kutsika kasvatamine

Sisukord Kutsikat oodates . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 9

Kutsikas kasvataja juures . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

Milline kutsikas meile tuleb? . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

Koeratõugude erijooni . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

Elu sünnikodus . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

Tasane ja endassetõmbunud või maailmavalitseja . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

Kutsika iseloomu hindamine . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

Milline on meie pere? . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

Koera ja inimese kodu . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

10 15 18 23 25 27 32 40

Koer võtab majas koha sisse . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 43

Kutsika esimene autosõit . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

Kutsikas tuleb majja . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

Esimene öö uues kodus . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

Esimesed päevad uues kodus . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

Mis kutsikale nimeks panna? . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

Toas puhtusepidamise õpetamine . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

44 46 47 50 52 54

Hiline kiindumisperiood, 8.–12. nädal . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 57

Vanuseperioodi tutvustus . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

Kiindumisperioodi ärakasutamine . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

Harjuta kutsikat puudutustega . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . Üksinda kodus . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . Üksinda olemise harjutusi . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

Puhkamine ja vaheajad . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

Turvaliselt ja mugavalt autos . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

Mäng . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

Katkesta tegevus! . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

Keelava sõna õpetamine . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

Peremehe juurde tulemine . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

Kutsikas harjub oma kaelarihmaga . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

Kutsikas ja teised koerad . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

Koerte keel . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

Inimene koera silmade läbi . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

Kojutulijate tervitamine . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

Head lauakombed . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

Toidu ära teenimine . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

Ilusasti rihma otsas . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

Küünte lõikamine . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

Oma tervitamiskorra ootamine . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

Parem on mitte hüpata . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

58 61 64 67 72 77 81 85 90 90 94 98 103 110 121 129 131 134 137 141 144 146

Koera lapsepõlv, 3.–6. elukuu . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 149 Vanuseperioodi tutvustus . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

Vastutulijatest möödumine . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

Peremehe juurde tulemine nõuab veel lihvimist . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

Oma tarvete tegemine nõudmise peale . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

Esemest lahti laskmine . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

Ajutreeningut . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

Aardeotsimise mäng . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

Otsimismäng . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

Kuidas koer õpib? . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

Suurepäraseid maiustusi ja huvitavaid mänguasju . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

Toidu ära teenimine, märgusõna . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

150 154 159 159 160 162 169 171 174 187 192

Istumine . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

Keelamine ja karistamine . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

Ebasoovitav käitumine . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

Kutsikas palub luba autost väljumiseks . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

Head kombed au sees . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

Kumb käsi? . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

Kari . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

194 197 200 202 203 206 209

Murdeiga . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 217 Vanuseperioodi tutvustus . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

Elu koos murdeealise koeraga . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

Stress . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

Jäljeajamismänge . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

Uut ja vana . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

Slaalom . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

Mida harrastada? . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

Register . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

218 226 234 239 244 247 251 253

Raamatu kasutamine

Täiskasvanud koerale kommete õpetamine

Kui sa alles ootad oma perre uut liiget, siis loe raamatut algusest peale ja vii end kurssi eri tõugude, kutsika valimise, erineva iseloomuga koerte kasvatamise ja kutsika kasvuperioodidega juba sel ajal, kui ta veel oma ema hoole all on.

Kui kutsika perre võtmise aeg läheneb, vaata üle oma kodu turvalisuse seisukohalt ja tutvu juba varem sellega, kuidas esimese autosõidu ja esimese ööga uues kodus hakkama saada ning kuidas kutsikas õpiks ära oma nime ja puhtusehoidmise põhitõed.

Paljusid raamatus tutvustatud harjutusi võite võtta üheskoos päevakorda vastavalt vajadusele. Alustamise iga on vaid vihjeks ja võite hiljemgi varasema ea harjutuste juurde tagasi pöörduda, kui see tundub vajalik. Ära siiski lükka edasi üksinda olemise harjutamist, käsitlemisharjutusi, rihmaga harjumist, rihma otsas käimise ja peremehe juurde tulemise harjutamist, vaid alusta nendega kohe pärast uude kodusse saabumist.

Seda teost on hea kasutada käsiraamatuna, kuna põhiasju korratakse mitmetes seostes ja raamat sisaldab palju kõrvalviiteid.

