Liharaamat

N I C H O L A F L E TC H E R Retsseptidee autorid Chriisto opher Trotter, Elena Rosemond-Hoerr ja Rachel Green

Inglise keelest tĂľlkinud Lii TĂľnismann

LONDON, NEE W YO YORK RK K , MÜ MÜNC NCHE NC HEE N,, MELB B OU O RN N E , DEL ELHI HI Or aali tiittel: Originaa Niccho h a Flet hol letche ch r The Me The M at Bo Book EEsmatr smatt ükk Su Suurb urbrit r tann a ias as 20014 14. aa aasta stal tal D lin Dor lingg Kind nders ersle ley ey Limited, 80 Str trand and,, Lond ndon, on, WC2R R ORL Copyri yright ight g © 201 2014 Dorlin Dor lingg Kind lin nders nd er ley ers ey Li L mit ited ed A Peng Penguin uin Ra Rando ndo dom m Hous ouse CComp omp mpany any Kõ k õigu Kõik Kõi õigu guse sed e kaait itsstud. tudd. Ühtk htkii sell sell e e raam raamat atu osa ei tohi rep epro prod roduts utseer erid er ida meehaa haanil nilist ist stee või el elektr kt oonili ilistee vah ahend endite tega gaa eg ega mi mingi ngiil muul ng u vi ul viisi isill kasu k utada, tada, kaaasaa arv rvatu atudd foto otopal pal aljun junddus jun dus ja ja info in nfo f sal salvestam am mine ine,, ilma ilma autor aut au or õig ori õiguse use om omani anikku ani ku loata. a ISBN ISB N 9788 1-4093 0933-45 093-4 -450202-22 (ing ingl k) in ISBN 978-998 ISB IS 788 998 985-3 5-3-41 5-3 -41183 833--4 (ee e ti ees ti k)) © Tõlg Tõlg õlgee eesti keelde. eel e de de. Lii Tõniism smann, sma nn, 20 2017 177 Tõlkee toimet Tõlke metanu etanu an d ja korr ko ekt ektuur uurri luge luuge genud ud Le Leaa Arme A me Kirjas Kir j stus Va Varra rrraak Tallinn, Ta n, 20 20177 201 www ww.va .vaarrak.e k.eee www ww.fa w.fa .faceb cebook ceb ook.co ook .com/ com/kirjjast astusv usvar arrak arr akk www ww.dk.co dk com

HOI OIATU AT S: Pal ATUS: Pa un ole ra raaamatus to oodu odudd juh juh uhiste ste järgim jä jär gimise is l tähe ähelep lepane epane an lik, iiseä seäran ranis is siiis, kui ka kasutad ad nu a või nug või saa saagi gi nin ningg tteege egeled looma egeled loo ker eree tük tükeldaamis isee j ras ja ra ket ketee lih lihatük ü kid ük kideegaa. Autor ega kir kirjas jastuss ei e võ õta vaastut vas tutust tutust u õnnetust usstee eest est,, miiss või võ vad ad d johtu htu tuda da n eta nim etatu tud ju j his istee eir e ami amissest. t.

MÄ MÄR ÄRKUS K : Auto utorid rid id so soovi ovvitav tav a ad kes estli stli tlikke kkke kke ke tto oiidu duval valiku ikuid id ningg nägi nin ägidd tub tublist stti vaeva, v a, ett vvallida ida ra r aama am matussse se ü nes ke üks keskk s onn skk on asä asääst ä lik äst likke to toi oidua duaine neid. ne id En Entt toid t idu ke kkonna kes nna n naasää sääst stllikk stl kkkus us on o muutli likk vald li vald dkon on nd, d nii iisii siiss t eks lu tul lugej gejjatel ate tel endd sel elle el le tem te aatikaga aat kuursis kur i hooida is ida, daa, et teh eha eeti et lis isii vali v likui kkui uiid. d.

Eess Ee ssõn õ a

6

LIHA OSKUSTEAVE

8

L ha loeeb Li Küsi Kü sii lih ihun un nikkul ultt Heea liha lihatü tü ükkk N alloo No o d Toor ores or es vär es ärkk Naah haa all la S it Su i su sis i see Kiir Ki irrussta aegl eg glase laselt lt K ir Ki ired ed ja vviiha hase seed L ha Li ha rös ö ti timi mine mi ne Flir irtt ka k st stmeega Mait Ma itse tsekkoos kooslu luse s d Sääässtl Sääs tlik ikum umal altt Linn Li nulih ha lahttil ilõõika õika kami miine m ne Prae Pr aetü tü ükk kkidde la laht htil i õi il õika kami m ne mi Kuum umtö tö ööt ötlu lust stab abeel el Rets Re tsep epti tiso so oov o it itus ui us

10 12 14 1 16 18 211 22 24 26 288 30 3 32 344 366 388 40 46

KODULINNULIHA

52

Siiss ssej ejuh uhat attus Koduliinn Ko nnul ulih iha jaaot otuustüki kidd Linnul Li ulih ih has astt sääilit illit ituusto oot oted ed Konttid idee ee eema maalda ldamin ld aminee lin nnuuli lih ihast hast L nnuu la Li lame meest s am missekks var arra rast stel elee ajam amin am ine Toit To iitte ko kodu d li du l nn nul ulih ulih ihas astt

54 56 5 58

SEALIHA

96

SSiiss is ej ejuh uhat atus uss Sealih Se ha ja jaot otus ot ustü tüki kiid Peek ekoon ja si sink n Sooolat So olatud ud ja ku kuiv ivat va aattud vor orst stid id Piim Pi imap im apõr ap õ saa ett õr ttev eval a mi al mist s am st amiine ine Toit ite se seal alih ihas astt

98 1000 10 102 104 0 1066 10 1088 10

60 6611 62

VEISE- JA VASIKALIHA 140 Siiss ssej ejjuh uhat atus at us 142 42 VVeeis eis isel selih eliha el ih ha ja jaot otus ustü tüki üki kid id 144 4 Vaasi sikka-, püh ü vl vlii- ja piiis ison onilih ha jao a tu tust stük ükid id 146

Veeis i el elih lih has astt sä säil illit itus usttoot us tooted oted Veiisel Ve elih ih ha so sool olam amiinee Paastra sttraami m val almi mist stam am min ine To oit itee ve veis isee- ja va vasi siika kali l ha hast st

