kultuuriparand

MAAILMA VAIMNE KULTUURIPÄRAND Kultuuritraditsioonid ja -nähtused UNESCO esindusnimekirjas Massimo Centini

Inner_EST_Unesco_Intangible_Heritage_001_127.indd 3 001_127_InnerColor Unesco Beni Immateriali.indd 3

29.06.2020 13:19:01 20/11/18 15:42

Sisukord Sissejuhatus

6

EUROOPA

Hiigelkujudega protsessioonid, Itaalia

80

Traditsiooniline viiulivalmistamine, Itaalia

84

Opera dei Pupi ehk Sitsiilia nukuteater, Itaalia

90

Tínose marmoritöökojad, Kreeka

94

Ristide valmistamine ja sümboolika, Leedu

96

Karjakellade valmistamine, Portugal

8

Flamenko, Hispaania

10

Inimtornid, Hispaania

16

Córdoba siseõuede festival, Hispaania

20

Las Fallas de Valencia festival, Hispaania

26

AAFRIKA

Aubussoni seinavaibad, Prantsusmaa

32

Jemaa el-Fnaa väljaku kultuuriruum,

Alençoni nõelpits, Prantsusmaa

36

Prantsuse traditsiooniline ratsakunst,

Prantsusmaa

Hiiglaste ja lohedega rongkäigud,

40

Maroko

Tan-Tani moussem, Maroko

102

Makishi maskeraad, Sambia

108

Zafimaniri puidunikerduskunst, 44

Madagaskar

Belgia

52

Tuule- ja vesiveskid, Holland

56

AASIA

Orelivalmistamine ja -muusika, Saksamaa

60

Kuningate sõit, Tšehhi Busó pidustused Mohácsis: talvelõpukarneval, Ungari

Belgia, Prantsusmaa

Krevetipüük hobustel Oostduinkerkes,

98

Asiri traditsioonilised seinakaunistused,

110

Saudi Araabia

126

64

Traditsioonilise Armeenia leiva lavasi lavas valmistamine, Armeenia

128

68

Lahıci vasksepatöö, Aserbaidžaan

132

Pärsia traditsiooniline vaibakudumine,

Hispaania ratsakooli klassikaline ratsakunst, Austria

74

Iraan

136

Napoli pitsavalmistajate oskused, Itaalia

78

Jooga, India

138

4

Inner_EST_Unesco_Intangible_Heritage_001_127.indd 4 001_127_InnerColor Unesco Beni Immateriali.indd 4

29.06.2020 13:19:01 20/11/18 15:42

Kumbh Mela rituaal, India Ladakhi budistlik laul: pühade tekstide ettekandmine, India

Kirgiisi traditsiooniliste viltvaipade valmistamine, Kõrgõzstan

144

Charrería ratsatraditsioon, Mehhiko

210

154

Mariachi - keelpillimuusika, laul ja trompet, Mehhiko

218

158

Surnutele pühendatud pidustused,

Traditsioonilise mongoli ger’i püstitamine ja sellega seotud kombestik, Mongoolia

162

Hiina kalligraafia, Hiina

168

Siidiusside kasvatamine ja siidi valmistamine, Hiina

170

Akupunktuur ja moksateraapia traditsioonilises Hiina meditsiinis,

AMEERIKA

Mehhiko

220

Traditsioonilised jaanuarikuised parachico’de pidustused, Mehhiko

228

Panama kaabu, Ecuador

232

Oruro karneval, Boliivia

238

Taquile tekstiilikunst, Peruu

246

248

Hiina

176

Kabukiteater, Jaapan

178

Q’eswachaka silla iga-aastase uuendamisega seotud oskused ja rituaalid, Peruu

184

Palverännak jumal Quyllurit’i pühamusse, Peruu

254

Capoeira ring, Brasiilia

260

Tango, Argentina, Uruguay

262

Washi ehk traditsiooniline paberivalmistamine, Jaapan Ojiya-chijimi ja Echigo-jofu, Jaapan

