Kilplased issuu

kilplased

eno raud

Illustreerinud Priit P채rn

Toimetanud Priit Põhjala Pildid joonistanud Priit Pärn Pilditöötlusel abistas Olga Pärn Grafitid sodis seinale Märt Rudolf Pärn Kujundanud Dan Mikkin © Eno Raud © Priit Pärn ja Tänapäev, 2016 isbn 978-9949-27-883-1 Trükitud Tallinna Raamatutrükikojas

Sisukord Kuidas kilplased rumalaks hakkasid . . . . 6 Nõukoja ehitamine . . . . . . . . . . . . . . . . . 10 Kuidas nõukotta valgust ja sooja toodi . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 12 Kuidas kilplased põllul soola kasvatasid . . . . . . . . . . . . . . . . . 18 Kuningas Kilplas . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 20 Hirmus elukas . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 25 Kuidas Kilpla naine munadega turule läks. . . . . . . . . . . . . 28 Pikk vorst . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 30 Lugu hea südamega möldrist ja õnnetust pähklipuust . . . . . . . . . . . . . 32 Mis Kilplas vähiga juhtus . . . . . . . . . . . . 36 Lugu hiirekoerast ja sellest, kuidas kilplased Kilplast välja rändasid . . . . 39

Kuidas kilplased rumalaks hakkasid Ennemuiste elas kaugel Kalkunimaal rahvas, keda kilplasteks kutsuti.

Kilplased olid oma mõistliku meele ja targa ning terava aru poolest üle mitmete maade kuulsad. Sellepärast juhtuski, et maailma suuremad ja väiksemad valitsejad alatihti oma saadikuid Kilplasse saatsid ühes või teises asjas tarka nõu küsima. Viimaks läks asi nii kaugele, et ükski suurem isand enam ilma kilplaste abita hakkama ei saanud. Et aga iga tühise asja pärast oli tülikas saadikuid pikale teele läkitada, hakkasid maailma valitsejad kilplasi endale nõuandjaks palkama. Nüüd toodi kord ühele, kord teisele Kilpla mehele sõnumeid, mis kutsusid teda võõrale maale nõuandja-ametisse. Ja varsti oli lugu sealmaal, et Kilp­ lasse enam ühtki meest järele ei jäänud. Kõik nad rändasid võõrsile tarkuseteenistust pidama.

Naised nägid, et nad niimoodi enam edasi elada ei saa. Sellepärast tulid nad ühel päeval külavainule kokku aru pidama, kuidas edaspidi elujärge paremini joonele seada. Pika mõtlemise ja arutamise peale ei leidnud nad ometi õigemat nõu kui mehi koju tagasi kutsuda. Ühel meelel seadsid naised kokku pika kirja, kus kurtsid oma muret ja häda ning palusid meestel aega viitmata koju tagasi pöörata. Selle kirja läkitasid nad igasse maailma paika ja nurka, kus aga teadsid oma mehi asuvat.

Kui nüüd mehed naiste sõnumiku kätte said, läks neil süda sedamaid haledaks. Nad hakkasid kahetsema, et olid nii pikaks ajaks kodunt eemale jäänud, ja palusid oma leivavanemate käest luba teenistusest lahkuda. Kuigi see palve valitsejatele ja isandatele vastumeelt oli, anti kilplastele viimaks siiski armulikult luba koju minna. Neile maksti välja rohke palk ja anti lisaks veel kalleid kingitusi. Enne lahkumist pidid aga kilplased tõotama, et nad ka tulevikus oma tarka nõu ei keela, kui isandatel seda ainult tarvis peaks minema.

Nii tulid siis Kilpla mehed jälle kodumaile tagasi. Kuid siin nägid nad nii palju segadust ja leidsid nii palju asju laokil olevat, et nende meel päris kurvaks muutus. Kogu oma tarkusega ei jõudnud nad küllalt imeks panna, kuidas kodune elu nii hullusti oli võinud tagurpidi minna. Nüüd oli tarvis aru pidada, mida ette võtta, et võõrad valitseja­ isandad neid edaspidi enam kodunt ära ei ahvatleks.

6

7

Teisel päeval tulidki targad Kilpla mehed külavainule pärnade alla kokku ja hakkasid nõupidamisega peale. Asja arutati eest ja tagant, kaaluti küll ühest, küll teisest küljest, aga päris õige otsa peale ikka ei saadud.

Viimaks astus üks vana kilplane ette ja kõneles: „Kõiges on süüdi meie enda kõrge tarkus ja lai mõistus. Sest ainult meie suure tarkuse tõttu saatsid võõrad isandad oma saadikuid meile kaela ja meelitasid meid kaugetele maadele. Kui me edaspidi niisama targaks jääme, pole meil ka tulevikus paremat põlve loota. Ometi on selge, et tarkusest tekkiva kahju vastu õigemat abi ei leidu kui rumalus.

Kui me rumalaks hakkame, ei ole meil enam tarvis karta, et keegi meie mehi kodunt ära tuleks kutsuma. Sellepärast pole minu meelest paremat nõu kui endiste tarkade tegude asemel rumalaid ja tobedaid tempe hakata tegema. Ja nii, nagu me enne tarkuse poolest tuntud olime, hakkab kilplaste nimi edaspidi rumaluse kuulsuses üle kogu maailma särama.“ Kilplased arutasid vana mehe targad sõnad igapidi läbi ja olid nendega ühel meelel nõus.

8