Kavatsusejoud

Kirjastuse Nebadon kodulehele >>>

SISUKORD Eessõna 7 1. OSA. OLULIST KAVATSUSEST 1. peatükk. Kavatsus uuest perspektiivist 11 2. peatükk. Kavatsuse seitse nägu 25 3. peatükk. Kavatsusega ühendusse astumine 37 4. peatükk. Takistused ühenduse saamisel kavatsusega 57 5. peatükk. Sinu mõju teistele, kui oled ühenduses kavatsusega 81 6. peatükk. Kavatsus ja lõpmatus 99 2. OSA. KAVATSUSE RAKENDAMINE (Kaheksast peatükist leiad informatsiooni ja täpsed juhised, kuidas neid põhimõtteid oma igapäevaelus rakendada.)

7. peatükk. Minu kavatsus on: pidada endast alati lugu 117 8. peatükk. Minu kavatsus on: elada eesmärgipärast elu 129 9. peatükk. Minu kavatsus on: olla usaldav ja rahumeelne kõigi oma sugulastega 143 10. peatükk. Minu kavatsus on: tunda, et ma olen edukas ja tõmban oma ellu küllust 151 11. peatükk. Minu kavatsus on: elada stressivaba rahulikku elu 163 12. peatükk. Minu kavatsus on: tõmmata ligi ideaalseid inimesi ja oivalisi suhteid 175 13. peatükk. Minu kavatsus on: optimeerida oma võime tervendada ja terveneda 185 14. peatükk. Minu kavatsus on: väärtustada ja väljendada oma geniaalsust 199 3. OSA. ÜHENDUS 15. peatükk. Kavatsuse väljaga ühenduses oleva inimese portree 211 Tänuavaldused 221 Autorist 223

EESSÕNA

Lingitud pilti ei saa k uv ada.

Võimalik , et fail on teisaldatud, ümber nimetatud v õi k ustutatud.

Veenduge, et link v iitak s õigele failile v õi asuk ohale.

Raamat, mida sa praegu käes hoiad, ja kogu informatsioon, mida see sisaldab, oli kunagi vormitu mõte kavatsuse välja nähtamatus vallas. Ma tõin raamatu

„Kavatsuse jõud” (The Power of Intention) materiaalsesse maailma kavatsuse abil, rakendades kõiki siin kirjeldatud põhimõtteid. Ma suutsin viia oma võnkeenergia kooskõlla kõikeloova allikaga ning lasin sõnadel ja mõtetel voolata läbi enda otse sinu juurde. Nüüd hoiad sa käes tõendit, et kõik, mida me oma meeltes ette kujutada võime – säilitades kooskõla universaalse kõikeloova allikaga –, võib toimuda ja peab toimuma.

Kui sa tahad teada, kuidas see raamat võib sind mõjutada ja mida sa võid mõelda, tunda ja kaasluua pärast selle raamatu lugemist, siis julgustan sind enne sellele teekonnale asumist lugema raamatu viimast peatükki „Kavatsuse väljaga ühenduses oleva inimese portree”. Sina ja kõik muu, kogu elu, on pärit universaalsest kõikeloovast kavatsuse väljast. Ela sellest vaatenurgast lähtudes ja sa õpid tundma ning rakendama kavatsuse jõudu. Sinu teel on ees lõputu rida rohelisi tulesid!

Dr Wayne W. Dyer 2004, Maui, Hawaii

1. OSA

OLULIST KAVATSUSEST Jõe kõrval seisab Elupuu.

Seal elab minu Isa ja temas on mu kodu.

Taevane Isa ja mina Üks oleme.

Esseenide Rahuevangeelium

1. PEATÜKK

KAVATSUS UUEST PERSPEKTIIVIST Universumis on olemas mõõtmatu, kirjeldamatu jõud, mida šamaanid nimetavad kavatsuseks, ja absoluutselt kõik, mis eksisteerib kosmoses tervikuna, on ühendava lüli kaudu seotud kavatsusega.

Carlos Castaneda

Lingitud pilti ei saa k uv ada. Võimalik , et fail on teisaldatud, ümber nimetatud v õi k ustutatud. Veenduge, et link v iitak s õigele failile v õi asuk ohale.

Viimastel aastatel on kavatsuse uurimine köitnud mind sedavõrd, et olen läbi lugenud sadu raamatuid psühholoogidelt, sotsioloogidelt ja vaimukirjanikelt, vanadelt ja tänapäeva õpetlastelt, teadlastelt. Minu uuringud tõid välja kavatsuse üsna levinud definitsiooni – kindel siht või eesmärk, millega kaasneb tugev tahe saavutada soovitud tulemus. Kindla kavatsusega inimestel on tugev tahe, mis ei lase mitte millelgi sisemise soovi täitmisele vahele segada. Mulle seostub see mingi pitbullterjerliku otsuse- või meelekindlusega. Kui sina oled üks neist, kelle hoiakuks on mitte kunagi alla anda, millega kaasneb sisemine ettekujutus eesmärgist ja mis viib sind edasi unistuste täitumise suunas, siis vastad sa kavatsusega inimese kirjeldusele.

Tõenäoliselt oled sa saavutustele orienteeritud ja ilmselt uhke oma võime üle märgata ja ära kasutada teele sattuvaid soodsaid võimalusi.

Palju aastaid mõtlesin kavatsusest samamoodi. Kirjutasin ja rääkisin sageli kavatsuse jõust nii, nagu ma just eespool kirjeldasin. Viimase veerandsajandi jooksul olen tajunud siiski nihet oma mõtlemises – rõhuasetus on liikunud puhtpsühholoogiliselt või isiklikult arengult vaimsele orientatsioonile, mille puhul tervendamine, imeteod, ilmutused ja ühenduse saavutamine jumaliku tarkusega on tõepärased võimalused.