188

Wayang’i nukuteater, Indoneesia

190

Traditsioonilise Bali tantsu kolm liiki, Indoneesia

196

Autorid ja fotod

266

Indoneesia batika, Indoneesia

202

Vaimse kultuuripärandi nimekirjad

268 5

Inner_EST_Unesco_Intangible_Heritage_001_127.indd 5 001_127_InnerColor Unesco Beni Immateriali.indd 5

29.06.2020 13:19:01 20/11/18 15:42

Sissejuhatus Massimo Centini

UNESCO on kandnud inimkonna suulise ja vaimse pärandi meistriteoste nimistusse väga erinevaid kogemusi ja traditsioone. Need on võetud kaitse alla, kinnitades asjaolu, et kultuuripärand on enamat kui vaid käegakatsutavad kohad, monumendid ja esemed. Kultuuripärand hõlmab lisaks folkloori, ainelise kultuuri ja tavade näiteid, mis on teatud kogukondades niivõrd sügavalt juurdunud, et on omandanud peaaegu kultuslikke jooni. Sageli kasutatakse selliste kultuuriilmingute kohta omadussõna ‘rahvalik’ ning just seetõttu suhtuti sellesse kaua aega kui igapäevaelu ebaolulisse osasse, mingitesse n-ö madalama sordi asjadesse, millel puudub intellektuaalne tähendusrikkus. Praegusel ajal, mil iga kahe nädala tagant üks keel lõplikult välja sureb, peame mõistma, kui oluline on säilitada seesuguseid teadmisi ja kogemusi, enne kui need kaovad.

Seepärast ongi UNESCO strateegia erakordne, kuigi esmapilgul paistab see olevat suunatud millelegi igapäevasele ja vähetähtsale. Nimistu on puhtalt antropoloogiline, s.t see püüab tõsta esile teatud ainulaadseid nähtusi, mis võivad ühe kultuuri kohta nii mõndagi avaldada. Näiteks teatud rituaalsed pidustused või festivalid iseloomustavad väga hästi seda kultuuri, kus on sedasorti sündmusi ammustest aegadest korraldatud. Kui jätta kõrvale nende ürituste meelelahutuslik vorm, võib märgata, et neil kommetel on erakordselt huvitav taust, mis võib anda olulisi vihjeid selle ühiskonna tekke ja arengu kohta. Paljud seesuguste rituaalsete tavade ilmingud sisaldavad väga selgeid viiteid nende rahvaste suhtumisele loodusesse, eluringi ja üleloomulikesse asjadesse ehk sümboolse kultuurisfääriga seonduvasse. See peegeldub märkide võrgustikus, mis on valdavalt abstraktne, kuid mitte vähem oluline kui aineline kultuur.

Sümbolite keel saab konkreetse vormi tantsus, laulus või teatrietendustes, mis on oma olemuselt kaduvad. Sellest hoolimata tuginevad need kindlatele traditsioonidele ning neid jagatakse, tunnetatakse sügavuti ja kaitstakse. Selles mõttes on tegemist pärandiga, sest need väljendavad identiteeti ja nende juured ulatuvad kaugele ajalukku. Olgu selleks laul, tants või näitemäng, mida esitavad inimesed, nukud, marionetid või hiigelkujud, jutustades müütiliste kangelaste või jumaluste tegudest – igaüks neist mängib olulist rolli selle kogukonna kultuuridünaamikas, kelle traditsioone need esindavad.

6

Inner_EST_Unesco_Intangible_Heritage_001_127.indd 6 001_127_InnerColor Unesco Beni Immateriali.indd 6

29.06.2020 13:19:01 20/11/18 15:42

Üldine ülevaade inimkultuuri ilmingutest, mille UNESCO on kandnud inimkonna meistriteoste hulka, lubab eristada teatud valdavaid vorme: aineline kultuur, rituaalsete tavadega seotud tegevused, folkloor ja nähtused, mille me võime liigitada vaatemängu laiatähendusliku mõiste alla. Professionaalsema vaatenurga alt võiks siia lisada, et alati ei ole võimalik tõmmata selget joont selle vahele, mis on eranditult rituaal ja mis seostub muude valdkondade, näiteks tantsu või folklooriga.

