• 2
Kaalulangetus ilma süstideta
Kaota kilosid, piira isu ja ohja veresuhkrut
Tee oma aju korda Üks erakordne valk hoiab aju teravust
PLUSS: Meditsiinilise toimega seened • Enneta südameseiskumist • Neli viisi vähi ennetamiseks
• Päästa oma harknääre • Miks noored vähki haigestuvad? • Kas jooksmine on üldse tervislik?
• Lämmastikoksiidi tervisekasud • Tusatujust priiks
• Kas gluteen võib depressiooni süvendada?
Tugevda luid ilma ravimite ja raskete treeninguteta
Väljaandes “Mida arstid sulle ei räägi” tuleb ka seekord juttu mitmest erakordsest, aga vähe tähelepanu saanud terviseteemast.
Muu hulgas uurime, kuidas kaotada kilosid, piirata söögiisu ja ohjata veresuhkrut ka lõikuse või ravimiteta – seda kõike ilma kohutavate kõrvaltoimeteta. Kuid kaalulangetamiseks ei piisa alati vähem söömisest ja rohkem liikumisest. Järgi tõrksatest kilodest igaveseks vabanemiseks viit soovitust, mis avaldavad ühtlasi mõju kogu su tervisele.
Tasub teada, et oma tervisesse peaks panustama nüüd ja kohe, et hoiduda hilisemas elus vähist ja teistest kroonilistest hädadest – ennetamine on parim ravi. Vaatleme, millist rolli mängib tüümus ehk harknääre immuunsuse hoidmisel ja vähiennetuses, ning anname nõu, kuidas selle eest hoolt kanda. Räägime ka sellest, millised on parimad terviklahendused, kuidas vähist võitu saada ja tervena elada.
Tutvustame uut meetodit, mis pöörab osteoporoosi ennetamises kõik pea peale, aga võtab aega vaid kümme minutit nädalas. Pöörame tähelepanu ka jooksmisele – trennientusiastid kiidavad jooksmise kasu, kuid tõendid näitavad, et jooks avaldab peaaegu kõigile liiga suurt koormust.
Selgitame, millised hormoonid on depressiooniga seotud, ja tutvustame seitset moodust tuju tõstmiseks. Uurime, kas gluteen võib depressiooni süvendada, ning süüvime värsketesse tõenditesse, mis räägivad gluteenitundlikkuse ja depressiooni sümptomite vahelisest seosest.
Anname ülevaate nn võlumolekulist ehk lämmastikoksiidist – see on gaas, mis on asunud jõuliselt arstiteaduse piire nihutama. Tutvustame ka väävliühendit, mis tekib puidu töötlemisel ja võib sügavale naha alla tungida, aga võib samas lahendada mitmeid terviseprobleeme.
Jutuks tulevad ka ravitoimega seened. Tõepoolest: rahvameditsiinis on seeni pikka aega au sees hoitud, ent nüüd teenivad seened taas tähelepanu, kui teaduseski on hakatud nende fantastilist mõju avastama.