148 150 50 1551 152 2

LAMBA- JA KITSELIHA 184 Sissej Siss ejjuh uhat atus us LLaamb baa-- ja kits kiits tsel elih el ihaa ih jaootu tussttük ükid idd Lamb La mbal balih ihas ast sä as säil ilit itussto toooted edd Libl Li blikkak akuj ujul ulin ine la lamb mbak mb a in i ts Pran Pr an nts tsuuse ka karr rree ee Toiite To ite la lamb mb ba- ja ki kitssel elih iha hast ast

ULUKILIHA SSiissej ssejjuh u at a us M ts Me tslo loom om mad adee jaaot otus u tü us tüki kidd ki Meets M tsli lind ndud nd u e jjaaot ud otus ustü us tüki tü kidd Uluk Ul ukil kil ilih ihas ih asst sä säil ilit ittus usto toot to oted edd Ulukkil Ul ilih iha h ma mahl hlak akus us Küül Kü ülik ül ikuu tü ik tüke keld ld dam a in inee Toitee ul Toit ulukil ukilih ihas haasst

RUPSKID Siss SSi issej ejuh juh uhat aattus u Rups Ru pski kidd – si ki sise seel se eluundi el didd Rups Ru pski kiid – teeissed tük ükiid id Ruppski Ru k te t st säi äili l tu li tust stoo oote oo tedd te Sisseeel Si eluun undi undi d te ett t evval almi m st mi s am amin ine Verivo Ve riivo vors rssti ti val almi mist mi stam st a in am inee Toitte ru To rups pski ps kite ki teest

186 8 1888 190 192 19 1993 193 1994

222 2224 2266 22 228 230 3 232 32 2333 23 2334

258 2660 261 2633 26 264 2666 268 2 0 27

LIHA TÜKELDAMINE KODUSEL TEEL 288 Siss Si ssejjuh ss hat atus uss Sea, Se a lam mba ba ja vä väik ikse ikse sema m ulu luki ki tükkellda d mi mine ne Veeis ised ed ja su suurredd hir irvl vlas vl ased ed d Mets Me tsli lind nduude ki k tkum min i e Väik Vä ikeu eulu eu luki kite t nül te ülgi gimi gi imi minee Vors Vo rsti tite ti tegu gu

290 9

R gi Re gist ster st er T nu Tä nusõ sõna õnaad

3112 320

292 292 3000 304 306 30 3008

LLih Li iha ha on tõ tõel elis el lisel eltt me el meel ellik elik iköi öite öi tevv va te vald ld dko kond n , ku nd k s mu mull on olnudd õnn n töö ööta tada ta da üle le nel elja jakü ja kü ümne mne aa aast sta. a. Huvi seell llee v st va stu u an ndiss mu mullle er erip ipal ip alge al geli ge lise li se töö öökä kkääig igu, u, mil ille le tah ahku k de ku deks ks on to t iduk ukir irrja jani nik, k õpe p ta taja, to oiduajaalool olan anee, an e, talu ta lupi pida pi daja ja ja liha liiha hakä kääit itle leja ja.. Kõ Kõig igel ig elee li el lisa saaks ks on ma m ae a llu u õpe peta tanu nudd ni niii mõ mõnd ndagi ka metsaelanike ko oht hta. a Loo a. oda d n, e käe et ä sole levv raaam amat at lu ub bab mul nei eid d ko koge gemu mu usii lug u ej e atel ele ed edas a i an as anda da..

