looduseradadel

Chris Packham

Looduse radadel Maailma looduse teejuht Inglise keelest t천lkinud Helje Heinoja

LONDON, NEW YORK, MELBOURNE, MÜNCHEN JA DELHI Originaali tiitel: Chris Packham Nature Handbook Explore the wonders of the natural world Esmatrükk 2010. aastal Suurbritannias Dorling Kindersley Limited 80 Strand, London WC2R 0RL A Penguin Company Copyright © 2010 Dorling Kindersley Limited www.dk.com Kõik õigused kaitstud. Ühtki selle raamatu osa ei tohi reprodutseerida mehaaniliste või elektrooniliste vahenditega ega mingil muul viisil kasutada, kaasa arvatud fotopaljundus ja info salvestamine, ilma autoriõiguse omaniku loata.

Toimetuse konsultant Chris Packham kiindus loodusesse juba varases nooruses ning õppis Southamptoni ülikoolis Inglismaal zooloogiat. Ta on loodusest kirjutanud mitu raamatut ning juhtinud BBC teleprogrammis paljusid loodussaateid, kaasa arvatud Springwatch ja Autumnwatch. Ta on tegev mitmes looduskaitseorganisatsioonis, nagu The Wildlife Trusts, The Wildfowl ja Westlands Trust, The Bat Conservation Trust, ning on Briti Kuningliku Linnukaitse Seltsi (RSPB) asepresident.

Kaasautorid Steve Backshall (Mägi ja mäenõlv) on loodusteadlane, raamatute autor ja teleesineja. Ta on reisinud rohkem kui sajas riigis, avastanud uusi liike ja roninud mitmele maailma kõige kõrgemale mäele.

Eessõna ja sissejuhatus © Chris Packham.

ISBN 978 1 4053 5526 1 (ingl. k) ISBN 978-9985-3-2577-3 (eesti k) © Tõlge eesti keelde. Helje Heinoja, 2012 Tõlke toimetanud Eha Kõrge Kirjastus Varrak Tallinn, 2012 www.varrak.ee

David Chandler (Eluvõrgustik; Järv, jõgi ja oja) on vabakutseline kirjanik ja loodushariduse edendaja. Muu hulgas on ta kirjutanud lastele raamatuid lindude vaatlemisest ja putukatest.

Chris Gibson (Rannik) on loodusteadlane, kes kirjutab, õpetab ja teeb raadiosaateid loodusest. Ta on Briti valitsusagentuuri Natural England vanemspetsialist ja raamatu RSPB Pocket Nature Seashore autor.

Robert Henson (Ilm) on Colorados (USA) elav meteoroloog ja teadusest kirjutav ajakirjanik. Ta on töötanud tornaadode uurijana ja kirjutanud palju kliimamuutustest.

Rob Hume (Mida loodusuurija vajab; Mets; Konsultant) töötas RSPB-s 30 aastat, toimetas 15 aastat ajakirja Birds ja on kirjutanud ligi 30 raamatut, sh RSPB Complete Birds of Britain and Europe ja RSPB Birdfeeder Guide.

James Parry (Troopilised metsad; Võsa ja nõmm; Rohtla; Kõrb) on kirjanik ja lektor, kes on palju reisinud, et puutumata loodust ja erinevaid elupaiku tundma õppida. Ta on kirjutanud mitu loodusteaduslikku raamatut.

Dr Katie Parsons (Koduümbrus; Farm ja põld) on kaitsnud doktorikraadi loomade käitumise ja ökoloogia alal. Praegu on ta vabakutseline looduskaitse konsultant ja teaduskirjanik.

HOIATUS Ärge unustage kunagi olla ettevaatlik ja arukas, kui uurite tundmatut paikkonda.

Lehekülgedel 40–41 on välja toodud mõned põhilised ohutusreeglid, kuid lugeja ise peab suutma hinnata uuritava paiga konkreetseid tingimusi ja võimalikke ohtusid.

Kirjastaja ei võta endale vastutust traumade, kaotuste või kahjude eest, kui loodusehuviline ei järgi raamatus toodud juhtnööre.

Juhime lugeja tähelepanu eriti järgmistele asjaoludele: • taimed võivad olla mürgised või looduskaitse all, mis keelab neid murda või välja juurida; • seeni ja marju võib söögiks korjata vaid korjaja enda vastutusel – ärge unustage, et paljud seened ja marjad on mürgised; • metsloomad võivad hammustada ja putukad nõelata – kasutage ettevaatusabinõusid või võtke kaasa esmaabikarp.

Elizabeth White (Tundra ja jää) on BBC loodusajaloo osakonna dokumentaalfilmide tegija. Tal on doktorikraad loomade käitumise alal ja ta on filminud loodust kõikjal maailmas, kaasa arvatud Antarktikas ja Arktikas.