See pole olnud tahtlik püüe vabaneda oma akadeemilisest ja elukutsega seotud taustast, pigem loomulik areng, mis on toimunud sellest ajast peale, kui hakkasin teadlikult ühendust võtma Vaimuga. Minu kirjatööd rõhutavad nüüd tõekspidamist, et kui me elame kõrgematel tasanditel ja pöördume palves kõrgemate energiate poole, võime leida probleemidele vaimse lahenduse. Minu jaoks on kavatsus nüüd midagi palju suuremat kui otsusekindel ego või indiviidi tahe. Tegemist on täiesti vastupidise asjaga. Võib-olla tuleb see sellest, et ma olen oma elus heitnud endalt palju ego tasandeid, samas tajun aga ka Carlos Castaneda raamatust loetud kahe lause tugevat mõju. Oma kirjanikuelus olen sageli sattunud mõnes raamatus millelegi, mis paneb minus mõtte idanema ja sunnib lõpuks kirjutama uue raamatu. Igatahes lugesin ma neid kahte lauset Castaneda viimasest raamatust „Lõpmatuse aktiivne külg” (The Active Side of Infinity) ajal, mil ootasin südameoperatsiooni, et avataks südamesse viiv ummistunud arter, mis oli põhjustanud mul kerge südameataki.

Castaneda sõnad olid: „Kavatsus on vägi, mis eksisteerib universumis. Kui nõiad (need, kes elavad Allikast) kutsuvad kavatsust, tuleb see nende juurde ja rajab

tee saavutusteks, mis tähendab, et nõiad teostavad alati selle, mida nad kavatsevad teha.”

Kui ma neid kahte lauset lugesin, olin hämmastunud, millise täpsuse ja selgusega ma mõistsin kavatsuse jõudu. Kujutle, et kavatsus ei ole see, mida sa teed, vaid jõud, mis eksisteerib universumis nähtamatu energiaväljana! Varem, kui ma polnud veel Castaneda sõnu lugenud, polnud ma kavatsusest sel moel mõelnud.

Panin need kaks lauset kirja ja lasin seejärel kaardile trükkida ning lamineerida. Haiglasse operatsioonile minnes võtsin selle lamineeritud kaardi kaasa ja niipea, kui suutsin, hakkasin kõigile, kes olid nõus kuulama, rääkima kavatsuse jõust.

Kavatsus sai iga minu ettekande osaks. Ma süvenesin mõttesse seda kasutada mitte ainult iseenda tervendamiseks, vaid ka selleks, et aidata teistel jõuda sinna, kuhu nad vaimselt jõudma peavad. Olin kogenud satorit, äkkvalgustumist, ja püüdsin kõigest väest anda seda arusaamist edasi teistele. Mulle oli selgeks saanud, et ligipääs kavatsuse jõule hõlbustab suuresti soovide täitmist, mis puhtalt tahtejõu varal näib võimatu ettevõtmisena.

Sellest olulisest hetkest peale olen mõelnud kavatsuse jõust pea kogu oma ärkvelolekuaja – ning näib, et kõik raamatud, artiklid, vestlused, telefonikõned, mulle saadetud meilid ja suvalised teosed, mida olen raamatupoes silmanud, on püüdnud mind sellel teel hoida. Siin see siis on: „Kavatsuse jõud”. Loodan, et see raamat aitab sul näha kavatsust uuel moel ja kasutada seda viisil, mis aitab sul iseennast määratleda, nagu ütles Patandžali enam kui kakskümmend sajandit tagasi: „Uinuvad jõud, võimed ja anded ärkavad ellu ja sa avastad, et oled inimesena palju suurem, kui oled eales unistanud.”

Uinuvad jõud – need Patandžali kaks sõna tõukasid mind kavatsusest kirjutama. Patandžali viitas jõududele, mis näivad mitteeksisteerivad või elutud, ja võimsale energiapuhangule, mida inimene vaimustuse hetkel tajub. Kui sa oled iganes tundnud vaimustust (inspired) oma eesmärgist või kutsumusest, siis sa tead, mis tunne on, kui vaim toimib sinu kaudu. Vaimustunud (inspired) on meie sõna vaimus olemise (in-spirited) kohta. Ma olen kaua ja palju mõelnud võimalusest pääseda ligi näiliselt uinuvatele jõududele, mis oleksid mulle toeks olulistel eluperioodidel, aidates mul jõuda oma sisima põletava soovini. Millised on need jõud? Kus nad asuvad? Kes saab neid kasutada? Kellel pole neile ligipääsu? Ja miks? Need küsimused ajendasid mind asja uurima ja seda raamatut kirjutama ning selle tulemusena hakkasin kavatsust nägema täiesti uue nurga alt.

Praegu, kirjutades erutusest, mida tundsin, kui taipasin pikka aega varjul olnud tõde, tean, et kavatsus on meie kõigi sisim jõud. Kavatsus on energiaväli, mis ulatub nähtamatuna meie tavalistest argistest seaduspärasustest kaugemale. See on olemas isegi enne meie eostamist. Meil on vahendid, et see energia enda juurde meelitada ja kogeda elu erutaval uudsel moel.

Kus asub väli, mida nimetatakse kavatsuseks?