Toidduaja Toid uaaja jalo lo lool oolas asse, e tal a up upid idaj dajaa ja lih ihak akäi ak ä tl äi tlej ejan an na ol olen e näi en äinu nud, ud, et li liha hasö ha sööm sö ömin öm inee võ in võib ib tek ekit itad adaa ül ad ülim imal imal altt tuge tugeva vaid id em mot otsi sio oone ne, mä m rk rksa s kee eeru ruka kama maid idd kuii lih ihaa pa pakk k um kk umis i es is estt ja ja sööömi mise sest stt saa aadda dav li dav liht htne ht nee nau udi ding ng. Ma pol olee ku k na nagi gi eiita t nu nud d tõ t siasja ja,, et sel elle leks lek ks ett ini ks, nim mene me ne saa aaks ks lih ha sü s üaa, pe p ab loo oom m su sure rema m . Tääna ma napä päev pä evaa jä ev j rjjes est vi virt rtua uaal alse sema se mass ja urb r an anis istl tllik ikum umas maa aail iillm maas on o iniime mest stel st el rasske k mõistta aj ajal aloo al ooo häm ämar arus ar ussse ulaatu us t va vaid id suhte uh hte teid id looma oo oma made nin ng inim in im mes e te kuii küt ütttide, ti , no noma maad ma ad did ide, e, karja arrjaka jaaka kasv svvat ataj ajat aj atee ja at j väi äike keta talu luni nike k vah ke ahel el.. Vaahe el hetu tu ult loo ooma made dega ga töööta taddes, es, olg lgu lgu teegu sii iiss uu uri r mi m se sega gaa, mi m s loom loomi om mi hä häiirib irib või rah hus usta taab, või ime metl tluus tl useg e a, millle kut utsu ssu ub es esil ilee li liha h ke ha keha ha osk skusli likk tü üke kelld keld dam min ne, e, on võ v im mal a ikk loo oma made dess de s e lu lugu guupi pida davvalt suh da u tu uh tuda da,, ja ja nii teh ehak akse ak ksegi seeggii. Üh Ühissko Ühis kond ndli liku k s mõ ku m tt ttes es on se sellllin inee läheedu lä duss aga ag g kaot otsi si läinud nud, mis seele leta taab ka lihas tab ih haassöö öömi mise sega se ga seo eotu tudd sa sala l du la d sl s ik ikkku kust ust st,, se sega gadu ga dust du st,, is st iseg eggi hi egi hirm rm mu. u Mee ei pru pruu uugi gi sed edaa kõ kõik ikke tu tund nda, nd a, kui koh ohtl tlem em me lo loom omi lu om l gu g piida d misega ga. Lo Loom om mi on o võiima mali likk ka li kasv svat atad adaa jjaa tap apal ae al saat sa atta ni nii, i, et naad ei kan anna n ta na t , ja maail aaailma lmas, as,, millle loo oodduusl oodu slik ik tas asak sa aa aall on on nii hõl õlps psaastii häi ps äiri r taav, ri v vajjabb ko orr rral alda dami mist stt met etsl sloo sl loo o ma mad degi elu degi lu.. Ke Kesk skko sk kond n a tu tule l b ka le kassuta tada da või õima mali ma like li k sstt par ke a im i all vii iisi sill – „Lih „LLihaa lo loeb eb” (l (lkk 10 k 10 1 – 111) seelg 11) git i ab b, ett pai aigu g tii kassva vata taab ma maap apin ind d inim i es este tele le toi oiduks ks sob obim imat attuiid ta t im imi, i loo i, ooma madd ag ma a a mu muun unda un dava da vvaad kidu ki dura du ra tai a mk mkat atte te tag agaj ajjär ärjek ärje jeeka kalt lt lih ihak aks. ks. Maa aailm illmas, kus u tul u eb ära toi o ta nii arvuukkal altt inim inim mes esi, i, puu uudu dub utop o isstllikk meet me etod od toi oidu du too ootm ootm mis i ek e s; ka ta taim i et im etoi oidu oi du too ootm tmin inee ka in kahj h us hj u taab pu putu tuka tu kaid ka id,, mets id mets tslo l om lo omii ja kes e kk kkoonda onda da.. Se Seeg ga on nii, ni i, et va v li lide dees to oiddu ukks li liha, ha, peak peeaksi sime si mee uur u im ima, a, kui uida dass se da seda daa too oode deta taks kse, e, hoo oolt lt kan ndm dma, a, et mi mida dagi da gi raisk aisk ai skuu eii lääheks lähe ks,, ni ning ng kasut assutam a a se am seda daa lug ugup upid idav id avval a t ja ja mõõ õõdu duka kalt lt.. Se Sell ju juhu h l sö sööm ömee li öm liha rõõõmu muga ga. ga Toiid To idukkirja iduk irja jani niku ni ku ja õppet etaj ajan aj anaa ollen an n uur uriin inu , ku inud kuid idaas toi o mi oi mibb li liha h , ku ha k i se sedda da tük ükel elda el dada da da ja ku kuum umtö tööd ödel elda daa. Mi Miss as asii se see on,, mi on m s te teeb eb ühe lih hat atük ü i te ük teis isste iste test st par a em emak a s? Ja mi ak miss mõ õtt ttes ess „pa p reemaks pa maks ks”? ”? Mis i on üh ühe jaok jaaok okss la lait itmatu itma tu,, võ tu v ibb t isee siilmis te llm mis i ollllaa ül ülee-- või õi allaakü küps pseenud ps enudd. Ku Kuid idd nii iipe pea, a, kuii haakkka kadd mõ m is istm tm ma li lih liha haa põh his istr truuk tr uktu ukt tuur u i – mi miss se sellllee loob lo oob ja miss se mi seda da muu uuda dabb –, da –, muu uutu tuva vad d vä väga ga pal alju ju usi sid d in i im mes esii h häämm mmel eldu ldu duss ssee aj ss ajav avvad d müs üste t erriu te i mi midd li liht htsa ht s ko sa koel e is iste teks ks allus uste tead dmiistek sttek eks, ks, mid i a sa saab ab kas asut utad utad a a mi m s ta tahe hess li he liha h ost ha stmi m sel, mi l, tük ükel ellda damise dam miseel ja toi oidu idu duks ks val a mi mist ist stam amis i ell. is Seeeg ga ta tasu su uks enn nnee me meie tor ored edaa ret retsep tsep epti tiko ti kogu ko gu juu uurd rdee sö rd söös östm östm tmiis ist ne ist need e olu ed luli lise li sedd alap se alapea eatükidd kind kindla laastti lä läbi bi lu ugeeda; daa; ro oa õn õnne neesttum umis isee se is seis isuk is ukoh kohal altt on al on nee e d väähe hema malt l sama lt am ma olul ollul ulis iseed ed kui koo oost stis st isos is osad os adee ni nim meki kiri rii. K Kaa sii iiss, kuii sa ku sa ei kaava v ts tse ha haka kata ka ta kod odus uss looomaakeere resid d tü tüke keeld ldam am ma, a loe ikk kka, a, miss sel elle l koh ohta taa kir irja j s seeissab ja ab,, se seee ai aita tabb lih li ha mõi ha õist stmi mise mi seele le tub ubli list li stii ka kaas asa. as a.

A as Aj astt aega aeegaa on li liha ha kuulu unud nuud lahu lahu huta tama ta matu ma tult tu lt pea eaae aegu egu g iga maa kul u tu tuuuri ju j ur urde de.. Li de Lih ha on pe ha peet ettud lukksu etud suse se ja vahe va heel ka või õimu õi mu täh ähis isek is eks, ek s, jum umal alaa laann aaann n ik iks ja ja rõõ õ mu mukü küll kü llaasek ekss ee e sõ sõig igus ig usek sekss – li liha ha on tä täht httis toi oidu duaaine du aine,, mi m ll lles essse es maaks m ksab a suh ab htu uda aup upak akli liku li ku ult lt.. Ol O guu nende ende d leh ehek ekül ülge ül gedde ge de lug gem emin inee su sullle lle ppiidu dusö s öm sö min i g.

SEALIHA JAOTUSTÜKID KÕIGE ROHKEM KASUTATAKSE JUST SEALIHA vorsti, singi ja teiste soolatud toodete valmistamiseks. Samas saab värskest sealihast taskukohase hinnaga maitsvaid roogi; sealiha on üks odavamaid lihaliike.

Hea sealiha on roosa, mitte hall; välitingimustes peetud sigade liha on tumedam kui intensiivmeetodil kasvatatud sigadel.

ESIOSA

SELJATÜKK TAGAOSA

KÜLJETÜKK

Veel esiosa jaotustükke

ESIOSA JAOTUSTÜKID

• ABARULAAD Sea abalihast lõigatud tükid keeratakse rulli ja seotakse kinni, sobivad aeglaseks küpsetamiseks.

Sea esiosa jaotustükkidel on rasvaviirud, seega sobivad need suurepäraselt aeglaselt küpsetamiseks. Kaelast ja ribidest saadud ribipraetükid on head ka grillimiseks.

• KAELAKARBONAAD Need „ribid“ on tegelikult pikad kaelalülid. Küpsetatakse sama moodi nagu küljeroietest lõigatud ribipraadi.

ABALIHAST HAKKLIHA Sisaldab pekki ja sobib hästi lihapallide, pikkpoisi ja hiinapäraste klimpide valmistamiseks.