Kutsikad on erinevad, mõned neist õpivad kiiresti, teised natuke aeglasemalt. Edenege omal kiirusel, nii et kutsikas õpib mitte rohkem kui nelja uut oskust korraga. Kui te näiteks alustate mõne harjutusega kiindumisperioodi ajal, ei tähenda see seda, et teil tuleks selle harjutamine lõpetada järgmise vanuseperioodi alguseks.

Raamatus jagatavad juhised sobivad ka täiskasvanud koerale kommete õpetamiseks. Sellisel juhul ära siiski kohe alusta murdeealisele mõeldud harjutustest. Kuna harjutused põhinevad üksteisel, siis alustatakse vanemagi koera puhul kõigepealt väikesele kutsikale mõeldud harjutustega.

Kinnistunud kommete muutmine võib nõuda suuremat visadust kui äsja majja tulnud kutsika õpetamine. Hõlpsamat teed ei ole, kuid kannatlikkus saab kindlasti tasutud.

Harjutuste esimese järgu sooritamiseks võib täiskasvanud koeral kuluda palju rohkem aega kui kutsikal. Kui õppimine saab hoo sisse, siis jõuab vanem koer üldiselt kiiremini ühelt harjutuse astmelt teiseni.

Võid raamatut lugeda vanuseperioodide kaupa kutsika kasvamise järgi või ahmida eri kohtadest põhiteavet vastavalt sellele, mida sa just hetkel vajad. Raamatu eri kohtades kirjeldatud trikkidel ja vahvatel mängudel ei ole vanusepiiranguid. Kui väike kutsikas tundub tegevusetuna, võib teda rõõmustada kas või murdeealistele koertele soovitatud jäljeajamismängudega. Raamatu lõpus olev aineregister aitab sobiva tegevuse leidmisel ja näitab, kust võib leida põhiteavet näiteks koera iseloomu kohta.

Kutsikat oodates

KUTSIKAT OODATES

Kutsikas kasvataja juures Imikuperiood (0–2. nädal) Äsja sündinud kutsikas magab suurema osa ajast, ärkvel on ta vaid niikaua, kui saab kõhu piima täis. Ta oskab ise leida ema nisa.

Uuringute tulemusena on selgunud, et kui kutsikaid on rohkem kui nende emal nisasid, siis tekib kutsikatel stress. Seetõttu osa suuri pesakondi saavate tõugude kasvatajatest kõrvaldab vähegi nõrgemad kutsikad varsti pärast sündimist.

Kutsikad hakkavad tavaliselt kõik korraga imema, kuna piima nõrgub lühikese aja jooksul kõikidest nisadest, kui kutsikad on sööma kogunenud.

Imemine on kõva töö: kutsikas peab kõigepealt tõugeldes ja tormates võit-

10

lema õdede-vendadega paremini piima andvate nisade pärast. Kui nad on lõpuks kohtadele asetunud, hakkavad nad käppadega rütmis suruma, niutsuvad ja teevad aeg-ajalt peaga äkilisi nügivaid liigutusi. Kõik see koos paneb piima nõrguma, nii et kutsikad hakkavad pingsalt, selg küürus, imema.

Kui kõht on täis, vajuvad nad üksteise järel pikali ja jäävad magama. Nii väikesed kutsikad ei oska veel ise pissida-kakada. Ema aitab neid, ta stimuleerib soole toimimist kutsikate genitaalpiirkonda ja kõhtu lakkudes.

Päris abitud ei ole ka väikesed kutsikad. Terved ja heas vormis kutsikad kiljuvad tarmukalt, kui ema juhtub kogemata nende peale heitma, ja roo-

KUTSIKAT OODATES

mavad tavaliselt ise täbarast olukorrast välja. Vastsündinud kutsikas ei ole võimeline ise oma keha soojust säilitama, vaid ta soojendab ennast ema või õdede-vendade vastu hoides. Jahedas toas kasvavad kutsikad magavad üldiselt tihedasti üksteise kõrval, surudes end ema vastu, seevastu kuumadel suvepäevadel heidavad kutsikad üksteisest võimalikult kaugele magama.

Kutsikate silmad avanevad 10–14 ööpäeva vanuselt, kuid alguses näevad nad siiski väga kehvasti.

