Kuues meel

1 SURUME TERVITUSEKS KÄTT Minu sõrmed vastu sinu omi

Siin algab sinu uus elu.

TEADMINE, SEE TÄIDAB MIND! SEE ON ÄGE! Gir, „Invader Zim“ SINU TULEVIK ON SINU ENDA TEHA, NII ET TEE SELLEST HEA TULEVIK. Dr Emmet Brown, „Tagasi tulevikku III”

Olen väga rõõmus, et otsustasid selle raamatu avada, sest sulle on seda vaja. Rohkem, kui aimata oskad. Mis sellest, et oled niigi nutikas tegelane. Olen kirjutanud hulga raamatuid suhtlemisest ja mõtetest, mis meie peas liiguvad. Need raamatud on näinud ilmavalgust minu huvist ja soovist, et järjest rohkem inimesi võiks õppida paremini suhtlema ja iseennast rohkem mõistma. Kui käin loengutega esinemas, tavatsen öelda, et võid kulutada paremini suhtlema õppimiseks kas või kogu oma elu, sest halvemaks sa sellest minna ei saa. Tähtis on vaid, et sa seda teed.

Aga ma olen eksinud.

Sa ei saa suhtlema õppimiseks kulutada kogu oma elu. Mitte sinnapoolegi, sest kiire on. Nimelt on ühes hiljutises uurimuses toodud avalikkuse ette kaks avastust. Ühest küljest on suhtlemise sõnatu, alateadliku külje roll tähtsam, kui oleme seni osanud oletada. Uued uurimused osutavad, kui otsustav tähtsus on suhtlemisel isegi sellistes näiliselt kõrvalistes valdkondades nagu oskus langetada õigeid investeerimisotsuseid või sinu töötasu suurus. Teisalt ei ole me iialgi varem olnud nii halvad suhtlejad kui praegu. Pealegi halveneb

7

see meie võime murettekitava kiirusega. Nüüdisaegses maailmas suudame järjest halvemini kaasinimesi mõista või nende vastu empaatiat tunda. Globaalses kliimas, kus paadipõgenikud ei ole enam pilkupüüdev esilehekülje teema, vaid tavaline igapäevaelu, kus miljonid inimesed põgenevad üle riigipiiride, kus tervete riikide majandus variseb kokku, kus poliitilist kliimat iseloomustab suur mure tuleviku ees ja kus saavutatakse suurt edu kõikide muude kui humaansete vaadetega, võib see, et me ei mõista enam üksteist nii hästi, kui peaks, viia katastroofilise tagajärjeni.

Sa ei pea olema tähtis tegija, et seda mõju tunda.

Vägagi võimalik, et sinagi oled juba kannatanud. Ma ei imesta, kui paljud töökaaslased sind pisut ärritavad või kui tunned, et isegi elukaaslane ei mõista sind nii, nagu vaja oleks, ning sa kasutad oma vaba aega üksnes heade telesarjade vaatamiseks ja hajameelseks internetis surfamiseks. Sa ei ole ammu klubis käinud ja sõpradega kohtumiseks leiad harva aega. Kui inimesed küsivad, kuidas läheb, vastad sa, et kõik on hästi. Ehkki õigupoolest pead sa silmas vaid viimast edukat projekti tööl või seda, et vähemasti tervist jätkub. Kuid sisimas tunned sa närivat rahulolematust ega tea, kuidas sellega toime tulla. Hiljuti olid sa üpris masendunud. Aga sellest ei olnud mõtet mitte kellelegi rääkida. Nad ei oleks niikuinii mõistnud.

Kui vähemalt kolmandik sellest, mida äsja rääkisin, sinu kohta klapib, siis palju õnne. Sa kuulud väga edukate indiviidide rühma, millele oleme andnud nime

8

Moodne inimene. Suur osa inimkonnast tunneb sedasama, mis sina.

Nii see ei tohi muidugi jätkuda. Seepärast kavatsen ma koos sinuga selle vastu midagi ette võtta.

Lubadus

Püüan selles raamatus selgitada, mis niisugust kommunikatiivsuse allakäiku põhjustab, ja anda sulle vajalikud tööriistad, et asja muuta. Kuid mitte ainult seda.

Soovin luua sulle sotsiaalsest tähelepanelikkusest nii kõikehõlmava pildi, kui suudan.1 Ma ei tea, kuhu sa oma reisil sotsiaalse pädevuse vallas parasjagu jõudnud oled, seepärast kavatsen alustada algusest, vaadeldes, kuidas sa teiste inimestega suhtlemist alustad (ja kuidas võid välja lugeda, kas nad soovivad, et nendega suheldakse või mitte), ning õpetan, kuidas vältida tühja loba ja muuta iga vestlus mõttekaks. Järgmiseks uurime, kuidas luua vestluskaaslasega ainulaadne suhe teda tõeliselt kuulates. See on valdkond, mida käsitletakse paljudes eneseabiraamatutes, kuid sageli tehakse seda vigaselt. Seejärel õpime, kuidas panna teised sind kuulama, kui sul on midagi tähtsat öelda või kui tahad midagi muuta. Samuti heidame pilgu su 1