Steve Kress (konsultant) on Ameerika Auduboni Seltsi koosseisuline bioloog ja Cornelli ülikooli teadur. Koos Auduboni Seltsiga algatas ta nn lunniprojekti, et tuua sellised merelinnud nagu põhjalunnid ja tiirud tagasi Maine’i randadele.

Sisukord Eessõna Chris Packham

6

Eluvõrgustik

8

Ilm ja taevas

18

Mida loodusuurija vajab

34

Koduümbrus

46

Farm ja põld

66

Mets

80

Heitlehised metsad Okasmetsad Troopilised metsad

82 106 122

Võsa ja nõmm

130

Rohtla

144

Mägi ja mäenõlv

156

Järv, jõgi ja oja

172

Rannik

192

Lauged rannad Rannakaljud Rannikumärgalad Ookean

194 214 222 230

Tundra ja jää

232

Kõrb

240

Mõisteid

250 252 256

Register Tänuavaldused

RAAMATUST Loodame, et see raamat saab teie inspireerivaks teejuhiks looduse uurimisel, kogemisel, mõistmisel ja vaatlemisel kõikjal, kus te viibite. Raamatus esitatud liigid on näited looduse tüüpidest ühes või teises maailma osas. Sugugi mitte kõik mingi kindla elupaiga kohta toodud näited ei pruugi esineda koos mingis teises spetsiifilises geograafilises paigas.

a Olen mõelnud, kui palju liike elab praegu, just praegu meie Maal. Olen mõelnud, kas mõni neist on just selle mõtte mõtlemise aja jooksul välja surnud. Olen mõelnud, kuidas kõik näeks välja liblika silmade läbi, ja mis tunne oleks olla pääsuke, kes välgukiirusel tuhiseb üle järve, et haarata nokatäis vett suvisel pärastlõunal. Olen mõelnud, kui suur võiks olla – või oli – kõige suurem hiidkalmaar, ja mis häält tegi türannosaurus. Olen mõelnud, mis tunne on, kui krokodill su nahka paneb, või kas suudaksin näljase tiigriga silm silma vastu seistes ta üle kavaldada ja ellu jääda. Oh, ja ma annaksin palju selle eest, kui saaksin koera kombel ringi joosta ja tajuda maailma lõhnade läbi, et virgutada metsas ringi nuuskimise ununenud tunnet.

Olgem ausad: ma ei saa neile küsimustele kunagi täpselt vastata, kuid ükski neist pole ka selline, mille kohta ma ei suudaks mingit sobivat teooriat esitada. Mõningase pingutusega suudaksin nii mõnegi neist „seeditavaks” teha, uurides, mida kõige moodsamad teadusideed pakuvad, või lugedes mõnda muud ideed puudutavat anekdooti. Näiteks isiklike vaatluste kaudu olen teada saanud, et Niiluse krokodillid ründavad saaki vee alt ja nullivad mitte midagi kahtlustava ohvri kavatsused, tirides ta hoopis tagasi jõkke ja tappes „kolmikvõttega” – muljudes, rebides tükkideks ja ta utades. Olen lugenud, et krokodilli lõuad võivad kokku puta uput da ligi 22 kilonjuutonilise jõuga, mis tähendab, et ada laksatada mine à la Tarzan on ilmselt võimatu. Seega võin ami nende avam ohtumine krokodilliga oleks õudne stsenaarium, koh koht et , kujutleda märga valu! i mudast ja m hulganist hu mis peidab endass hul egi võimalik! hegi Väldiksin seda, kui väheg

aldun teemast kõrvale, see raamat ei ole tegelikult Kuid ma kaldu st, vaid on mõeldud nendele, kellele evusest, kiskja lõugade tugevuse us, nendele, kes nagu mina pakub erutust ning rahuldust loodus, d, kuidas õud, proovivad mõista, mis on looduse sisemine tõukejõu Kui ma nimi. korralik mõni ka see toimib ja kas selle jaoks on tõsimeeli püüdsin jõnglane, stane olin alles innukas kümneaa saada loomadest ning nende elupaikadest täielikult aru – ja veel võimalikult kiiresti –, lehitsedes loomaentsüklopeediaid, hüpates tiigrite luuramisstrateegiatelt madude kestamise ja moonde „imede” juurde, aga tegelikult tahtsin teada saada kõiki üksikasju. Mul oli vaja kest pigem „maha rebida” kui „maha ajada”, ja ma olin juba siis teadlik, et sel ajal kui nukkumise sisemised protsessid jäid minu eest varjatuks – ja ärritav oli, et minu leitud raamatutes puudus nende seletus –, polnud siin ikkagi tegu mingi imega. Ja kõige rohkem ärritas mind veel mõte, et ma teadsin: kusagil seal on valges särgis õpetlane, kes teab kõigi küsimuste vastuseid. Vahest sellesama „pärandi” tõttu olen alati keeldunud laskmast end vaigistada ja igasugune eestkostjalik nunnutamine ei tule minu puhul kõne allagi. Ma pole kunagi andnud selgroogsetele ninnu-nännu nimesid ning olen alati imestusega jälginud, missuguse kerguse ja valmisolekuga jätavad lapsed meelde sauruste nimesid. Miks me siis häbeneme neile õpetada loodusteadlaste õigeid sõnu?

