Koeralausuja

Koeralausuja K OERAMAAILMA

TEEJUHT ,

MIS ÕPETAB KOERTEST ARU SAAMA JA NENDE KÄITUMIST PARANDAMA

CESAR MILLAN koostöös MELISSA JO PELTIER’IGA

Inglise keelest tõlkinud Marko Tiidelepp

Originaali tiitel: Cesar’s Way The Natural, Everyday Guide to Understanding and Correcting Common Dog Problems Cesar Millan with Melissa Jo Peltier

Kujundanud Mari Kaljuste Esikaane foto © Alan Weissman Toimetanud Eda Posti Copyright © úøøþ by Cesar Millan and Melissa Jo Peltier © Tõlge eesti keelde. Marko Tiidelepp, úøùú ISBN āÿĀ–āāĀý–û–úüĀù–û Kirjastus Varrak Tallinn, úøùú www.varrak.ee Trükikoda AS Pakett

See raamat on pühendatud minu vanaisa Teodoro Millan Angulo mälestusele ja minu isale Felipe Millan Guillenile. Tänan teid mõlemaid, et õpetasite mulle, kuidas tõeliselt hinnata, austada ja armastada emakest loodust.

Eriline tänu minu emale Maria Teresa Favela d’Millanile, kes õpetas mulle, kui suur on unistuse jõud.

5

6

Tänusõnad Ma tänan kõiki neid inimesi, kes on mind mingil moel mõjutanud ja aidanud mul jõuda oma unistuseni – selle raamatu kirjutamiseni.

Paljude mulle mõju avaldanud inimestega pole ma isiklikult kohtunudki, ent omal moel on nad kõik kujundanud minu tõekspidamisi ja aidanud mul leida oma teed.

Esimene neist on Jada Pinkett Smith, kes on olnud palju enamat kui lihtsalt klient – ta on olnud mulle ka õpetaja, juht ja eeskuju.

Jada, tänan sind su kauni hinge eest ja selle eest, et näitasid, milline on tingimusteta sõprus.

Suur tänu ka Jay Real’ile, kes võttis mind oma tiiva alla ja õpetas mulle ärimaailma reegleid, piire ja piiranguid. Jay, sa oled aumees.

Sa teadsid vaistlikult, millal mind käekõrvale võtta ja juhtida, kuid sa teadsid ka seda, millal mul on õige aeg tiibu sirutada. Olen sulle selle eest alatiseks tänulik.

Tahan tänada ka neid kaht naist, kel on trimmimissalong San Diegos. Nemad võtsid mind kõigepealt tööle, kui tulin Ameerika Ühendriikidesse. Palun vabandust, et ma ei mäleta teie nimesid – toona ei osanud ma inglise keelt ja Ameerika nimed olid minu jaoks keerulised. Kui te seda loete, siis teadke, et ma ei unusta mitte kunagi, mida te minu heaks tegite. Mõtlen teist kui 7

Tänusõnad

oma esimestest (kuid mitte viimastest!) Ameerika kaitseinglitest.

Meedia kujutab eneseabiraamatute autoreid ja muid selle ala asjatundjaid tihtipeale pinnapealsetena, ent mina sooviksin nii mõndagi neist oma praeguse edu eest tänada. Oprah Winfrey mõjutas mind juba tükk aega enne seda, kui mul oli au temaga isiklikult kohtuda ja tema koertega töötada. Minu karjääri algusaastatel muutus mu elu tänu tema saatele „Kuidas öelda ei”. Toona ma ütlesin „ei” oma perele, samas aga „jah” kõigile teistele. Suur tänu, Oprah, sinu tarkuse ja läbinägelikkuse eest. Oma ellu- ja töössesuhtumisega oled sa minu jaoks alati rahuliku ning veenva energia kehastus. Sa oled meile kõigile tõeline „karjajuht”!

On ka teisi, keda tahan ära märkida ja soovitada, sest nad on mõjutanud nii minu elu kui ka minu tööd koertega. Anthony Robbins näitas mulle, kuidas seada endale eesmärke ja püstitada ülesandeid, nii et eesmärgist aru saada ja seda saavutada. Wayne Dyer õpetas mulle, mis on tahtejõud. Deepak Chopra aitas mul selgust tuua minu tõekspidamistesse keha ja hinge tasakaalu ning meie sidemete kohta materiaalse ja vaimse maailmaga. Phil McGraw õpetas, kuidas anda inimestele taktitundeliselt informatsiooni, mida nad kuulda ei taha. Samuti andis ta mulle peenetundeliselt mõista, et paljud minu nõuanded ei sobi kõigile inimestele. Raamat „Mehed on Marsilt, naised Veenuselt”, mille autoriks on psühholoog John Gray, aitas päästa mu abielu.