6
• Üksainus treeningkord võib vähi levikut kuni 30 protsenti aeglustada
• Näksi hilisõhtuti pistaatsiapähkleid
• Ära jälgi kaloreid. Kaalukaotuseks loobu kiirtoidust
• Luupust leevendab vanus
• Ozempicu kaalulangusest pea poole moodustab lihasmass
27
• Steevia hävitab pankreasevähi rakke
• Tervisliku vananemise saladus
46
• Friikartulid tekitavad diabeeti, keedukartulid aga mitte
• Unusta 10 000 sammu – varase surma riski saab poole võrra kärpida ka 7000 sammuga päevas
• Viinamarjad – uus supertoit
• Anna vaimuteravuseks jõujaamadele vunki juurde
• Põlvevalu vastu uue kõnnakuga
60
• Liigsed oomega6rasvhapped tõstavad rinnavähi riski
• Katseta kalorite jälgimise asemel kaalulangetuseks vahelduvpaastu…
• … või unusta paast ja vähenda süsivesikute tarbimist
• Söö aeglasemalt ja langeta kaalu
98
• Saatusliku südameseiskumise esimesed ilmingud noortel inimestel
• Antidepressandid tõstavad ohtlike südamehädade riski
• Südamehaiguse vallandajaks võib olla mikroplast
Miks noored vähki haigestuvad
Mure insuldi pärast? Joo rohkem teed (ja vähem kohvi)
ja aju
oma aju korda
Tühjaks jooksnud
on parem
naha all
Tõlkija Aet Süvari Keeletoimetaja Lembi Kaasik Kujundaja Marge Pervik-Kaal Trükikoda Printall
Mida arstid sulle ei räägi 2026/2
Väljaandja Ühinenud Ajakirjad OÜ ISBN 978-9908-54-068-9
Väljaanne “Mida arstid sulle ei räägi” on välja antud WDDTY News Limited UK loal. Kõik õigused litsentseeritud materjalidele kuuluvad WDDTY Newsile ja nende avaldamine ilma kirjastuse loata on keelatud.
Litsents: WDDTY News Limited.
Väljaandes pakutav teave ei ole mõeldud asendama meditsiinilist nõustamist või ravi. Küsimuste tekkimisel soovitame esmalt nõu pidada arstiga.
Kui tunned soovi enne magamaminekut midagi põske pista, võta peotäis pistaatsiapähkleid. Pähklid mõjuvad kasulikult soolestiku mikrobioomile ning see kasutegur väljendub just magamise ajal, väidavad Penn State ülikooli teadlased.
Eriti kasulikud võivad pähklid olla diabeedieelse seisundi puhul. Tavaliselt soovitatakse prediabeetikutele enne magamaminekut süsivesikurikkaid suupisteid, näiteks röstsaia, kuna see aitab reguleerida veresuhkru taset magamise ajal ja ärgates.
Kuid 51 diabeedieelse katsealusega läbiviidud kolme kuu pikkune uurimus näitas, et 60 grammi pistaatsiapähkleid hilisõhtuse näksina aitas soolestikus soodustada heade kõhubakterite, näiteks Roseburia ja Lachnospiraceae perekonda kuuluvate bakterite kasvu. Lisaks aitas see kahandada kahjulike bakterite arvukust.
Curr Dev Nutr, 2025; 9 (7), lk 107481
30-minutiline
Tahad kaalus alla võtta? Siis tuleb loobuda kiirtoidust – see võib osutuda kalorite lugemisest tükk maad tõhusamaks meetodiks. Täisväärtuslikku toitu süües võid aastaga kaotada kuni 13 protsenti kehakaalust – üle kolme korra rohkem kui jälgides kaloritevaest toitumist, mis sisaldab töödeldud toitu. Londoni University College’i teadlased katsetasid 55 uurimisalusel kaht toitumiskava. Alguses sõid katsealused kaheksa nädalat kodus valmistatud toitu, puu- ja köögivilju või vähetöödeldud toiduaineid. Seejärel läksid nad üle valmistoidule ja ülitöödeldud toiduainetele.
Toitumiskavad koostati vastavalt Ühendkuningriigi riiklikus toitumisjuhendis toodud soovitustele. Mõlema toitumiskavaga kaotasid vabatahtlikud katsealused küll kaalu, kuid erinevused olid märkimisväärsed. Kaheksa nädala möödudes olid vähetöödeldud toiduaineid tarbinud katsealused kaks korda rohkem kaalu kaotanud kui ülitöödeldud toitu söönud rühm. "Kui laiendaksime neid tulemusi tervele aastale, näeksime vähetöödeldud toidu tarbimisel meeste puhul 13-protsendilist ja naiste puhul 9-protsendilist kaalulangust, kuid ülitöödeldud toidu tarbijatest meestel vaid 4-protsendilist ja naistel 5-protsendilist kaalulangust. Aja jooksul oleks erinevus silmatorkav," märkis üks teadlastest, Samuel Dicken. Kuigi kumbki toitumiskava ei piiranud kalorite tarbimist, sõi vähetöödeldud toidu katserühm vähem kaloreid. Lisaks märkisid katsealused isude vähenemist ning suutlikkust isu rohkem kontrollida, mis võib samuti väiksemat kaloraaži selgitada.
