Maalehe väike laululinnuraamat

„Maalehe väike laululinnuraamat” on hea abiline neile, kel pole mahti süveneda mahukatesse linnumäärajatesse. Raamat tutvustab sõna ja pildi abil 38 tuntumat laululindu, keda võib sagedasti oma ümbruskonnas kohata, kas siis silmade või kõrvade vahendusel.

9

789985 644379

Marko Mägi

I S B N 9 78 - 9 9 8 5 - 6 4 - 4 37- 9

Maalehe väike laululinnuraamat

Kevad, mil linnud rändelt saabuvad, ja suvi, kui linnud järglaskonna eest hoolitsevad, on meie laululindude liigirikkuse kõrgaeg, kuid enamik linde on sel ajal varjatud eluviisiga. Seepärast satuvad nad inimese silme alla harvemini. Küll aga annavad nad enda kohalolekust märku põõsastest ja puuvõradest kostva lauluga.

Maalehe väike laululinnuraamat Marko Mägi

Marko Mägi on Tartu Ülikooli linnu-

ökoloogia teadur. 2007. aastal kaitses ta doktorikraadi loomaökoloogia erialal.

Oma igapäevatöös on Mägi keskendunud suluspesitsejate metsavärvuliste (eelkõige rasvatihase ja must-kärbsenäpi) erinevate elutahkude (nt üldökoloogia, toitumine, toitumiskäitumine, füsioloogia, elupaigakasutus) uurimisele.

Maalehe v채ike laululinnuraamat

Fotode autorid: Arne Ader (lk 14, 44, 48, 82), Ingmar Muusikus (lk 12, 18, 20, 22, 26, 30, 34, 36, 38, 40, 42, 46, 50, 58, 60, 66, 70, 72, 78, 84, 86), Mati Kose (lk 52), Remo Savisaar (lk 16, 24, 28, 32, 54, 56, 62, 64, 68, 74, 76, 80).

Toimetanud Katrin Hallas Kujundanud Enno Piir Kõik õigused kaitstud Autoriõigus: Marko Mägi ja OÜ Hea Lugu, 2012 Autoriõigus fotodele: Arne Ader, Ingmar Muusikus, Mati Kose ja Remo Savisaar, 2012 ISBN 978-9985-64-437-9 Trükkinud Tallinna Raamatutrükikoda

Maalehe v채ike laululinnuraamat

Marko M채gi

Sissejuhatus

5

Olgu suvi, sügis, talv või kevad, ikka võib silmata mõnd lindu. Kevad, mil linnud rändelt saabuvad, ja suvi, kui linnud järglaskonna eest hoolitsevad, on meie laululindude liigirikkuse kõrgaeg, kuid enamik linde on sel ajal varjatud eluviisiga. Seepärast satuvad nad inimese silme alla harvemini. Küll aga annavad nad enda kohalolekust märku põõsastest ja puuvõradest kostva lauluga.

Käesolev raamat on väikeseks abimeheks neile, kel pole tahtmist või viitsimist süveneda mahukatesse linnumäärajatesse. Siit leiate valiku lindudest, keda võib sagedasti meie lähiümbrusest leida, mõningaid neist isegi aasta ringi.

Kes tahab nautida laululindude laulu kõige aktiivsemat perioodi, peab ärkama koos päikesega või isegi varem, sest suurem osa laululinde laseb laulu valla varavalges koos päikesetõusuga ja sageli juba enne päikesetõusu, kui valguse aimatavad esimesed kiired päeva algust kuulutavad. Siiski tasub seejuures jälgida ilma, sest laulu intensiivsus sõltub suuresti ilmaoludest – kuiva ja tuulevaikse ilmaga lauldakse märksa innukamalt kui tuulise või vihmase ilmaga, mil paljud linnud eelistavad sootuks vaikida. Lindude laul vaibub aegamisi pesitsushooaja edenedes, suur osa linde laulab intensiivsemalt kevadel rändelt saabudes ja suve esimesel poolel. Sel ajal on olulised mitmesugused pesitsemisega seotud

6 toimingud, nagu pesitsusterritooriumi hõivamine ja kaitsmine, paarilise valik, pesa ehitamine – kõige selle juurde kuulub laulmine, mis aitab isastel ennast emastele ahvatlevamaks muuta või kaitsta pesitsusterritooriumi liigikaaslaste eest.

Kui pojad on juba pesas, jääb suuremal osal lindudest laul üha harvemaks, sest laulmine võib ligi meelitada kiskjaid, kelle eest pesas olevad pojad on kaitsetud. Siiski võib enamiku liikide laulu kuulda vähemasti paari kuu jooksul, sest kõik ühe liigi isendid ei pesitse sünkroonselt.