Minu elus oli periood, mil pidasin end hulluks ja imestasin, kas ma tõesti olen ainuke inimene maailmas, kes näeb koerte käitumisprobleemide lahendamise võtit koerte koolitamise asemel koerte psüühika mõistmises. Leon F. Whitney „Dog Psychology: The Basics of Dog Training” ja Bruce Fogle’i „The Dog’s Mind” olid need kaks 8

Tänusõnad

raamatut, mis taastasid mu hingelise tasakaalu ja aitasid mul mõista, et olen õigel teel.

Kui Los Angeles Times avaldas 2002. aastal minust tutvustava artikli, siis ilmus välja terve hulk Hollywoodi produtsente, kes hakkasid äkki huvi tundma minu Koerapsühholoogiakeskuse vastu. Kõik nad lubasid kuu ja tähed taevast alla tuua, kui ma vaid sõlmiksin nendega lepingu oma elu ja „õiguste” peale.

Sheila Emery ja Kay Sumner olid ainukesed, kes ei tahtnud minult midagi saada ega jaganud ka suuri lubadusi. Tänan neid selle eest, et nad tutvustasid mind MPH Entertainmenti grupile – Jim Miliole, Melissa Jo Peltierile ja Mark Hufnailile. MPH/Emery-Sumneri töögrupp müüs minu saate „Koeralausuja Cesar Millan” („Dog Whisperer with Cesar Millan”) telekanalile National Geographic.

Nad ei nõudnud teiste produtsentide kombel, et pean ennast muutma. Nad ei palunud kunagi mul olla see, kes ma pole. Nad näitasid mind täpselt sellisena, nagu ma olen – ilma teeskluse ja tarbetute dekoratsioonideta. Kay, Sheila ja kolm MPH partnerit – ma kutsun neid oma „televisioonikarjaks” – aitasid mul jalad maas hoida ja olla tasakaalukas alal, kus algajad väga sageli alt võivad minna.

Eriliselt tahan tänada ka oma kaht last, Andred ja Calvinit. Neil on isa, kes on äärmiselt pühendunud oma missioonile, mis nõuab palju aega ja vähendab nendega koosolemise võimalusi. Tahan, et nad teaksid – kuigi ma nende suureks sirgumise ajal kogu aeg nendega koos olla ei saa, on nad alati mu mõtetes esikohal. Minu suurepärased poisid, teie oletegi põhjus, et edasi liikuda: kõik asjad, mis ma maailmas teen, teen teie heaks. Tahan, et te kasvaksite austamisväärt peres, kes seisab millegi tähtsa eest. Andre ja Calvin, loodan, et te igavesti mäletate ja peate kalliks oma juuri.

9

Tänusõnad

Kõige tähtsam – minu tugevus, minu selgroog – on mu naine Ilusion Wilson Millan. Usun, et ükski mees pole õnnelikum kui see, kelle naine toetab teda 100 protsenti, ja mind on õnnistatud, minul on selline naine. Ilusion oli minuga juba siis, kui olin eikeegi ja mul polnud mitte kui midagi. Ta näitas mulle, kui tähtis on tingimusteta armastus ja samal ajal ta ka tegelikult muutis mu endiseks. Sündisin küll kainelt mõtlevana, aga enne abiellumist hakkasin vigu tegema.

Muutusin isekaks ja mu prioriteedid olid paigast nihkunud. Ilusion tõi mind maa peale tagasi. Ta andis mulle reeglid, piirid ja piirangud.