Nat Med, 2025; doi: 10.1038/s41591-025-03842-0
Krooniline autoimmuunhaigus luupus ei pruugi olla eluaegne vaev ja võib vanusega leeveneda. Arstid on avastanud, et 60. eluaastates leevenevad luupust põdevate patsientide – kellest 90 protsenti on naised – vaevused märkimisväärselt. Teisisõnu on tegemist teistest kroonilistest süvenevatest haigustest täiesti teistmoodi käituva tõvega. Organismi esmase viirusevastase kaitse moodustavad immuunsüsteemi interferoonid, mis asuvad luupuse mõjul organismi ennast ründama. See võib kahjustada peaaegu iga elundit ja põhjustada probleeme – südamehaigust, neeruhädasid, krampe, aneemiat. Ent 60.–70. eluaastates toimub täielik kannapööre ja kahjustav protsess peatub. San Franciscos asuva California ülikooli teadlased on seda protsessi uurinud eri vanuses luupusepatsientide vereanalüüse
Põletikunäitajad kipuvad vanusega süvenema, see on väga tavapärane. Kuid luupusepatsientide puhul on täheldatud vastupidist suunda – mingil moel näib vananemisprotsess pärssivat immuunsüsteemi reguleerivate ja nooremas eas üliaktiivsete geenide
Sci Transl Med, 2025; 17(804);
Jah, Ozempic aitab kaalu langetada, kuid see, mis kaob, pole ainult rasv, vaid ka lihasmass. Lihasmassi kadu võib aga põhjustada südamehaigusi, kasvatada enneaegse surma riski ja mõjutada elukvaliteeti, kahjustades näiteks kehahoiakut ja füüsilisi funktsioone.
GLP-1 ravimeid võtvad patsiendid on kurtnud lihasjõu vähenemise üle ning Virginia ülikooli tervisekeskuse teadlaste sõnul on tegemist tõsise probleemiga.
Just selle kõrvalmõju tõttu ei sobi GLP-1 ravimid kõigile ning neid peaks eelkõige tarvitama inimesed, kellel rasvumisega kaasnevad terviseriskid, näiteks teist tüüpi diabeet ja südamehaigused.
Ka nende puhul tuleks ravi kombineerida lihasmassi taastava regulaarse treeningu, tervisliku toitumise ja toidulisanditega, märgivad teadlased.
Lihasmassi kadu moodustab teadlaste hinnangul kogu kaalulangusest kuni 40 protsenti. Rasvunud inimeste lihasmass on tavapärasest niigi väiksem ning ravimid süvendavad selle kadu veelgi, mis võib kahjustada südame ja veresoonkonna tervist.
Clin Endocrinol Metab, 2025; 110 (10), lk 2709-17
Vähijuhtumite arv on noorte seas tõusuteel ning selles süüdistatakse rämpstoitu. Ent põhjus on laiem ja tõenäoliselt on see seotud soolestiku mikrobioomiga.
Vähki on alati peetud vanainimeste haiguseks; pool vähijuhtumitest diagnoositakse üle 70aastastel inimestel. Ent nüüd on tekkinud murettekitav suund, mida varem pole nähtud: aina enam on vähk saanud noorte inimeste haiguseks.
Aina enam millenniumi põlvkonna, 28–43aastaseid noori haigestub vähki, mis oli varem eakate pärusmaa. Sama nähtust peegeldab ka 1965.–1980. aastatel sündinute Xpõlvkond. 34st kõige levinumast vähivormist 17, mille hulka kuuluvad rinna, pankrease, mao, maksa, emaka, sapipõie, munandi ja soolevähk, muutuvad noorte seas aina tavalisemaks. Need võivad lõppeda surmaga.