Arenemise toetamine, (0–2. nädal) Väikeste kutsikate parim hoidmine on nen­ de ema eest hoolitsemine. Kui ema tunneb end turvaliselt ja hoitult, siis ta võib korra­ likult keskenduda poegade eest hoolitse­ misele. Sellele on eriti põhjust tähelepanu pöörata nn majutuskoerte puhul, kes viiak­ se pansionaati ainult sünnitama. Näiteks võivad sealsed teised koerad, kuigi nad on kõrvalruumis, võivad hirmutada noort ema ja ta võib tunda end ebaturvaliselt.

Arenemise toetamine, (2.–3. nädal)

Üleminekuperiood, (2.–3. nädal) Kutsikas teeb esimesed taaruvad sammud, julgemata emast kaugele minna.

Liiga kaugele komberdanud kutsikas kutsub ema hädiselt piuksudes ning ema juhatab ta tagasi pesasse koonuga tõugates, käpaga veeretades või ettevaatlikult suus kandes.

Kutsikas on nüüd võimeline ise pissima ja kakama. Hambad tulevad tal kolmenädalaselt, lõhnainstinkt hakkab toimima ja kõrvad kuulma. Kutsikad võivad alguses ehmuda äkilist valju häält kuuldes, kuid tavalisemate häältega harjuvad nad peagi.

Selles eas kutsikad õpivad lakkuma vedelat toitu, kuid selle andmine on vajalik ainult siis, kui pesakond on väga suur. Emapiim on alla kolmenädalasele kutsikale parim toi

Kui kutsikatele luuakse iga päev väike stressi­ olukord, siis nad taluvad ka vanemas eas paremini närvisüsteemi koormavaid situat­ sioone. Kõige kergem on seda teha nii, et kasvataja võtab iga päev kõik kutsikad kor­ damööda sülle, keerab neid ettevaatlikult hetke käte vahel ja paneb siis tagasi ema juurde.

Varane kiindumisperiood, (3.–5. nädal) Kui kutsikas juba selgelt näeb, kuuleb ja tunneb lõhna, algab tema vaieldamatult 11

KUTSIKAT OODATES

kõige olulisem periood inimese kaaslaseks kasvamisel. Kiindumisperiood võib kesta neljanda elukuuni. Kiindumisperioodil harjub kutsikas uute asjadega kergesti ja hakkab neid kiiresti pidama tavalisse ellu kuuluvaks.

Kui kutsikad hakkavad kuulma, siis hakkab pikkamisi ka ema nendega häält kasutades suhtlema. Kui kutsikas imedes kogemata ema hammastega näksab, võib ema karmilt urahtada ja hambaid välgutada. Kutsikas saab vaistlikult vihjest aru ja otsib emaga lepitust tema huuli limpsides ning saabki kohe andeks.

Neljanädalane koer meenutab juba koera miniatuurkoopiat. Ta oskab saba liputada, hüpleb ja mängib kohmakalt õdede-vendadega, hammustades neid koonust ja jalgadest. Kutsika häälitsusedki on muutunud mitmekesisemaks, varasema vastsündinu vingumise asemel oskab ta juba haugatada ja isegi ulguda. Samuti hakkab ta tahtma tahket toitu. Kui ema toidukauss on kutsikate-

le kättesaadavas kohas, käivad pojad sealt maitsmas, ehtne maadeavastaja nägu peas. Mõned emased hakkavad selles eas poegadele pooleldi seeditud toitu maost välja öögatama. Inimesele võib see komme tunduda vastumeelne, aga tegelikult on see paljude koerlaste tüüpiline viis poegi toita.

Kutsikad veedavad ikka veel aega pesas, kuid hakkavad vähehaaval käima oma asju toimetamas kaugemal.

Viienädalane kutsikas on juba osav.

Ta oskab hammastega närida luud ja toolijalgu ning kasutada käppade abi mängides ja süües.

Kohmakad mängimiskatsetused muu­­tu­vad üha mitmekesisemaks. Kutsi­ kad varitsevad ja ajavad üksteist taga ning kannavad suus esemeid, neid vahete­vahel kõvasti räsides. Lõugades hakkab olema tugevust ja kutsikas võib isegi vinguda, teatades teistele, et nad on läinud hammustamis­ mängus liiga kaugele. Nii õpivad kutsikad mängumöllus hammustuse tugevust piirama,

Arenemise toetamine (3.–5. nädal) Toas puhtusepidamise õpetamine algab sel­ lest, et kutsikatele antakse võimalus asjale­ minekuks pesast lahkuda. Kasvataja kohus­ tuste hulka kuulub ikka veel iga päev iga kutsikaga eraldi suhelda. Kui kutsikad ham­ mustavad mängides inimest liiga kõvasti, siis peab inimene valju häälega kiljatama, et liiga tugevast hammustusest märku anda.