Noorus ei tähenda lihtsameelsust, see tähendab janunemist teadmiste järele ja kõige endasse imemist – ja kui inimene satub loodusest vaimustusse hilisemas eas, siis on ta praegustel, suurema teadlikkuse ning infole ligipääsemise aegadel juba hästi ette valmistatud mõistma õigeid teaduslikke seletusi ja looduse toimimist.

Just niissugust raamatut ma teha tahtsingi g – kaunilt esitatud ja loomulike l s värvides ülevaadet 21. sajandi n looduse toimimisest kogu per p ekonna jaoks. Tahtsin ka ise selllest palju teada saada ja am mm mu õpitud asju värskendad a, aga tah t tsin ka, et see hõlbu ustaks mu auahnemate soovide täitm täit ist – kõike seda, mida mul ei õnnestunud mõista enne kahekümn endatesse eluaas aa tatesse jõudmist, hoo limata kõvast higistamisest kõige libe eda d , hiiliva, pugeva ja tork ava kallal. Tahtsin, et see näitaks laie emat pilti, et see pakuks võimalust aru saada, kuid as ja miks kõig igi väikeste olendite elu on omavahel seotud, et illus treerida kogu meie planeedi elu stikku siduvat hädavajalik ku näh tamatut võrgustikku. Ja selle kau du esitada alusraamistiku , mis toe taks lugeja enda teadmisi või tähelepanekuid, nii et see võiks aidata ära tunda suhteid lõputu hulga näivalt eraldiseisvate liikide, nende füsioloogia, ökoloo gia ja käitumise vahel.

Oeh! Tõeline sõnavaling ! Aga kui mõni lugeja rän dab oma maailmaosas, otsides eru tavaid huviväärsusi, mis tekitavad küsimusi ja millele nad püüavad otsida vastuseid teooriatest, mida nad kontrollivad kog emuse ja uuringute abi l, ja kui nad nagu minagi äkitselt mõ istavad, et kõige selle põh jus on kõik too, ja et looduse tibatillu kese osa kauniduse saa b üle kanda tõelise ilu tunnistamisel e kogu selle keerulises terv iklik kuses – siis on see töö korda läinud. Kuid otse loomu liku lt ei saa te seda saavutada üksnes lugemise või piltide vaa tamise teel – te peate minema välja, minema sinna, kus tegevu s parasjagu toimub, ja selle raamatu eesmärk on teid innustada just seda tegema. Tegevus ei pea olema „suur” või „hiilgav ” – ja kindlasti ei pea see olema midagi eksootilist. Puunot tide all teie aias toimub uskum atuid draamasid, kohalik us par gis peetakse võitlusi elu ja surma peale ning kodulä hed aste l tühermaadel või loodus reservaatides rulluvad lah ti seiklusrohked lood. Ise sei kõike avastada on alati parem, alati tasuvam m.. Televisioon o is näidatav metsik loo dus on viis, kuidas

õhutada huvi, kuid ei rah ulda seda huvi täielikult, ja ma veedan parem kümme min nutit, hoides peos mullak akandit või lepatriinut, selle ase mel et vaadata need küm me minut utit televiisorist tiigrit. Tegelik loodus, ükskõik kui titilluke ja tähtsusetu jälgitav osa ka näida vvõib, on tõeliselt erutav, ja mõista, kuidas ning kus mingi olend elab, kust ted a otsida ja kuidas ta sobitub tervess e suurde süsteemi, on midagi, mis tõeliselt rikastab teie elu .

Ja ma loodan, et niisugu se sügavama mõistmiseg a kaasneb ka sügavam soov kaitsta ja säilitada neid tõeliselt täiuslikke olendeid meie maailmas, tuleb uus arusaamine, et kõik pingutused jäävad tulutuk s, kui me kiiremas korras ei rakenda oma tehnoloogiaid võit lemiseks ja kohanemiseks planeedi kliima muutumisega. Sel le raamatu lehekülgedel on kirjeldatud nii palju tõelisi imesid alates vilkuvates t tähtedest ja pilvedest kuni kullest e ja nende moondeni – kas me tõesti tahaksime kõike seda hävitada? Ei. Õppigem siis tegema vah et, kus ja millal miski on võimalik.

Chris Packhaam See raamat on pühend atud minu emale, kes luba s ilma suurema nurinata mu rebastel kaka da oma vaibale.