Ta võitles alati selle eest, mida arvas olevat meie suhtele ja perele parim, ega andnud selles asjas kunagi järele. Ta armastab inimesi, nii nagu mina armastan koeri. Karjääri alguses kippusin unustama inimese osatähtsust koera ja inimese omavahelises suhtlemises. Ilusion oli see, kes mulle näitas, kui tähtis on inimese osa selles, et koer oleks õnnelik. Ta märkas kohe, et koera muutmiseks tuleb kõigepealt muutuda inimesel endal. Pealegi on ta kõige isetum ja andestavam inimene, keda olen kohanud. Olles ise andestanud inimestele, kes on talle põhjustanud elus traumaatilisi kogemusi, teab ta, mida tähendab tõeline andestamine: see peab väljenduma mitte ainult sõnades, vaid ka tegudes. Juba ainuüksi see on mulle inspiratsiooniks. Ilusion, iga päev olen ma uhke, et just sina oled mu naine.

Ja lõpuks – koerad. Kui ma oleksin puu, siis oleksid kõik toredad inimesed mu elus abiks mu kasvamisele, aga koerad oleksid ikkagi minu juured. Just nemad on aidanud mul jalad maas hoida. Igas koeras, kellega kohtun, näen ma oma vanaisa hinge. See on selle mehe hing, kes kõige rohkem on mõjutanud minu elueesmärki, kes esimesena tutvustas mind loomamaailma ja kogu emakese looduse imedega.

Koerad ei loe raamatuid, mistõttu ei tähenda need tänusõnad neile 10

Tänusõnad

mitte midagi. Kuid ma loodan, et kui olen nende lähedal, siis nad tajuvad minu kustumatut tänulikkust selle eest, mida nad mulle on andnud.

Melissa Jo Peltier soovib tänada: Laureen Ongi, John Fordi, Colette Beaudryt, Mike Bellerit ja Michael Casciot telekanalist National Geographic, samuti Russel Howardit ning Chris Albertit nende osavast reklaamiosakonnast; meie saate „Koeralausuja Cesar Millan” meeskonda ja personali järjekindla tipptasemel oleku eest; Scott Millerit Trident Media Group’ist tema usu ja kannatlikkuse eest ja võrreldamatut Ronald Kesslerit, kes tutvustas mind Tridentile; Kim Meisnerit ja Julia Pastore’i kirjastusest Harmony Books nende asjatundlikkuse eest; Heather Mitchelli uurimistöö ja faktide kontrollimise eest; Kay Sumnerit ja Sheila Emeryt selle eest, et nad tõid Cesari meie ellu; Ilusion Millanit tema usalduse ja sõpruse eest; Jim Miliot ja Mark Hufnaili kümne imelise aasta eest; Euclid J. Peltieri (minu isa) inspiratsiooni eest; armast Caitlin Grayd selle rahu eest, et olen saanud suviti kirjutada; ja John Grayd, minu elu armastust – sina muutsid kõik.

Ja muidugi Cesar. Tänan sind, Cesar, selle au eest, et olen saanud sinuga koostööd teha ja osaleda sinu missioonis.

11

Sisukord Eessõna Jada Pinkett Smithilt Eessõna Martin Deeley’lt

17 18

Sissejuhatus

21

Proloog „Koeraelu”

29 29

1. peatükk Lapsepõlv koos koertega. Vaade teiselt poolt piiri Elu farmis Karjajuhid ja järgijad Elu linnas – džungliseadus El perrero – koerapoiss Üle piiri San Diego Trimmimissalongis Koerte käitumisprobleemid Sünnib Caesari meetod Sõna hakkab levima Ameeriklastest koeraomanikud: inimesed, kes armastavad liiga palju 2. peatükk Kui oskaksime loomadega rääkida. Energia keel Energia looduses Inimeste energia Energia ja tunded Rahulikult enesekindel olek Näitle, kuni saavutad edu Rahulikult alistuv energia

12

41 43 47 49 54 57 59 61 63 66 68 75

79 82 84 87 89 90 93

Sisukord

Kehakeel Kas võin sind nuusutada?

94 97

3. peatükk Koerapsühholoogia. Ilma sohvata Inimesed on Saturnilt, koerad Pluutolt Erinevad minevikud, erinevad olevikud Nina, silmad, kõrvad – just sellises järjekorras Õige viis koeraga tutvumiseks Asjade nägemine tagurpidi Tunnista looma oma koeras Liik: koer Probleemsete tõugude müüt Koera nimel ei ole tähtsust Ära analüüsi koera minevikku

101 101 103 105 109 113 114 117 119 122 124

4. peatükk Karja jõud Kari looduses Nõrkusele ei ole ruumi Juhtida või järgida?

Edukate inimeste paradoks Oprah ja Sophie Reeglid, piirid ja piirangud Kodutud karjajuhid Kes on teie majas juht?