12

KUTSIKAT OODATES

Arenemise toetamine (5.–8. nädal)

vajalik kutsikate vaimseks arenguks. Kodus

Kutsikal on nüüd kuni kolmekuuseks saamiseni

kasvanud kutsikad tutvuvad paratamatult

kõige kriitilisem arenguperiood, mis ta iseloo­

erinevate põrandamaterjalide ja helidega,

mu lõplikult kujundab. Kasvatajal tuleks luua

kasvanduses või aedikus kasvanud kutsikate

arenguks õiged tingimused. Magamiskoht ja

puhul tuleb selle eest eraldi hoolitseda.

mängukoht peaksid olema selgelt eraldi, et

Kutsikad kiinduvad nüüd tugevasti inime­

kutsikas saaks arendada loomuomast instinkti

sesse, kui neile vaid selleks võimalus antakse.

pesa puhtana hoida. See on tähtis toas puh­

Kõik kutsikad peavad pääsema kordamööda

tusepidamise õppimise seisukohalt. Kutsikad

üksinda inimesega mängima, mis võib suu­

peavad saama piisavalt sobivaid mänguasju,

re pesakonna puhul olla üsna töömahukas.

tugevad

sikutamismängudeks,

Nüüd on õige hetk kutsuda naabruses elavad

kaste ja madalaid künniseid tasakaalu harjuta­

lapsed kutsikatega mängima, seda tuleb teha

miseks.

järelevalve all ja sellest on kõikidele asjaosalis­

nahkkindad

Keskkonna mitmekülgsus on tingimata

tele kindlasti rõõmu!

mis on tähtis, kui arvestada nende tulevast elu inimese sõbrana.

Kiindumisperioodi jätkumine (5.–8. nädal) Kutsikad laiendavad oma elamispiirkonda ja hakkavad tutvuma koerakasti ümber avaneva maailmaga. Pesas on kutsikad jätnud täiesti muretu ja enesekindla mulje, kuid uurimisretkedel võivad nad uusi asju kohates olla veidi kõhklevad, eriti kui nad on läinud pesast kaugele. Aistimismeeled toimivad üha paremas kooskõlas, mis võimaldab hoogsaid tagaajamismänge kogu pesakonna osavõtul.

Kutsikad harjutavad sotsiaalset käitumist omavahel. Nad ähvardavad teineteist, käies jäikade jalgadega, võivad vahetevahel kärada, maadlevad, kutsuvad üksteist mängima ja vajuvad selili väsimuse või leppimise märgiks.

13

HILINE KIINDUMISPERIOOD, 8.–12. NÄDAL

KOERTE JA INIMESTE KEELTE ERINEVUS Inimkeel

Koertekeel

Kui sõnad ­lõpevad, siis ­hakkab vägivald

Vaste puudub koertekeeles

sõbralikkus

ähvardamine, praalimine

PÜSTI VÕI TAHAPOOLE KALDU

ülbus, tõrjumine, enesekindlus, ebakindlus

sõbralikkus, alistumine

URISEMINE, TEISE SOLVAMINE

tüli norimine

rahu nõudmine

REIPALT OTSE TEISE POOLE MINEMINE,

märk aususest

väljakutse, ebaväärikas käitumine

SILMAD PÄRANI, HAMBAD NÄHTAVAL

sõbralikkus, headus

viimane hoiatus enne rünnakut, suur hirm

SILMAD KISSIS, SUU KOKKU SURUTUD

vihane, tujutsev

sõbralik, enesekindel, siiras

PILGU VÄLTIMINE (VAATAB SINUGA

ebaaus, süüd tundev

sõbralikkus, rahumeelsus, leppimine, hirm

LÖÖMINE, JALAGA LÖÖMINE

ETTEPOOLE KUMMARDUMINE, LÕUA ALLAPOOLE LASKMINE LÕUA ÜLESTÕSTMINE, KEHA SIRGELT

TERVITADES SILMA VAATAMINE

RÄÄKIDES MUJALE)

Ära vihasta, ära puuduta Kui vihastad käske mitte täitva koera peale või üritad koolitamisel algusest peale panna koera käte abil õigesse asendisse, võib koer küll kuuletuda, kuid püüab sind samal ajal kõigest hingest rahustada (lk 112). Maad nuuskiv ja sinu juurde aeglaselt tulev koer tundub inimese silmis sõnakuulmatu või hajameelsena. Mida rohkem sa koera häälega tagant kiirustad, seda rohkem tunneb ta vajadust enda ja sinu rahustamiseks.