Sooviksin väljendada om a sügavaimat tänutunnet kõigile nendele autoritele, kes on hoolsalt uurinud ja oskuslikult kirja pannud neile usaldatud osad, sõn aosavalt selgitanud kõik e, tibatillukesest kuni hiiglasuureni; samuti toimetajate meeskonn nale ale,, kkes on hoolikalt lükkinud kõik need pärl id kokku ühtseks tervikuk ukss,, saavutamaks tõhusat sünergiat; kujunda jatele, fotograafidele e ning kunstnikele, kes on andnud nii raba va visuaalse elu kõigile e ideedele ja selgitustele. Sooviksin nii väga olla veel küm ümneaastane ja alustada uue sti looduse uurimist!

Püsige vaikselt ja jälgige puude latvu, et näha selliseid häbelikke loomi nagu oravad ja kärbid – püüdke heleda taeva taustal tabada iga liikumist.

SINIKAS

KAKU SULG

Jalutuskäik männikus Aastaringne rohelus annab männikule iseloomuliku ilu. Sealne rikkalik elustik ootab avastamist – kui teate, kust otsida.

Jalutuskäik männikus on rahuldust pakkuv kogemus, mis köidab kõiki teie meeli. Nende igihaljaste metsade värsket lõhna tunnete igal külastusel ja nagu iga mets, on ka see vaikne, häirimatu uurimispaik

noorele loodusuurijale. Männimets pakub peale metsaaluses alati ringi sibavate putukate ja puude ladvus laulvate lindude peavarju veel suurele hulgale loomadele, nagu ka taimedele ja seentele.

Uurige väikeste metsalagendike alustaimestikku, et leida värvikaid rohttaimi, näiteks kanarbikku.

SAMMAL

KEERDKÄPP

Kuulake lindude laulu ja teisi kõnekaid helisid. Männikäbide kukkumine võib anda märku puudel toituvatest oravatest või lindudest, näiteks käbilinnust.

KANARBIK

LEPATRIINU

TIMPNARMIK

Jälgige alati ühe silmaga maapinda: siit võite leida sipelgapesi, lilli, seeni või märgata peesisklevat sisalikku.

METSAKUKLASED

KUUSED Harilik kuusk on klassikaline „jõulupuu”. Oksad on torkivad ja tihedalt kaetud vastaskülgedel paiknevate nõeljate okaste kimpudega.

KÄBI JA OKKAD

KÄBI JA SOOMUSED

KÄBI JA OKKAD

NULUD Nulul, näiteks euroopa nulul, on lamedad okkad ja pikad käbid, mis kasvavad kõrgetel okstel ja lagunevad enne mahakukkumist.

KÜPRESSID Küpressidel, näiteks suureviljalisel küpressil, on tumerohelised soomusjad lehed ja väikesed käbid, mis püsivad puu otsas aastaid.

KÄBI JA OKKAD

MÄNNID Männil, näiteks harilikul männil, on tavaliselt paks soomuseline koor ja kahekaupa kimbus okkad.

Käbid on liigiti väga erinevad.

Okaspuid on suhteliselt kerge tundma õppida. Nad on igihaljad, mis tähendab, et nende lehed ehk okkad püsivad aasta ringi ja ka varisevad pidevalt, mitte aastaaegade järgi nagu heitlehistel puudel. Kõige silmatorkavam joon enamiku okaspuude juures on nende vili ehk käbi. Tavaliselt on see puitjas, kuid on ka liike, nagu jugapuu, mille vili meenutab pehmet marja. Okkad, käbid ja koor aitavad eristada okaspuude tüüpe.

Okaspuude äratundmine

Okaspuud on meeldivad puud oma lopsaka värvuse ja okaslehtedega. Nende kuju on muutlik ja kohanenud erinevate tingimustega.

Okaspuud

NAHKHIIR Suur pruun nahkhiir Eptesicus fuscus elutseb koobastes, kuid ka õõnsustes, lahtise puukoore all ja vanades hoonetes.

SÕNAJALG Magusad imarad kasvavad küpse puu okstel.

VÖÖTORAV Närilised, nagu punase sabaga ida-vöötorav, pesitsevad puude okstel.

Punapuumetsa elanikud

koor on kõva kaitsev väliskiht

mähk (kambium) on kiht, kus toimub uue koore tekkimine ja puu jämenemine

PAKS KOOR Enamikul igihaljastel puudel on paks soomusjas, mõnikord käsnjas koor, mis kaitseb otse koore all olevaid õrnu kihte.

AINERINGE PUUS Puumahl imab juurte abil mullast mineraale ja viib lehtedest alla toitaineid. Puutüved toimivad nagu toitainete juhteteed, sest mahlad liiguvad mööda maltspuitu üles ja koore sisekihti mööda alla.

niin, milles puumahlad liiguvad allapoole

maltspuit, milles puu mahlad liiguvad ülespoole

lülipuit (säsi) koosneb peamiselt surnud rakkudest

Erinevalt lehtpuudest ei langeta okaspuud oma lehti. Vahajate, nõelte ja soomustega sarnanevate lehtede veekadu on minimaalne ja see aitab puudel üle elada nii kuiva kui ka kõva külma perioodi.