• ANTREKOOT See korralik läbikasvanud jaotustükk on kondita ribipraad. Küpseta kas kamaraga või ilma.

• KOOT Kondiga tükk jala ülaosast. Lase tasasel tulel vaikselt keeda või moori.

• SEAJALAD Tihti suitsutatakse, suure liimainesisalduse tõttu sobivad süldiks, supiks ja puljongiks.

PIIMAPÕRSAS ABATÜKK Sea õlast ja kaelast lõigatud tükki, mida soolatult hüütakse „kraeks“, müüakse ka konditustatult ja rulliseotult, et liha oleks lihtsam lahti lõigata.

100

SEALIHA JAOTUSTÜKID

ABALIHAST STEIK Marmorjate pekiviirgudega abaliha sobib suurepäraselt aeglaseks küpsetamiseks.

Tervelt küpsetatud piimapõrsas (vt lk 106–107) on peolaua ülimaks ehteks – täiuslikult küpsenud liha on nii pehme, et seda võib lõigata taldrikuservaga. Peaasi et kõrvad ja kärss lihapoes korralikult puhtaks tehtaks.

SELJATÜKK

KÜLJE JAOTUSTÜKID

TAGAOSA JAOTUSTÜKID

Seljafilee on väga lahja, välise paksu rasvakihi võib soovi korral ära lõigata. Ettevaatust kuumtöötlemisel, need jaotustükid võivad liiga kuivaks küpseda.

Neis tükkides on rohkesti pekki ja rasva. Võib tervelt barbecue-meetodil grillida, kuid harilikult lõigatakse väiksemateks tükkideks. Küljetükkidest valmistatakse peekonit.

Seakere tagumine veerand pakub ka väga lahjasid jaotustükke. Terveks jäetud seakintsust valmistatakse traditsioonilisi soolatud, kuivatatud ja suitsusinke, samuti steike.

KARREE Elegantse välimusega tükk, eriti prantsuspäraselt seotuna (pildil), terava selgroo eemaldamiseks palu lihunikult abi.

SELJAKARBONAAD Kondiga nimmetüki otsast lõigatud jaotustüki ühes servas on kondita karbonaad (vasakul) ja teises servas filee (paremal).

TERVE KINTSUTÜKK Traditsioonilise kodutoidu taskukohane jaotustükk maitseb kõige paremini siis, kui kamar pealt risti-rästi läbi lõigata ja mõnusalt krõbedaks küpsetada.

Kondi võib ka välja võtta, liha väiksemateks tükkideks jaotada ja rulli keerata.

RIBIPRAAD Jäetakse küpsetamisel sageli terveks, ent kleepjas kastmes hiinapäraste ribide valmistamiseks võib ribid ka lahti lõigata. Maitseb kõige paremini siis, kui algul aeglaselt küpsetada ja siis krõbedaks kuumutada.

KINTSUSTEIK Sobib suurepäraselt grillimiseks ja vokkimiseks. Võib õhukeseks vasardada ja šnitsleid valmistada. Ülearu pakse tükke ei maksaks lõigata, sest kuumtöötlemisel kipub kintsuliha vintskeks muutuma.

NIMMESTEIGID Kondita seljatükist lõigatud steikidele võib rasvakihi külge jätta või ära lõigata.

SISEFILEE Kõige pehmema lihaga jaotustükk, millest saab söönuks paar-kolm inimest. Valmib väga ruttu.

KONDIGA KÜLJELIHAVIILUD Võivad sisaldada nii konti kui ka kõhre, kuid aeglane küpsemine muudab kõik kenasti pehmeks.

KOOT Suure liimainesisalduse tõttu sobib koot väga hästi supi ja puljongi valmistamiseks, koodist saab ka odavalt sinki valmistada.

Veel seljaosa jaotustükke

Veel küljeosa jaotustükke

Veel tagaosa jaotustükke

• KONDITA NIMMELIHA See pehme lihas kulgeb piki tervet selga, lõigata võib suvalise pikkusega jupi. Sellest võib lõigata ka steike.

• LÜHIKE RIBIPRAAD Ribipraest lõigatud lühem tükk. Küpseta sama moodi nagu kondiga kaelakarbonaadi või grilli barbecue-meetodil.

• KONDIGA RISTLUUPRAAD Tüse, pehme ja lihakas tükk, kus on pisut fileed.

• NATURAALKOTLETID Karreest lõigatud naturaalkotletid on harilikult ühe ribi paksused, aga võivad olla ka paksemad.

• KÜLJETÜKK Rasvarikas tükk, kõige maitsvam siis, kui lasta kleepjas kastmes aeglaselt mustjaks tõmbuda. Võib kuumtöödelda nii tervelt kui ka viilutatult.

• KONDI JA KAMARAGA NIMMETÜKK Kamar küpseb mõnusalt krõbedaks, kuid selle all on tavaliselt paks pekikiht.

• PEKITA NIMMETÜKK Kamarast ja pekist täielikult vabastatud filee, seega tervislikult lahja lihatükk.

• KÜLJERULAAD Vahel lisatakse enne rullikeeramist ja kinnisidumist täidis, vajab pikaajalist aeglast küpsetamist.

• KONDITA KINTSURULAAD Hea väiksemaks praeks, liha küpseb ühtlaselt.

• RISTLUUKARBONAAD Eriomaselt poolkaarekujuline, üks lihakama maitsega karbonaade.

• RISTLUUSTEIK Peaaegu sama, mis eelmine, aga kondita. Vahel nimetatakse ka ristluukarbonaadiks.

SEALIHA JAOTUSTÜKID

101

PEEKON ON HARILIKULT SEA KÜLJET TÜKK, kuiv- või märgsoolatud ja seejärel viilutatud. Tihti peekonit ka suitsu utatakse.

Sinki teehakse harilikult seakintsust, mida soolatakse ja kuivatatak ksee õhu käes; paljusid sinke ka suitsutatak akse. Kuivatatud singid säillivad hästi ja enaami mikku neist süüakse toorelt.

SP K Auustr SPECK s ia i ja ja Ita taaali a a vahe vahelis lises m st mäe stikup kupiir irrkoonnas onnas n s te tehak hakse sed edaa nii, nii, et sin sinki k soo oolat lat attaks aksee ürti rt de de ja vür ürrtsi t deg egaa ningg suit uitsut suttata atakse kksee jja kkuiiva ivatat ttataks taks ksse väga kse väga äg aeglas aeg asselt elt.