Mõned silmapaistvad teadlased arvavad, et meie mõistus, loovus ja kujutlusvõime on vastastikuses toimes kavatsuse energiaväljaga ega kujuta endast mõtteid või osiseid meie ajus. Geniaalne teadlane David Bohm väitis oma teoses „Terviklikkus ja implikatiivne kord” (Wholeness and the Implicate Order), et kogu korrastav mõju ja informatsioon eksisteerib nähtamatus maailmas või kõrgemas reaalsuses ja vajadusel võib selle poole pöörduda. Uurimistööd tehes ja lugedes leidsin seda laadi järeldustele tuhandeid näiteid. Soovitan sul lugeda Lynne McTaggarti raamatut „Väli. Universumi salajase jõu otsing” (The Field: The Quest for the Secret Force of the Universe). Raamatus on tutvustatud paljusid uuringuid, mis

kinnitavad kõrgema, kiirema energeetilise mõõtme ehk kavatsuse välja olemasolu, millesse igaüks võib siseneda ja mida kasutada.

Vastus küsimusele, kus see väli on, kõlab: ei ole kohta, kus seda poleks, sest kõiges, mis on universumis, on kavatsus. See kehtib kõigi eluvormide kohta, olgu see gnuu, roosipõõsas või mägi. Sääse loomises ja elukogemuses on kavatsus. Väikeses tammetõrus, mis on ilmselt ilma mõtlemis- ja tulevikuplaanide tegemise võimeta, on nähtamatust väljast pärit kavatsus. Kui sa lõikad tammetõru pooleks, ei näe sa hiiglaslikku tammepuud, aga sa tead, et see on seal olemas. Kevadine õunapuuõis näib olevat ilus väike õieke, kuid temas on kavatsus, mis avaldub suvel õunana.

Kavatsus ei eksi. Tammetõrust ei saa kunagi kõrvitsat ega õunapuuõiest apelsini.

Eranditult iga looduse aspekt sisaldab kavatsust ja niipalju kui me võime öelda, ei pane miski looduses kavatsuse teed küsimärgi alla. Loodus lihtsalt areneb kooskõlas, lähtudes kavatsuse väljast. Ka meie oleme kavandatud selle välja energiast.

Igaühe DNA-s on eostamisel olemas see, mida mõned nimetavad tuleviku tõmbeks. Eostamise hetkel, kui ülitilluke inimese protoplasma tilgake ühineb munarakuga, algab füüsiline elu ja kasvuprotsessi suunab kavatsus. Meie kehaehitus, meie füüsiline vorm, meie areng, kaasa arvatud meie vananemine, on sellel eostamise hetkel kavatsusena olemas. Lõtv nahk, kortsud ja isegi surm on olemas. Kuid oota – mis täpselt toimub eostamise hetkel? Kus see kavatsusest sündinud elu algas?

Kui me uurime seemne- ja munaraku tantsu, püüdes avastada selle alguse, ja liigume tagasi loomise poole, leiame kõigepealt molekulid, siis aatomid, siis elektronid, seejärel aatomisisesed osakesed ja siis aatomisiseste osakeste sisesed osakesed. Lõpuks, kui me paneksime need imetillukesed aatomisisesed osakesed osakeste kiirendisse ja põrgataksime neid, püüdes puudutada sõrmega elu allikat, avastaksime selle, mille avastasid Einstein ja teised teadlased: allikas ei ole osakesi; osakesed ei tekita osakesi juurde. Allikas, mis kujutab endast kavatsust, on puhas piiritu energia, mis võngub nii kiiresti, et seda pole võimalik ei mõõta ega vaadelda.

See on nähtamatu, vormitu ja piiritu. Seega oleme me alguses vormitu energia ja selles vormitus võnkuvas vaimses energiaväljas on kavatsus. Naljaga pooleks, ma tean, et seal on kavatsus, sest mingil moel õnnestus mul sattuda spermatilga ja munaraku sisse ning paika panna, et kahekümne viie aasta pärast ei kasva mul enam peas juukseid ... ja 50 aasta pärast kasvavad mul karvad ninas ja kõrvades ning kõik, mis mina (vaatleja) teha saan, on neid vaadata ja lõigata!

Kavatsuse välja ei saa sõnades kirjeldada, sest sõnad lähtuvad sellest väljast, samuti nagu küsimusedki. See ilma asukohata koht on kavatsus ja tegeleb kõigega meie eest. See paneb mu sõrmeküüned kasvama, südame lööma, seedib mu toitu, kirjutab mu raamatuid – ja ta teeb seda kõigi ja kõige jaoks universumis. See meenutab mulle üht Zhuangzi räägitud vana hiina lugu, mida armastan: Oli kord ühe jalaga draakon, kelle nimi oli Hui. „Kuidas sa küll oma jalgadega hakkama saad?” küsis ta sajajalgselt. „Mina tulen vaevu ühega toime!” „Õigupoolest,” vastas sajajalgne, „ma ei tegele oma jalgadega.”

On nähtamatu ja vormitu väli, mis tegeleb kõigega. Universumi kavatsus väljendub füüsilises maailmas mustmiljonil viisil ja iga osa sinust, sealhulgas hing, mõtted, emotsioonid ja muidugi füüsiline keha, milles sa asud, on osa sellest kavatsusest. Seega, kui kavatsus määrab kõik universumis ja on kõikjal, tähendab see, et ei ole kohta, kus seda poleks. Miks siis nii paljud meist tunnevad sageli, et nad ei ole kavatsusega ühenduses? Ja veelgi tähtsam – kui kavatsus määrab kõik, siis miks on nii paljud meist ilma sellest, mida nad tahaksid?