Viimasena pesitsema asunud isendid lõpetavad oma lauluperioodi vastavalt hiljem ja nii võib laulu kuulda mõnel juhul ka siis, kui see kirjanduse põhjal ei tohiks enam võimalik olla.

Raamatus esitatud laulude kirjeldused on Eestis pesitsevate lindude tüüpilised laulud. Siiski tasub kirjapandusse suhtuda väikese reservatsiooniga, sest eri piirkondades võib sama liigi isendite laul veidi varieeruda. Mõnikord on erinevused isegi naaberkülades või lausa naabermajade katustel laulvate isendite vahel selgelt märgatavad, nt kuldnoka puhul.

Käesolev raamat ei rahulda kindlasti kõige nõudlikuma linnuhuvilise vajadusi. Pigem on raamat sobilik neile, kes teevad esimesi samme lindudega tutvumisel ja pole huvitatud detailsest ornitoloogilisest terminoloogiast, vaid üritavad lihtsalt aru saada, kes on need linnud, keda

7 võime sagedasti oma ümbruskonnas kohata, kas siis silmade või kõrvade vahendusel. Huvi suurenemise ja süvenemise korral võib edasi liikuda detailsemate linnumäärajate poole, mis on tänapäevaks kättesaadavad ka eestikeelsetena, nt Lars Jonssoni „Euroopa linnud“ (Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2008) või siis äsja eesti keelde tõlgitud ja üheks parimaks meie regiooni linnumäärajaks peetav Lars Svenssoni jt „Linnumääraja“ (Varrak, 2012). Kindlasti ei jookse mööda külgi maha mõne käsiraamatu sirvimine, nt Dominic Couzens’i „Linnud. Euroopa linnuliikide täielik käsiraamat“ (Varrak, 2007).

Liikide arvukushinnangud ja staatus pärinevad Eesti Ornitoloogiaühingu ajakirjas Hirundo (nr 22) ilmunud artiklist “Eesti lindude staatus, pesitsusaegne ja talvine arvukus 2003–2008“ (kättesaadav ka Eesti Ornitoloogiaühingu kodulehel aadressil www.eoy.ee). Arvukushinnangud on esitatud haudepaaride arvuna. Samast allikast saab soovi korral lisainfot ka teiste Eestis kohatavate linnuliikide kohta, keda siin raamatus ei käsitleta. Liikide esinemisaeg on tüüpiline periood, mil liigi esindajaid võib meil kohata.

See ei tähenda, et liiki ei võiks kohata kas juba veidi varasemal või siis hilisemal ajal, sest sõltuvalt vaatluskohast ja ilmastikuoludest võivad rändlinnud talvitusaladelt saabuda varem või lahkuda hiljem. Kuigi silmaga on linnu pikkust raske hinnata, peaks esitatud mõõt siiski andma

8 aimu konkreetse liigi tüüpilise isendi suurusest.

Sarnaselt esinemisaja varieeruvusega ei ole ka kõik ühe liigi isendid kindlalt ühepikkused – mõned on veidi väiksemad, teised suuremad, kuid tavatingimustes, kus lindu õnnestub vaid eemalt vaadelda, pole pikkuse varieeruvusel suurt tähtsust. Välimuse kirjelduse juures on välja toodud liigile kõige omasemad tunnused, mille järgi on liiki kerge määrata. Keda huvitavad täpsemad detailid (nt linnu vanuse kindlaks tegemine), peavad otsima abi linnumäärajatest.

9

Sisukord 13 15 17 19 21 23 25 27 29 31 33 35 37 39 41 43 45 47 49 51 53 55 57 59 61 63 65 67 69 71 73 75 77 79 81 83 85 87

Põldlõoke Suitsupääsuke Räästapääsuke Metskiur Linavästrik Käblik Võsaraat Punarind Ööbik Lepalind Kivitäks Musträstas Hallrästas Laulurästas Vainurästas Käosulane Väike-põõsalind Pruunselg-põõsalind Aed-põõsalind Mustpea-põõsalind Mets-lehelind Väike-lehelind Salu-lehelind Pöialpoiss Hall-kärbsenäpp Must-kärbsenäpp Porr Peoleo Punaselg-õgija Kuldnokk Metsvint Rohevint Ohakalind Siisike Kanepilind Karmiinleevike Talvike Rootsiitsitaja

11

Põldlõoke

13

Alauda arvensis

ARVUKUS STAATUS ESINEMINE PIKKUS

400 000 – 700 000.

Nii haudelind kui läbirändaja.

Märts – oktoober.

19 cm.