Ameerika vähiliidu teadlased täheldasid seda suundumust, analüüsides USAs aastatel 2000–2019 asetleidnud 23 654 000 vähijuhtumi andmeid. Samuti näitab see suund kiirenemise märke. Peensoole, neeru, vaagnapõhja ja pankreasevähki esineb 1990. aastal sündinute seas kolm korda rohkem kui 1955. aastal sündinute hulgas.1 1990. aastal sündinute vähki haigestumise määr on munasarjavähi puhul 12 ja emakavähi puhul 169 protsenti kõrgem kui neil, kellel vähki kõige vähem esineb. Kahjuks on nooremas vanuserühmas kasvamas ka surmade arv – isegi kui vähi enese määr on vanemates vanuserühmades languses. Teadlased ei tea, miks vähk aina enam noori kimbutab. Üks arvamus on, et sellel võib midagi tegemist olla lapseea
kokkupuutega kartsinogeenidega, näiteks keskkonnasaaste ja ülitöödeldud toiduga – toitudega, mille säilivusaega on keemiliselt pikendatud.
Tavalised kahtlusalused
Norras asuva Bergeni ülikooli teadlased on seisukohal, et ülitöödeldud toidu kahtlustamine on igati õigustatud. Tegemist on sõltuvust tekitavate toitude ja jookidega, millest läänemaailma toidulaud 60 protsendi ulatuses koosneb. See trend avaldab meie tervisele tohutut mõju. Töödeldud toit pole mitte üksnes rasvumisepideemia, aga ka diabeedi, südamehaiguste ja vähi põhjuseks.
Bergeni teadlased võtsid vaatluse alla 11 uurimust, millest üheksas leiti märkimisväärne seos toidu ja enamike vähivormide vahel kui eesnäärmevähk välja arvata. Suurendades ülitöödeldud toidu osakaalu 10 protsenti, kasvab pankreasevähi risk kahekordseks, soolevähi risk 51 protsenti, rinnavähi risk aga 21 protsenti. Kokkuvõttes kasvab üldine vähirisk 18 protsenti iga 10 protsendi töödeldud toidu koguse kohta.2
Kõik ei usu aga, et selgitus on niisama lihtne. Toitumisnõustaja doktor Federica Amati, kes töötab uurimisteadlasena Londoni King’s College’is ja on raamatu “Every Body Should Know This” (Michael Joseph, 2024) autor, peab tegelikuks süüdlaseks ülitöödeldud toidus leiduvaid emulgaatoreid.
Emulgaatorid on lisaained, mis aitavad toidus rasva ja vett siduda, et parandada
toidu välimust ja pikendada säilivusaega. Neid leidub kookides, majoneesis ja vorstides, aga ka teistes toitudes ning uurimused seostavad neid Amati sõnul eriti just soolevähi juhtudega. Levinud emulgaatorid on guarkummi, ksantaankummi, stearoüüllaktülaadid ja letsitiin.
Amati märgib, et Ühendkuningriigi toidutööstuses on lubatud umbes 60 emulgaatori kasutamine, kuid USAs peetakse inimesele ohutuks 171 emulgaatorit.
Veel üks asi
Onkoloogid, kes noori inimesi eesliinil ravivad, pole veendunud, et kõiges on süüdi üksnes rämpstoit. Paljud patsiendid, kes nende juurde satuvad, on heas vormis ja saledad ega sobitu kuidagi pitsat ja friikaid kugistavate rasvunud inimeste stereotüübiga.
BBC produtsent Molly Guinness on omaenese võitlust 39. eluaastal diagnoositud soolevähiga kirjeldanud ka sotsiaalmeediaplatvormil X: “Olen meie tutvusringkonnas üks viiest noorest inimesest, kellel on viimasel aastal soolevähk diagnoositud – kõik meist on saledad ja toituvad tervislikult,” postitas ta. “Vaatan vähikliiniku ooteruumis ringi – siin on kõik tervisliku KMIga.”