Kõikjaloleva kavatsuse tähendus Püüa kujutleda jõudu, mis on kõikjal. Sa ei saa minna kuhugi, kus seda poleks.

Seda võib jagada ja see on olemas kõiges, mida sa näed ja puudutad. Nüüd avarda teadvelolekut sellest lõpmatust energiaväljast kaugemale vormi ja piiride maailmast.

See lõpmatu nähtamatu jõud on kõikjal, nii füüsilises kui ka mittefüüsilises maailmas.

Sinu füüsiline keha on üks osa sinust kui tervikust, mis tuleb sellest energiast.

Eostamise hetkel määrab kavatsus, millisena sa füüsiliselt välja näed ja kuidas kulgeb sinu kasvamine ja vananemine. Kavatsus määrab ära ka sinu mittefüüsilised küljed, kaasa arvatud emotsioonid, mõtted ja kalduvused. Niisugusel juhul on kavatsus lõputu potentsiaal, mis aktiveerib sinu füüsilise ja mittefüüsilise väljanägemise Maal. Sind on loodud kõikjalolevast, et sa oleksid ajas ja ruumis! Kuna kavatsuse energiaväli on kõikjal, pääsed sa sellele ligi, kui oled füüsiliselt siia Maa peale jõudnud! Ainus viis seda uinuvat jõudu välja lülitada on uskuda, et sa oled sellest eraldatud.

Kavatsuse aktiveerimine tähendab taasühinemist Allikaga ja muutumist tänapäeva nõiaks. Olla nõid tähendab jõuda teadvuse tasandile, kus on kättesaadavad varem kujuteldamatud asjad. Nagu selgitas Carlos Castaneda: „Nõia ülesanne on astuda vastu lõpmatusele” (kavatsusele), „ja nad sukeldusid sellesse iga päev, nii nagu kalamees merre.” Kavatsus on jõud, mis energiaväljana on kõikjal; seda ei piira füüsiline areng. See on ka mittefüüsilise arengu allikas. Kavatsuse väli on siin ja praegu ja sul on sellele ligipääs. Kui sa selle aktiveerid, siis tunned, et sul on elus eesmärk, ja sind hakkab suunama sinu lõputu mina. Üks poeet ja vaimne õpetaja kirjeldab seda, mida mina nimetan kavatsuseks, järgmiselt: Oo, Jumal, sa oled leetseljakutel Ja keset vetevoolu; Ma kummardan su ees.

Sa oled väikestes kivikestes Ja mere rahulikus avaruses; Ma kummardan su ees.

Oo, kõikjal olev Jumal, Sa oled viljatus kõrbes Ja rahvarohketes kohtades; Ma kummardan su ees.

Sukla Jadžurveeda XVI Kui sina teed metafoorilise kummarduse sellele jõule, siis tunnista, et sa teed kummarduse iseendale. Kõikjal olev kavatsuse energia tuksleb läbi sinu, liikudes su võimaliku eesmärgipärase elu poole.

Kuidas sa hakkasid tundma end kavatsusest eraldatuna Kui eksisteerib kavatsuse kõikjalolev jõud, mis on nii minus kui kõiges ja kõigis, siis ühendab see kõikeläbiv Allikas kõiki ja kõike, mis me tahaksime olla, mida me tahaksime omada, mida me ihkame saavutada ja mis on meile universumis toeks. Ainus, mida meilt nõutakse, on häälestumine ja kavatsuse aktiveerimine. Aga kuidas me esmalt selle ühenduse kaotasime? Lõvid, kalad ja linnud ei ole ühendust kaotanud. Loomade, taimede ja mineraalide maailm on alati Allikaga ühenduses. Nad ei kahtle oma kavatsuses. Meil, inimestel, on aga oma oletatavalt kõrgema ajutalitluse juures olemas miski, millest me räägime kui egost, enda loodud ideest selle kohta, kes ja mis me oleme.

Ego koosneb kuuest peamisest osisest, millest oleneb, kuidas me kogeme ühenduse kaotust. Kui sa lased egol oma eluteed määrata, deaktiveerid kavatsuse jõu.

Ma loetlen siin lühidalt ego kuus tõekspidamist. Pikemalt olen neist kirjutanud mitmes oma varasemas raamatus, kõige täpsemalt teoses „Sinu püha mina” (Your Sacred Self).

1. Ma olen see, mis mul on. Minu vara määratleb mind.

2. Ma olen see, mida ma teen. Minu saavutused määratlevad mind.

3. Ma olen see, mida teised minust mõtlevad. Minu reputatsioon määratleb mind.

4. Ma olen kõigist eraldatud. Minu keha määratleb mind kui üksiolijat.

5. Ma olen eraldatud kõigest, mis minu elus puudub. Minu eluruum ei ole ühenduses minu soovidega.

6. Ma olen eraldatud Jumalast. Minu elu sõltub sellest, kui väärtuslikuks Jumal mind peab. Ükskõik, kuidas sa ka ei püüa, ego kaudu pole võimalik kavatsuse juurde pääseda, seega võta endale aega, et neid kuut tõekspidamist tähele panna ja korrigeerida. Kui ego ülemvõim sinu elus nõrgeneb, võid sa otsida kavatsust ja oma võimalusi suurendada.