Nagu lugeja on märganud, käsitleb see raamat äärmiselt erinevaid nähtusi ning seda eelkõige meetodite ja vormide poolest, mille abil seda kõike tehakse ja toetatakse.

Tegemist on põneva teekonnaga, mis kulgeb Sambia Makishi maskeraadilt Jaapani kabukiteatri juurde ning edasi Brasiiliasse vaatama capoeira’t, mille liigutustes on ühendatud tants ja võitluskunst ning mis kiirgab ürgset kehalisust nagu Tarragona inimtornidki. Häältest, viibetest, tegevuskunstist ja kaduvast loomingust saavad käegakatsutavad märgid, kultuurijäljed ja kultuurilugu. Siin on inimkonna ainukordseid kultuuriilminguid, millest osa on üleilma kuulsad (näiteks akupunktuur, jooga ja batika), samas kui teised on vähem tuntud ja neid uurivad vaid etnoloogid, kultuuriantropoloogid ning sotsioloogid.

Seda UNESCO olulist algatust ei tohiks võtta üksnes kui võimalust sukelduda eksootikasse, mis näib olevat kasvanud välja Wunderkammer’ist (saksa saksa k harulduste kabinet, eelmiste sajandite aristokraatide ja aadlike koostatud erakordsete objektide kollektsioonid). Tegemist on pigem teekonnaga, mis hõlmab erinevaid kultuurivorme paljudes riikides ja väga paljude eri rahvaste seas. See teekond tugineb antropoloogilisele põhieeldusele, et inimeste teadmised, väärtused ja vaimusuurus ei ilmne ainult võimsates katedraalides, väljapeetud ja väärikas kunstis ning mitmesugustes muudes inimvaimu ilmingutes, vaid ka igapäevastes tavades, tarbeesemetes, sõnades ja žestides, mis on avaldanud küll vähem mõju, kuid jätnud siiski sügava jälje kogu inimkonna ajalukku.

7

Inner_EST_Unesco_Intangible_Heritage_001_127.indd 7 001_127_InnerColor Unesco Beni Immateriali.indd 7

29.06.2020 13:19:01 20/11/18 15:42

Karjakellade valmistamine Manner: EUROOPA Riik: PORTUGAL Linn: ALCÁÇOVAS UNESCO nimistus alates 2015. aastast

Kariloomadele oskab seesuguseid kelli valmistada vaid tosinkond Lo Louna-Portugali käsitöölist. ~ Igivana traditsioon peegeldab piirkonna karjasekultuuri ja selle tulemusena sünnib ehe kunstilooming.

Portugali Alentejo ajaloolis-kultuurilises piirkonnas on kõlanud tuhat aastat üks eriline hääl – kariloomade kaelas rippuvate kellade rütmiline heli. Kellade kaja annab teada, kus loomad liiguvad ja tähelepanelikumad karjased saavad isegi aru, millal kari ohu eest põgeneb. Karja jaoks on kell kasulik, sest aitab pimedas teed leida. Loomade seas on n-ö juhid ja jüngrid ning seda hierarhiat tähistavad erinevad kellad. Karjakellasid valmistatakse käsitööna sellistes külades nagu Bragança, Tomar, Cartaxo, Estremoz, Reguengos de Monsaraz ning Assooridel asuv Angra do Heroísmo, millest kõige tähtsam on väidetavalt Alcáçovas, kus asub 11 töökoda, kus seda traditsiooni pärandatakse isalt pojale. Kahjuks on pea kõik isad juba üle 70 aasta vanad. Käsitöömeistrid graveerivad kelladele ja nahast kaelarihmadele taevatähti, lilli, kirjatähti või fantaasiarikkaid mustreid. Nad peavad oskama kelli ka häälestada. Kellad valmistatakse rauast ja neid põletatakse +1200 °C juures. Kellad vormitakse haamri abil ja neid kujundatakse alasil seni, kuni need võtavad tassi kuju. Iga kell kaetakse pragunemise vältimiseks savi ja õlgede seguga. Tänu oskuslikele kätele kõlab kellahääl karjamaadel edasi.