126

Koer reageerib väga kergesti käske jagava inimese hääletoonile – energilise inimese koer kuuletub sageli sõna viivitamisi. Koerte koolitajad peavad selle nähtusega arvestama, kui nad koertele hoogsat tegevust õpetavad. Näiteks agility’s (lk 251) võib koeral kiirusest veidi puudu jääda, kuna ta nii väga tahab juhendaja meele järele olla.

Kui sa millegipärast koera peale vihastad, otsib koer kohe lepitust ja palub andeks („Ega sa mind ära ei söö?” lk 114). Mõned koerad väljen-

HILINE KIINDUMISPERIOOD, 8.–12. NÄDAL

davad end seejuures väga tagasihoidlikult, kuid andekspalumine on sellest hoolimata siiras. Tagasihoidlike liigutuste mõte on vältida teise koera rünnakut ja anda kinnitust andekspaluja sõbralikkusest. Kui jätkad ka veel koera sõnalise noomimisega, siis rikud tõsiselt koerte tähtsamaid käitumisreeg-

leid. Peale selle pole irisemiseks põhjust, sest andeks paluv koer näitab oma käitumisega, et ta suhtub su pahameelesse tõsiselt. Mine koera juurest ära nii väärikalt kui karja juhile kohane. Ära pea pikka viha (lk 216), vaid ütle koerale juba mõne minuti pärast, et kõik on jälle korras.

NENDES ASJADES EI SAA ME TEINETEISEST ARU

Koer näib end süüdi tundvat Kui peremees iriseb, hakkab koer kohe rahustavalt ja alandlikult käituma. Peremehe meelest näitab koera olek, et ta on teadlik oma valest käitumisest. Tegelikult reageeris koer vaid peremehe hääletoonile ega seosta laitust oma halva teoga (lk 176).

Kallistamine Peremees arvab, et kallistavate inimeste vahele trügiv koer on armukade (lk 117), aga koer üritab tegelikult karja hulgas rahu säilitada. Koerad küünitavad jäigalt teineteise suunas vaid viimaseks hoiatuseks enne kaklust ja kakeldes. Rahu on karja Inimene vehib kätega

hingespüsimiseks

Koeral ei ole käsi. Ta võib küll ära õppida

elutähtis, seepä-

käemärgi tähenduse, kuid käega suuna näi-

rast üritab koer

tamisest saab ta aru alles pärast mitmendat

sekkuda

näitamist. Üles tõstetud harali sõrmedega kätt

meelest kriitilis-

võib koer isegi karta. Tõenäoliselt meenu-

se

tavad sõrmed sedavõrd läheneva röövlinnu

enne kui kaklus

küüsi, et vaistlik hirmureaktsioon võib mõnel

inimeste

isendil valla pääseda.

lahti läheb.

tema

situatsiooni, vahel

127

HILINE KIINDUMISPERIOOD, 8.–12. NÄDAL

NEIS ASJUS

PROOVI JÄRGMIST

koera sabale; ei ole ime, et

ME SARNANEME

Heida neljakäpuli põranda-

koera silmis on käsi ja saba

TEINETEISEGA

le. Koer reageerib muutuse-

samasugused väljaulatuvad

Suudlemine (huulte lakku-

le kohe, su olek meenutab

kehaosad. Kui koer rõõmus-

mine), järglaste kaitsmine,

nüüd palju rohkem koera.

tab su lehvitamist nähes,

kari sööb ühel ajal, kari puh-

Kutsikas võib esitada sulle

võid hakatagi käega koera-

kab samal ajal, haigutamise

korraliku tervitustantsu su

le oma meeleolu näitama.