Pepper ja osalise juhtimise ohud Juhtimine on täiskohaga töö

131 132 136 138 140 141 146 150 152 153 158

5. peatükk Probleemid. Kuidas me oma koerad ära rikume Agressiivsus Domineeriv agressiivsus Hirmuagressiivsus

163 164 165 169

13

Sisukord

Osuta hellust, aga õigel ajal!

Hüperaktiivsus Ahistus ja üksindusahistus Sundmõtted Jordani taltsutamine Foobiad Madal enesehinnang Ennetamine

171 176 177 179 182 185 186 189

6. peatükk Punase tsooni koerad. Ohtlik agressiivsus „Punase tsooni” määratlus Tiksuvad ajapommid Koletise loomine Tõug ja agressiivsus Punase tsooni Emily Liiga kaugele läinud Koer ei ole relv Koeraomaniku vastutus

191 193 194 198 202 204 209 213 215

7. peatükk Cesari tasakaaluka ja terve koera täiuslik retsept 1. Liikumine Jalutamise valitsemine Jalutusrihm Kodust väljumine Jooksulindid Koerte seljakotid Koerajalutajad Koerad vajavad tööd 2. Distsipliin Paranduste tegemine Domineerimisrituaal Reeglid, piirid ja piirangud

219 220 224 226 227 229 233 234 234 236 238 242 245

14

Sisukord

3. Hellus Rahulolu

251 253

8. peatükk Jah, me saame hakkama! Lihtsaid näpunäiteid õnnelikuks eluks koos koeraga Koera valimine Koera kojutoomine Majareeglid Koerad ja lapsed Kuidas valmistuda koos koeraga lapse sünniks Külalised Trimmija ja loomaarsti juurde minek Koerapargi külastamine Ole koerapargis tähelepanelik!

Reisimine Kolimine Uue koera tutvustamine karjaga Koerte elukaar: vananemine ja surm

255 256 259 261 266 268 270 272 274 277 279 280 283 286

9. peatükk Täiuslik elu sinu koerale ja sulle Cesari terminite seletaja Lugemissoovitusi Kasulikud aadressid Viited Illustratsioonide autorid Autoritest

291 295 299 301 305 310 311

15

16

Eessõna Jada Pinkett Smithilt Olge valmis selleks, et Cesari koerapsühholoogia õpetab teile teie enda kohta samapalju kui oma koera kohta. Inimestena oleme unustanud loodusliku hierarhia, mille järgi koerad käituvad. Meie puudulikud teadmised oma lemmikute iseloomust ja vajadustest võivad röövida neilt loomulikud vaistud, mida nad kasutavad ellujäämiseks. Seepärast muutuvad lemmikloomad tasakaalutuks ja õnnetuks ning tekitavad omanikele rohkem peavalu kui rõõmu. Cesar aitab meil mõista koerte loomulikke eluviise, et nad saaksid tasakaalukamaks ja õnnelikumaks.

Niimoodi muutub meie sõprus koertega palju tervislikumaks.

Cesar on oma kannatlikkuse ja tarkusega olnud meie perele, koertele ja minule tõeline taeva kingitus. Seega, uued õpilased, olge avatud uute asjade õppimisele ja õnn kaasa.

17

Koeralausuja

Eessõna Martin Deeley’lt Rahvusvahelise Koeraspetsialistide Ühenduse (International Association of Canine Professionals – IACP) president Tänapäeval on raamatute, abi- ja koolitusvahendite hulk suurem kui eales varem. Ja kohe kindlasti on saadaval varasemast rohkem maiuspalu. Kuid sellest hoolimata on kogu maailmas palju rohkem halvasti käituvaid koeri. Meil on küll olemas vahendid, et koolitada koeri hästi käituma, ent meil pole piisavalt teadmisi koerte loomuse kohta. Kuigi paljud meist on heasoovlikud ja armastavad koeraomanikud, võib koerte ebapiisav mõistmine põhjustada palju probleeme.

Lühidalt öeldes, koerad ei ole väikesed inimesed. Nad ei mõtle nagu inimesed, ei käitu nagu inimesed ega näe maailma inimeste moodi.

Koerad on koerad ja meie peame neid sellistena austama. Koeri inimestena koheldes teeme neile tõelise karuteene ja oleme ise süüdi nende käitumisprobleemides.