ELUPAIK

Avamaastikud: põllud, karjamaad, rohumaad, rabad.

TOIT

Putukad (nt tirtsud, hooghännalised, kiilid, kõrvahargid) ja teised selgrootud, taimede seemned.

Toitub maapinnal.

VÄLIMUS

LAUL

HUVITAVAT

Pruunikirju sulestik annab maapinnal hea varjevärvuse ja seetõttu märgatakse sagedamini lendavaid ja laulvaid linde. Võib aeg-ajalt pealaesuled korraks turri ajada. Lennates paistavad silma tiiva tagaserva ja saba külgedel olevad valged ribad.

Meloodiline lõõritamine, mida on sõnadega raske edasi anda (trillerdused, sädistused) ja mis võib kesta minuteid. Reeglina kuuldakse laulu taevast (selle järgi on ka lihtne lindu määrata, taevas lauljaid pole just palju), kuid lauljat ennast on raske näha, sest lind võib olla silmamiseks liiga kõrgel. Lauldes laskub lind aeglaselt peaaegu püstloodis järjest madalamale ja lõpetab laulmise enne maapinnale laskumist. Laulus võib esineda katkeid teiste liikide repertuaarist.

Pesitseb maapinnal ja esmapilgul näib olevat pesa laskuva linnu järgi kergesti leitav, kuid nii see pole, sest kunagi ei lasku lind otse pesale, vaid hiilib pesale eemalt läbi rohu.

Suitsupääsuke

15

Hirundo rustica

ARVUKUS STAATUS ESINEMINE PIKKUS

100 000 – 200 000.

Nii haudelind kui läbirändaja.

Aprill/mai – september/oktoober.

19–22 cm.

ELUPAIK

Peaaegu eranditult inimasustusega maapiirkondade kultuurmaastik. Pesa reeglina ligipääsetavates kohtades hoonetes sees (laudad, kuurid, küünid jne) või räästa all, mõnel juhul sildade all ja truupides.

TOIT

Õhus lendavad putukad, keda püüab osavalt õhus manööverdades nii maapinna kui veekogude kohalt.

VÄLIMUS

Ülapool tume sinakalt metalselt läikiv, pikk harkis saba. Otsaesine ja kurgualune roostepunased, rind must, kõhualune hele.

LAUL

Pikk ja mitmekülgne vidin, mis lõpeb venitatud kärinaga „kärrr“ või „tsärr“. Laulu esitab traadil või mõnel muul silmapaistval kohal istudes ning traditsioonilises talumaastikus on suitsupääsukese laul üks iseloomulikumaid linnulaule.

HUVITAVAT

Pesa ehitamiseks kasutab sarnaselt räästapääsukesega muda, mida korjab lompide või suuremate veekogude kaldalt, kuid erinevalt räästapääsukesest on suitsupääsukese pesa avatud ja vooderdatud sulgede ja kõrtega. Laululindude hulgas on suitsupääsuke üks kiiremaid lendajaid, saavutades sööstudel kiiruseks 120 km/h. Enne rännet kogunevad suurtesse parvedesse ja istuvad sageli elektritraatidel.

Räästapääsuke

17

Delichon urbica

ARVUKUS STAATUS ESINEMINE PIKKUS ELUPAIK

TOIT

VÄLIMUS

LAUL

HUVITAVAT

80 000 – 150 000.

Nii haudelind kui läbirändaja.

Aprill/mai – september/oktoober.

12,5 cm.

Seltsingulise linnuna ehitab pesa nimele kohaselt hoonete räästa alla ja teistele ehitistele (nt sildade alla), kuid ka looduslikele paljanditele ja kaljudele.

Põhiliselt õhus lendavad väiksemad putukad (kärbsed, sääsed, parmud). Ülapool tume, alapool hele, päranipuala valge, lühike harkis saba. Kerge määrata ümara pesa järgi, mis koosneb porilompide või teiste veekogude kaldaalalt korjatud mudast ja asetseb sageli väga käidavas kohas (nt ukse kohal räästa all).

Laul on kiire suhteliselt kõlatu ja käre sädin, kus võib kuulda ohtralt üksteise järel esitatud kutsehüüde. Kutsehüüd on lühike sirtsuv „prt“ või „prrit“. Laulu esitab sageli traadil istudes.

Pesapaigatruu, s.t kord juba pesitsenud linnud teevad seda aastaid ühes ja samas piirkonnas, sageli vaid mõni meeter vanast pesast eemal või suisa vanas pesas, mida enne pesitsema asumist kohendatakse. Pesitsevad ka laevadel, nt Kuivastu-Virtsu liinil, kus praamidega pidevalt kaasa lennates mere kohalt toitu püüavad.