nakkamine, söögi nägemine

ees vingerdades, saba liputa-

Nõua murdeealiselt koeralt,

teeb näljaseks, puudutami-

des ja su nägu lakkudes. Kut-

et ta kuuletuks ei-sõnale (lk

se ja koosolemise tähtsus,

sikas käitub, nagu tervitaks

90) ja tõsta samal ajal käsi

rõõmu

ta väga austatud täiskasva-

üles või sõrm püsti. Rahusta

nud koera.

sinu kavatsustes kahtlevat

nakkamine,

män-

gulust, koostöö nautimine, rõõmu väljendamine joostes

Lehvita ükskord proo-

ja naerdes (haukudes), vihas-

viks kätt nagu alamatele leh-

tamise korral otsa vahtimine

vitav kuningas. Paljud koe-

ja enda suureks tegemine

rad käituvad käe lehvitami-

(käed puusas, karvad turris).

se peale samamoodi, nagu näeksid saba liputavat koera. Koertel ei ole vastet meie õieli olevatele vehklevatele kätele ega meil, inimestel,

128

kutsikat kätt lehvitades ja teda mängima kutsudes.

HILINE KIINDUMISPERIOOD, 8.–12. NÄDAL

Kojutulijate tervitamine Paljudel koertel on paha komme tervitada kojutulijaid innukalt käppadega inimese najale hüpates. Sellisest kombest lahtisaamine on kerge, kui tead koera käitumise tegelikke põhjuseid.

tus – õige asja eest ära teenida. Järgmistel vanuseperioodidel suunatakse kutsika käitumist nii, et ta uksekella kuuldes lõpuks ise kokkulepitud kohale tormab ja seal rahulikult istudes oma tervitamise järjekorda ootab.

Kõigepealt õpetatakse inimese najale hüppamisest loobuma Kui kõik teie koju tulevad inimesed järgivad lihtsaid põhitõdesid, siis tervitab kutsikas neid peagi veetleval viisil. Ära pööra kutsikale mingit tähelepanu nii kaua, kui ta haugub ja hüppab. Ära räägi kutsikaga, ära isegi pahanda temaga. Ka negatiivne tähelepanu on kutsika meelest tähelepanu. Väldi isegi tema poole vaatamist. Kui kutsikas ei saavuta hüpates ja haukudes kunagi oma eesmärki, loobub ta sellest tegevusest peagi, kuna see ei tasu ennast ära.

Märka kutsikat kohe, kui ta seisab rahulikult, kõik neli käppa põrandal.

Mida kiiremini sa jõuad kutsika rahunemisele reageerida, seda rutem ta taipab, et talle pööratakse tähelepanu just siis, kui ta rahulikult käitub. Tervita siis kutsikat ülevoolava rõõmuga. Kükita nii madalale, et ta ulatub vaevata su nägu lakkuma. Silita kutsikat ja räägi 129

Harjutusi

Kutsikas hüppab selleks, et tähelepanu äratada. Koerte käitumisnormide järgi käitub ta viisakalt, pürgides tulija nägu ja lõuga lakkuma. Inimese näo juurde kutsikas ei ulatu, kuid ta üritab siiski visalt. Hüppamine võib esialgu olla juhuslik, kuid inimesed võimendavad sellist käitumist, ilma et nad endale teadvustaksid. Kiiruga kotte sisse tassiv inimene kummardub kutsika poole, kui too endast märku annab. Ja sülle tahtev kutsikas on ju nii armas! Eriti kudrutavad külalised armsa koerahakatisega ja naeravad, kui ta nende nägu limpsib. Nii veendub kutsikas, et inimeste najale hüppamine on tasuv, sest ta saab seda, mida ta taotlebki – tähelepanu.

Kutsikas õpib hüppamisest loobuma, kui kõik pereliikmed pööravad uksest sisse tulles algusest peale tähelepanu oma käitumisele. Eesmärk on kutsikale selgeks teha, et hüppamisega tähelepanu ei võida. Kui kutsikale õpetatakse teine, inimestele palju meelepärasem viis, kuidas tähelepanu osaliseks saada, siis muudab ta peagi ise oma käitumist.

Väike kutsikas peab seisma kõigi nelja jalaga põrandal, et preemia – pai-

HILINE KIINDUMISPERIOOD, 8.–12. NÄDAL

talle, et ka sina rõõmustad väga jällenägemise üle. Võta üleriided ära alles pärast seda, kui oled kutsikat tervitanud, ta ei talu veel pikka ootamist.