Alates esimesest korrast, kui nägin Cesar Millanit saates „Koeralausuja” tegemas tööd koertega, teadsin, et tema on sellest aru saanud.

Ta on ainulaadne inimene, kes ei pelga vajaduse korral olla ka poliitiliselt ebakorrektne. Ta räägib koerte juhtimisest, ja kui vaja, ei karda 18

nende käitumist parandada. Mind vaimustab Cesari suhtlemisviis, mis avaldub nii koerte kui ka nende omanikega lävimisel. Cesar seletab probleemide põhjused lahti kõigile koeraomanikele arusaadaval moel.

Tema isikupära, soojus ja huumorimeel on vastupandamatud. Ka kõige isekamatele koeraomanikele avaldab tema hurmav käitumine mõju. Lisaks olukorra selgitamisele oskab ta ka probleemi lahendada.

Kuigi Cesar kasutab minimaalselt sõnalist suhtlust, nõustub koer koostööd tegema ning muudab oma hoiakut ja käitumist. Koerad reageerivad Cesari rahulikule ja enesekindlale lähenemisviisile. See mees tõepoolest teab, kuidas „koeraga rääkida”.

Selles raamatus tuletab Cesar meile meelde, et tähtsaim etapp koera koolitamisel on terve suhte ehitamine koera ja inimese vahele. Neil kahel osapoolel peavad olema kindlad piirid. Tean omast kogemusest, et see on eriti tähtis. Minu esimene koer Kim polnud iialgi agressiivne ega käitunud õues ja võõraste külla tulles kunagi sobimatult. Tänapäeva inimesed võiksid öelda: „No see koer on ikka väga hästi koolitatud.” Kuid põhjus polnud koolitamises, vaid selles, et meie suhte aluseks olid kolm Cesari väljatoodud põhitegurit: liikumine, kord ja hellus.

Cesar näitab, kuidas selline suhe üles ehitada, ja aitab meil oma koera paremini mõista. Ta seletab ka seda, kuidas koerad võivad oma käitumist ja hoiakut muuta, kui kasutada õiget suhtumist. See teadmine on oluline kõigile, kes tahavad elada rahulikumat elu koos oma loomast sõbraga.

19

20

Sissejuhatus Kas sinu koer ajab sind hulluks? On ta vahel agressiivne, närviline, kartlik, keerab mõnikord üle võlli? Kas tal esineb mingi kinnisidee või sõltuvus – püüab ta näiteks hüpata kõigi uksest sisenejate najale või kerjata hullumeelselt, et sa räpase rohelise tennisepalliga üha uuesti ja uuesti temaga toomismängu mängiksid?

Või ehk arvad sa, et sul on eeskujulik lemmik, ent tahaksid luua temaga täiuslikumat suhet. Ehk tahad sa teada, mis sinu koerale kõige paremini sobib ja teda „käima tõmbab”? Sa tahaksid tungida sügavamale oma koera sisemaailma, et teie suhe oleks tõeliselt hooliv ja lähedane?

Kui sa vastasid jaatavalt kas või ühele ülalmainitud asjadest, siis on see raamat sinu jaoks.

Kui sa ei tunne mind telesarja „Koeralausuja”, kaudu, mis on eetris telekanalis National Geographic, siis lubage mul end tutvustada. Minu nimi on Cesar Millan ja ma olen valmis innukalt jagama isiklikke teadmisi oma pikaajalisest tööst koertega, kaasa arvatud tuhanded „lootusetud juhtumid”, mida ma olen suutnud aastate jooksul rehabiliteerida.

Tulin 1990. aastal Mehhikost Ameerika Ühendriikidese puupaljana. Mul ei olnud raha, aga samas olid mul unistused ja ambitsioonid, et 21

Koeralausuja

minust saab maailma parim koeratreener. Alustasin trimmijana, kuid vähem kui kümne aasta möödudes töötasin mitmete üliagressiivsete rotveileritega. Nende hulgas olid ka mõned koerad, kes kuulusid ühele suurepärasele paarile – Will Smithile ja Jada Pinkett Smithile –, kellest olete kindlasti kuulnud. Will ja Jada olid mõlemad vastutustundlikud koeraomanikud ja neid hämmastas minu loomupärane anne koertega suhtlemisel. Nad olid väga vastutulelikud ning soovitasid mind oma sõpradele ja kolleegidele, kellest paljud on kuulsused. Ma ei teinud reklaami, minu äri reklaamiti lihtsalt suust suhu.