Trammis rihmast kinni hoidmine See on praktika, mida ma pean kavatsuse aktiveerimisel väga tõhusaks. Võibolla leiad, et see toimib ka sinu puhul. (Terve 3. peatükk kirjeldab, kuidas kavatsusele ligi pääseda.) Üks minu varaseimaid mälestusi pärineb päevast, kui mu ema viis oma kolm poega trammiga Detroidi idaossa vanasse veepuhastusjaama. Ma olin kahe- või kolmeaastane ja mäletan, kuidas pingil istudes üles vaatasin ning pea kohal rihmasid rippumas nägin. Täiskasvanud said rihmadest kinni hoida, aga mina võisin ainult ette kujutada, mis tunne on olla nii pikk, et võtta kinni kõrgel pea kohal rippuvast rihmast.

Ma kujutlesin end nii kergena, et võin hõljuda üles rihmade juurde. Seejärel kujutlesin, et tunnen end turvaliselt, samal ajal kui tramm viib mind sinna, kuhu on teel, sõites talle sobiva kiirusega ja korjates selle toreda seikluse jätkudes peale teisigi reisijaid.

Täiskasvanuna kasutan ma kujutluspilti trammi rihmadest, et tuletada endale meelde vajadust naasta kavatsuse juurde. Ma kujutlen rihma, mis ripub minu peast umbes meeter kõrgemal, nii et ma ei ulatu selleni ega suuda hüpates sellest haarata.

Rihm on trammi küljes, aga nüüd sümboliseerib tramm kavatsuse liikuvat jõudu. Ma kas loobun või see on lihtsalt ajutiselt minu haardeulatusest väljas. Kui mul on stress, kui ma olen närviline või mures või tunnen end füüsiliselt halvasti, siis sulen silmad ja kujutlen, kuidas sirutan käe üles ja hõljun trammis rihma juurde. Kui ma rihmast kinni haaran, tunnen tohutut kergendust ja mul on hea olla. Ma kõrvaldasin ego mõtted ja lubasin endal jõuda kavatsuseni ning usun, et see jõud viib mind sinna, kuhu vaja, ja peatub seal, kus vaja, võttes teel peale kaassõitjad.

Mõnes oma varasemas raamatus nimetasin seda protsessi teeks meisterlikkuse juurde. Neist neljast teest kui sammudest kavatsuse aktiveerimise suunas võib kasu olla sinulgi.

Neli sammu kavatsuse suunas Kavatsuse jõu aktiveerimine on protsess, milles sa võtad ühendust oma loomuomase minaga ja loobud täielikult enda samastamisest egoga. See protsess toimub neljas etapis:

1. Distsipliin on esimene etapp. Uue ülesande õppimine nõuab, et sa harjutaksid oma keha toimima nii, nagu sa mõtteis soovid. Seega ei tähenda egoga samastumisest loobumine suhte katkestamist kehaga, vaid sa harjutad oma keha neid mõtteid aktiveerima. Sa teed seda praktilise tegevuse, treeningu, kasulike harjumuste, tervisliku toidu ja muu taolisega.

2. Tarkus on teine etapp. Tarkus koos distsipliiniga parandab keskendumisvõimet ja kannatlikkust, kui sa püüad oma mõtteid, mõistust ja tundeid keha toimimisega kooskõlla viia. Me saadame lapsed kooli sõnadega: „Ole distsiplineeritud ja kasuta oma pead,” ning nimetame seda kasvatatuseks, kuid sellest ei piisa meisterlikkuse saavutamiseks.

3. Armastus on kolmas etapp. Pärast keha distsiplineerimist tarkusega ja ülesande uurimist mõistusega jätkub meisterlikkuse omandamise protsess sellega, et sa armastad seda, mida teed, ja teed seda, mida armastad. Ärimaailmas räägin ma sellest kui armumisest pakutavasse kaubasse ja seejärel oma armastuse ja vaimustuse müümisest võimalikele ostjatele. Kui sa õpid tennist mängima, siis kuulub selle juurde kõigi löökide harjutamine ja mängustrateegiate õppimine. Samuti rõõm, mida sa tunned palli tabamisest ja tenniseväljakul viibimisest – ja kõigest muust, mis mängu juurde kuulub.

4. Alistumine on neljas etapp. See on kavatsuse paik. See on koht, kus sinu keha ja meel ei anna etendust ja sa sisened kavatsusse. Carlos Castaneda kirjeldab seda sõnadega: „Universumis on olemas mõõtmatu, kirjeldamatu vägi, mida šamaanid nimetavad kavatsuseks, ja absoluutselt kõik, mis eksisteerib kosmoses tervikuna, on ühendava lüli kaudu seotud kavatsusega.” Sa lõõgastud, haarad trammis rihmast kinni ja lased end kanda sellelsamal jõul, mis muudab tammetõrud puudeks, õied õunteks ja mikroskoopilised punktid inimesteks. Nii et haara rihmast ja loo oma isiklik ühenduslüli. Absoluutselt kõik, mis eksisteerib kosmoses tervikuna, hõlmab ka sind ja sinu distsiplineeritud, tarka, armastavat mina ning kõiki sinu mõtteid ja tundeid. Kui sa alistud, siis oled sa rõõmus ja võid nõu pidada oma lõpmatu hingega. Nii saab kavatsuse jõud sulle kättesaadavaks, et viia sind sinna, kuhu sa pead minema.

Kogu see jutt kavatsusest ja alistumisest võib tõstatada küsimuse, kuhu siis jääb sinu vaba tahe. Võib-olla kipud sa järeldama, et vaba tahet ei ole või et sinuga toimub see, mida programm ette näeb. Vaatleme siis sinu tahet ja seda, kuidas see sobitub uude pilti kavatsusest. Järgmist kahte osa lugedes ole avatud, isegi kui see, mida sa loed, satub vastuollu kõige sellega, mida sa kogu oma elu oled uskunud!