PANCEETTA Se PANCET Seaa külj külj üljetü et kki etü k on ür ürti tide,, vür tid ti ü tsi s dee ja küüsla üüs augu ug ga kkuiivso ugu vs ola latud t , seejäre eejjäre r l kolm kolm ku k ud ku kui uivat atatu atud. d. Ül Üle ko kogu gu maa maailm ilmaa kasu kasutat tataks akse ksee pancetta pancetta’t ’t roo oogad gadele gad e ma maits itseva evarju rju rjundi jundite ndite te li lisamiiseks. ks Stesa on la lame me pancet pan cet eetta tta ta, aarr arrroto otolat ot t lataa ru rulli lli ke keera eratud tu .

L DO Se LAR Selle le Ittaalia aallia i pee peekon ni vvalm almist mistamiisek ekss pannak pan naksee sea se pa paks sel eljap jap pekk ko kooos ürt rtide ide de ja ja vü vürtsi vür ü tsideg dega ga märg märgsoo gsooola. Rösti Rööst stitud itud ud sa s iav aviil iilule iil ule pa dud si pan siidj idjaa teks teksstuu tu uuurrii ja j rrik ikkkal kaliku kali iku ma maits itsega ega pek pe ekkk oon n mekli ekl klik kl ik antipa an ant ntipa ipasto ipa ast sto. to

LA LLAP AP YU YUK K Sõ õna-sõ na-sõn õ alt „v „ aha hajas jas li l ha ha” a”. See tugeva tugev tug eva ev vaamai vamai maitse a tsel aitse tselin tse llin line ine pee pee eekon eek ekon val valmib mib Hi mib Hiina ina naa vür ü tsi ür siddeggaa mari r nee neeri ri udd ja see rit seejär järell aeg aeglas aselt elt kuivatatu kui kuiva atattud külj üljetü etükisst. Tav T al alisel ali s ltt Hiin Hiin ii a pee eekon kon n ha hakit ki akse ja sel kit e ega ma ell ma tsest maits estata ata taks kse kse to toi oite. te

102

SEALIHA PEEKON JA SINK

BRITI JA AMEERIKA BRI KA A PEEKON ON N Mõ Mõlem lemad on on vaidd kerg ergelt e ssoo oolat latud lla ud ning i g vaja jjavad vad d ennee söö söömis öömis ist kuumtöö öötle öö tlemis l mist i t.

Enamja mjagu mja gu pee peekon nit i te teh haks akse sea kül küljet jetüki ükist stt (alumi (allumi umisel se ppildil), ), ent en vahel hel kaasut su u ata atakse se selle leks ks ka nim mmetükk ükk k i (üla ( lal). l).

VVõi õib õõib olla olla ll ku kuivi võ või õi märg ä soolatud, är l t d, d suits it utatud itsuta t tu tud võ võii s itsu sui tsutam ts tamata a .

JAMBON JAM BON BO O DE BA BAYON NNE Lõu Lõunana-Pra Praants Pr ntsusumaa ma aallt lt Bay Bayonne’ist pär ärit it sin singi gi soo soolam amisisvedeli ved elikk sisaldab veini,, mis an annabb lihal halee e lis erilis eri lise l see m mait aitse tsee jjaa nii niiske skee ttekstuuri. ske ekstuur urii.

JAMÓN JAMÓN N Kolm Kolm par parima imatt Hisp Hisp paaan ania sin sinki k ki on mäg määgedestt pär pä it Ser e ran ranoo, Ibee Ibeeria ria musta taa sea ea li lihas h t teeht has htudd ja ja kuni kuni kolm kolm aastat aas tat a ku kuiva ivatat iva tatud tat ud Ibé Ibéric ric icoo (p (pild ldil) ld il) ni ning ngg t mettõru tam õr des de t toit toitunu unudd ssiga igadde lih lihast ast vaal vval aalmis lm miistatu mis tattud tatud ud bbel bellot be elllot lota ota. a

COPPA COP OP PPPA Kaa cap ca ocollo capoco ocoollo, llllo, sea ea aba ab - võii ka kkae aaelat latüki üki kistt sin inkk, ink, k see seeg eeega ga suu suure ure ras rasvas svasisa vasiissaldu vas ld seegaaa.. LLih lduseg ldu iha marine marine neeeri eritak t se ja j soo soolat la aks lat akse, e, ppak akittakse ks võr õrküm kümbri küm b sse ja ku br kuiva iva vatat t akse. tat aks k e. e

ELENS ELE NSSK NS KI Po Popul Popul p aar aarne ne Bul Bulgaa gaaria ria si sink; nk;; li l ha on 40 päeva päe vaa kui k ivs kuiv v olas vsoola vso l s, see seejär jä el kui järel k ivat kuivat v tata atakse t k e mi mitu itu t kuu k ud õh kä õhu k es. Tr käes Tradi aditsi tsioo oonilisess ta taluk lu uköög öögis öög is kui k vat a atu t d ssin ingil on suits suitsuma maits tse. e.

JINHUA JIN IN NHUA HUA SI SINK NK K Kreem Kreem Kr ee ikasv ee ika kasva svalge sva valg llge ge peki peki pe ki ja tum umepu epuunas n e tail nas tailliha ihaga ga poppula ga laarn la arnee Hiina Hii na sin sink, k, mil illee puh ille puhul u lih ul lihaa esma esmalt lt kuivso kui vsoola olatak takkse se, sii siiis is leo leotat ataks aksee ja seejä see ejär ärrel ärel el kui kuivat kuiv vvat aatata atakse at ksee, nii i et sin ii sinkk om oma m nda manda ndabb eril riliise ise maaits i e.

CULATELLO CULAT CU LLO It Itaal a ias aal iastt Parm Parm ma piirko pi pii koonn nna nastt ppärritt sin sink i k; k; val valmib mib vanema van mate ja pek pekiseemat m e siga igade gade de lihastt ku kuii need eed, kell ellles est sa saab ab tavapä apä päras rastt Parm armaa sink ar inkki.

PRESUN PR SUNTO UNTO Se Seee kuivsoolat atud udd Por P tugali al si sink sink n sa nan sar naneb b His Hispaa paa aaania n jam ni j ón ón’il ’ile. e. Par Parima ima matt ppre resunto sunto t ’tt saa aaab Ibee Ibee e ri ria muusta se seaa liha i st. t.

