KLAASIST vanaisa
Klaasist vanaisa
Kirjutanud ja illustreerinud Meelike E.-Villup
Kujundanud ja küljendanud Margit Toovere
Tagakaane foto Marilyn Sipelgas
Kirjastanud Lasteraamat MTÜ, 2026 lasteraamat.eu
ISBN 978-9908-9727-4-9
Raamat on kirjutatud, mõeldes kahele vanaisale: vanaisa Aleksandrile, kes on mu kaitseingel ja spirituaalne kaitsja, ning vanaisa Reinule, kes raamatu kirjutamise ajal meie seast lahkus.
Sisukord
7 Vaniljelõhn ja roosamanna
11 Beebi teab, mida beebi teeb
17 Lapsehoidja laps
21 Kus on lapse vanaisa?
26 Kui vanaisa veel poisike oli
31 Klaasipuhuja vanaisa
39 Kuidas klaasist vanaisa ujuma õppis
45 Mis toimub „Luikede järves“?
52 Kaisukaru ja luige tants
58 Vanaema katuselt
68 Mis see seal laes piiksub?
71 Klaasist vanaisa päästab perekonna
77 Klaasist vanaisa saladus
Vaniljelõhn ja roosamanna
Päike piilus roosade kardinate vahelt ning õhus oli õrna, kergelt magusat lõhna tunda. Tillukeses magamistoas oli praktiliselt kõik roosa. Roosad kardinad, roosad seinad. Isegi laelamp oli roosa. Ning loomulikult oli ka roosasse kangasse mässitud häll, mis vaikselt liikus. Hälli küljes rippusid erinevad kulinad, ikka roosad, mis vaikselt kõlisesid ning beebile hea une pidid tekitama. Hälli kõrval seisis seda kiigutades hallipäine habemega mees.
„Minu esimene lapselaps. Ja veel tüdruk! Milline rõõm! Kui armas ta on!“ sõnas endamisi hallipäine habemega mees, kui ta õnneliku näoga hällis magavat lapsukest vaatas. Kui armas! Kui ilus! Nagu ingel! Võiks vist isegi öelda, et täpselt nagu ingel. Ingleid see habemega hallipäine mees ju teab! Neid on lapselapsega väga kerge võrrelda. Kõik ilusad ja armsad!
Häll kiikus vaikselt ning hallipäise habemega mehe aastaid näinud käsi oli endiselt hälli serval. Pilk ei liikunud hetkekski
hällis lebavalt beebilt. Beebi vaid naeratas endamisi ning magas oma roosal asemel magusasti lõunaund. Teda kattis roosadest motiividest kokkuheegeldatud tekike ning pea all oli pehme padjake, mis kaetud roosast pitsist tehtud padjapüüriga. Padja kõrval oli truult und valvamas kaisukaru. Kuigi, jah, und oli valvamas keegi veel, ikka hallipäine habemega mees.
„Tüdrukud on vahvad, on mul ju endalgi tütar olemas,“ mõtles endamisi hallipäine habemega mees. „Kuigi seda roosat on siin toas veidi paljuvõitu, kuidagi liiga roosamannaks läheb kätte ära. On need naised ikka imelikud, niipea, kui tütar majas, hakatakse kõike roosaks võõpama, kõik kleidi kesed-pluusikesed-tekikesed on roosad. Üks asi roosam kui teine. Mõni asjake heleroosa, teine esemeke tumeroosa. Sekka täppe ja triipe, lilli ja mummusid, aga ikka roosaroosa-roosa. Mis siis, kui sellele väikesele tüdrukukesele ei meeldigi roosa? Mis siis, kui ta tahaks omale hoopiski punast tekikest, sinist lambikest ja rohelist kleidikest?“
Lapsevanemad kipuvad ju arvama, et kõik lapsed on ühesugused. Et poistele meeldib autodega kihutada ja tüdrukutele nukkudega kodu mängida. Aga mis siis, kui poisid ka kodumängimises osaleda tahavad? Või tüdrukud ralliautodega mööda elutoa vaipa võidu ajada soovivad? Lastele tuleb anda võimalus valida, mis neile meeldib ja huvi pakub. Sama on värvidega. Kuigi, jah, väikese tite käest ei saa ju küsida, millist tapeeti tema tahaks või millist öökapi lampi eelistaks. Siin teevad vanemad oma valiku ja loodavad, et see ka nende pisikestele põngerjatele sobib.
Hallipäine habemega mees vaatas veelkord hälli poole ning märkas, et seni mesimagusasti maganud beebil olid silmad suured ning pilk ainiti temale suunatud. Beebi oli vahepeal
märkamatult üles ärganud ega teinud piuksugi. Tüdruku suul aga oli suur, veel hambutu naeratus. Tundus, et hällis uinakust ärganud beebi teadis väga hästi, et seda hallipäist habemega meest tasub usaldada. Kummalisel moel tundis see lapsuke hoopis, et hallipäisel habemega mehel on vaid head kavatsused ning palju armastust, mida talle pakkuda. Hallipäise habemega mehe silmad olid sõbralikud ning haruldast värvi, nendes oli palju lugusid, palju põhjatut sügavust ning loendamatu hulk elukogemust. Ja neid elukogemusi ning lugusid tahtis see hallipäine habemega mees kindlasti selle pisikese beebiga jagada. Seda muidugi siis, kui tüdrukutirts piisavalt vana on, et räägitust ka aru saada.