Kavatsus ja sinu vaba tahe on paradoksaalsed Paradoks on näiliselt absurdne või vastuoluline väide isegi siis, kui see on hästi põhjendatud. Kavatsuse ja vaba tahte võib kindlasti paigutada paradoksaalsete mõistete hulka. Nad satuvad konflikti nii mõnegi varasema ettekujutusega sellest, mis on mõistlik ja võimalik. Kuidas saab olla olemas vaba tahe ja ka kavatsus, mis kujundab sinu keha ja võimeid? Sa võid selle kahestumise kaotada, kui otsustad uskuda kavatsuse lõpmatusse ja oma võimesse kasutada vaba tahet. Sa tead, kuidas mõelda ratsionaalselt põhjuse ja tagajärje seadustest, nii et pane oma mõistus ka selle kallal proovile.

Kahe lõpmatuse olemasolu ei ole ilmselt võimalik, sest siis poleks nad kumbki lõpmatud; nad seaksid teineteisele piirid. Sa ei saa jagada lõpmatust osadeks. Oma põhiolemuselt on lõpmatus ühtne, pidev, ainuline, nagu õhk sinu kodus. Kus lõpeb sinu köögi õhk ja algab elutoa õhk? Kus lõpeb sinu kodus olev õhk ja algab välisõhk?

Ja mida arvata õhust, mida sa sisse ja välja hingad? Õhk võib olla kõige sarnasem sellele, kuidas me suudame mõista lõpmatut, universaalset, kõikjal olevat Vaimu. Sa

pead rändama mõtteis oma individuaalse eksistentsi ideest kaugemale, universaalse olemise ühtsuse idee juurde ja siis sellest kaugemale, universaalse energia idee juurde.

Kui sa ühes kohas mõtled tervikolemise ühest osast ja teises kohas teisest osast, siis oled kaotanud arusaama ühtsusest. Saa sellest aru (olles avatud meelega, nagu ma sind varem palusin)! Igal ajahetkel on Vaim koondunud punkti, millele sa suunad oma tähelepanu. Seetõttu võid sa antud hetkel ajas tihendada kogu loovenergiat. See on sinu toimiv vaba tahe.

Sinu meel ja mõtted on ühtlasi jumaliku meele mõtted. Universaalne Vaim on sinu mõtetes ja sinu vabas tahtes. Kui sa viid oma mõtted Vaimult egole, siis tundub, nagu kaotaksid sa kontakti kavatsuse jõuga. Sinu vaba tahe saab liikuda kas koos universaalse Vaimu ja selle avaldustega või sellest eemale domineeriva ego suunas.

Vaimust eemale liikudes näib elu vaevalisena. Läbi sinu voolab aeglasem energia, sa võid tunda lootusetust, abitust, sa võid tunda end eksinuna. Sa saad kasutada oma vaba tahet taasühinemiseks kõrgema, kiirema energiaga. Tõsi on, et meie ei loo midagi üksi; meie kõik oleme Jumala olendid. Meie vaba tahe liidab ja jaotab ümber seda, mis on juba loodud. Valiku teed sina! Vaba tahe tähendab, et sul on valida, kas sa ühined Vaimuga või ei!

Seega on vastus küsimustele, kas mul on vaba tahe ja kas kavatsus kui kõikeläbiv universaalne jõud teeb minuga koostööd, jah. Kas sa suudad elada koos selle paradoksiga? Kui sa mõtled sellele, siis elad sa koos selle paradoksiga oma olemasolu igal hetkel. Samal ajal, kui sa oled alguse ja lõpuga keha, oma piiridega, määratletud ajas ja ruumis, oled sa ka nähtamatu, kujutu, piiramatu, mõtlev ja tundev olend. Vaimolend masinas, kui tahad nii öelda. Missugune sa oled? Aine või essents?

Füüsiline või metafüüsiline? Vorm või vaim? Vastus on: mõlemad, isegi kui need näivad olevat vastandlikud. Kas sul on vaba tahe ja kas sa oled ettemääratuse ja kavatsuse osa? Jah. Kaota see kahestumine. Sulata vastandid üheks ja ela koos mõlema tõekspidamisega. Alusta sellest, et lased Vaimul endaga koostööd teha ja võtad ühendust kavatsuse väljaga.

Kui sul on kavatsus, teeb Vaim sinuga koostööd!

Kui sa otsustad omal vabal tahtel teadlikult kavatsuse jõuga taas ühendust võtta, muudad sa selle jõu suunda. Sul tekib meeldiv tunne, et sa tunnustad ja austad Vaimu ja iseenda kui vaimu individuaalse kogumi ühtsust. Ma kordan endamisi sõna „kavatsus”, et aidata kõrvale tõrjuda ego ja enesekesksust. Ma mõtlen sageli Carlos Castaneda raamatust „Vaikuse jõud” pärit sõnadele: „Kaotanud lootuse pöörduda kunagi tagasi kõige allika juurde, otsib tavaline inimene lohutust oma isekusest.”

Mina ise püüan iga päev pöörduda tagasi kõige allika juurde ja keeldun olemast „tavaline inimene”, kellest Castaneda räägib.

Palju aastaid tagasi otsustasin loobuda alkoholist. Tahtsin kogeda pidevat kainust, et parandada oma töövõimet, mida tunnetasin sisemise põlemisena. Tundsin, et minu kutsumuseks on õpetada oma raamatute ja ettekannete kaudu eneseusaldust.