Okaspuudes liiguvad mahlad palju väiksemates rakkudes kui heitlehistes puudes, mis vähendab ohtu, et mahlad võiksid pakasega külmuda. Mõnel okaspuul, näiteks harilikul männil, on madalal paiknev hargnenud juurestik, mis aitab puul kaljustel nõlvadel õhukesest lahjast mullast toitaineid kätte saada.

Okaspuude elu äärmuslikes tingimustes

Puud on maakera kõige vanemad asukad ja kõige vanema puu, Rootsis leitud musta kuuse vanuseks on dateeritud umbes 10 000 aastat. Iidsed puud on ka jändrikud igimännid (vasakul), mis kasvavad kõrgel California Valgetes mägedes ja suudavad ellu jääda isegi kõige rängema põua ajal. Vanim igimänd läheneb oma 5000. sünnipäevale. Rannikusekvoiad (vt paremal) võivad elada 3000 aastat vanaks ja jugapuud 1500–2000 aastat.

MAAILMA VANIMAD ORGANISMID

RUUMI ELULE Küps okaspuu pakub looduselustikule palju tasandeid, alates puuvõrast, kus elavad närilised, näiteks oravad, kuni juurteni, kus kasvavad seened.

Selle 90 m kõrguse hiiglasliku rannikusekvoia otsa Californias ronis terve teadlaste meeskond, et puu keerulist ladvaelu kaardistada.

ŠAMPINJON See seen võtab toitu mullast ja puujuurtest metsa all.

JÄNESEKAPSAS JA KOLMIKLILL Mõlemad taimed kasvavad vähese valgusega metsaalusel.

TÄHNIKKAKK Selle ohustatud liigi isendid kössitavad puuokstel, et näha ja kuulda jahisaaki.

Mets

VEIDRA VEIDRA DRAD D VILJJAK VIL AKEHA EHAD D Paljud Pal jud se seene ened d on on mür mürgis ü g sed ed ja seepär see pärast ast on tä täht httitiss mee e les pi p dad dada, a, e et kunag kun agi eii to tohi hi korrjat j a ega ega süü üü üa seen eeni,i mid midaa te te loodu lo oduses es le eiatte e, aga ei tun t ne.

Iga ja Iga jalu lutu tusk skäi sk äigu guga ga kaa aasn sneb eb see ent nte e ot otsi simi mine ne.

Leid Le i a võ id võib ib iga gasu sugu su gu use s kuj ujug ug ga sö sööd ödav avai aid d ja mit itte te-sööd sö ödav öd avai aid d se seen eni, i,, kui uid d se see e po pole le kau auge gelt ltki ki kõi õik. k.

Miis on o see eene n d? d Seened Seen ed on or orga g ni nism smid id d, mi miss to toit ituv uvad ad k du kõ une neva vast va stt ain ines est, t, lag agun u da un dade dess se seda da p nn pi nas ase e ri rika kast stam amis isek eks. s. Sel elle less pr prot otse sess ssis is osal os alej ejates testt – ha habr bras aste test st mit itte tesö sööd ödav avat ates estt seen se ente test st kun unii pa p ks ksud ude e li liha haka kate te tor orik ikut uten enii – va vaat atle tle eme m üks ksn nes ne nes neid id,, ke kess on haa aara ratu tu ud paljjun pa unem emis isse se ja ka k sv svat atav av vad vil ilja jake kehi hi..

MaaMa a al a un une e se seen enen en nii iidi d sttik ik, nn nn hüü üüff eh e k seen se ente t kassvuel elun u d, lev un vib i väl älja japo pool ole e kolo ko loon o ia iaga ga sar arna nane na neva va müt ütse seel elin ina a – ma m ss ssiina,, mi na miss sa sage ge eli katab he ek kta tare re eid id. Mõ Mõne ned d mü üts t ee eeli lid on tuh uhan ande deid id aas asta taid id van anad ad.

V lj Vi ljak akeh ehad ade e ku kuju jud d

Enamikul Enamik ul see seente nte tes est on n jal jalg, g, mil mille le otsas ots as on küb kübar. ar. Mu Murum rumuna unade de jalad jal ad d on o pea peaaeg aegu u näht nähtama amatud tud, sel aj ajal al kui te teist i el, ist e nä näite iteks ks tan nuseente see ntel, l, on n jal jalad ad d rabava abavamad mad kui k kui ku küba übarad üba rad.

LIMAHALLI LIMAHA LLITUS TUS Uurige Uur i lilimah ige mahall allitu itust, st, mis me meenu enutab tab vä vägag gaggi niiske nii skell lagu lagunev neval al puiidul kasvav kas vavaid aid se seeni eni..