Püüan siiski hoiduda teemadest, millest olen kirjutanud oma teistes raamatutes, sest ma ei soovi raisata sinu aega, andes kaks korda sama infot. Kommunikatiivsest kehakeelest tuleb siiski juttu ka selles raamatus, aga kui tahad selle eriomase valdkonna kohta rohkem teada, soovitan lugeda minu raamatuid „Mõtete lugemine“ ja „Võimumäng“. (Ka raamatus „Alla får ligga“ („Igaühe jaoks on kuskil keegi“) leidub häid sotsiaalse pädevuse nippe, ehkki raamatu pealkiri võib olla küll mitmeti mõistetav.)

9

hingesoppidesse, sest suur kommunikatiivse pädevuse pärssija on sinu enda aju. Võtame ka siin midagi ette.

Viimaks sukeldume sügavuti strateegiatesse ja võtetesse, mis õpetavad ägedate konfliktide teket vältima, ja kui need siiski aset leiavad, siis käituma nii, et kõik asjaosalised väljuksid olukorrast võitjatena, mitte üksteise peale vihastena, ja et lahendus ei jääks leidmata.

Sa ei õpi käega viipama ja ütlema „these are not the droids you are looking for“, et kellegi tahet juhtida, kuid ometi usun, et siin antud harjutused võivad teha sinust lausa Jedi meistri, ilma et Disney meid kohtusse kaebaks. Ja kui see metafoor sulle midagi ei ütle, siis tea vähemasti, et saad sellest raamatust vahendid, mille abil toime tulla mis tahes sotsiaalses olukorras, ükskõik kas see on seltskondlik suhtlemine peol või tõsine konflikt. Lühidalt öeldes – sa arendad endas välja kuuenda meele.

Alustame aga sellest, mis eristab inimest loomadest.

Kunst (mitte) mõista teisi

Meie, inimesed, oleme kordumatud. Oleme ühtaegu fundamentaalselt isikupärased ja fundamentaalselt sotsiaalsed. Me kõik oleme ratsionaalsed, me võime anda hinnanguid ja langetada otsuseid. Kuid me oleme ka emotsionaalsed ja võime luua teistega sügavaid sidemeid. Douglas Adams eksis, maailma ei vallutanud ei hiired ega delfiinid. Samuti mitte punased lektroidid, ehkki nad tegid filmis „Buckaroo Banzai seiklused

10

8. dimensioonis“ saamatu katse. Meie ise, inimesed, asetasime maailma oma jalge ette. Mitte sellepärast, et oskasime hiiglama hästi kividest ja okstest primitiivseid tööriistu teha. Ja ka mitte oskuse pärast mõlema käe pöidlaid püsti tõsta. Praeguse aistingu, nagu kuuluks kogu planeet meile, tekitab hoopis meie suutlikkus teiste mõtteid mõista.

Muidugi, ka paljudel loomadel on selline võime.

Hiljutises uurimuses selgus, et isegi hiirtel on nähtavasti olemas mingisugune minapildi vorm. Siit edasi teiste teadvustamiseni ei ole enam pikk samm. Ei üllata eriti, et loomade seas suudavad teiste mõtteradadest aru saada kõige rohkem just primaadid. Kuid ka nende ees on meie edumaa suur. Me rebime end neist ette juba põngerjatena. Kui testida kaheaastaste laste ja täiskasvanud šimpanside ümbritseva keskkonna tajumise võimet, saame võrdse tulemuse. Nad teavad ühtviisi hästi, kuhu on pandud toit, millist tööriista on vaja ülesande täitmiseks ja nii edasi. Neil juhtudel aga, kus mängib olulist rolli oskus mõista teise teadvust, on kaheaastane laps tugevam. Ülesannetes, kus on vaja jälgida katse korraldaja pilku, et aru saada, kuhu ta on peitnud toidu, jätavad mudilased oma karvasemad nõod kaugele selja taha. Korraldatud testis tulid mähkmetes osalejad ülesandega toime seitsmekümne neljal protsendil juhtudest, sellal kui šimpansidel oli see protsent kõigest kolmkümmend kuus. Ja erinevalt kaheaastastest lastest on primaatidel olnud aega end treenida terve elu.

11

Teisisõnu – see, mis meid loomadest eristab ja meile peaaegu et ebaõiglase edumaa annab, on mitte võime mõista teiste mõtteradu, vaid väga kõrge tase, millel me seda teha suudame. See on kogu sotsiaalse elu tugisammas. Tänu oskusele teisi mõista võid navigeerida läbi elu, paljude nurkade ja servade vastu põrkumist vältides.

Ja sa tead intuitiivselt, et see on nii.