Mitu õpetajat olid mulle öelnud, et täielik kainus on minu kutsumuse teostamise eeltingimuseks. Selle tähtsa elumuutuse algstaadiumis näis, et mind aitab mingi jõud, kui mul tekkis kiusatus pöörduda tagasi oma vanade harjumuste juurde ja võtta igal õhtul mõni õlu. Kord, kui vankuma lõin ja läksin tõepoolest välja, et osta endale kuuspakk, unustasin raha kaasa võtta. Ma ei unusta muidu kunagi raha maha!

Mõne minuti jooksul, mis mul kulus tagasi koju minekuks ja raha otsimiseks, hindasin ümber oma vaba tahte, mis lubas mul õlut osta, ja otsustasin jääda kavatsusele kindlaks. Kui esimesed nädalad said mööda, leidsin, et seda laadi sündmused hakkasid pidevalt korduma. Mind suunasid asjaolud, mis juhtisid mu

eemale olukordadest, kus tekkinuks kiusatus juua. Mõni telefonikõne võis mind ahvatlevast olukorrast eemale viia või perekonnas tekkinud pisikriis võimaliku libastumise ära hoida. Nüüd, paarkümmend aastat hiljem, on mulle selge, et trammirihmast kõvasti kinni hoidmine, millest eespool rääkisin, võimaldab mul liikuda oma rajal eesmärkide poole, mille on ajastuid tagasi püstitanud kavatsus. Ja ma näen ka, et minu vaba tahe on kavatsuse jõu paradoksaalne kaaslane.

See, et ma teadvustasin kavatsust kui jõudu, millega taasühineda, mitte kui midagi niisugust, mille peab teostama minu ego, muutis tohutult minu elu. Lihtsast teadvustamisest, et minu kirjutised ja ettekanded on ilmutatud kavatsuse väljast, on olnud mulle mõõtmatut kasu. Ma tunnen aukartust loova energia ees, mida enese tähtsustamine ja enda samastamine egoga ei sega. Enne kui mikrofoni juurde astun, saadan ego koridori või käsin tal kuulajate hulgas istet võtta. Ma kordan endamisi sõna „kavatsus” ja tunnen, kuidas hõljun üles kavatsuse energiavälja poole. Ma alistun ja annan loa ja tunnen end täiesti vabalt, mäletades iga pisimatki detaili oma ettekandest; ma ei eksi kunagi ja kogen ainulaadset ühendust kuulajatega. Väsimus haihtub, näljatunne kaob – isegi pissihäda ununeb! Kõik vajalik sõnumi edastamiseks näib olevat pingutuseta kättesaadav.

Vaba tahte ühendamine kavatsusega Matemaatikas sobivad kaks kattuvat nurka täpselt. Sõna „kattuvus” ei kirjelda õnne ega eksimusi. See kirjeldab täpset kattuvust. Ühendades vaba tahte kavatsusega, kooskõlastad sa end universaalse meelega. Sinu eesmärgiks võib seda raamatut lugedes olla vägagi hästi püüd püsida alati kavatsusega kooskõlas, mitte tegutseda oma meele raamides väljaspool kavatsuseks nimetatud jõudu. Kui elu näib töötavat sinu vastu, kui sul sugugi ei vea, kui sinu teele ilmuvad arvatavalt valed inimesed või kui sa libastud ja pöördud tagasi vanade, ennasthävitavate harjumuste juurde, siis mõista seda kui märki, et sa pole kavatsusega kooskõlas. Sa oskad ja suudad taastada selle sideme viisil, mis viib su kooskõlla sinu enda eesmärgiga.

Näiteks kirjutades avan ma end universaalse Vaimu võimalustele ja omaenese mõtetele, tehes saatusega koostööd kasuliku ja targa raamatu loomisel. Ja mõelnud uuesti oma alkoholist loobumise loole, tahtsin sellesse peatükki lisada veel teisegi näite, kuidas kavatsus tegutseb käsikäes eluseikadega, et luua seda, mis on meile vajalik.

Hiljuti ütles minu üheksateistaastane tütar Sommer mulle, et ta loobus oma ajutisest töökohast restorani perenaisena ega tea täpselt, mida enne kolledži lõpetamist teha ihkab. Ma küsisin, mis tekitaks temas tunde, et tal on eesmärk ja et ta on õnnelik, ning ta vastas, et laste ratsutama õpetamine, kuid ta ei soovi minna tagasi talli, kus aasta eest töötas, sest tundis, et seal ei hinnata teda, pealegi oli tal liiga palju tööd ja väike palk.

Ma viibisin parajasti Mauil ja kirjutasin selle raamatu esimest peatükki uuest vaatenurgast kavatsusele, kui see telefonivestlus aset leidis. Kandsin ette oma kõne kavatsusest kui universumis valitsevast jõust ja ütlesin tütrele, et ta peab oma mõtted kooskõlastama ning muud sarnast. „Ava end soovitud abile,” ütlesin talle. „Usalda kavatsust. See on sinu jaoks olemas. Ole tähelepanelik ja valmis vastu võtma abi, mis sinu teele satub. Ole kooskõlas kõikeandva Allikaga.”

Järgmisel päeval, kui otsisin parajasti uut näidet kavatsuse kohta, et seda siia peatükki kirja panna, helises telefon. See oli Sommer, vaimustusest elevil. „Sa ei usu seda, paps. Ei, kui ma järele mõtlen, siis sa kindlasti usud. Mäletad, sa ütlesid mulle eile, et ma peaksin olema kavatsusele avatud? Ma olin skeptiline ja mõtlesin isegi: „Oh neid papsi veidrusi,” aga otsustasin proovida. Siis märkasin telefoniposti küljes

silti “Ratsutamistunnid”, millel oli ka telefoninumber. Kirjutasin numbri üles ja helistasin. Naine, kes vastas, ütles, et ta vajab kedagi, kes käiks lastega maastikul ratsutamas. Tasu pakkus ta kaks korda rohkem, kui sain restoranis. Ma lähen homme seda kohta vaatama. Kas pole vahva?!”