• lk 8 ja 9 Üks keerulisemaid etappe Alcáçovase käsitööliste jaoks, keda nimetatakse chocalheiros (sõnast chocalhos ehk ‘lõgistama’) on tila kinnitamine kella sisse. Tänu UNESCO inimkonna vaimse kultuuripärandi nimistusse kandmisele saab see käsitööliik laiemalt levida.

8

Inner_EST_Unesco_Intangible_Heritage_001_127.indd 8 001_127_InnerColor Unesco Beni Immateriali.indd 8

29.06.2020 13:19:01 20/11/18 15:42

Inner_EST_Unesco_Intangible_Heritage_001_127.indd 9 001_127_InnerColor Unesco Beni Immateriali.indd 9

29.06.2020 13:19:01 20/11/18 15:42

Inner_EST_Unesco_Intangible_Heritage_001_127.indd 10 001_127_InnerColor Unesco Beni Immateriali.indd 10

29.06.2020 13:19:01 20/11/18 15:42

Flamenko Manner: EUROOPA Riik: HISPAANIA UNESCO nimistus alates 2010. aastast Tantsu päritolu jääb endiselt saladuseks. Teame vaid, et flamenko tekkis 18. sajandil, kuid mo teadlaste monede ~ väitel pärineb see 16. sajandist. Kuigi tegemist on Andaluusia romade muusikastiiliga, sulatas see endasse ka mitmesuguseid mo mojutusi, sealhulgas ~ Bütsantsi, muslimi ja juudi liturgilised laulud.

Flamenko, 18. sajandi Andaluusiast pärit romade tantsu erijooned on rütm, karakter, väljendusrikkus, improvisatsioon ja tunne. Vanasti väljendasid tantsijad (bailaores) bailaores) oma emotsioone üksnes kehaliigutus bailaores te, jalalöökide (taconeo) taconeo) ja käteplaksutuste ( palmas taconeo palmas) abil, mida saatis flamenko tõeline hing – laulja (cantaor), cantaor), kes suutis oma intensiivse cantaor ning kirgliku cante’ga edasi anda muusika olemust ja sügavust. Esimene flamenko oli cante jondo (’sügav laul’), mis väljendas romade kannatusi. Klassikalist vormi esitatakse kähedal häälel, mida kasutas üks selle muusikastiili suurepäraseid interpreete 19. sajandil, El Fillo.

Kuid muusikastiile (palos) palos) on üle viiekümne, alates kõige intiimse palos matest ja traagilisematest nagu siguiriyas ja soleares (‘üksindus’), mis kajastavad valu, kannatusi ning kibedat saatust, kuni kõige elavamateni nagu sevillana, bulerías ja alegrías, mida saab flamenkolaval (tablao) tablao) näha pühade ja muude rahvapidustuste ajal. 19. sajandi kesk tablao paik oli tunnistajaks kitarri kasutuselevõtule, millega tantsijaid ja lauljaid saadeti (üks suurepärasemaid laialdaselt tunnustatud interpreete oli tänapäeva muusik Paco de Lucìa, kes suri 2014. aastal). Laulu, tantsu ja instrumentaalmuusika kombinatsioon puudutab publiku kõige sügavamaid hingekeeli, nii et nad elavad üha innukamalt kaasa ja neid koguneb järjest arvukamalt.

• lk 10–11 Flamenko üks peategelasi on kleit. Osavad tantsijad panevad selle tantsustiilist olenevalt mitmel moel liikuma.