Ta on ise selle nähtuse tunnistaja ja ohver. Soolevähi määr on 25–49aastaste inimeste seas 1990ndatest saadik 52 protsenti tõusnud, ent vanemas vanuserühmas on juhtumite arv vähenenud või vähemalt samaks jäänud.3
Oleme alatoitumuses
Asi ei pruugi olla selles, mida sööme –vähi kasvu võib põhjustada ka see, mida me ei tarbi. Hiljutises uurimuses tehti šokeeriv avastus, et enam kui pool maailma elanikkonnast on alatoitumuses – siia alla kuuluvad ka rikaste lääneriikide elanikud.
Harvardi T H Chani rahvatervise teaduskonna teadlased uurisid 185 riigi terviseandmeid ja avastasid, et inimesed ei tarbi tervise hoidmiseks piisavalt mikrotoitaineid.4 15 olulise mikrotoitaine tase on madal, sealhulgas kaltsium, raud ja C ning Evitamiin. See võiks selgitada krooniliste haiguste nagu vähi epideemiat.
“Need tulemused on väga murettekitavad. Enamik inimesi – isegi rohkem kui varem arvatud, kõikide riikide ja
Soolevähi määr on 25–49-aastaste inimeste seas 1990ndatest saadik 52 protsenti tõusnud, ent vanemas vanuserühmas on juhtumite arv vähenenud või vähemalt samaks jäänud.
piirkondade lõikes ning kõigis sissetulekurühmades – ei tarbi piisavalt mitmekesiseid ja asendamatuid mikrotoitaineid. See puudujääk väljendub kehvas tervises ning piirab inimpotentsiaali ülemaailmselt,” sõnab üks teadlastest Ty Beal.
Enamikul inimestel napib kõiki 15 vaadeldud mikrotoitainet, eriti joodi, Evitamiini, kaltsiumi ja rauda. Enam kui poolel maailma elanikkonnast esineb ka B2 (riboflaviin), B6 (püridoksiin), B9(folaat) ja Cvitamiini vaegus.
Lisaks napib meil Dvitamiini, mis võib olla kõikehõlmava, aga ülemäära ettevaatliku “ohutu päikese käes viibimise” tervisenõuande otsene tagajärg. Edinburghi ülikooli teadlased väidavad, et päikese ultraviolettkiirguse kasu kaalub kaugelt üles selle kahju, näiteks suurenenud nahavähi ohu.5
UVkiirgus vähendab südamehaiguste ja vähi riski ning võib teadlaste sõnul eluiga pikendada.
Nad analüüsisid Ühendkuningriigi biopanga andmeid, et tuvastada, milline kokkupuude on UVkiirgusega enam kui 400 000 Ühendkuningriigi inimesel ja milline on selle tervisemõju. Kõrgema UVkiirguse tasemega piirkondades, näiteks Cornwallis, esines elanikel südamehaigusi ja vähki vähem kui madalama UVkiirgusega piirkondades, nagu Edinburgh või Glasgow. Kokkuvõttes vähendab suurem kokkupuude UVkiirgusega südamehaigustesse suremise riski 19 ja vähki suremust 12 protsenti.
Solaarium võib päikesepaistet asendada. Uurimuses leiti, et regulaarsetel solaariumikasutajatel vähenes südamehaigustesse suremise risk 23 ja vähki suremise risk 14 protsenti võrreldes mittekasutajatega.
Suurema UVkiirgusega kokkupuutuvatel inimestel kasvas pisut nahavähi ühe vormi, melanoomi haigestumise risk, kuid üldist surmariski see teadlaste sõnul ei tõsta. Kokkuvõttes leiti, et suurem kokkupuude päikesekiirgusega vähendab vähki haigestumise riski, veelgi suurem mõju on sellel aga vähki suremise riskile.