Küba Kü bara ra kuj uju u ja tek ekst stuu uurr

Kübara Kübara a d võiv võivad ad oll olla a koon koonili ilised se , kuplik kup likuju ujulis lised, ed, la lamed medad ad või li liudj udjad ad ja või õivad vad av avane aneda da üma ümarat ratest e „nööpi „nö öpides dest” t” lai laiade adeks ks „ta „taldr ldriku ikutek teks”. s”.

Nad võ võiva ivad d olla olla ku kuiva ivad d ja ja helb helbeli elised,, siid sed siidjad jjad a võ võii libe ibeda da ad. ad

KUME KUM ER LEHT HTERJA ER S FA ALLOSLIK ALLOSLI ALL K

KARIKAKU KUJUL JULINE L E

TROMPETJ TTROM PETJAS S UURE URETTE EGA GA

SÜVE ÜVENDIG GA KÜBAR JA KÜBAR JALG TOR K TORI

KOON NILIN ILINE E AJU J MEEN E UTAV UTA TAV V

MUNA M U JAS AS

LAHTISED LAHTISED D SOOM MUSED US S

M ett s a s e e n e d KASULIKUD SUHTED Paaalljud P Pal ju jud ju ud sse ee ene en ne n ed elav ed avaad av d lläh läääh hed he ed daase sses ess ü e üh he en end nd n du uses taim use taaim imed ede e de d e jjaa ve vetittik iikkaat ate tte eggaa ja ja ta tav tav aval aalilil sel se se elt toob oob oo b se see see üh ühe ü he h end ndu ndus du us kas assu asu u mõ mõlemale lem emale em ale ale. e. Teadlas eaad e ead adllas laaasstte e hin hin nna nan n aan nggul gu ul va vajab ab ül ab üle le 90 0% % ta ttai aaiimed me m ed de est s e st ellluj lluj lujääm lu ujjääm u ääm ää mise ise is seks ks seeni. se see eeni. ee n ni Se S See ee en ned ed e d ai aittav avad av ad ttai taai aim me med ed e de ell am amm mmuta mmuta uta ut t daa vil viilets illet ets e tssas ast ast s p piinna nn naase n sest toit ses toititai aineid, ain aineid eiid eid d, näit äite äiteks äi ekks eks ks niitr tra tra raaate atte te jaa ffo o osfa sfaaate sfa sf ate at te, mük m ükkor ü kor orirriiisa o iiis isa ssaa ssü ümb ümbi mb mbi biio oo oos osik iks kkss n niim ime me met ettatava attava ata va ssüs sü üsstee ü teemi te ee emi mi ab aabi bil (ssüm sü üm ü mbio bio oos os o on n pa paarrtnerlu par tn tne nerrlu ne lu lus, uss,, mis miiiss toob m to oob ob kkas kaas asu mõ mõl õ em em ema maale ep poo po oo o olel le ele). el e). e) ) Seene Seen Se ened ene d,, kkes es e es ellav avvaad titihe ava ihe ih hed hedas das da aass üh ühe ühend en end nduse nd usse u ses ve etikat eti ikka kat attega eggaa, mood eg oo oo od dust usssttaava u avvvaad ad sambli sam bliikke bl kkkke ke, mida daa le d l iidu id dub du ub oh oht htr tras aast stti reo eos ostam o tam mata attaa m me ets ttsa ssaades de d ess, sam am amu mutiti kal kaalju ka jjud u ud del, el, ka el katus tu ussttel te e jaa mü üür ürriid üri del de ell. e Mõ Mõ Mõn õn ned ed e d seened se see ee ened e pa ed paaras raassite ra ras teeri te eririva er vaad vad d lo loo om oma maade m del d e ell, nääitteks ekkss me ek mesil siillas si assttel, ast tel, elll, mõ e mõned ne n ed d si sipel pe e gad gad d jjaa ma mard mardi rdi dikkad d kaaad d aaga ag ggaa kkaasva svvaatav sv taav avad d ssee se e n ee nii end en e nd daalle le to oid idu duks. d ks ks hüüü hüü üüfifidd

SEE SEE SE EENTE EN NTTTE NTE E JU JUURE UR U RED RE Sõ Sõ Sõn Sõna õn na „„mük mü mük mü ükor ori riis isa ssaa” sa” tääh täh tä hend end dab ab „„se „ssse een en enj njju uur uu u urt” tt”” – niid id diist isssttikk iikkkku – ja ja jju usstt sse see ee ee elluts lut utsseb uts eb ttai taai aime med m e ed de ju jjuu uurrte uu rtte el,l, aaid aiid date ate es seen ee e en ntel te el el kääättte kkät tte te saa ssaaaaada da sah saah hh har ha aariid iiiid ide jjaa ta ttai aaiime mel m e el ne neela ella lata ta vett vett ve vet nin n ing mine in ne eraalai raalai raa lainei la aaiinei ne ne eiid. d.

puuuuu ppuu naaarrma nnar rmas maassjjuuuure ma urrreed

Jalg Ja lg

Värv Vä rvus us

Eosl Eo s eh sl ehek ekes esed ed

Se Seene va s, mid var mida a nime imetat ataks akse e jala jalaks, ks, hoiab ab üleval kübar barat, at, et se seene n d sa ksi saa k d vabasta v tada da pal paljun junemi misek seks eoseid eos eid.. M Mõne ne li liigi gi pu uhul hu pa paisk i ub kübar küb ar sfä f äri rilliselt lt av avali ali,, jätt ättes es alu alumis mise e rõnga õ a jalale j lall .