Ole kannatlik. Kutsikal on vaja kümneid kordi tervitada, et taibata, kuidas võita kojutulijate tähelepanu.

Alguses võib tunduda, et harjutamine ei anna mingeid tulemusi, kuid peagi on kasu nähtav.

Kui kutsikas õpib tulijaid maas seistes vastu võtma, ilma et ta üritakski hüpata, siis võid siirduda harjutuse järgmise punkti juurde leheküljel 144.

RAHULIKKUS RAHUSTAB Võõraste inimeste sisenemine on harjutamisest hoolimata kutsikale nii põnev hetk,

Harjutusi

et inimestel tuleb vältida oma käitumisega kutsika tagantõhutamist. Kui uksekell heliseb, siis mine rahulikult ukse juurde ja ava see. Samasugune rahu on omal kohal ka telefoni helisedes. Koerad taipavad kergesti, et telefonihelin tähendab rõõmsat tormamist ja haukumist, kuna nende kallis peremeeski tõttab telefoni juurde jooksujalu.

130

Koer vaegkuulja abilisena Mõnede koerte puhul võib haukumisest kasu olla ja nende loomuomast kalduvust kõikidest häältest märku anda pole vaja vaigistada. Kui uksekell või telefon heliseb, siis seda haukumisega võimendades ja peremehe ümber sagides teavitab koer vaegkuuljast peremeest. Soomes tegutsev Kuulmiskoerte ühing aitab peremehel koera nii koolitada, et ta oskab näiteks kurti peremeest käest puudutades talle häältest teada anda. Kui keegi pereliikmetest on vaegkuulja, siis tasub võõraste

HILINE KIINDUMISPERIOOD, 8.–12. NÄDAL

tervitamisharjutuste asemel (lk 144, 204, 233 ja 245) pigem püüda ergutada kutsikat haukuma ja paljudele koertele loomuomast kalduvust joosta edasi-tagasi peremehe ja hääletekitaja vahel.

Koeral ei sobi siiski tulija najale hüpata, nii et kõrval oleva lehekülje harjutusi ei tasu siiski ära jätta.

Head lauakombed Ei ole sugugi ükskõik, milline pereliige sööb esimesena ja millised on pere lauakom­ bed. Kutsikas jälgib söömistavasid koera vaatevinklist ja teeb sellest järeldusi pere­ siseste suhete kohta. Inimeste ja koerte viisakad söömiskombed on natuke erinevad.

Kutsika mõttemaailmaga tutvumine ja ühiste mängureeglite paika panemine ei ole raske, kui võtad arvesse, kuidas metsik koerakari söömise ajal käitub.

Nii hundi- kui koerakarjas söövad karja auväärseimad liikmed parimad palad saagist ja ajavad teised armutult kaugemale. Ülejäänud söövad pärast, mida kätte saavad. Kui toitu on ülemäära, siis saavad kõik lõpuks kõhu täis. Tavaliselt on toitu siiski vähem ja karja juhid ongi teistest paremini ja mitmekülgsemalt toitunud. Selline julmana tunduv elukorraldus on ilmtingimata vajalik, sest ilma osavate jahipidajateta oleks kogu kari hukatusele määratud. Ka karja kõige nõrgemal liikmel on õigus oma saaki kaitsta, kui ta juhtub midagi saagiks saama.

Kasuta karjajuhi õigusi ja tee kutsikale tema enda keeles selgeks, et kuigi ta on perekonna tähtis ja armastatud

liige, ei tasu tal unistada inimestelt määramisõiguse näppamisest. Argipäevased söögikorrad sobivad selleks suurepäraselt, ka koerakarja suhted tulevad selles olukorras tavalisest selgemalt esile. Järgmisi põhitõdesid järgides näitad kutsikale loomulikul viisil, milline on tema tegelik koht karjas.

Esimene põhireegel: juhid söövad kõigepealt Kui mõni kutsika igapäevastest söögiaegadest satub inimeste söögiaja lähedale, siis kõigepealt söövad inimesed oma toidu rahulikult ära. Alles siis, kui taldrikud on laualt ära viidud, on koera kord toitu saada. Kutsikale saavad perekonna söömistavad peagi selgeks.

131