SCHWARZWA SCHWAR ZW LDI DII SI SINK NK K Sa S ksa ksam maaltt maa m Sch Schwar hwa w zwaldi dist st pärrit maa m läh maaläh ähed eddasse maitse mai tseega si sink. sin k. Sea Sealih lihaa sooo lih ool o ata ataksse, vürtsi vür tsitat tataakse ja sseej eej ee ejäre ääre rel külm mssuuiits t uta uta-takkse vä väga aeglaselt lt män ännip nipui nip uiid iduu aabil bil.. bil Schwar Sch a zwaldi ar ldi di singi ngi pe peaks aks viilu ilu uta tam ama väga ä õhukes h kes e eks kks.

VESTFA VESTFA TFAAL AL LI SI S NK K Se Sell õhu käe ä s kuivvata at tud tu ud Saksa Sa Sak sa ssin in ngil gi on n errili i ne maitse maiitse se tän tänu nu Ves Vestfa t ali tfa metsad de tamm tamm a eetõ õrud rudele elee, mida mid ida sseeals lssed e sead sea se söövad vad. Kad vad adakaada dakkaa- ja j pö pöögi ögipui ögi pui uidug dugaa suitsut dug sutami amine rõ rõh õhutab eriomas mas astt mait aitset set veeelg el ii.

SEALIHA PEEKON JA SINK

103

Marrmelaadi jaa ananassimahla kombiinaatsiiooon annabb mahlakale soolasingile imelisellt magusa viimistluse, tehess sellestt peolaua pilgupüüdja.

LIHA

Terve kinttssu u- või ab a asink

KOGUS 8–10 ETTEVALMISTUS 200 min KUUMTÖÖTLU US 21⁄2 tun undi 2 kg tükk suitsutatuud kintsu- või abasinki 3 kuhjaga sl vedelam mat marrme melaadi 2 sl ananassimahla 1 sl selget mett 1 ku kuhj hjaaga sl pehmeet he hj h leprruuni suhkrut 2 sl täist sterrasin i epit soola ja värskkel eltt jahvatatud musta pippart

118

SEALIHA RETSEPTID

Eelkuumuta praeahi 160 °C-ni (gaasiahj hju u pügall 3). Pane ne sink, kam amaarapool ülal, suure ahjupanni sisse restile.. Ka Kalla ah ahjupann nnii 3 cm vet e t. Kata tihedalt fooliumiga, sulge servad õhukindlal alt, t, ett au aur välj ljaa eii päääse seks ks..

Kuumuta praeahjus 2 tundi.

Vahepeal pane marmelaad, ananaassimah ahl, l, messi, i pruun n suhkurr ja j sin nep keskmisele kuumuselee seatu ud suurde kas astr trul ulisse. Ma ul Maitse see sesta so soo oola ol ja j pipraga ning aja keema. Seejärel e vähenda kuu umu must ja lase tasasel ell tullel 5–7 – minutit paksemaks keeda.

Võttaa sin ink pr prae a ah hju j st välja ja tõsta praeah ah hju tem mpe peraatu uur 200 °CC-n ni (ggaa a si s ah hju pügal a 6). Eemalda kamar, jä j taa õhu huke ke pek ekik kih ht al alle l s.. Teee pek eki siiss sse risti-räästi si s sselõiked.

P nt Pi ntse seld l a ki kint ntsusiing ngile nat naatuke gla l su s ur uri. i Pane an n si sink k veel 30 minutik ks prae pr aeah ae a ju ah ju, piint n se seld ldaa ig igaa 10 min inut uti jä j re rel gl glassuurigaa, ku uni lihaa on n pruun jjaa krõ r be b . Võ Võta ta pra r ea eahj hju ust vä välj lja ja ja ser e ve v er erii ku k um umalt kooos kartu tuli lii udrrug lipu uga. a

SEALIHA RETSEPTID

119

PIIMAS KEEDETUD SEAFILEE Klassikalises Põhja-Itaalia roas aitab piimas sisalduv piimhape liha pehmitada, sidrunikaste rõhutab hõrku maitset.

THE

T UA LCIH

Sea sise- või välisfilee

MOLE-KASTMES ENCHILADA’D RIBASTATUD SEALIHAGA Tšilli ja tumeda šokolaadiga maitsestatud traditsiooniline Mehhiko kaste mole lisab sellele populaarsele roale intensiivseid maitsevarjundeid.

LIHA

Sea sise- või välisfilee

KOGUS 4 ETTEVALMISTUS 20 min KUUMTÖÖTLUS 11⁄2 tundi

KOGUS 4 ETTEVALMISTUS 15 min KUUMTÖÖTLUS 2 tundi + rahunemiseks

900 g sea sise- või välisfileed

700 g kondita sea sise- või muud fileed

4 suurt tortiljat

meresoola ja värskelt jahvatatud musta pipart 2 sl oliiviõli

225 g riivitud juustu (Monterey Jack või Cheddar)

KASTE 1 tl oliiviõli

50 g magedat võid

1 sibul, peeneks hakitud

675 ml täispiima 5 küüslauguküünt, pooleks lõigatud

3 küüslauguküünt, purustatud

1 sl hakitud salveilehti

30 g tavalist või tumedat šokolaadi, tükkideks murtud

1 sidruni riivitud koor, ribadeks lõigatud

kaks 400 g purki hakitud tomateid

200 ml täisrasvast koort

1 tl chipotle-tšilli pastat

1. Hõõru sealiha majapidamispaberiga kuivemaks ja maitsesta tublisti. Kuumuta õli ja võid suures paksu põhjaga kastrulis. Lisa sealiha ja kuumuta, kuni liha igast küljest kenasti pruunistub.

Vahepeal kuumuta eraldi kastrulis piim ja pane kõrvale. Võta liha kastrulist välja ja vala pool rasva ära.

näpuotsatäis Cayenne’i pipart

2 Vähenda kuumust ning lisa küüslauk ja salvei.

Sega korraks, vaata, et küüslauk kõrbema ei läheks. Pane liha kastrulisse tagasi, kalla peale kuumutatud piim. Lisa sidrunikoor ja aja keema.

Vähenda kuumust ja lase irvakil kaane all 1½–2 tundi tasasel tulel vaevu podiseda. Võta tulelt.

3 Tõsta sealiha serveerimisnõusse, pane kõrvale ja lase 5 minutit seista. Lisa kastrulisse koor ja lase tasasel tulel podiseda 5–10 minutit, kuni kaste pakseneb. Võta tulelt. Kui liha on käsitsemiseks piisavalt maha jahtunud, lõika paksudeks viiludeks ja säti serveerimisnõusse.