Varsti oli mul edukas äriettevõte ja sain Los Angeleses avada Koerapsühholoogiakeskuse. Seal oli mul kolmkümmend-nelikümmend koera, keda keegi teine endale võtta ei tahtnud. Paljud neist loomadest jõudsid minu juurde varjupaikade ja päästeorganisatsioonide kaudu, sest neid peeti „adopteerimatuteks” või olid omanikud nad hüljanud just käitumisprobleemide tõttu. Et nendega ringi käia oskavaid varjupaiku ei ole paraku piisavalt, siis ootab enamikku hüljatud probleemseid loomi eutanaasia. Kuid minu päästetud ja tervendatud koertest said rõõmsad ja täisväärtuslikud karjaliikmed. Paljud neist leidsid endale hooliva ja vastutustundliku perekonna. Need kunagi surma mõistetud koerad on nüüd eeskujuks minu klientide probleemsetele koertele.

Ameerika koertel on üks ainulaadne vajadus – ma nägin seda nende silmadest ja tundsin nende energiatest juba esimesel päeval, mil ületasin USA piiri. Ameerika koerad vajavad seda, mis on vabalt looduses elavatele koertele loomulik: nad tahavad lihtsalt olla koerad ning elada stabiilses ja kindlas karjas. Ameerika koerad võitlevad mõttetusega, mis on paljudele mujal maailmas elavatele koertele tundmatu: neil on vaja tagasi tõrjuda nende omanike motiveeritud, 22

Sissejuhatus

ent hukatuslikke katseid muuta koer neljajalgseks, karvaga kaetud inimeseks.

Mehhikos vaatasin lapsena telesarju „Lassie” ja „Rin Tin Tin” ning unistasin, et minust saab maailma parim koeratreener. Seda, mida praegu teen, ei kutsu ma juba ammu treenimiseks. Maailmas on palju suurepäraseid koeratreenereid – inimesi, kes suudavad õpetada sinu koerale selliseid käske nagu „istu”, „koht”, „siia” ja „kõrval”. See pole see, mida mina teen. Minu töö on raske võõrutusravi. Mina tegelen koera psüühikaga, üritan saada kontakti koera sisemaailma ja loomupäraste instinktidega, et parandada tema käitumisvigu. Ma ei kasuta sõnu ega käske. Minu töövahendiks on energia ja puudutused. Kui ma tulen kliendi koju, siis arvab omanik tavaliselt, et probleem on koeras. Minu sisetunne ütleb aga, et enamasti on asi hoopis omanikus. Ütlen klientidele sageli: „Ma püüan aidata koera, kuid ma treenin inimesi.”

Minu meetodi võtmesõna on „karja jõud”. Kasvades üles farmis, kus oli palju töökoeri, oli mul mitmeid aastaid võimalus jälgida neid oma loomulikus karjakeskkonnas. Kari on integreeritud sinu koera DNAsse. Karja puhul tuleb kõne alla kaks rolli: juhi roll ja kaasatulija ehk järgija roll. Kui sinust ei saa oma koera jaoks karjajuhti, siis võtab tema selle rolli endale ja üritab sinu üle domineerida. Paljud Ameerika koeraomanikud rikuvad oma koerad ära, osutades neile pidevat tähelepanu ja arvates, et sellest on koerale küllalt. Kokkuvõtlikult võib öelda: sellest ei piisa. Koerte maailmas tähendab pidev tähelepanu osutamine loodusliku tasakaalu rikkumist. Õpetades kliente „rääkima” oma koertega koerte keeles – karja keeles –, avan nende jaoks täiesti uue maailma. Minu eesmärk klientidega töötades on see, et nii inimene kui ka koer oleksid tulevikus tervemad ja õnnelikumad.

23

Koeralausuja

Ameerikas on rohkem kui 65 miljonit kodukoera.1 Viimase kümne aastaga on lemmikloomade äri kahekordistunud, tulu on 34 miljardit dollarit – jah, miljardit! Ameerika koeraomanikud pakivad oma jorkširi terjerid 5700 dollarit maksvatesse krokodillinahast reisikottidesse ja teevad neile 30 000-dollarilisi kindlustusi.2 Keskmiselt suudab koeraomanik kulutada oma lemmiku peale tema eluajal rohkem kui 11 000 dollarit – ja see on veel tagasihoidlike arvestuste järgi saadud number!3 USAs on kindlasti maailma kõige ärahellitatumad koerad.