Usun, et sa ei kergita kulmu, kui räägin sulle, et neil, kellel on hästi arenenud sotsiaalne pädevus, on ka lähedasemad sõbrad, viljakamad suhted, et neil on parem abielu ja nad on üldiselt õnnelikumad inimesed.

See oskus mõjutab kõiki su elu valdkondi. Parem juht on see, kes tajub, kui hästi tema juhiseid mõistetakse. Ülemus saab alluvaid motiveerida ainult siis, kui ta teab nende vajadusi. Ja loomulikult ei saa müügiagent mitte midagi müüdud, kui ta oma klientide soove ei tunne.

Sellel võimel on üksainus puudus: sa ei oska seda kasutada. Ära minust valesti aru saa – see, millega sa parajasti tegeled, on sulle kindlasti üpris hästi sobinud.

Aga see ei tähenda, et oled saavutanud kõrge taseme.

See tähendab üksnes, et oled leidnud endale toimiva aluspinna. Sa võid saada ja peaksid saama tunduvalt paremaks.

Ma mõistan, kui sinu oma tundmus ei klapi sellega, mida äsja väitsin. Sa tuled kõigest hoolimata oma asjadega üpris hästi toime, eks? See võib tõesti olla nii.

Aga võib-olla ka mitte ja see lihtsalt võib näida sedasi.

12

Me oleme nimelt häbematult kehvad oma võimete hindajad. Ühes uurimuses pidi katses osalejate rühm algul näitama, kui hästi nad tegelikult kehakeelt lugeda suudavad. Neile näidati pilte nägudest, mis väljendasid seitset põhiemotsiooni – viha, põlgust, vastikustunnet, hirmu, rõõmu, kurbust ja üllatust – ning nad pidid püüdma pildid õigete emotsioonidega vastavusse seada. Mitte midagi keerulist. Seejärel tuli neil ka otsustada, kuivõrd nõustuvad nad selliste väidetega nagu „Suudan hinnata inimese isikupära esmamulje järgi“, „Ma tean, mida inimesed tunnevad, isegi kui nad püüavad seda mitte välja näidata“ ja „Ma tean sageli ette, mida inimene öelda tahab“. Niiviisi mõõdeti osalejate hinnangut, kui hästi nad kehakeelt lugeda suudavad.

Osutus, et seos katses osalejate hinnangu ja nende tegelike võimete vahel oli ... null. See puudus täielikult.

Teised uurimused on näidanud sedasama. Me lihtsalt ei suuda mitte kuidagi hinnata, kui lähedale me tõele jõuame, kujundades endas arvamust sellest, mis toimub kellegi teise otsmikusagaras.

Oleme võimetud mõistma, kui pädevad me oleme (või ei ole), samas ihaldab seda oskust igaüks. Ühes uurimuses küsitleti inimesi, millist ülivõimet nad eelistaksid omada, ning esikohta jagasid võrdse tulemusega mõtete lugemine ja ajas rändamine. Mõtete lugemise oskuse soovijaid oli peaaegu kaks korda rohkem kui neid, kes ihaldasid lennuvõimet, ja kolm korda rohkem kui neid, kes unistasid teleportatsioonist või soovisid olla nähtamatu. See soojendab mõistagi

13

minu kui professionaalse mõtetelugeja ja telepaadi südant, sest see tähendab, et mul ei teki tõenäoliselt veel tükk aega vajadust endale teist tööd otsida. (Ma mõistan ka, miks ajas rändamine nii kõrgele tippu jõudis.

Neile, kes paraku mõtteid lugeda ei suuda, oleks see oskus praktiliselt vajalik, et oma võimalikke sotsiaalseid ämbrisseastumisi heaks teha.) Me võime selle üle naerda, kuid siin peitub tõsine probleem. Teiste inimeste mõistmise oskust peetakse nii saavutamatuks, et see tundub olevat lausa ülivõime. See ei tohiks olla nii.

Sa ehk arvad, et olen ebaõiglane, kui väidan, et sama kehtib ka sinu kohta. Sina ei kuulu nende hulka, kes ei saa aru, kui hästi nad teisi mõistavad. Sa tead, kellele oma kolleegidest, koolikaaslastest ja sõpradest sa meeldid, kellele mitte. Sa tead, kellele võid oma südant puistata, kellega on sul mõnus olla ja kes on idioot, kellest oleks kõige parem eemale hoiduda. Sellest peaks ometi piisama? Jep, peaks küll. Kui sa seda tõesti teaksid. Aga sa ei tea.

Teistes uurimustes on nimelt ilmnenud, et kui püüame selgusele jõuda, kellele me meeldime, kes võiks tahta meiega veel korra kohtama tulla või kas jätsime endast tööintervjuul ikka hea mulje, saavutame selles hädavaevu parema tulemuse kui münti visates.

Me ei koba täielikus pimeduses. Meil on mingisugune arusaam, kuidas teised meid hindavad. Häda on vaid selles, et sellel arusaamal ei ole praktilist tähtsust – uurimus näitab, et see ei ole oletusest kuigivõrd parem.

14