11

Inner_EST_Unesco_Intangible_Heritage_001_127.indd 11 001_127_InnerColor Unesco Beni Immateriali.indd 11

29.06.2020 13:19:01 20/11/18 15:42

Pärast sajandeid tõrjutust, kuna ülemklasside arvates esindas flamenko ühiskonna alamaid klasse, hakati siin-seal Hispaanias rajama laulukohvikuid (Cafés Cantantes), mille õitseaeg oli 20. sajandi algul. Traditsioon kaugenes kohalikust roma kogukonnast ning sellest sai kiiresti autentne kunstivorm, mida tunnustas palju laialdasem publik. Kohvikutest teatritesse liikudes muutus flamenko aina edukamaks ning paljudest esitajatest said kutselised artistid. Kuigi flamenko on alati olnud seotud oma ajalooga, on bailaore’de kirg ja kunstimeisterlikkus kirjutanud sellesse uued leheküljed – traditsiooniline on segunenud tänapäevasega, et teha flamenkost üks maailma kuulsamaid ja hinnatumaid kunstivorme. Puhta flamenko kõrvale, mis on roma juurtele kõige lähedasem ja kus tantsijad improviseerivad, on tekkinud uus flamenko, vana Hispaania tantsu variant, milles on suurem rõhk kostüümidel ja koreograafial, samuti fusion flamenco, mis on segunenud muude muusikastiilide, nagu popi, roki, bluusi ja isegi räpiga.

• lk 12 Flamenkokingade kontsaplekid on naeltega tugevdatud, nii et neist saavad rütmipillid.

• lk 13 Aja jooksul on flamenkole värvi ja rütmi lisamiseks võetud kasutusele uusi koreograafilisi elemente, sh sensuaalsed ning elegantsed käeliigutused, mis ulatuvad ajas tagasi Andaluusia traditsioonini.

12

Inner_EST_Unesco_Intangible_Heritage_001_127.indd 12 001_127_InnerColor Unesco Beni Immateriali.indd 12

29.06.2020 13:19:01 20/11/18 15:42

Inner_EST_Unesco_Intangible_Heritage_001_127.indd 13 001_127_InnerColor Unesco Beni Immateriali.indd 13

29.06.2020 13:19:01 20/11/18 15:42

14

Inner_EST_Unesco_Intangible_Heritage_001_127.indd 14 001_127_InnerColor Unesco Beni Immateriali.indd 14

29.06.2020 13:19:01 20/11/18 15:42

• lk 14–15 Roma kultuuri pärandati põlvest põlve suuliselt ja nii oli see ka flamenko puhul, mida vanemad õpetasid noortele kas pereringis või kogukonnas. Tänapäeval on tants populaarsem kui iial varem ning seda õpitakse tantsukoolides ja -akadeemiates, kus traditsioon ühendatakse kaasaegse tantsu- ja muusikastiilidega.

15

Inner_EST_Unesco_Intangible_Heritage_001_127.indd 15 001_127_InnerColor Unesco Beni Immateriali.indd 15

29.06.2020 13:19:01 20/11/18 15:42

• lk 16–17 Pinya, mis koosneb kümnetest inimestest,

Manner: EUROOPA Riik: HISPAANIA Linn: TARRAGONA UNESCO nimistus alates 2010. aastast

kes moodustavad kodarja mustri, on ehitise tugistruktuur, samas kui kõige tugevamad mehed on selle vundamendiks.

• lk 17 Inimtorni ehitus õpitakse üksikasjalikult selgeks.

Meeskonnaliikmete käed ja kehad on paigutatud selliselt, et need moodustaksid struktuuri toetavad piilarid.

16

Inner_EST_Unesco_Intangible_Heritage_001_127.indd 16 001_127_InnerColor Unesco Beni Immateriali.indd 16

29.06.2020 13:19:01 20/11/18 15:42

Inimtornid Tegemist pole ei rohkema ega vähemaga kui inimarhitektuuriga, mida saab imetleda Kataloonia festivalide ajal. Traditsioon on sajandeid vana ning no nouab väledust ja julgust. Ausalt öeldes on kukkumine ~ ko~ vajalikud sama vaatemänguline kui ehitamine. Kui jätta korvale keerukus, peab meeskonnaliikmeid motiveerima oskused ja ettevo ettevotmise ~ ühine tegutsemine ja eesmärk, mis teeb neist pereliikmed ning osalised sadade aastate taha ulatuvas ajaloos.