Kuid kas nad on ka kõige õnnelikumad?

Minu kurvastuseks on vastus „ei”.

Ma loodan, et seda raamatut lugedes õpite tundma praktilisi võtteid, kuidas oma koerale abiks olla. Mis aga veelgi tähtsam, ma tahan süvendada arusaamist sellest, kuidas koer maailma näeb ja mida ta õigupoolest vajab ja soovib, et elada rahulikku, õnnelikku ja tasakaalukat elu. Usun, et peaaegu kõik koerad on sündides täiuslikult tasakaalus, iseenda ja loodusega harmoonias. Ainult siis, kui nad inimestega koos elavad, hakkab neil tekkima käitumisprobleeme. Ja rääkides probleemidest – kellel meist siis poleks mõnda probleemi?

Kui olete mõne minu meetodi omaks võtnud, siis hakkate võib-olla ka iseennast paremini mõistma. Näete oma käitumist uues valguses ja täheldate muutusi oma suhtlemises laste, abikaasa ja ülemusega.

Kõigele lisaks, ka inimesed on karjaloomad! Paljud televaatajad, rohkem kui uskuda suudate, on öelnud, et minu meetodid on aidanud ühtaegu nii inimesi kui ka koeri. Võtame näiteks väikese lõigu sellest tänulikust fännikirjast.

24

Sissejuhatus

Kallis Cesar!

Suur tänu sulle saate „Koeralausuja” eest.

Kummalisel kombel on raamat muutnud minu ja minu pere elu, kuigi meil endal koera ei olegi.

Olen 41-aastane kahe lapse ema (5-aastane poeg ja 6-aastane tütar).

Mul oli väga raske neid distsiplineerida (sain aru, et neil puudusid piirid ja piirangud). Lapsed lükkasid ja tõukasid mind, vahel sõna otseses mõttes, nii avalikes kohtades kui ka kodus. Ja siis nägin ma sinu saadet.

Pärast seda olen ma ennast treeninud, et olla veenev lapsevanem, kasutades oma autoriteeti ja pannes end maksma. Õppisin lapsi konkreetselt suunama, mitte paluvalt kerjama (näiteks tubade koristamise, oma söögikoha ümbruse korrastamise, pestud riiete ärapaneku puhul).

Minu elu muutus ja muutusid ka minu lapsed.

Minu imestuseks allusid lapsed distsipliinile (nad isegi kaklevad vähem) ja sain aru, et neile isegi meeldivad nende kohustused ja majapidamistööd. Nad on uhked, kui saavad oma ülesannetega hakkama, ja minu olen lihtsalt õnnelik.

Sa mitte ainult ei õpeta inimesi mõistma oma koeri, vaid sa õpetad inimesi ka üksteist mõistma.

Suur tänu sulle!

Capinode perekond

Ma võlgnen koertele palju. Muidugi, nende abil teenin ka elatist, kuid nad annavad mulle veelgi rohkem. Tänu koertele valitseb mu elus tasakaal. Koerad on mulle näidanud, mida tähendab tingimusteta armastus, ja aitasid mul üle saada üksindustundest, kui olin väike 25

Koeralausuja

poiss. Koerad on mul aidanud aru saada oma perekonnast ja nende toel olen saanud paremaks, tasakaalukamaks „karjajuhiks” oma naisele ja lastele. Koerad annavad meile palju, aga mida meie neile tegelikult vastu anname? Koha, kus magada, süüa, tähelepanu ... kas see on aga nende jaoks piisav? Nad jagavad meiega oma elu nii tohutult suure isetusega. Kas meie ei võiks siis vaadata sügavamale nende hinge ja südamesse, et aru saada, mida nad tegelikult vajavad?

Oma kogemustele tuginedes tean, et mõned koeraomanikud ei taha oma koertele valmistada heameelt, nii nagu koerad seda neile teevad, sest kardavad, et sel moel kaob tasakaal. Aga ideaalses suhtes peavad ju mõlemad osapooled andma endast parima.

Loodan, et minu raamat aitab kõigil lugejatel anda oma koertele tagasi kas või väikese osa sellest, mida koerad meile annavad.

26