Vahva? Muidugi, hullupööra vahva! Mina kirjutan siin raamatut ja otsin head näidet, ja see tuleb abi näol, mida ma eelmisel päeval püüdsin oma tütrele anda. Kaks ühe hinnaga!

Oma mõtete liitmine universaalse meelega Meie mõtted loovad kavatsuse universaalses meeles prototüübi. Sina ja su kavatsuse jõud ei ole eraldatud. Kui sa lood mõtte, mis on vastavuses Vaimuga, siis lood sa vaimse prototüübi, mis seob sind kavatsusega ja käivitab sinu soovide avaldumise. Kõik, mille täitumist sa soovid, on juba olemasolev tõsiasi, mis eksisteerib Vaimus. Kõrvalda oma meelest mõtted tingimustest ja piirangutest ning võimalusest, et soov ei täitu. Olles segamatult ühtaegu sinu ja kavatsuse meeles, hakkab see idanema füüsilise maailma tegelikkuses.

Lihtsamalt: „Seepärast ma ütlen teile: Kõike, mida te iganes palves endale palute – uskuge, et te olete saanud, ja see saabki teile!” [Markus 11:24] Selles piiblitsitaadis kästakse sul uskuda, et sinu soov on juba täidetud, ja siis see täitubki.

Tea, et sinu mõte või palve on juba siin. Kõrvalda kõik kahtlused, nii lood sa universaalse meele või kavatsusega kooskõlas oleva mõtte. Kui sa tead seda vähimagi kahtluseta, siis realiseerub see tulevikus. Nii toimib kavatsuse jõud.

Ma lõpetan selle lõigu Aldous Huxley, ühe oma lemmikkirjaniku sõnadega: „Vaimne teekond ei tähenda jõudmist uude sihtkohta, kus inimene saab endale selle, mida tal ei olnud, või muutub teistsuguseks. See tähendab inimese teadmatuse hajumist seoses enda ja oma eluga ning selle arusaamise järkjärgulist kasvu, millega algab vaimne ärkamine. Inimest ootab ees Jumala leidmine.” *** Esimeses peatükis palusin ma sul lõpetada kahtlemine universaalses kõikjalolevas jõus, mida ma nimetasin kavatsuseks, ja ütlesin, et sa võid sellega ühendusse astuda ning et kavatsuse energia võib viia sind eesmärgile. Siin on minu soovitused, kuidas seda oma elus teha.

Viis soovitust selle peatüki mõtete rakendamiseks 1. Kui tunned, et oled tujust ära, teelt eksinud või kibestunud, kujusta, et trammi käepide ripub alla kavatsuse väljast, umbes meetri kõrgusel sinu pea kohal. Kujutle, kuidas sa kerkid kõrgemale ja lased trammil end viia sulle loomuomase kavatsuse juurde. See on vahend, mis aitab sind elus alistuda.

2. Korda sõna „kavatsus”, kui oled ärevuses või kui kõik su ümber näib tahtvat sind sinu eluülesandest eemale viia. See tuletab sulle meelde, et sa oleksid rahumeelne. Kavatsus on vaim ja vaim on vaikseks õnnistuseks.

3. Ütle endale, et sul on eluülesanne ja hääletu kaaslane, kellega sa saad kontakti alati, kui vaja. Kui ego hakkab määratlema sind selle põhjal, mis sul on ja mida sa teed, või võrdlema sind teistega, siis kasuta oma vaba tahte jõudu ja kustuta

need mõtted. Ütle endale: „Ma olen siin kindla eesmärgiga, ma võin teostada kõik, mida ma soovin, ja ma teen seda, olles kooskõlas kõikjaloleva loova jõuga universumis.” See muutub automaatseks reageeringuks elule. Tulemuseks on sünkroonsus.

4. Tegutse nii, nagu oleks kõik, mida sa soovid, juba olemas. Usu, et sa oled juba saanud kõik, mida otsid, et see on olemas vaimus, ja tea, et su soovid täituvad. Üks mu kümnest edu ja sisemise rahu saladusest on suhtuda endasse nii, nagu sa oleksidki juba see, kelleks sa tahad saada.

5. Kirjuta endale üles see vana hassiidi ütlus ja kanna seda terve aasta endaga kaasas. See tuletab sulle meelde kavatsuse jõudu ja seda, kuidas see võib töötada sinu heaks iga päev kõikvõimalikel viisidel.

Kui sa kõnnid üle põldude puhta ja vaga meelega, siis igast kivist, igast taimest ja igast loomast jäävad sinu külge tema hinge sädemed ja need puhastatakse ja neist saab püha tuli sinu sees. *** Järgmises peatükis kirjeldan ma, milline võiks see kavatsuse väli välja näha, kui sa oleksid võimeline seda nägema, ja millised on kavatsuse näod. Selle peatüki lõpetan tsitaadiga Carlos Castaneda õpetajalt don Juan Matuselt: „...vaim ilmutab end kõigile ühesuguse tugevuse ja järjekindlusega, kuid ainult sõdalased on püsivalt häälestunud sellistele ilmutustele.”

Lugejad ja sõdalased lähevad ühtmoodi edasi vaba tahte vaimus, et pääseda ligi kavatsuse jõule.

Kirjastuse Nebadon kodulehele >>>