Kõik on kinni soolestikus
Tuntud onkoloog Karol Sikora on samuti seisukohal, et probleem on laiem. Tema arvates on vähki haigestumise kasv noorte seas
seotud soolestiku mikrobioomiga, mida tänapäeval peetakse kogu tervise juhtimiskeskuseks.
“Mikrobioomi hea tervis on soolevähi ennetamiseks olulise tähtsusega. Soolerakud lausa kümblevad bakterite jääkproduktides, mistõttu oleks üllatav, kui seal esineks muutusi, millega kaasneb soolevähi juhtumite kasv või kahanemine. Ent see on väga keeruline teema ning mikrobioomi mõjutavad paljud tegurid,” sõnab ta.3
Üks neist teguritest võib olla E. coli. Mõned asjatundjad kahtlustavad, et saastunud toidust nakkuse saanud lastel tõuseb vanusega jäme ja käärsoolevähi risk.6
Teiseks teguriks võivad olla antibiootikumid, mida sageli lastele manustatakse. Rootsi Umea ülikooli teadlased avastasid hiljuti, et hiirtel mõjutavad ravimid soolestiku limabarjääri, mis takistab kahjulikel bakteritel soole limaskesta tungimast.
Kui need bakterid limabarjäärist läbi pääsevad, võivad need vallandada põletikureaktsiooni, mis võib põhjustada erinevaid kroonilisi hädasid, sealhulgas artriiti, südamehaigusi ja vähki.7
Mõned süüdistavad noorte ülemäärases ja ootamatus surmade arvu kasvus
COVID19 vaktsiine, kuid see nähtus andis endast märku aastaid enne vaktsiinide kasutuselevõttu. Kui COVIDi
vaktsiinid ei pruugi olla süüdlaseks, võivad seda olla siiski teised vaktsiinid. Vaktsineerimise järsk kasv langeb kokku noorte täiskasvanute vähki haigestumise tõusuga.
1990. aastateni vaktsineeriti lapsi kolmikvaktsiiniga (leetrid, mumps, punetised), samuti difteeria, teetanuse ja läkaköha vastu. Lisaks tehti süst ka lastehalvatuse vastu.
Ent pärast seda lisati laste vaktsineerimiskavasse veel kaheksa vaktsiini – näiteks ka Bgripi, tuulerõugete, rotaviiruse ja Ahepatiidi vastu. Inimese papilloomviiruse (HPV) vastane vaktsiin, mis kaitseb emakakaelavähi eest, on samuti vaktsineerimiskavasse võetud.
Kokkuvõttes on laps USAs neljandaks eluaastaks tavaliselt saanud umbes 40 esmast ja kordusvaktsiinisüsti. Ühendkuningriigis piirdub see arv 16ga.
Ent otsest põhjuse ja tagajärje seost lapseea vaktsineerimiste ja noorte täiskasvanute vähijuhtumite vahel kinnitada ei saa. Küll aga on tegemist suitseva relvaga, mis – nagu ka antibiootikumid, töödeldud toit, lisaained ja alatoitumus – võib avaldada mõju mikrobioomile.
1980ndatel, kui neid kahtlusaluseid suuresti välja töötati või reklaamiti, uskus meditsiiniteadus veel, et soolestik on steriilne ja et selle puhtuse eest hoolitseb maohape.
Eelmisel aastal surnud Austraalia patoloog Robin Warren avastas aga, et soolepõletikku ja haavandeid põhjustab bakter Helicobacter pylori. Tema on toonast meditsiinimaastikku meenutanud: “Umbes sada aastat õpetati meditsiinitudengitele, et magu on steriilne ning sealse söövitava maohappe tõttu ei kasva seal miski. Kõik uskusid, et kõhus baktereid ei leidu. Kui mina väitsin vastupidist, ei uskunud mind keegi.”
Võibolla tuleb nooremal põlvkonnal nüüd toonase võhiklikkuse eest lõivu maksta.
Bryan Hubbard