Värvus on ol Värvus oluli uline, ne, e ku kuii määr äärata ata se eeni üksnes ük nes õr õrnad nade e pruu pruu unid nide, e, roo roosad sade, e, kollas kol laste te ja ora oranži nžide de vär värviv vivarj arjund undite ite abil, abi l, mid mida võib ra raske ske ol olla la kir k jel jeldad dada. a.

Hankig Han kige e enda endale e vär värvik vikaar aartt või või kassutage tag age e võrd võ dlus use useks ekss o omaen om aenda aen a e da a ter termin mineid eid.

Mõnell see Mõnel e nel on n kü übar a a all all õhukes õhu h kesed ed l sta lii stakud kud eh ehk k eosl eoslehe ehekes kesed ed – just just u se seal al tood too detaks aksegi egi eo eosei sei eid d. Eos osleh leheke k ste ke strukt str uktuur uur ai aitab t teil tab te eil i see eene n lii iiki kii määrat mää äärat rata rata. a

TIHE H DA A VILJ VILJALIH VI V ILJALIH ALLIHAGA ALIH HAGA AG GA PA AKS KSEND END JALLA LA ALU UMISES UMISES OS SAS SAS

VÄRVIRÕN VÄRV IRÕNGAD GAD

PE EEN ENIKE IKE ÕÕNES ÕÕNE S

RÕNGAGA RÕNG AGA SIBULJAS SIBU LJAS

TUME UME KES KESKOSA KOSA

EBAV B ÕRDS ÕRD E ÕRDSE PIKKUSEG PIKK USEGA A

EOSTE JÄLJENDID Eo E Eos os ose ed d vvõi võ õiivad õ vvaad d se see en ene ne n esstt laiali est llaai lai aiaali allil paisk paaisk skkud uda uda da ssis issem emi miise m se rõ rõh õhu võ õh õii vvih ih ihm maaattiililk mat lkade lk aad de de mõjul mõ m õjju jul ul ul.

Eo E Eos os oste e jä jäl jäl äljjen je en endit diitit on d on kerge kerge ke rggge e võ võtta tttta ta ja ja se see aiiittab aait ab see see se eent nt m määääärrat mää at ata. ata. a. Pa Pan Pan angge e se see ee e ene e kü kküb üb ü baarr pab p pa ab aberi errile e jjaa sse sel elle le pea pea pe peale eale le kkla la laas as n nin ni in ing ng jätk tke tk öös ö öö össeks eks ks sse eism ism sma. a. S Se See ee eejjär jäär ärel el eem ee e em maal ald ld l age age ag ge ette et ett evva eva vaaatl attlik iku kku ultlt klla kkla laas aaass ja ja pri prr tsi p tssiige ts ge jääälljjen jjäl je en e nd jää jjä äääädvusta dvvvu dvu d ust staamis sta misse eks ek ks ks kiiii re kkii res res estiti üle ülle le jjuu ju uukkse uu ksse selak laakkiga la iga ig g .

LAIADE LAIA DE VAH VAH HEDEGA HED EGA

TIH DA PAIGU TIHE PAIGUTUSE TUSE EGA

113

Okasmets lähivaates Okasmetsad on põhjapoolkeral laialt levinud ja neist leiab arvukalt igasuguses suuruses loomi ja taimi. Seente, putukate ja taimede liigid sõltuvad konkreetsest paikkonnast, kuid kokku „majutab” okasmets rikkalikku valikut looduselustikust.

Okaste kihis ja paksu koore all elutsevad putu d ning ämblikka ud.

Hämaruses ja niiskuses edenevad seened.

HUNTÄMBLIK

SUITSKOLLANUTT

MURUMUNAD

MÜRKELLIUDIK

HIIDTÜVEVAABLANE

PURPURSED JA ORANŽID SEENED

Skeletid ja üksikluud annavad teavet metsaimetajate kohta.

Paljud hämarikuliblikad leiavad varju karedal männikoorel.

RÕNGAKEDRIKU RÖÖVIK

Viljapuude alla ja metsalagendikele kasvavad põõsad.