Kraabi kastruli põhjast pruune tükikesi lahti ja lisa kastmesse, need annavad imehea maitse.

Serveerimiseks tõsta sealihale sidruniga piimast kastet.

MÕNUSAD ÜRDID Kui salveid pole käepärast, asenda see värske pune või majoraaniga.

120

SEALIHA RETSEPTID

näpuotsatäis jahvatatud kaneeli näpuotsatäis suhkrut soola ja värskelt jahvatatud musta pipart

1 Kastmeks kuumuta õli suures kastrulis keskmisel kuumusel. Lisa sibul ja prae hüpitades 4 minutit, kuni sibul pehmeneb. Seejärel lisa küüslauk ja prae hüpitades veel 1 minut. Sega hulka šokolaad, tomatid, chipotle-tšilli pasta, Cayenne’i pipar, kaneel ja suhkur. Maitsesta tublisti. Vähenda kuumust, nii et keedus tasasel tulel vaid veidi podiseb.

2 Prae sealiha kummaltki poolt umbes 30 sekundit hästi tuliseks aetud praepannil. Pane sealiha kastmesse, pööra ringi, et liha kastmega kattuks, ja lase 1 tund tasasel tulel podiseda, aeg-ajalt segades. Võta liha kastmest välja ja rebi kahvliga narmasteks.

3 Eelkuumuta praeahi 180 ºC-ni. Jaota liha ja pool juustukogusest tortiljade vahel ära. Keera tortiljad tihedalt rulli. Tõsta pool mole-kastmest suurde tulekindlasse haudepotti või ahjunõusse. Lao täidetud tortiljad, kokkupanekukoht allpool, kastme sisse ritta. Tõsta peale ülejäänud mole-kaste ja juust ning küpseta 25 minutit praeahjus. Serveeri kuumalt koos üle praetud mustade ubade ja pico de gallo’ga (salsa fresca ehk vürtsika tomatisalatiga).

SEAPRAAD SALVEISIBULATÄIDISEGA Klassikalises Briti pühapäevase lõunasöögi roas on salvei ja sibula kooslus sealiha õrnale magususele täiuslikuks fooniks.

THE

UAT LCIH

Sea nimmetükk

KOGUS 10–12 ETTEVALMISTUS 30 min KUUMTÖÖTLUS 21⁄2 tundi 45 g võid 1 väike sibul, peeneks hakitud 100 g värsket riivsaia 1 sl hakitud salveid soola ja värskelt jahvatatud musta pipart 2,25 kg kondita sea nimmetükki 1 tl meresoola 1 tl kergitusaineta jahu 2 sl valget veini 500 ml sea- või kanapuljongit 1 loorberileht

PARMA SINGI VIILUDESSE MÄHITUD SEA SISEFILEE VORSTI JA GORGONZOLA JUUSTU TÄIDISEGA Peolaua lemmikus on koos populaarsemad sea jaotustükid – sise- või muu filee, soolane Parma sink ja vürtsikas vorstitäidis.

LIHA

Sea sise- või välisfilee

KOGUS 4 ETTEVALMISTUS 30 min KUUMTÖÖTLUS 2 tundi + rahunemiseks 2 sl võid 3 küüslauguküünt, purustatud 50 g šalottsibulaid, viilutatud 150 g sealihast vorstitäidist 1 tl mitmesuguseid kuivatatud ürte 1 tl kuivatatud punet 1 tl kuivatatud rosmariini ½ sl purustatud tšillihelbed soola ja värskelt jahvatatud musta pipart 75 g lehtkapsast, jämedalt hakitud 25 g murendatud Gorgonzola juustu 300 g sea sise- või muud fileed 100 g Parma sinki 250 ml kanapuljongit

1. Sulata või praepannil keskmisel kuumusel. Lisa küüslauk ja šalottsibul ning prae hüpitades 5 minutit, kuni köögiviljad pruunistuvad. Sega hulka vorstitäidis ning pool ürdi- ja vürtsikogusest.

Maitsesta ja kuumuta 15–20 minutit, aeg-ajalt segades, kuni sealiha pruunistub. Sega hulka lehtkapsas ja Gorgonzola ning keera kuumus madalaks.

Eelkuumuta praeahi 180 ºC-ni (gaasiahju pügal 4).

2 Pane sisefilee 2 toidukiletüki vahele ja vasarda lihahaamriga 5 mm paksuseks. Laota sisefilee lõikelauale, millele on eelnevalt üksteisest võrdsele kaugusele seatud 7 juppi lihunikunööri.

Laota täidis sisefileele ja keera liha ettevaatlikult rulli. Mähi Parma singi viilud tihedalt ümber ja seo nööriga kindlalt kinni.

3 Pane filee ahjupannile ja kata puljongiga.

Puista peale ülejäänud ürdid ja vürtsid ning rösti praeahjus 35–40 minutit või kuni liharull pruunistub. Anna 15 minutit rahunemisaega.

Lõika paksudeks viiludeks, paiguta serveerimisvaagnale ja serveeri soojalt.

1 Täidise jaoks kuumuta võid praepannil keskmisel kuumusel ja prae sibulatükke 5 minutit või kuni sibul on pehme, aga mitte pruun. Sega hulka riivsai ja salvei ning maitsesta kergelt. Võta tulelt ja jäta jahtuma.

2 Eelkuumuta praeahi 190 ºC-ni (gaasiahju pügal 5). Pane sealiha lõikelauale ja tee kamarasse üksteisest 2,5 cm kaugusele 2 cm sügavused sisselõiked, mis ulatuvad ühest servast teise.

Hõõru meresool kamarasse. Pööra lihatükk ümber, kamarapool all, ja lõika lihatüki sisse pikuti umbes 2 cm sügavune pragu. Maitsesta soola ja pipraga ning jaota salvei-sibulatäidis prakku. Keera liha tihedalt rulli ja seo lihunikunööriga kinni.

3 Pane sealiha ahjupanni restile ja küpseta praeahjus 2 tundi, kastes iga 45 minuti järel rasvaga. Seejärel tõsta liha teisele ahjupannile, jäta rasv alles. Tõsta temperatuur 230 ºC-ni (gaasiahju pügal 8), pane liha praeahju tagasi ja kuumuta veel 10 minutit, et kamar krõbestuks.