Linna festivalidel tunglev rahvamass tunneb nad juba kaugelt ära – valged püksid, lai särp vöökoha ümber kõige suuremat koormust taluvaid lihaseid kaitsmas ja erksavärviline särk – need on castellere’d, kes hakkavad õige pea oma oskusi näitama. Kui kõlab trummide ja gralla (vilepilli ja pasuna vahepealne topelthuulikuga puidust puhkpill) hääl, kogunevad castellere’d kokku, nii et kõige tugevamad moodustavad torni vundamendi, keda ümbritsevad tosinad inimesed, nn pinya. Seejärel algab ronimine: teise korruse castellere’d ronivad esimese kukile, kolmanda omad teise kukile ja nii edasi taeva poole. Pealtvaatamine on imeline kogemus – nad ronivad julgelt ja väledalt, et ülemisi korruseid ehitada. Kui inimehitist lõpetav noor poiss (enxaneta) jõuab üles ja teeb käega saavutust krooniva märgi (aleta), annab pealtvaatajate mass oma tunnetele voli ja aplodeerib tormiliselt.

17

Inner_EST_Unesco_Intangible_Heritage_001_127.indd 17 001_127_InnerColor Unesco Beni Immateriali.indd 17

29.06.2020 13:19:01 20/11/18 15:42

Seejärel libistavad tornimoodustajad end silmapilgu vältel maapinnale ja eduka kindluse ehitamise nimel ühinenud meeskonna (colla) colla) liikmed embavad üksteist saavutuse tähistamiseks. colla Tarragona, Valls, Vilafranca ja Terrassa on kõige tähtsamad inimtornide ehitamises osalevad linnad.

Nad alustavad juunis Vallsis Hogueras de San Juani festivalil ja lõpetavad novembris Minyons de Terrassal. Nende kahe vahel toimub hulk muid üritusi, millest ei tohi ilma jääda: Sant Pere festival Terrassas ja Sant Fèlixi festival Vilafrancas, samuti Santa Tecla püha Tarragonas, mille castell’i võistlus peetakse oktoobris uhkel areenil, kuid üksnes paarisaastatel.

Mõnede teadlaste väitel tõid inimtorni traditsiooni Hispaaniasse araablased, samas kui teised väidavad, et need olid muistsed roomlased. Kuid kõige veenvam hüpotees viitab Katalooniale. Selles Hispaania piirkonnas see rahvakomme sündis ja on tänini kõige tugevamalt säilinud. Kataloonia iidne rahvatants nimega Ball dels Valencian lõppes väikese kolme-neljakorruselise torni moodustamisega.

Tänapäeval võisteldakse üksteisega sõbralikult üha kõrgemate ja keerulisemate inimtornide püstitamises. Siiski ei ole veel keegi suutnud ehitada rohkem kui kümnekorruselist inimtorni. Kuid siinsed inimesed on valmis kihla vedama, et see on vaid aja küsimus.

• lk 18 Pinya’sid on mitut liiki: tugipost, mis koosneb ühest inimesest teise peal, moodustades vähemalt neli korrust; torn, mis koosneb kahest inimesest tasandi kohta vähemalt viiel korrusel; ja viimaks tõelised kindlused, mis koosnevad kolmest kuni viiest korrusest. • lk 19 Noorukid ja lapsed on inimtorni kõige tähtsamad ehituskivid, kuna nemad moodustavad kõige kõrgemad korrused ja lõpetavad struktuuri.

18

Inner_EST_Unesco_Intangible_Heritage_001_127.indd 18 001_127_InnerColor Unesco Beni Immateriali.indd 18

29.06.2020 13:19:01 20/11/18 15:42

Inner_EST_Unesco_Intangible_Heritage_001_127.indd 19 001_127_InnerColor Unesco Beni Immateriali.indd 19

29.06.2020 13:19:01 20/11/18 15:42