Kiire kõnd Jõutreening Lühike jooks Kiire kõnd Jõutreening Aiatöö

45 minutit 1 tund 25 minutit 45 minutit 30 minutit 20 minutit

3 6 3.8 3 3 1.3

13