4 Vahepeal valmista kaste. Selleks viska esimeselt ahjupannilt peaaegu kogu rasv minema, jäta alles vaid 1 supilusikatäis. Paiguta ahjupann nõrgal kuumusel pliidile, sega hulka jahu, kraabi praemahlad kastme hulka ja kuumuta 2–3 minutit.

Lisa vein ja puljong ning sega läbi. Aja keema, lisa loorberileht ja lase tasasel tulel podiseda, kuni kaste hakkab paksenema. Maitsesta ja kurna. Serveerimiseks eemalda krõbekamar ja lõika liha paksudeks viiludeks.

SEALIHA RETSEPTID

121

FOOLIUMIS KÜPSETATUD SEAKARBONAAD Sealihast karbonaadide aeglane fooliumis küpsetamine muudab liha pehmeks ja aitab niiskust säilitada.

LIHA

Seakarbonaad

TONKATSU Traditsiooniliselt serveeritakse Jaapani paneeritud ja frititud sealiha peenikesteks ribadeks lõigatud valgest peakapsast padjal, kõrval vürtsikas kaste.

LIHA

Seakarbonaad

KOGUS 4 ETTEVALMISTUS 30 min KUUMTÖÖTLUS 15 min

KOGUS 4 ETTEVALMISTUS 15 min KUUMTÖÖTLUS 1 tund

4 kondita seakarbonaadi

4 tl oliiviõli

2 muna, lahti klopitud

4 seakarbonaadi

50 g panko riivsaia

soola ja värskelt jahvatatud musta pipart

päevalilleõli, praadimiseks

1 suur õun

1 väike valge peakapsas, peeneks ribastatud

2 sl kergitusaineta jahu soola ja värskelt jahvatatud musta pipart

4 tl mett 4 oksakest majoraani või punet

KASTE

100 ml kuiva siidrit

60 ml Worcestershire’i kastet

kartuliputru, serveerimiseks

1 sl tomatiketšupit

rohelisi köögivilju, serveerimiseks

1 tl shoyu-kastet

1 Eelkuumuta praeahi 180 ºC-ni (gaasiahju pügal 4). Lõika küpsetusfooliumist 4 tükki, nii suurt, et karbonaad sisse mahuks. Kalla igale fooliumitükile teelusikatäis õli ja määri fooliumi keskele laiali. Kuivata karbonaade majapidamispaberil, pane iga fooliumitüki keskele karbonaad ja maitsesta.

2 Lõika õun 4 sektoriks, eemalda südamik, lõika iga sektor 4 viiluks ja lao viilud karbonaadidele.

Pane igale karbonaadile teelusikatäis mett, oksake majoraani ja sortsuke siidrit.

3 Voldi fooliumi servad kinni, nii et moodustub suletud pakike. Pane ahjuplaadile ja küpseta umbes 1 tund. Serveeri kuumalt kartulipudru ja roheliste köögiviljadega.

VARIATSIOON Aeglaselt küpsetatud sea küljetükk Kasuta

karbonaadide asemel sea küljetükki, valmista nii, nagu ülalpool kirjeldatud. Eelkuumuta praeahi 140 ºC-ni (gaasiahju pügal 1) ja küpseta aeglaselt kuni 6 tundi.

1 Tee karbonaadidesse noaga vertikaalsed sisselõiked kuni pekikihini. Pane jahu väikesesse kaussi ning maitsesta soola ja pipraga. Veereta karbonaade jahus, ülearune jahu raputa maha.

Kasta karbonaadid lahtiklopitud munasse ja kata seejärel ühtlaselt riivsaiaga.

2 Kuumuta õli fritteris 180 ºC-ni. Friti karbonaade 8 minutit või kuni värvus muutub kuldpruuniks. Tõsta liha kurnlusikaga välja ja nõruta majapidamispaberiga vooderdatud taldrikul.

3 Kastmeks sega kõik koostisained väikeses kausis kokku. Lõika liha viiludeks ja serveeri kapsaribadest padjal, kõrvale paku kastet.

CHOUCROUTE GARNIE Prantsusmaalt Alsace’i piirkonnast pärit klassikalise roa juures, mida traditsiooniliselt serveeritakse koos aurutatud kartulitega, on märgatavaid saksa mõjusid, kas või hapendatud kapsas.

LIHA

Seakarbonaad

KOGUS 4 ETTEVALMISTUS 30 min KUUMTÖÖTLUS 21⁄2 tundi 900 g hapukapsast 25 g pekki 400 g mitmesuguseid vorste, küüslauguga või soolatud, suutäiesuurusteks tükkideks lõigatud 4 seakarbonaadi 1 suur sibul, õhukeselt viilutatud 1 roheline õun, kooritud ja viilutatud, südamik eemaldatud 2 küüslauguküünt, purustatud 2 loorberilehte 10 kadakamarja 1 sl köömneid

maha ei jahtuks. Tõsta vorstitükid ja karbonaadid kurnlusikaga välja ning pane kõrvale.

2 Vähenda kuumust. Lisa sibul ja õun ning kuumuta aeg-ajalt segades pehmeks. Lisa siis hapukapsas ja sega tublisti. Lisa küüslauk, loorberilehed, kadakamarjad ja köömned. Kalla hulka vein ja 240 ml vett; sega tublisti.

3 Aja keema. Lisa karbonaadid ja vähenda kuumust. Lase 10 minutit tasasel tulel podiseda, kata siis kaanega ja pane 1 tunniks praeahju.

Lisa vorstitükid, tõsta veel 1 tunniks praeahju.

4 Võta praeahjust välja, viska loorberileht ja kadakamarjad minema. Serveerimiseks pane hapukapsas suure vaagna keskele, lao ümberringi karbonaadid ja kaunista peterselliga.

500 ml kuiva valget Alsace’i veini peeneks hakitud peterselli, kaunistamiseks 1 Eelkuumuta praeahi 150 ºC-ni (gaasiahju pügal 2). Loputa hapukapsast külmas vees ja pigista kuivaks. Kuumuta pekki suures haudepotis keskmisel kuumusel. Lisa vorstitükid ja karbonaadid ning kuumuta, kuni need on üleni kenasti pruunid. Tee seda jaokaupa, et haudepott

MITUT SORTI VORSTI Vorsti võib võtta mis tahes sorti alates bratwurst’ist ja lõpetades viinerite või koguni Poola kiełbasa’ga. Teistsuguse maitse saavutamiseks võid lisada isegi suitsusinki.

SEALIHA RETSEPTID

123