SUUR SARVIK KÄNNASPSATÜRELL

KÄSNALAINELANE

HIRVE ALALÕUALUU

EACLES IMPERIALIS VAKSIKLASE VALMIK

SINIKAS

Samblikud ripuvad alla madalatelt okstelt ja levivad surnud puudel.

SITKA KUUSK, OKKAD JA KÄBI UIBULEHT

KADAKAS

METSVAARIKAS

KOPSUSAMBLIK

Käbid varisevad metsaalusele.

HARILIKU KUUSE KÄBID

SOOEERIKA HARILIKU MÄNNI KÄBID

Okasmetsade spetsialistid Käbid aitavad lahendada rasketes tingimustes kasvavate puude probleeme, kuid võivad osutuda parajaks pähkliks nendele loomadele, kes tahavad nende seemneid süüa.

Männikäbi

alusel on tihedalt pakitud soomused

KÄBI TIPP

Enamikul mändidest on samal puul nii emas- kui isaskäbid. Isaskäbid on väikesed, tolmukotte katvate tillukeste soomustega. Emaskäbid on suuremad, puitunud soomustega käbid, mille seemnesoomuste ülapinnal on seemnealgmed, mis sisaldavad munarakke, neist arenevad pärast viljastumist seemned.

Männikäbide ehitus on küll sarnane, kuid käbide suurus, kuju ja puitumusaste varieeruvad liigiti.

käbi tipp

Te saate öelda, kas õhuniiskuse tase on kõrge või madal selle järgi, kas käbi on avatud või mitte.

suletud soomused

avatud soomused vabastavad seemneid

pinnal kasvavad vetikad

oks

HARILIKU MÄNNI KÄBID Roosakad emasõied muutuvad suvel purpurseteks ja kattuvad väikeste soomustega, mis järgmisel aastal puituvad ja muutuvad ereroheliseks. Aasta pärast on käbid küpsed ja muutuvad tuhmhalliks.

mitteküps käbi

männiokkad, mitmekaupa kimbus

kinnituskoht

SULETUD KÄBI Emaskäbil on seemnesoomused, mis avanevad õietolmu sissepääsemiseks, seejärel sulguvad tihedalt, kuni seemned küpsevad. Hiljem sulguvad soomused vihmase ilmaga, et kaitsta ja säilitada kasvavaid seemneid.

KÄBI ALUS

Käbipurustajad

KÄBI SOOMUSED

POOLEKS LÕIGATUD KÄBI

küpsevad seemned

Alustage käbide kollektsioneerimist ja otsige näiteid, kus loomad on neid avanud. soomuse väljaulatuv osa

Männikäbi õhukesed lamedad lendtiivaga seemned paiknevad sügaval soomuste vahel käbi aluse juures. Need on toitvad, kuid neid on raske kätte saada ja kogu käbi ärasöömine koos selle karedate tugevate teravaservaliste puitunud soomustega pole tõhus, nii et paljud loomad on välja arendanud viisi, kuidas käbi sisse saada.

Niiske ilmaga sulguvad käbid tihedalt, kuivus avab need – kuid seda juhtub palju kordi isegi tükk aega pärast seda, kui seemned on laiali paisatud ja käbi ise juba maha kukkunud. Kõigepealt peavad seemnesööjad otsustama, missugused käbid on nende tähelepanu väärt.

1 Käbilind, nagu see valgetiivaline vöötkäbilind, on arenenud paljudeks alamliikideks, sageli vastuseks kindlat liiki käbide kujule ja suurusele. Linnud suruvad oma nokapooled soomuste vahele, seejärel aga sulgevad noka või keeravad seda, et käbi lahti saada. Seejärel õngitsetakse seemned keelega välja.

1

2

3

2 Oravad närivad soomused lihtsalt katki ja rajavad endale tee seemnete juurde. Kerge on teha vahet, kus on toitunud orav ja kus käbilind.

3 Rähnid topivad sageli käbid koorepragudesse, et maitsvaid seemneid oleks kergem soomuste vahelt kätte saada.

PUUDE TOKSIMINE

AVATUD KÄBI Küps käbi avaneb kuiva ehk vähenenud niiskusesisaldusega ilmaga, tagamaks seemnete vabanemine ideaalsetes tingimustes, et tuul saaks neid levitada.

Rähnid raiuvad auke nii elavatesse kui surnud puudesse – nende pikk kleepuv kare keel, mis keerdub ümber aju, tungib sügavale auku, et sealt putukavastseid välja õngitseda. Puutüvel aitab rähni püsida jäik saba, mida ta kasutab nagu tugiposti, ja puust kindlalt kinnihaaramiseks on tal eriliselt kohastunud jalad – kaks varvast on taha-, kaks ettepoole suunatud. Tal on ka tugevad sooned noka aluse juures ja ümber aju, et leevendada pöörasest trummeldamisest tingitud põrutusi.

keel

aju

PUUTÜVELE KLAMMERDUMINE